Noorik kodus käimas Puhja VELI ULLU VÕTTIS NAESE, sõsar sõkke läits mehele – veli võt’t venne karjanaese, sõsar läits sõamehele. Peipsi Pitre tõije sõna: „Sul om oolik onunaene, sul om viisik vellenaene!” Konas lää mina omale, konas veeri velledele? –Continue Reading
Noorik kodus käimas Otepää Üksik laps.Ainuke tütar kodu käimas ÜTSIK OLE MA ISALE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu ütsik ole ma emäle, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ütsik sõsar viiel vellel, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, neide viiel velleContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste ÜTS´ EP OLLI MA IMELE, üts´ ep olli ma isele (isa, esä), üts ep sĩsar viiel vellel, nado viiel vellenaisel. Viidi kavvede kanane, üle vete ütsi lats´i – es saa kuul ma ime kuulda, ajastajal iseContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste KUU MA K´ÜDSI KUKKÕLIIDA, päävä latsõ pät´s´ik´iid. Naksi ma käümä minemä, ette ma panni ise (isa, esä) iiru, vehmeride velle virga, pandõlide peiu paadi. Sai ma ise (isa, esä) nurmõ pääle, ise (isa, esä) nurmõ kolgaContinue Reading
Sepa naine Rõngu KUSTEP TUNNUS SEPA NAINE, küla seast küti naine? Hundi nahk tal otsa pääl, karu nahk tal kaala pääl, iire nahk tal ehtena – säält ep tunnus sepa naine, küla seast küti naine! Laulnud Peeter Kurg (EÜS IIContinue Reading
Must naine Rannu Õitse poisi laul VIIBUSIN-VIIBIN, MA VAENE, viibisin vilet ajama, pajopilli puhkumaie, kui neid neidisid jaeti. Muile anti mukki käki, kena kätte kääneti; mulle musta ja rumala, aavakandu ja aleda, tõrvaskandu ja tõbine. Viisin sis musta vesile, pessinContinue Reading
Must naine Rannu 1. 2. Kahitsuse laul VIIBUSI, VIIBUSI MA (mina) VAENE, viibusi viina võttemaie, pajupilli puhkumaie. Seeni nii näijo jaeti (1): muile mukki (2) anneti, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõmuja. Lätsi näijut mõskemaie, mõskemaie, peskemaie, sai siiContinue Reading
Tõbine naine Rannu Teomehe nutulaul VARA MINA VÕTSIN NAISE NOORE, toona mullu tõisepoole. Oli tema virka ja vileda, oli tema lahke ja ladusa, oli tema tubli ja tugeva. Jäi tema põlvista põdema, labaluist jäi laiskelema, seere marjust jäi magama. MinaContinue Reading
Rannu Halb naine JAANIKENE, HELLA VELLE, mõtlit saavat saksa naista, tulevat kirja tundija. Tõotit tuvva nurmenukku, nurmenukku, välja välgu. – Tõied tükki tötsakud, saied savi matsakud, tulli üits tubakunukk, saie sarve koputaja. Uinusin mina magama, viibisin vilet ajama, muile antiContinue Reading
Tõbine naine Otepää VÕTSE MULLU NOORE NAISE, toona-mullu tõise poole – olli priski ja punane, olli valge ja väleda, olli kärme ja käbeda! Viisin ma hella heinamaale, kandsin kulla kaari pääle, virk olli vilja põimemaie, erk olli heina niitemaie! SaiContinue Reading
Tilluke naine Otepää MINU NAINE NATIKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu tinarinda tillukene, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – uppu ärä ubalehte, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, katte ärä kaste-aina, või e-li lee-lu, el-li lel-lu! Teije ma tille rihakese, võiContinue Reading
