Põlva
Laidan laisale
*
NÄIOKÕNÕ, NOORUKÕNÕ,
mõsõ’ luits luigakõnõ,
mõsõ’ annom as´akõnõ,
mõsõ’ käsik käokõnõ.
Mingu ei’ nuias nurmõ pääle,
vääsäs vyyra vällä pääle!
Kavvõst kaes kavval´ poiss´,
üle nurmõ nuur´miis´,
kui tu näio tüüd tegi,
kui kabu kangast kudi –
viis´ üüd, vass vüüd,
kümme üüd, küünär kangast.
Mii’ põlõ pikäle poisilõ,
mii’ laida laisalõ mehele,
kel olli’ viisu’ viisi süldä,
kel kabla’ katõsa süldä,
kel olli’ räti’ kümme küünärd.
Päävä pästi, tõõsõ arudi,
kolmanda kuioma laodi.
Tekst: E 14897/8 (40) > Rõuge khk (1895).