Räpinä
Vara vaeslapseks. Nutust järv
1
2
MINA KÜLL, MINA KÜLL VAENELATS,
ilma imeta kanane,
ilma pääta pääsokene,
vahelt ilma vaimukene –
jäije maana marä suuru,
põrmandule põrmu suuru.
Söödul iste sõmerasuuru,
kua läve korrukene,
aida läve arvoline.
Lätsi ma oa lävele,
es olõ kotta kutsijat,
lätsi aida lävele,
es olõ aidast andijat,
lätsi tarõ lävele,
es olõ tarrõ tõstijat.
Kos ma iste, sääl ma ikse,
kos ma saisi, sainad hämsi.
Sinnä tekkü tiigikene,
kaldas kala järvekene,
kost sai küla karjal juvva,
ele varsal vallatõlla,
ono hobõsil ojoda,
näütsikite närtsa mõske.
Viis ja tekst: EÜS IX 1339 (261, 262) & EÜS IX 1494/5 (85) < Räpina khk, Toolamaa v, Võu k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Juuli Kärtmann, 30 a (1912).