Hargla
Jänese ohkaminõ
OH MA VAENÕ VALGÕ JÄNES,
keväjäne kerge jänes,
johtu suurõ vällä pääle.
Eeger tulli püssiga,
lasksõ mullõ pousa-pausa.
Pandsõ pikä rii pääle,
veie mõisa herrä kätte.
Herrä andsõ koka kätte.
„Kuulõ’, kulla kokakõnõ,
ärä’ sa praatu’ palanõn,
ärä’ sa kiitü’ kibõdan –
praadi’ uma poolõ pääl,
keedä’ külmä kivi pääl!
Tarõtütruk üles veie,
pandsõ herrä lauva pääle.
Herrä minu lihha seie,
luu’ lasti’ lauva ala’.
Tarõtütruk üles kor´as´,
pandsõ siidiräti pääle,
veie mõtsa kingu otsa.
Olõ’ terve’, tarõtütruk,
joba minust asi saa –
kül’ ma talla tatõrikku,
kül’ ma niidä nisupäid.
Viis ja tekst: EÜS I 787 (41) & EÜS I 762 (41) < Hargla khk, Saru v, Matsimäe t – J. Aavik < Hip Kõivupuu, 81 a (1904).