Must naine Otepää VIIBISI MA VILISTÄMÄ, pajupilli puhkumaie, leppä-lalli laskemaie – seeni neiusid jaeti, talutüterid taeti: muile muki, muile käki, meile musta annetie, tõrvaskandu tõugatie. Mis ma pea nüid tegemä, kohe pea musta panema? Viisi musta ma viile (veele), lasiContinue Reading
Must naine Otepää VELI VÕTSI VEREVA NAISE, e-e-e muski maruski, jätse mulle musta naise, e-e-e muski maruski. Veli läits omaga kerikude, e-e-e muski maruski, ma läitsi omma ujutama, e-e-e muski maruski. nakkas kurat külmetama, e-e-e muski maruski, panni ahju otsaContinue Reading
Must naine Võnnu IMELIK OLI, mh-ap phu-ha, mõtsa kits, mh-ap phu-ha, and olli all, mh-ap phu-ha, asi pääl, mh-ap phu-ha. Esä võtti, mh-ap phu-ha, ilusa naese, mh-ap phu-ha, veli võtte, mh-ap phu-ha, verevä naese, mh-ap phu-ha, jäte mulle, mh-apContinue Reading
Must naine Võnnu Mulle anti must naine JÜRIKE JÕETAGUNE, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, või Marike maa-alune, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, kui seda peetie piduda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, ja seda jäetie jaguda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, naise õnne annetie,Continue Reading
Tõbine naine Võnnu Petetud mees. Naise tapmine VÕTSIN EILE NAISE NOORE, tunaeile tõise poole – ilus oli viia heinamaale, kallis oli kanda karjamaale, kaunis kanda kaarelagi (kaare pääle)! – Niitis (niite) kaare, niitis kaksi, niitis poole kolmandab; siis võttis põlvestaContinue Reading
Kuri naine Sangaste JAANIKENE VELLEKENE, võtsid naise kui kuradi, tõsepoole kui tõrvasse, keä ai ämma ahu pääle, keä ai taadi tare pääle. Küdü kurtse kolgan, nadu nutse nurgan. Viis: Helene Novek (s Villemson, 1879) (ERA II 271, 326 (2) <Continue Reading
Tilluke (tõbine) naine Sangaste VELI VÕTI NAISE TILLUKESE. Naine läts karja saatemaije – upu ta ubalehesse, katte kaste heina sisse! Veli läits seppa palumaije: “Sepakene, sirgukene, tėė mull tinast rihake, vala vaski varvake – ma lää naista otsimaije: uppu taContinue Reading
Must naine Sangaste OH JUMAL, MÄETAGUNE mi(ks) jätid minda magame, kui neid neidusid jaeti, talutüterid taheti! Lombak jäi minu lůůsse, jalga-poolik mu jaůsse! Muil sai “mukki”, muil sai “keki”, mull sai musta ja rumala! Mõssi ma viiele vėėle, kuuel kurnaContinue Reading
Joodikul mehel Sangaste x Asjata kasvatatud OH MA VAENE, MES MA LÄTSI joodikule mehele. Joodikul sai nälga nätä – ei saa enämb tagasi. Oh sa emä, oh sa esä, mes sa minnu kasvatid; paremb võinu jõkke heitä’: säälContinue Reading
Sangaste x Karjalaul KUI MIIS MEELELINE, pojanani nal’l’aline, sis ma tii trellilõtsi, kua kulda ruudilõtsi, viä viie pöörälõtsi. Kui ei ole miis meeleline, pojanani nal’l’alene, sis ma tii tek’iotsa, sis ma kua kotiotsa, anna säl’gä aina-aigu, palavelle parmu-aigu, kibevelle kiini-aigu.Continue Reading
Kaasa kaugel. Joodik mees Rannu/Puhja MES MINA HOOLI HUISTENNA, ehk ka pelga priistatenna – ega oma siin ei ole, ega kaasa siin ei kasva. Minu oma Ottepääna, minu kaasa kaugel maala, joodab järvela obusta, kivi veeren kimmelkuta, paju veeren paadikesta.Continue Reading
Hea mees Rõngu IIDUT-TIIDUT, TENGÄ LEIDSIN, tengaga ma obu ostsin, obuga ma naise võtsin, naisega ma pere pidäsin. Pere üttel: pessa naista! – Ei mina pessa pere peräst: minu naine noorekõne, rõõsa piima koorekõne! Viisi ja teksti kirjutas üles P.Continue Reading
