Vahtsõliina
Pühä’ suladsõ’. Kalapüük. (Kodolda neio kutsminõ)
KU MA NAKKA MÕTÕLÕMA,
mõtõlõma, ütelemä,
vii’ silmile veerüse’,
tõõsõ’ sõrmilõ satasõ’ –
saa külä hobõstõ ojota’,
valla varsu vallatõlla’.
Sääl püüdvä’ pühä’ suladsõ’,
heitvä’ nuuta noorõ’ mehe’,
võrku Võnnu poisikõsõ’.
Mitutuhat tullõnõssa,
mitusada saiõnõssa?
Üts sai lutsu, tõõnõ maimõ,
kohe ne’s pandanõssa?
Panti kiimä padasõhe,
kullatsõhe katõlahe.
Saiõ kala keedetüs,
katlast vällä võetus,
panti perre lavva pääle,
kutsti süümä kodolda neio’,
ilma imäldä, armulda,
ilma pääldä pääsokõsõ’.
Viis: Erv 2 (8) (SKS, Lähteenkorva nr 290) < Vastseliina khk – A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 367 (11) < Vastseliina khk ja mõis < Põlva – J. Sandra < Vastseliina mõisa moonakas Mari Lõiv, 62 a (1896).