Vahtsõliina
Kuldnaanõ
OH TII’ ULLI’ NOORÕ’MEHE’,
taiulda talopoja’.
Tahtsõ’ tii’ puusta naista tetä’,
taropakust tahoda’.
Panni’ kulla palgõhõs,
hõpõ iä ilosas.
Kuld sulas soolamaitsõh,
hõpõ hõõrus hõlma võttõh.
Jääs kuld jäle pääle,
satas hõpõ sammu pääle.
Olli mul ütsi väiku vell’o,
esi’ till’o, esi’ terävi,
tuu hõpõ maast võtt’e,
kulla sai sammu päältä.
Vei hõpõ sepä kätte,
kulla ravvarähnile.
„Tii’ seppä, tilka’ seppä,
tii’ tsõdsõl tsõõri sõlgõ,
minijäle meeli telge,
minka kävvü’ kälütsile,
minka sõuda’ sõsarilõ,
minka oiu’ umatsilõ,
minka veerdä’ velitsile.”
Viis: Erv 138 (1037) < SKS, Lähteenkorva nr 263 < Vastseliina khk – A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 418 (6) < Vastseliina khk ja mõis – Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, 60 a (1896).