Lambamäng Sangaste x MINA OIA MEMME UTU, mina kaidsa memme kar´ja. Es ole hunti kuultaki, näljäst hunti nätäki Esi eidäsi ma magama, panni pää paiu pääle, kõrva kõo juurõ pääle: Tulli susi karja manu – veie minu memme ude, kantseContinue Reading
Lambamäng Sangaste x MINA OIA MEMME UTU, mina kaidsa memme kar´ja. Es ole hunti kuultaki, näljäst hunti nätäki Esi eidäsi ma magama, panni pää paiu pääle, kõrva kõo juurõ pääle: Tulli susi karja manu – veie minu memme ude, kantseContinue Reading
Lambamäng Sangaste x MINA TUKU TUKU TUNNI, õlle, õlle, tule susi karja, õlle, õlle, veie mõtsa minija lamba, õlle, õlle. Mina oia memme ud’u, õlle, õlle, mina kaitse memme karja, õlle, õlle, memm tek’ mullõ musta kuvve, õlle, õlle, sineContinue Reading
Lambamäng Sangaste x Mängulaul. MINA HOIA MEMME UTET, mina kaidsa memme karja. Memm tekk mulle musta kuvve, üdsimusta underi, kassikäpast kaskakese, tsiasõrast tsõbakese. Es ole unti kuuldagi, naljast sutt nättägi. Tule, susi, süü lammast, vii metsa memme ute! Krants, kaeContinue Reading
Lambamäng Sangaste x (lauldakse passiviskamise juures tavaliselt). MINA OIJA MEMME UDE (utte), kaitsa memme karjakõsõ, memm tek’k mulle musta kuuba, üdsimusta ünderigu: tsia sõõrust, lamba jalust; kassikäpätse kasuga. Eitsi esi ma magame, panni pää paiju pääle, kõrva kõo juure pääle.Continue Reading
Lambamäng Kambja x Ka’rjus käip ümbre karja, pidä keppi katõ käega kinni ja lüüöp timä otsaga egä sammu pääl arvata kaits kõrd maad vasta, vah’t sääl man esi maha ja laul sedä laulu (õigõ virgastõ): TUKU, TUKU TU’NNI, vala, valaContinue Reading
Lambamäng Puhja/Rannu x Karjustõ mäng. Kari. Karjus. Susi. Peni (kõik lastõst). TII, TII, AIDA, teritä, teritä saivast, tinatsista teebelista, raudsista roovikista, et ei saa varas varastada, ei ka kanda karjalatsa. Tuku tunni-tanni, pane Mari makale, Liisu ketrab siidi, Ann ajabContinue Reading
Vastlalaul Kambja/Puhja x Lina loitsimine Liha-eite ommuku viidi sõnnikut aia pääle ja tütriku kogusiva kokku ja lasksiva liugu ja esi laulsiva: Liuge, lauge! VISTELIKKU, VASTELIKKU, liuge, lauge, linad liugu laskijale, liuge, lauge, tudred toa istujale, liuge, lauge! Kosujale kolkaluste, liuge,Continue Reading
Sangastest on kadri- ja mardilaulude viise rohkem üles kirjutatud kui tekste. Kasutamata viisid leiab huvi korral siit. 1. RKM II 225, 593 (1) < Sangaste khk, Tagula k – H. Tampere < Marie Gross (79 a), 1967 x 2. RKMContinue Reading
MARDI- JA KADRIPÄEVA ÕHTUL käisid sandid kerjates talust tallu. Tallu minnes lauldi sissepalumise laulu. Kui uks avati, läks päämart (või pääkadri) kõige ees sisse ja laulis kotist kesvi võttes ja põrandale visates: „Viska sisse vilja õnne” jne. Sees tehti ringContinue Reading
Mardisantide laul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui eiContinue Reading
Mardilaul Sangaste Mardipäeva õhtul käidud talust talusse, midagi norimas ja tõotatud siis vilja- ja seaõnne. Lauldes öeldud: LASKE MÄRDID LÄMMEESSE, märti märdi küüdsed külmetavad, märti, märdi varbad valutavad, märti, märdi sõrmed sinetavad, märti! Märt viskab sisse villaõnne (viljaõnne) , märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TERE IHTUST, TERE AHTUST, märti, tere moorile, tere vaarile, märti! Laske Märti lämme’ele, märti, Märdi küüdse kül’mänüve, märti, Märdi varba valvunuve, märti. Märdi omma kavvest tullu, märti, üle suu, läbi lik’e, märti, läbi pik’ä pilliruu, märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TALUTÜTÄR NEITSUKÕNE, märti, tule (tuke) üles tooli pääle, märti saista saali veere pääle, märti, puhka tulda kuku suusta, märti, lõõtsu lõhna, õpe-lõuga, märti! Kui ei ole pirdu parsila, märti, sis aara akku ahusta, märti! Mine allaContinue Reading
