Müüdud neiu Jõhvi OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS, oitsin veljen ovosta, kaitsin velje karjukesta, oma erra einamaalla, oma prouva põllomaalla. Pedakasta üüdis peigo, kadakasta kannosjalga, lepasta pale punane: „Oia, oia, mis sa oiad, kaitse, kaitse, mis sa kaitsed! Jo sinu minuleContinue Reading
Neiud öösel käimas Jõhvi KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta ööda, vasta päeva, vasta (katude?) kuudada kumada, vasta ehada eleda, vasta vali valgeeda? Ehk me uppume ojaje, ehk me kaume kasteeie – kes see otsib meid ojasta, kes see katsubContinue Reading
Veere, päev. Öösel üksi Lüganuse VEERE, VEERE, PÄIKENE, veere, orja, õhtaaie, sulase suurta puhkamista, päivilise päiva veerta. Tuleb ilja õhtukene, tuleb pia pimedakene, vilets videvikukene, nüüd saab ärra proua juurde, isand saab emanda juurde, junkur toa-Juula juurde, Karja-Mihkel Kaie juurde,Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse KÕIK LÄHVAD ÕHTU MAGAMA, isa läheb emaga, õde oma mehega, vend läheb noore noorikuga. Kellega lähen mina vaene? Lähen nuttes nurga poole, tahan kerbuga kõnelda, lutikaga lüia lusti – kerp oli kõrk, ei kõnelend, lutik lai –Continue Reading
Öösel üksi Vaivara TAAT LÄKS EIDEGA MAGAMA, vend läks nuore nuorikuga, ode läks oma mehega. – Kellega mina vaene? Mina kirbuga konelen, lutikaga loin mina luori. Kellel kurdan kurvad mieled, aled aigedad südamed? – Kivile keriku tiella, papi välja paasidelle.Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei ole juure võttijada, käe pääle käärijada, sulal suu andijada, kallil kätte kandijada. – Kui tuleb õnnis õdangukene, igamies lähäb oma omaga, iga kaasa kumpaliku, kenega mina vaine? Lähen mina nuttu nurga poole,Continue Reading
Poiste tundmata saatus Lüganuse Mõõga ihumine OI TE VAISED NOORED MEHED,kas te teate, kuhu te saate,kuhu ulka te ujute,kuhu sekka te saate,kuhu vakka vaagitakse? Ei teil aita annetasse,ei teil kirstu kingitasse,kasti kaasa ei kannetasse,aida täit ei andeeida,kirstu täit ei kindaaida,laekaContinue Reading
Kuhu teeme õitsitule Jõhvi Õitseliste laul ÕITSILISED, PÄITSILISED, lähme õitsile õeksed, karja käimee käliksed! Kuhu me tule tiema kuhu me, linnud, lüöme leeri, kuhu me, pardid, jääme paika? Koledaie kuusikuie, aledaie aavikuie – sinnä me tule tiema, sinnä, linnud, lüömeContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene! Viere saksuje vihale, kubijulle kuuluvilla; saks ei sallind päivikesta, saks ei sallind vierevaida, isand ööd tulemaie, kupjas kuuda tõisevaida, kilter tähti taivaalla. Tekst: H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk, KohtlaContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene, mina lõppin lõunet süüa, lõppin lõuneta pidada. Nüüd mina oodan õhtakesta, tõivun tõista päivikesta. Mis on õhtast oodamista, tõisest päivast tõivumista? Saks ei salli päiva vieru, kupjas kuud ei tõisemaie, kilter tähtiContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VEERE, VEERE, PÄIVIKENE, kulu, kulla tunnikene, õilu, õhtapoolekene! Veere puie, punane, aabalatva, anine, kaselatva, kaunikene, lepalatva linnukene! Veere orja õhtaaie, päivilise pääle põllu! Ori ootab õhtukesta, päiviline päivaveeru, sulane suve uluma (?). Ori saaneb orja palga, päivilineContinue Reading
