Harglõ
Neiud vastu ööd käimas. Esä haual. Oma ja võõrasesä
SIIN OM SUURÕ’ SOEMÕTSA’,
korgõ’ kahruvarigu’.
Siiä’ susi surma tege,
siiä’ kahr kaala murd.
Siin om oja ussõ all,
läte’ tarõ läve all.
Siiä’ ojja upudõ,
siiä’ lättede läpätede.
Olõ-i siist ojast otsijat,
ei lättest löüdijät.
Ojast otsja ammu koolu’,
lättest löüdjä ilmast lännü’.
Esä rutas´ varha vällä koolda’,
enne muid mulda minnä’.
Jätt´ mu maha’ marjakõsõs,
liiva pääle linnukõsõs,
kualäve korutsõssõ
aidaläve arutsõssõ
tarõläve tasatsõssõ.
Lätsi ma kua lävele,
Is olõ’ kottakutsujata
Lätsi ma aida lävele –
is olõ’ aidast andijata,
lätsi tarõ lävele –
is olõ’ tarrõtõstijat.
Kottakutsja oll´ kuu lännü’,
tarrõtõstja taivahe lännü’.
Olõs mu esä elänü’
vai mu kallis kasvataja,
is ka ma is ollu’ muidõ ori,
is ka käpe käskijalg.
Oles ma nu tiidänü’ Tooni tarõ,
tiidänü’ Tooni tarõ läve –
üles ma olõs lännü’ nulka müüdä,
maha’ ma saanu’ saina müüdä.
Maha’ ma’s löönü’ Tooni ussõ,
põrutanu’ põrgu värrä’.
Ussõ ma o’s toonu’ esä,
kandan’ ussõ kasvataja.
Lipõ ma o’s tennü’ livvakudõ,
musta mugla mollikudõ.
Mant ma o’s mõskunu’ maahaisu,
suu mant surmahaisu,
kässi mant kääpähaisu.
Lätsi ma esä hauva pääle,
sääl ma iki risti man jo:
„Tulõ’ üles, esäkene,
karga’ üles, kasvataja!”
„Ei või minnä’, tütrekene,
karadagi, kanasõkõnõ.
Rist´ om rassõ rindu pääl,
kääbäs rassõ kässi pääl.
Rist´ ei lasõ’ rindu ringutõlla’,
kääbäs kässi küünütellä’.
Sirelilli’ omma’ silmä pääl,
kastõhaina’ kaala pääl,
jahelihe’ jalgu pääl.
Sirelilli’ silmä tsüskäse’,
kastehaina’ kaala lõikasõ’,
jahelihe’ jalga pitsitäse’.“
Uma esä, esäkene,
uma kallis kasvataja –
kui nägi kauõn tulevatõ,
üle väinä välkiväte:
Esä pand´ piimä peesümäde,
lihaleeme leügünemä:
„Peesü’, no peesü’, piimäkene,
leügü’, lihaleemekene!
Mul tulõ väigu väsünü’,
raasakõnõ rahmõtunu’.”
Võõras õks esä, võhlu esä,
võõras võhluarmulinõ.
Kui näks’ kauvõn tulõvatõ,
üle piiri pilkuvatõ,
üle väinä välkiväte:
„Jop jo tulõ suuri süüjä,
suuri süüjä, suuri juuja,
poolõ pätsi poolõndaja,
nellä kiku [nelländiku?] neelätäjä.
Taa süü ärä’ härjä söögi,
taa juu ärä’ härjä joogi.”
Viis ja tekst: EÜS I 777 (4) & EÜS I 757/758 (4) < Hargla khk, Mõniste v – J. Aavik < Mari Mürk, 40 a (1904).