Mardisantide laul Sangaste x PEREMEES, PEREMEHEKE, märti, perenaine, naiseke, märti, laskega Märti lämmäessä, märti! Märt om tullu kaugeeltä, märti, läbi soo, läbi ligedä, märti, läbi pikkä pillirooge, märti. Peremees, peremeheke, märti, perenaine, naiseke, märti, laske iks Märti lämäessä, märti! MärtContinue Reading
Suvi Otepää SUVI TÕIE SUKAPAARI, kägu tõie käingäpaari, lõo tõie lõigehelme, sisask tõie siidisukka. H III 26, 235 (14) < Otepää khk, Palupera v – J. Silde, 1895.
Kiigelaul. Oma ja võõrasema Sangaste/Otepää SIIN MINA Õ’LLU (HÕLJUN) ÕDANGUNI, ädee, ää-kaikah, siia mina hä’llü hämareni, ädee, ää-kaikah, siin mina pilgu pimeeni, ädee, ää-kaikah, kirra kikka-ajani, ädee, ää-kaikah. Koes no minna’ öösessa, ädee, ää-kaikah – minna memmele mäele, ädee, ää-kaikah,Continue Reading
Kalapüük külalistele Sangaste MINA MIES MEREMEHE POIG, mina kallis kalamehe poig, iste ma järve perve pääle, kai ku kala’ kudesi, avve anda eidelie, lutsu’ luida liigutalli, säre’ siivu säädelie: säre’ suure’, sällä’ musta’, avvel laja’ laugi otsa’. Tulge poisi’, püüdkeContinue Reading
Imelik maja. Metsa raiumine Sangaste SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA, siin om paras´ palgi mõtsa, ole_i maha ragojat, tüme kokko tündsijät, ladva kokko laskijat. Minu velle’ väikese’, onu-poja’ ullikese’, tädi-poja til´l´okese’ – viisi ise tarre tetä, veli palki veeritede: külaContinue Reading
Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, paraliku palgimõtsa – viisi ise tarre tetä, veli irsi vöörütede. Külä ise tare tek’ki, valla veli irre vöörüt’. Tek’i tare teije pääle, aida telje arre pääle. Müüdä juuski mündäs saksa, müüda mündätseContinue Reading
Ladvad lindudele Võnnu Lehessi NEITSIKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, kui läät mõtsa, jo-eda, lehessile, jo-eda, võta ossa, jo-eda, kaksa katsi, jo-eda, ära putu, jo-eda, ladvakesta, jo-eda: ladev jäta, jo-eda, käo tulla, jo-eda, käo talla, jo-eda, käo minna, jo-eda, suvilinnu, jo-eda, linnaskõlli,Continue Reading
Ladvad lindudele Sangaste Lehti minek. Viha lehesil kävven KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI: „Neiu, läki lehessile! lõika üitssi, lõika kaitsi, jäta ladva käol kuku, peene ossa pihul laulda!” Oos see kägu kätte saasse, pihu piju tulesse! Kägu kukku kuusemõtsan, pi(h)u lauliContinue Reading
Ladvad lindudele Sangaste KÕO UIKI, KÕO ÕIKI: tule, näio, lehesile, lõika ütsi, kakka katsi, jätä ladu (ladvad) käo kuuku, pienü ossa’ pihol laulda. Ega kägo siin es kuugu, ega pihu siin es laula – kägo kuugi kuslapuula, kuslapuuna ja kuuseContinue Reading
Puuraiuja Sangaste TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA, leel´o leel´o lepämõtsa, üten paigan paksu mõtsa, taka suure tammemõtsa, kus mina lokse looga-puida aina raije rattapuida, kõkutasi kõdariida; velle raij vehmeriida, esä härjäikkejida. Sääl panni palju puida pääle, lassi kirjul kinnitada, vallil valisteContinue Reading
Sangaste Hagu raiumas UI, UI, UI, UI, JUKUKENE, tutu, lutu, panti paiu mu raijuma, tutu, lutu, kõju juuri jupitama, tutu, lutu! Mis ep tee mina vaene, tutu, lutu? – Paiju paksu, vetta palju, tutu, lutu, kõttu tühi, kirves nühri, tutu,Continue Reading