Hea ja kuri mees Rannu Hea ja halb mees KUI MINA KAASA VÕTANESI, kallimada kosinesi, ma viiss pilliga makale, kandeliga kamberide; panes pilli pä’itsede, kandle kaasa jalutside. Neiu mõistse, kostse vasta: “Oh sina petis peiukene, kavalamp minu kaasakene! Sa viissContinue Reading
Otepää Noorike kaibus KÜLA NAISE, joo-eda, KÜLMA KÄNGA, joo-eda, ui-lui-lee, külmakänga, joo, viimatse, joo-eda, viruvarese, joo-eda, ui-lui-lee, viruvarese, joo, käsiva minul, joo-eda, mihele minna, joo-eda, ui-lui-lee, mihele minna, joo, abikaasale, joo-eda, karata, joo-eda, ui-lui-lee, karata, joo, ütel põlvila, joo-eda, paramba,Continue Reading
Joodik mees Otepää NEIUKENE, NOOREKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kuis sa olet johtnu joodikale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, õllekurgu kottaale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu? – Võinu merde uppuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kala-järve kauda, või e-liContinue Reading
Hea ja kuri mees Võnnu Kuri ja hüva mees NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjupihta peenikene, ära jookse joomarille, kohe kõrtsi käimarille! Tunneb joomari hobune, kõrtsi käimari kübara, lakekoera laugukene: ise joob kõrtsis kõige päeva, kõrtsis kõige see nädala, hobu koogussa konutab: silmadContinue Reading
Kuri mees Kambja MINU PEIG OLI PIITSASEPPA, kaasa kantsiku tegija. Viib ta mu piitsaga kamberisse, paneb piitsa piha alla, kantsiku lae vahele. Tuleb hommik, kui ei kuule, võtab piitsa piha alta, kantsiku lae vaieelta (vahelt): „Tõuse, laiska, lüpsa lehma, Tõuse,Continue Reading
Hea mees Kambja MINU PEIG OLLI PILLISSEPA, kaasa kandeli tegija – viib ta mu pilliga kamberisse, paneb pilli piha alla, kandeli lae vahele. Tuleb hommung, kui ei kuule, võtab pilli piha alta, kandeli lae vahelta: „Tõuse, virk, ja lüpsa lehma,Continue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MEID OLI KATSI SÕSARIDA: läbi toomingu tullime, läbi aaviku astime, tõne tõselt küsitelli, küsitelli, mõistatelli: „Kumbes, sõsar, sinu elu?” „Halb om, sõsar, minu elu! Kotun kolm om pata tulel, kolm om kulpi sisenna, kolm omContinue Reading
Halb mees Sangaste IMÄKENE, MEMMEKENE, annid minnu, pannid minnu, annid minnu halvakile, pannid minnu pallile, annid sulastõ suskõ, neitsikide näägutõ, karüse kaala karatõ! Imäkene, memmekene, tii telle tii viirde, lasõ kota, lasõ vetä, lasõ kota laja hüü, vai ka vetäContinue Reading
Kuri mees. Isa ja mehe kodus Sangaste POISI’ LUODU PETTIJÄS, pettijäs ja võttijas! „Tule mulle, näio noori, mulle karga, kabo käpe! Ma lää pia Pihkevade, ma lää ruttu Rootsimaale – ma tuo Pihkvast pikä sii’, Rootsimaalta rohiladse’, ma pane padjuleContinue Reading
Kuri mees Sangaste Vaese kaebdus. Petis peiu VELI, HELLA VELLEKENE, iki kiitit, iki ütlit: “Tule mulle, saa minule, ma ei riidle s’ut rehele, ega pane pahmatselle, ega taha tapanessa; ma vii pillil magame, kannan kandlel kammerisse, panen pilli päetsisse, kandleContinue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MINU PEIG OM PILLISEPPA, kaas om kanneli tegija, vii mu pillige magame, kannelige kambrie’e, paneb pilli pää alla, kanneli lae vahelle. Tõses hommuku ülessa; kui ei kuule, sis äratas, võt ta pilli pää