Kokku, kooreke! Jõhvi Naiste Jüripäeva laul KOKKO, KOKKO, KOOREKENE, võist, Jumala viljakene! Taivast tulgu, sisse mingu! Münta-mänte männa ümber, kodo lapse kuogi pääle, karjalapse kako pääle! (Pööripäeval koguvad vanad naised “Monopoli” kõrtsi ette kokku, onni vaat keskel ja laulavad säälContinue Reading
Veere, päev! Lüganuse JUBA NÜÜD VEERE, PÄEVAKENE, alane, jumala aega, veere saksuje vihale, kubijuile kuulujuile – saks ei salli päevakesta, saks ei salli veerevaie, ei isand ülenemaie, kubjas kuuda tuisevaie, kilter tähti taevaaje. Nõnda veere, päivikene, kui mina emasta veerin,Continue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi Äratamine ÜLES, REIELE MINIJAD, kälised, käsikivile, velje naised, veskitiele! Juba äia süöti ärjad, juba ämma lüpsi lehmad, nadu kallis saati karja, saati karja kaugeella, lehmad linna uulitsalle, vasikad ane pajuje, kitsed kulda koppelie, lambad Lauri einamaalle. Viis:Continue Reading
Päevale Jõhvi PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, eledaste, ilmakene! Siis mina tapan tallekese, Ise süön südamekese, Annan sulle sarvekese, pea viskan pärna põõsa, Jalad Jaani allikaie, kõrvad kõrtsi katusselle. Viis: EÜS VI, 876 (21) < Jõhvi khk,Voka v, Toila k – A.Continue Reading
Üles! Lüganuse ÜLES, ÜLES, KÜLANAESED, üles lehmi lüpsemaie karja välja saatemaie! Teiste kari kaugella, meie kari karjaaedas, teiste ruunad rakkessa, meie ruunad rukkiessa. Tekst: EÜS XII 1445/7 (37) < Lüganuse khk, Järve v, Saka k – V. Rosenstrauch < AnnContinue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi, Lüganuse Äratamine TÕUSKE ÜLES, PERERAHVAS, juba kukk on kuusi lauland, kani kaarutand kaheksa, juba sakste süömaaega, junkurille juomaaega! Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. SildnikContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Lüganuse MINU ELLA EIDEKENE, ansi muile muida tüödä: sulaselle suurta tüödä, palgulisele parempa, mulle tüödä albukesta – ansi aned oidassenna, luiked lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, lugin luiked laineeie, varvasjalad vainiulle, kuldasiivedContinue Reading
Haned kadunud Vaivara MINU HELLA EIDEKENE – muile andsid muuda töödä, sulasile suurta töödä, mulle töödä hõlpusama. Andsid aned hoidaneda, pardid meele pandavaie. Lugin luiged lainedeie, varvasjalad vainujulle, kuldasiived kopelije. Ise istusin mäele, udusärki õmblemaie, peenikest pilutamaie, suurta raami radkumaie.Continue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, mulle tüöda õlbukesta – andis aned oidasseni, pardi paari pandasseni. Aiin ma aned vesile, kuldasiivad kopelie, varvasjalad vainiulle. Tuli kulli, kurja lindu, kala suuri kaldaContinue Reading
