Põlva
Ema ja armud. Ema haual
*
EMA VIIDI USSEST VÄLLÄ,
arm aste aknast välla,
emma viidi teed pite
arm läits teeveert pite.
Ema viidi kirikusse,
arm astse altresse,
emal hauda kaiveti,
arm man kareli.
Ema hauda lasti,
arm ala lamesi.
Olli mina väikokene
pidi karja hoidma,
leüsi isa-ema matuse
suure mätta turba all.
„Tule üles, isakene,
tule üles emakene!“
„Ei saa minna, tütrekene –
rist om rassõ ringutada.
Rist om rassõ ringutada,
kääbas rasse kangutada.
Mul on suu man surmahais,
kässi man om kääpahais.“
„Ma tee lippõ liuakuhe,
lämma vee länikuhe,
ma mõsõ suu mant surmahaisu,
kässi mant kääpahaisu.
Võerasemma pessis minno,
Viis kõrd päevas vitsake,
aie minno uibo ala,
uibo ala vitsa otsma.
Uibust satte häilmid,
minu silmist pisaraid.
Kõik need silmapisarad,
sattõ hõbekarikas’.“
Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1204 a < Põlva raj, Peri k/n, Sooküla /Põlva/ – L. Briedis < Pouline Olesk, 69 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).