Võitegemine Sangaste Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste Retsiteeriti sõõrutamise ajal ajaviiteks. Üldsegi laulutooni ei antud, täielik kõne, vaid rütmiliselt “aktiveeritud”. Laulnud Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 200 (10) < Sangaste khk, Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna hännast härral piima, neljast nisast neitsil piima, sarve otsast saksal piima. Teeme me tüüle ruttu, paneme pakki askelelle, sis meid hüvas üteldesse, hüva naise tüteresse – hää naine hällutenu, kallis naine kasvatenu. Viis:Continue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste Lehmalüpsi laul. Lehma nüssmisel SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna piima, pikka hända, sõõru, sõõru, sõrgajalga, anna piima, pimme lehma! Sõõru, sõõru, sõke lehma, ennep sõõrutiė hobene, anni piima halli lakka, enne kui sina, sõke lehma! Viis: Olga RääkContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu Lüpsilaul. Lehma lüpsja TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru, tsõõru, lehma, lahkeste, tsõõru, anna piima usinaste, tsõõru, mul on aega kasinaste, tsõõru, tuhat tööd jäi tua juure, tsõõru, sada tööd jäi sauna juure, tsõõru, arvamata aida juure, tsõõru, küsimataContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu/Puhja Lehma lüpsje TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru! Poiss viib minu, hunt viib sinu, tsõõru, jäädvad pole me kumbegi, tsõõru. Viis: P. Kurg (EÜS III 36 (23) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr. BruusiContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, mallu, mallu, marjakene, sõõru, lehmä, sõrgajalga, anna piimä, angusarve! Nüssä mulle nüsku täüsi, anna mulle anuma täüsi, pane mulle pangi täüsi, too mulle toori täüsi! Mul om suure tehtamise, teokoti köitamise, palluContinue Reading
Teretamata möödaminejale Rannu MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavest, kange rauda, kui sa ei tihka teretada, ei ka anda jumal appi. Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu), teksti kirjutas üles A. Tattar (H II 30, 540 < Rannu khk,Continue Reading
Teretamata möödaminejale Puhja (MIS) KULLED SA, KULUALUNE, vahid, rehe varbelane? Kulled näiu kukkumista, laane linnu laulemista. Mine, mees, mööda minusta, käi kaudu, rauda kange, esi ei tihka teretada, ei ka anda „Jumal appi!” Suu sul soe verega, käe karu rõipega.Continue Reading
Teretamata möödaminejale Otepää MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA, käi kaukelt, kange ravva, kui sa ei tunne teretä, ei ka jummal appi anda. Sul om suu soe sitaga, käe kahru rõipega. Mine suhu, mõse suuda, mine kraavi, kasi käe – sis sa tihkatContinue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste Tundmata möödamineja MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavvest, ravva-kangi, kui sa es tunne mu teretä, ega anda „Jummal appi”. Tsiga sinnu teretegu, kahru andku „Jummal appi”! (Kes es teretä, lauleti) Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81)Continue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI, mööda, põrgu tõrvas-kand, kui sa es tunne teretada, vai anda „jummal appi”! Puu juurista sul juusse, sia harjassist habeme, täi haukse habemin, konn krookse kukkalin! (Mööda minnes, kui karjust ei teretata). Viis: J.Continue Reading
Talgulaul Kambja KELLES SEE TALUS TASANE, talgu, talgu, kelle leina leiva latse, talgu, talgu? Jaani talus tasane, talgu, talgu, Jaani leina leiva latse, talgu, talgu. Misperast talus tasane, talgu, talgu, misperast leina leiva latse, talgu, talgu? Ei ole talus tallitajad,Continue Reading
Talgulaul Rõngu MINA TÄNAN PERE ISAT, pere isat, pere emat, kes on teinud põllul saajad, põllul saajad, väljal varrud; kes mind kurva siia kutsus, ja mind alva siia aas. Ära ta tapnud selle härja, kellel tuhat vaksa turja, kes poleContinue Reading
