Hargla
Jänese ikulaul
OH, OH, MA VAENÕ,
oh ma vaenõ valgõ jänes,
johtu, johtu, johtu,
johtu suurõ vällä pääle.
Tulli, tulli jääger´,
tulli jääger´ püssiga,
lasksõ, lasksõ maha’,
lasksõ maha’ puudsa-paudsa.
Veri, veri vällä,
veri vällä virdsa-vardsa.
Pand´ õks, pand´ õks, pand´ õks,
pand´ õks pikä rii pääle,
viidi, viidi, viidi,
viidi mõisaherrä kätte.
Peräst, peräst anti,
peräst anti kokõ kätte.
Kokõ-kikõkõnõ,
kokõkõnõ kullakõnõ,
ala’, ala’, kiitü’,
ala’ kiitü’ kibõdastõ,
ala’, ala’ praatu’,
ala’ praatu’ palavõn!
Küdsä’, küdsä’ külmä
küdsä’ külmä kivi pääl;
praadi’, praadi’ uma,
praadi’ uma põllõ pääl.
Viidi, viidi herrä,
viidi herrä lavva pääle,
herrä’, herrä’ minu,
herrä’ minu liha seie’,
luu’, luu’ laski’,
luu’ laski’ lauva ala’.
Tarõ-, tarõtütrik,
tarõtütrik korjas´ kokku,
pandi, pandi siidi-,
pandi siidiräti pääle,
veie, veie mõtsa,
veie mõtsa mäi pääle.
Olõ’, õlõ’ terhve’,
olõ’ terhve’ tarõtütrik,
jop, jop-jo minust,
jop jo minust asi saiõ,
jop, jop-jo rüüpse,
jop jo rüüpse rüäorast,
jop, jop-jo niidi,
jop jo niidi nisuorast,
kül’ ma, kül’ ma kisu,
kül’ ma kisu kesväorast,
kül’ ma, kül’ ma kaku,
kül’ ma kaku kaaraorast.
Viis ja tekst: EÜS I 779 (11) & ERA II 57, 464/6 (24) < Hargla khk, Mõniste v, Tämbälse t – L. Seim < Hipp Paas, 79 a (17. VII 1929).