Võromaa/Põlva
Kuldnaanõ. Kao man kosija
TAHTSÕ IKS PUUST NAIST TETÄ’
taropakost tahuda’,
lepäpakust lepütä’.
Panni kulda iho ilos,
panni no hõpõ palgõs.
Lätsi siis patta pandama.
Ega’ iks puust naist saa’,
taropakost tahuda’.
Lää ma merde kosja’õllõ,
kalajärve kaemahe.
Sai siis meresaarõ pääle.
Kiä mul vasta puttunõssa,
puttunõssa, johtunõssa.
Neio iks vasta puttunõssa,
karratsilla kannipuila,
vasitsilla vankõrilla.
Anna’ no vett verevä juvva’,
anna’ halli haisutõlla’,
mustal ruunal muhaskõlla’.
Sis iks saat minu uma,
minu meelimar’akõnõ.
Kui iks saa ei vett anda’,
anda’ verevälle juvva’,
siis ei saa’ uma ei,
siis enämb ei saa’ kos’alõ.
Viis: EÜS IV 646 (1440) < Võrumaa.
Tekst: E 71521/3 (18) < Põlva khk – A. Kuusik < Peter Johansen, 36 a (1931).