Rõugõ
Poisid põlgavad, pole ehteid
a)
b)
MILLE ÕKS POISI’ MEIDÄ PÕLI’,
noorõ’ mehe’ meidä naari’?
Et mi õks olli’ ilma helmildä’,
kasvi ilma kaalatsilda’.
Illus mi olõ ilma helmildä’,
tsõõrik suurõlda’ sõlõlda’.
Ku mi õks elä, osta helme’,
ku mi õks kasu, osta kaaladsõ’.
Mille õks poisi’ meid põli’,
noorõ’ mehe’ meid naari’?
Et meil õks põllõ pakalista,
hamõ’ õks halvusta linusta.
Et mi ei olõki joht sõsarõ’,
ei ka üte ime latsõ’.
Kül’ meil sõna’ sõsaridsõ’,
Hääle’ üte ime latsõ’.
Ütte mi õks hiidä hiussillõ,
ütte paista palgõllõ,
ütte meil linigu’ liidedü’,
üten meil kõrigu’ koedu’,
üten meil veeridse’ veedü’,
ütte pantu’ pallapoolõ’.
Viis: EÜS I 994 (2a, 2b) < Rõuge khk – M. Hermann < Kristine Mõtslang (1904).
Tekst: H III 28, 753/4 (20) < Rõuge khk, Kõrgepalu – P. Rebane (1896).