Kellele teen heina? Sangaste Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee, veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee. Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee, kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee, Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Continue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Heinale minek. Sangaste haina tegimise laul. LÄKI ALLA HAINA MANU, le-lee, lelo-le-lee, korvade kuhja luuma, le-lee, lelo-le-lee, alan hainna tetenessa, le-lee, lelo-le-lee, korvan kuhja loodenessa, le-lee, lelo-le-lee. Ma tii kuhja kui se kuku, le-lee, lelo-le-lee, rua niiContinue Reading
Üle, vihm! Kuhja loomine Rõngu 1. 2. Ainale kullale, LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale! tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale, vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale, vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale, aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale!Continue Reading
Vastlalaul Sangaste/Otepää Vastlapäev Liha-eite õdango lase pikka liugo – sis saava pikka lina. Lina liugo laskjale, liugo, laugo, takko taren istojale, liugo, laugo! EKS 80 3, 128 (34) < Otepää, Ilmjärv – A. Asor (Hurdale saatnud Rossmann Rõngust) (1874). Liugu,Continue Reading
Mardilaul Otepää PEREMEES PEREME’EKENE, märti-santi, perenaine naisukene, märti-santi, peretütar preilikene, märti-santi, talupoiga noor-esände, märti-santi, laske Märti lämmäede, märti-santi – Märdi küüdse külmetase, märti-santi, Märdi varba valutase, märti-santi. Märdi ei ole maasta tullu, märti-santi, Märdi tullu taivaesta, märti-santi, taivaesta korgeesta, märti-santi,Continue Reading
Mardilsaul Otepää Märdilaul. LASKE SISSE, LASKE SISSE, märti-santi, Märdi küidse kül’metäse, märti-santi, Märdi varba valutese. märti-santi. Märdi omma kavvest tullu, märti-santi, üle saare Saksamaalta, märti-santi, üle soe Vennemaalta, märti-santi, üle suu (soo) sopa-sapa, märti-santi. Suhu jäiva suka-saapa, märti-santi, laandeContinue Reading
Mardilaul Otepää Mardilaul. LASKE MÄRTI LÄMMEIDA, märdi-santi, Märt on tulnud kaugeelta, märdi-santi, Märdi küdse külmetaise, märdi-santi, Märdi varba valutase, märdi-santi. Märt on tullu kaugede, märdi-santi, läbi pika pilliroo, märdi-santi, läbi kahro kastehaina, märdi-santi. Pilliroogu pistis silma, märdi-santi, kastehaina lõikasContinue Reading
Mardilaul Puhja Märdi laul. TULE, LIISU, TÕSTA LINKI, märti, santi, tule, Anu, ava usta, märti, santi! Meie, märdi, kaugelt tullu, märti, santi, läbi soo, läbi ligeda, märti, santi. Märdi küitse külmetava, märti, santi, Märdi varba valutava, märti, santi. Continue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti, märdi omma kaugest tullu, märti! Ole_ei märti maasta tullu, märti, märt om tullu taevaesta, märti: kolletud, kõredad mööda, märti, hõbeesta õrrta mööda, märti, üle mere, üle maa, märti, üle soo, üle saare, märti, üleContinue Reading
Mardilaul (Kadrilaul) Võnnu 1. 2. TERE ÕDAGUST, PEREIMÄKENE, kidrina, kadrina (märti, märti), tere õdagust pereesäkene, kidrina, kadrina (märti, märti)! Laskõ Kadri (Märti) sisse tulla, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) küüdse külmetäse, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) varbaContinue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKESED, märti, märti, märt om tulnu kaugelt maalt, märti, märti, üle soo sopa-sapa, märti, märti, märdi küütsu külmetava, märti, märti, märdi varba valutava, märti, märti! tule Liisu, tõsta linki, märti, märti! Viis: Mari Rämmel (73Continue Reading