21. LAISA’ OODI’ ÕDAKUTA (Kan) (hobune varastatud)

Kanepi

Hopõn varastõt. Hobõsõ otsja

*

LAISA’ OODI’ ÕDAKUTA,
vetel päävä veeremistä.
Mina oodi hummukuta,
vahtsõ valgõt pääväkeistä.
Mina hummugu sulanõ,
pikä päivä poisikõnõ.
Üü mina oitsõ, päivä kaitsõ,
üü oitsõ esä obõsit,
päivä kaitsõ velle karja.
Kes säält karjast ärä’ kattõ?
Kattõ velle verrev ratsu,
taadõ kallis linalakka.
Ai mina ulli otsimaie,
nõrga takan nõudõmaie.
Es saa’ ullist otsijatta,
nõrgast takan nõudijatta.
Lätsi esi’ otsimaie.
Võti suitsõ’ sulu päältä,
päitse’ pääliku läveltä.
Lätsi mõtsa tilistennä,
tilistennä, elistennä.
Kes mul vasta irnatõlli?
Ratsu vasta irnatõlli.
„Kuulõ’, kos omma’ aina anja’,
aina anja’, kaara kanja’?“

Tekst: H II 56, 944/5 (12) < Kanepi khk, Valgjärve v – Carl Lipping < Mihkel Otsus < üles kirjutanud oma emalt (1895).

Sildid ,
Postitatud Jutulidsõq lauluq