alta, kanneliContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste Vara vaeseks. MARIKÕNÕ, SÕSARAKÕNÕ, lätśi sa oia uhtma, lätśi sa kaivu kastma, lätśi sa orgu ubinalõ, mäe pääle pähklimälle. – Tuĺĺi ütśi noori meesi: osso (= oś seo, olõś seo) näiuContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste VELLEKESE’ NOOREKESE’, kävet külän kükikule, all aija röömakule, suka’ suun, kalsa’ kaalan, amme’ ammaste vahele! Poisi’ petvä’ näidesida, augutalli Annesida, lepütälli Liisusida: „Tule mulle, näio noori, mulle kallu, kabo käpe –Continue Reading
Tule mulle. Hea ja kuri mees Sangaste POISI’ LUODU PETIJÄS, petijäs ja võtijas: „Tule mulle, näio noori, kallu’ mulle, kabo käpe! Ma vii pilliga magama, kandelega kamberede, ma pane pilli piida pääle, kandle kammerde lävele. Mull om majan marjapuu, uss-aijanContinue Reading
Hea ja kuri mees. Tule mulle Sangaste Kus istun – iken POISI PETI NÄIDUSIIDA, auguteli Annesiida, meelüteli Miinasiida – külä ala, künni ala, talu ala, tapu ala: „Tule mulle, näiju noori, kallu, kabu külästa! – Suust ma sööda, suust maContinue Reading
Nooriku kahetsus (?) Sangaste LÄKE OI³JA UHTEMAIA, merda suuda mõskemaia; teke oja mie’ omase, teke tingi’ tutevas. Kost sai oja meil omase, kost sai tingi’ tutevas? Üle oja jõije olle, üle käuru anni käe, üle vete serpsi viina – säältContinue Reading
Puhja Noorelt mehele EMAKENE MEMMEKENE, mes pannid mu varra mehele, enne aigu asja pääle? – Mõtlid poisi puudunevad, kahupäid kahanevad; – puudu ei nu poisi hulka, kahane kahupää hulka! Ennemb puudub puune mõtsa, lõppeb lõhmusine mõtsa kaob kadajane mõtsa! Viis:Continue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja x OLLI MA ESÄ KODUNA, olli ma emä koduna, taadi tettü tarena, viirse velle põrmandulla – ei mu’s täi esä lüvva, ei mu’s täi emä lüvva. Esä mu hõigas ellikussa, emä hella tütärissa. Olli kui upinContinue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu OL’LI MA EMÄ KODUNA, viirsi vellide siäna – käisi kui upin üle ussa’a, tamme latva üle tare! Panni pirdu (1) purdeesse, õlekõrsi kõnnikusse – pird es painu purdeessa, õle kõrsi kõnnikunna! Saije joContinue Reading
Endine elu. Ema õpetus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu KUI MA OL’LI MEMME KOTUN, käisi ümbre nii kui kägu, liisi ümbre nii kui lindu – jala ol’li all kui jaanililli, esi ol’li pääl kui päivä lilli. Saije ma mehe koduje –Continue Reading
Endine elu. Isa- ja mehekodu Puhja Liigasööja KASVI MA ESÄ KODUNA, kasvi ma ema koduna, veersi viie velle kodu – veersi ku ubin üle õue, käänsin kui kana üle kaeu! Sääl pani pirru purdeessi, õlekõrre kõnnikussi; pirdu ei paindund purdeenna,Continue Reading
Endine elu. Isa- ja mehekodu Rannu/Puhja KASVI MA KASU KODUNA, veersi ma vellete seanna, sääl ma seie seda kala, mes tulli mängen mäele, lusti lüvven lootsikulle. Saie ma võõra koduje, sai ma peiu peralta – nüid ma söö seda kalada,Continue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodus Rõngu Kurjal mehel. Neiu kodu KUI MA OLLI ESA KOTUN, esa kotun, ema kotun, esa kutse hellikussa, ema ellas tütrekeses, veli kutse verevas munas, sõsar hõppe sõrmusses, muu pere kuts muru munas. Meil esContinue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodu Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui me kasvime koduse, istsime isa toassa. Olin kui uba ilusa, käisin kui käbi kenaste, uaõisi uhkeeste, ernevarsi valgeeste, linaseeme sirgeeste. Olin kodu, maksin kulla, venna õuesContinue Reading