Haned kadunud. Mõõk merest. Venna sõjalugu Jõhvi Harja otsimine. Sõjalaul MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüeda, sulaselle suurta tüeda – mulle tüeda albukesta: andas mulle anejad oida, mulle luige’ed lugeda, mulle linnud liideleda! Tuli kulli, kurja lindu, ajas moContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, orjale osa pärasta. Mulle tüöda õlbukesta – andsid mulle aned oida, pardid paari pandaseni, luiged ära lugeda. Aiin ma aned vesile, lugin luiged lainedeie, kuldasiivad kopelie, varvasjaladContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tööda, sulaselle suurta tööda, õrjale õsava tööda. Mulle tööda armukesta – andsid aned oidassenna, luikeed lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina anid vesile, lugin luiged mättaeie, kuldasiived koppelie, varvasjalad vainijulle. IseContinue Reading
Ema surm Jõhvi Ema viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, ema viidi õuestagi, armud läksid üle aia, ema pandi aua sisse, armud aua põhjasse. Siis läks tütar kurvalt koju, ilma ema armuta. Seal siis läks veel aua piale:Continue Reading
Laulu võim. Oma ja võõrasema ootavad koju Vaivara EHK MINA LAULAN KÕIGE PÄÄVA, ehk hüüan üli nädäla, ei kuule kumu kodoje, hääl ei kaiku kandajalle – kurjale sõnad kumavad, valjule sõnad vajovad, kadedalle kaigub hääli. – ei kuule minu emale.Continue Reading
Oma ja võõrasema Vaivara KUI LÄHÄN MINA KODOJE, ei ole tuojada tuassa, auduja aseme päällä, liel ei lieme keitijada – vuoras vooriti toassa, süda serviti siessa, nenä lapiti laessa, polle poigiti iessa. Võõras ema, võegas ema, kui kuuleb minu tulevä,Continue Reading
Lindudega sõna saatmas Vaivara LENNA, LENNA, LINNUKENE, üle tee, tihasikene, üle välja, värbulane, vee teada minu emale, kanna teada kandiale, anna teada haudujale – tütar murduneb murega, kivesta kingad tehku, paasista paulad punugu. Tekst: H III 1, 79 (3) <Continue Reading
Oma ja võõrasema Lüganuse VÕÕRAS EITE, VÕÕGAS EITE, võõras taati, võõgas taati, võõras võõrite tuassa, kõverite põrmandalla, sie sunnib sulaste kuulle, nõub nuorde mieste kuulle, õpeteleb orja kuulle; sie läeb õue üüdamaie, katuselle karjumaie, räista alla räiskimaie, redemelle rüökimaie: „Tuise,Continue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi, Lüganuse ÄRGE LÜEGA VAESTALASTA, ematunda itketaga! Küll on vaesel lüejüida, lüejüida, lükkajuida, tõmmajuida tõukajuida! Ei ole armu andajada, ega pia silitajat! Tuleb tuuli, annab armu, paistab pääva – piad silitab! Küll on alvad vaised lapsed, kui onContinue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi OH MINU ELLA ISAKE, muldaje pidi mureta, kabelije kandsid uole! Jättas tua tuomejanna, kammeri kanesijanna, laua pika lapsijanna! Jättas tuomed muie toita, kanad muie kasvatada, linnud muie lepitatta! Kes see tahab – sie see tambib, kes seeContinue Reading
Kust laulud õpitud Jõhvi Kiigelaul MAI ÕLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäella, urb õli puussa, varb õli käessa, vainus nät (rätt?) õli varbaassa. Tantsis Tõrmatse mäella, elmid elksid, põlmed pauksid, rinnat raksusid rahuja. „Oh minu elme elkimine, oh minu põueContinue Reading
Maielaul Jõhvi MAI OLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäela, sulg oli suussa ja pärg oli päässa, ainus rätt oli ambaassa. kure sulg oli kukalassa. Jürie kõndis teeda mööda, helmed märsissa elisesid, kellad karbissa krobisesid, raha aga raksus karmandussa. Mai kargasContinue Reading
