Harglõ
Kullast kirikaed. Vara vaeslapseks
IME RUTAS´ VARRA KOOLDA’,
enne muid mulda minnä’.
Mõtõl´ ta kerigu kulladsõ ollõv,
avva mõtõl´ õbõ’õdsõ.
Is olõ’ kerik kuldanõ,
aud is olõ’ õbõ’õnõ –
kerik oll´ külmist kivest,
aud allist sõmõrõist.
Jätt´ mu varra vaesõs,
enne muid armõtummas,
jätt´ mu maha’ linnusuuru,
jätt´ mu maha’ marjasuuru,
kualäve korulidsõ,
aidaläve arulidsõ.
Is olõ’ kuast kostijat,
is olõ’ aidast andijat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõiõ, kaala kalludi.
Viis ja tekst: EÜS IV 212 (276) & ERA II 115, 172/174 (12) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Ilse Mustkikas, 72 a (1935).