Rõugõ
Sõalaul
TUUAS KIRI KIRSTU PÄÄLE, kaske, kaske,
lag’a raamat laua pääle.
Kellel kõrd om sõtta minnä’?
Noorõmbal kõrd sõtta minnä’.
Vanõmb enämb vaiva nännü’,
enämb tennü’ teopäivi,
enämb oll’ andnu’ abipäivi,
enämb oll’ katsnu’ karjakõrdu.
Imä ummõl’ uduhammiid,
esi’ ummõl’, esi’ iki –
mitu silmä süskmist,
setu silmäpisariid.
Sõsar kudi sõrmikindiid,
esi’ kudi, esi’ iki –
mitu silmä süskmist,
setu silmäpisariid.
Esä valmist’ vangõrit,
esi’ valmist’, esi’ iki.
Veli tegi vehmeriid,
esi’ tegi, esi’ iki.
„Vellekene, noorõkõnõ,
ärä’ sa mingu’ iin sõtta,
õga’ mingu’ perän sõtta –
iin om laja’ laskõmisõn,
perän peni’ kaitsõmisõn!“
Viis: EÜS IX 1312 (143) < Rõuge – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Minna Saar, 36 a (sünd Hargla khk), (1912/13).
Tekst: E 19587/8 (8) < Rõuge – M. Siipsen (1895).