Endine elu isakodus Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasu-põlvekesta, kus mina ellin esäkodu kasvin viie velle kodu. Es näe nälga, es kuul´ kurja, sääl minu jala tiid es tiiä, tiid es tiiä, maad es maitsa; sääl sei sedä kalada,Continue Reading
Endine elu isakodus Otepää Minija vastab ämmale OH MINU ENDIST ELUKEST, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kallist kasupõlvekest, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kus mina elasin isakodu, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kus mina kasvsin kallin kambrin, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, vierseContinue Reading
Endine elu Otepää OH SEDÄ ENNISTA ELUDA, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kaunist kasu-põlvekeista, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kui ma elli esä kottun, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, veeriti velle murulla, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata: kau mull es kalsa lina, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading
Oma ja mehe kodus Sangaste Endine elu LÄTSI MÕTSA OMMUKULTA, ommukulta varajet. Kuuli kolmi ikkevat, emä latsi laulavat. „Mis sa ikket, näiu noori, kahitset sa, kabu kulla? Kas sa ikket ehtimit, vai taht tõisi rõiviet?” „Ei ma ikke ehtimit, tahaContinue Reading
Oma ja mehe kodus. Sõnakera Sangaste KUI MA ELLI ESÄ KOTTUN, ani veerdu velle veeren, oli ma kui osi murul, kävve kui käbi külan, usse lätsi uikeen, tarre tulli tandseen. Kui ma lätsi üle muru – muru jäi taade kaema,Continue Reading
Oma ja mehe kodus Sangaste Endine elu. Neiu kasupõlvest OH MINU ÕNNIST ELUKESTA, kaunist kasupõlvekesta, mis ma olli esä kottun. veeri velle põrmandulle! Oll(i) kui osi murule, käve kui kälu (käbi?) kulale (külale?), usse lätsi õikeen, tulli tarre tantsien. OmaContinue Reading
Isa ja mehe kodus. Kolm aita Sangaste KUI MA OLLI ESÄ KOTTUN, kasvi esä kamburinne – ii’n kasvi illus aina, taga kasvi kallis aina, ii’n om muru joo muheli. Esäl oll’ kolmi aidakesta: üits rükile rogisi, tõine kesvile kolisi, kolmasContinue Reading
Rannu Kui ollin noor KUI MA ALLES NOORMEES OLLI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üpassin üle obuse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, sain ma üle sadula, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la. – Nüid ei saa üle oriku, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, kevadiseContinue Reading
Vanatüdruku ja vanapoisi matus Otepää x Vana tütriku ja vana poisi kuolmine KUI SEE NEIDU KUOLENESSÄ, kos se neidu mattanessä? Kireväde kirikude, halla laasi hakkanessä. Kes sääl manna mattanessä? Jumal manna mattanessä. Kes sääl hauda kaivanessä? Jumal hauda kaivanessä. KesContinue Reading
Sangaste x Ema soov pojalta KUI MA ÜTSKORD KOOLENESSE, ära mull tetta kuuse kirstu – kuus om kuri kopiteme, ära mull tetta haava kirstu – haab om kuri halliteme, ära mull tetta lepa kirstu – lepp om kuri leinamaie, äraContinue Reading
