Harglõ
Pall’o sõnno
ÜTELGE’ SÕNNU, KEL OM ENÄMP,
kaske, kanike,
pääle pandkõ, kel om pall’u,
Meil om sõnnu veidikese,
laulukõrdu kasinõdõ,
Ei meil, sõsar, sõnnu puu,
laulukõrdu kasinõdõ,
tii viirde panni teki täüs,
palu viirde palaja täüs,
Kui mi lasõ laulamõdõ,
vai mi peesü pillumõdõ,
ega sis meid ohja’ hoia’,
ohja’ hoia’, köüe’ köüdä’.
Viis ja tekst: EÜS I 802 (92) & EÜS I 768 (92) < Hargla khk, Taheva v, Tsirgumäe t – J. Aavik < Hip Kahr, 51 a ja Liis Sunts, 80 a (1904).