Oma ja võõrasema ootavad koju Jõhvi KUI LÄHAN MINA KODUJE, võõras võõriti tuassa, võõras vilju, võõras valju, võõras kanduni kavala, kisub riidu riietesta, jalarätista rädina, ja siis kaltsista kärina. Annab süüa, augutelleb, tuob lusika, torkab silma: “Süö nõnda, et sõgened,Continue Reading
Oma ema ootab koju Jõhvi JUA TULEB TÜDINUD TÜTTAR, jua tuleb väsinud värbu, tüe rinnalta tüdinud, välja rinnalta väsinud, einakaarelt engastanud. “Ei tüe minu tüüta, ei väli minu väsita – pane põllud puhkamaje, einakaared engamaije, saared suured sõisamaije, nurmed kulladContinue Reading
Põlatud laps Lüganuse ISÄ PÕLGIS, EMA PÕLGIS, ema põlgis põuestasa, isä põlgis põlviltasa. Kuhu pean mina menema? Kõik puud minu purevad, haavalehed ammustavad, kaselehed kalgastavad; sügav on mereje menna, ale menna allikaie, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taivaje, madal onContinue Reading
Põlatud laps. Mutiks mätta alla. Kodus käimas Vaivara HALB OLIN MINA ISALE, halb olin armsale emale, isa mind põlgas põlvistagi, ema mind põlgas põlvistagi, vend mind põlgas väravast’gi, õde põlgas õuestagi. Kuhu pian mina menemaie – ma läen muttiks mättaie,Continue Reading
Pole isa, pole ema Jõhvi OI MINA ISATA LAPSI, oi mina emata lapsi! Ei mina teadnud, kes minu teinud! Kas on teinud tedre paari, või audunud araka paari, voi on munend musta lindu! Ei mina tiadnud, kes minu teinud, õtsinContinue Reading
Põlatud laps Jõhvi Mutiks mättasse EMA MIND PÕLGAS PÕLVILTANNA, isa põlve juurestanna! Ku pidin mina menema, ku pidin pia panema? Ale õli menna allikale, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taiva alle! Läksin müttist mättäeie, rottist roho-põõsa´eie, siilist sippelgapesaje! Rott tõiContinue Reading
Millal maksan memme vaeva Lüganuse EHK KÕNNIN ÜHEKSA ÜÖDÄ, ehk kõnnin üheksa päevä, nugise teride müödä, niuluja nenide müödä, katussie arja müödä; ehk tuon puida põllellani, südamiku süüliläni, laastu laia rüppilani, nõmmete magusi marju, kobarate pohli küpsi – siiskiContinue Reading
Memme vaev Vaivara MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, ella piima, käe kui vaeva käerimise? Mitu ööd oli uneta, mitu päeva lõuneeta, mitu suitsu suuruseta – ei lõppend tuli toasta, säde sängi sambaasta, naine nuori riideesta, hobu alli rakkeesta. –Continue Reading
Kasvatus asjata Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE kandis minda kaasassanna, pidid põllepaulussanna. Mõtlid kaksi kasvamaie! Minust kasvas üksi lapsi, üksi lapsi, kangekaula! Õleks tiedand eidekene, õleks tiedand tuvvessanna – õleks vieretand vedeje, kui tämä vieretas vibuje, õleks käärind käntä’äie, kuiContinue Reading
Ema õpetus Jõhvi EIT TEGI MULLE ELLAD SUKAD, taat tegi mulle targad kingad, veli punus viksid paelad, sõsar sättis sääre paelad. Käskis mind kenasta käia, üle õue õigeesta, üle silla sirgeesta, üle vainu valgeesta, üle puuni puhtaasta. Tekst ja viis:Continue Reading
Memme vaev Jõhvi MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, ella piima? – Ehk ulgun üheksa üöd ja ulgun üheksa pääva, niulu ja nenide (1) müeda, kattusije arja müeda, nugije terije müeda; kül tõin mattil masikuida, polel vakkal pohlasida, siulad tõinContinue Reading
Hällilaul Lüganuse KIIGU, KIIGU, KIIGEKENE, laula, laula, lapsukene, kiigu, kiigu, kitsetalle, laula, laula, lambatalle. Kitsetalle kiidetakse, lambatalle laidetakse. Kitsetallel keerud silmad, lambatallel lauk on otsas. Mina aga laulan lapsele, lammas määgib tallele, hobu hirnub varsale. Tekst: EÜS XII 1529/31 (105)Continue Reading
Oldermanni laul Vaivara x IIDI-TIIDI, TILLERMANNI, tillermamiist sai matika, madikast sai maidu-pööra, maidu-pöörast sai pöböra, pöbörast sai pöida-riiki, pöida-riigist sai ribaka, ribakast sai rinda solgi, rinda solest sai suboka, subokast sai sormi-kinnas, sormi-kindast sai kibuka, kibukast sai kirja-märki, kirja-märgist saiContinue Reading
Ahellaul Vaivara x SÕIDA, SÕIDA SÕRMIKULLE, Sõrmikult aga Narmikulle, Narmikult aga Nattapäida, Nattapäialta Pügala; Pügalast aga Põideristi, Põideristilta Rimmuna, Rimmunalt aga Ringessaari Ringessaarest aga Someru, Somerult aga Sormikulle, Sormikult aga Narmikulle… (jne) H II 1, 128 (176) < Vaivara khk.,Continue Reading
Hällialul Jõhvi MAGA KAUA, KASVA PITKAST, kasva mulle karja käijast, karja käijast, marja tuojast, õitsilisest õmetegi, karja käijast kumetegi, rivedalle riielisest (1), õelalle õitsilisest, tigedalle tüötegijast. 1 = (rehelisest) Tekst: H II 1, 452 (614) < Jõhvi khk, Kurtna v,Continue Reading
Hällilaul Jõhvi MAGA, MAGA, MARJAKENE, tud´u, tud´u tuvikene, sust saaneb sulaseme’e naine, kasvab karjapoisi naine, orusta obuse tuoja, suosta lehma lennutaja, kesalt karja kieritaja. Ära kurda, lapsukene, ära kurda, ära karda, las’ sa kasvad, las’ ülened, paisud paras ramukene. –Continue Reading
Jõhvi MINA VAENE LASTE VANGI, mina poigide emake – käed ei lõpe kätkiesta, jalad nuored nõtkeesta. Tuon mina valda vaimusida, kannan kroonule vägeda, pitka piigi pistajuida, laia raua raijujuida. Tekst: H II 1, 421 (584) < Jõhvi khk, Illuka v,Continue Reading
Nurganaine Jõhvi HULKUS VAIDE NAINE VAINE, hulkus naine hooleline, vaarus naine vaivaline, käis see kümme köögi teeda, sada korda sauna teeda. Õtsis ahjusta abida, kerisessa kergitusta, turva-lava turbaesta. Läks siis metsa hulkumaie, vei siis tusad me(n)nessana, häda=risti rinnussana, vei seeContinue Reading
Nurganaine. Varrude laul Jõhvi KÜL ME SÜÖME, KÜL ME JUOME! Ei me tea, mis me süöme, mis me süöme, mis me juome – kas me juome pulma juotu? Ei me juo pulma juotu – juome vaise naise juotu. ohaline naineContinue Reading
Nurganaine Lüganuse NURGANAINE NUORUKENE, titetuoja tuvikene, masakandaja kanene – ulkus naine ooleline, vaarus naine vaivaline, tuikus sie tusaalene. Tuhat kõrd tua vaheta, sada kõrda sauna tieda, kümme kõrda köögi tieda. Lei sie küüned künnisseie, käed lei risti räisteeie, üüs sieContinue Reading
Nurganaine Jõhvi OH MARI, MURU-MADALA, tas (?) Mari, rohu-tasane, kui tunned tusad tulema, hädapäivad pääle käima, aledused astumaie – tule, tule Marikene, tungi minu toomikaie, pista minu pihlakaie, astu minu aavikuie! Tekst: H II 1, 302 (449) < Jõhvi khk,Continue Reading
Kiige katsumine Jõhvi NEITSIKESED, NOOREKESED, lähme kiike katsumaie! Kas sie kiike kannab meida, kahe kahu riideeida, nelja neiu ehteeida? Kui ei kanna kahuda kahte, kahe kahu riideeida, nelja neiu ehteeida – tuo siis kirves, raiu kiike, tuo vesta, vesta kiike,Continue Reading