Neiu matus Sangaste x LIIVA-PIJTRE, joo, LINNUKENE, joo, joo-eda- joo, linnukene, joo, Haava-Antsu, joo, ella velle, joo, joo-eda- joo, ella velle, joo, tulet minnu, joo, kutsumaie, joo, joo-eda- joo, kutsumaie, joo, minnu hauda, joo, ajamaie, joo, joo-eda- joo, ajamaie, joo!Continue Reading
Poisi ja neiu surm Sangaste x Neiu matus VELLEKENE NOOREKENE, kui ma johu koolemahe, är’ sa teku lepäst risti – lepp ol´l´ kuri leinamaia, är’ sa teku kuusest risti – kuus’ ol´l´ kuri kopitama, är’ sa teku kõivost risti –Continue Reading
Poisi ja neiu surm Sangaste x Vanapiiga ja -vanapoisi surm KUI SEE NEIU KOOLENESSE, oo, oo, elleroo, oo, oo, elleroo, kohes ta maha matetesse, oo, oo, elleroo, oo, oo, elleroo? – Kirivese kirik aida, oo, oo, elleroo, oo, oo,Continue Reading
Poisi ja neiu matus Sangaste Vanapoiss ja vanapiiga NÄIJÜS, NÄIJÜS, KUULUS, KUULUS, kui nee poisi koolenesse, koes nee poisi matetõs? – Suurte suhu, lak’k’a laante, vannu rambete vahele, külä külmäle kaole, külä ala allikule. Näijüs, näijüs, kuulus, kuulus, kes tull´Continue Reading
Laisk perenaine Rõngu Perenaine PERENAINE, LAISKA NAINE, kaske, magab tanuta tarena, kaske, ilma vööda voodienna, kaske, pada musta mõskemada, kaske, katal külma küürimada, kaske, annumad on allitanud, kaske, lusikad on leemetanud, kaske, söögilaud kui tseamold, kaske, ommiksöögist uhtumata, kaske,Continue Reading
Korratu talu Rannu SIIN ON KÜLA KÜKITEDU, linaluista loppitu, viie vitsaraa pääle, kate õlekõrre pääle. Perenaine naisukene, makkab tanuta taressa, ilma vööta voodiessa, ahi ikkep assakida, kibu nutab nuustakida, pada vetta palleena, luska varre vaaratedu, kulbi varre kromatedu! Viis: EduardContinue Reading
Vanapoisi pilge Sangaste VANAPOISI, VAENU POISI, kiustu kalmu kurja poisi, habemiku halva poisi! Et te vihtke ruttembide, käige sannan sagembide – siis te noorud noorembas, saade muidu sarnatses. Muidu käid’ külan kükikule, aia all roomakule, suka suun, kalsa kaalan, habeContinue Reading
Vanapoisi pilge Sangaste Habemik mees VANAPOISI, VÕTKE NAISE, teie kulbi kopitedü, anuma allitedü, siupesä silmäkolmun, lõupesä lõõri all, konna krooksva kukerun, täi aukva abenin! Vellekõne, noorekõne, mine liina mäele, astu liina alevile, tuu liinast leebi väits, alevist abena väits, ajaContinue Reading
Vanapoiste pilge. Öösel üksi Rannu VANAD POISID, VALID POISID, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, minge müürile magama, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pöörge suud saina poole, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, abe alli ahju poole, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la! Lugekide lutikida, ai-rus-sa,Continue Reading
Lesk mees Puhja/Rannu LESJÄ SÄNGI – LEINA SÄNGI, musta sängi – mure sängi! Liivan mu lina tegija, mullan mu mure pidäjä, liiva läits minu linnukene, auda läits minu armukene! Laulnud Ann Minka (72 a) (EÜS VI 725 (42) ja EÜSContinue Reading
Vanale mehele Rõngu Üits oli tütar ÜITS OLI TÜTAR ISALE, oh-oh-oi, üits oli tütar emale, oh-oh-oi, üits oli üle viie velle, oh-oh-oi, kuppukene kuuel vellel, oh-oh-oi, sõrmus seitsme sõsarale, oh-oh-oi. Ja siis tulli vana väise, oh-oh-oi, vana kuluContinue Reading
Leskmees. Noor ja vana mees Otepää LÄTSI MINA LÄSÄLE MIHELE, lil-li-poo, hel-le-roo, – läsa sängü, leina sängü, lil-li-poo, hel-le-roo, vana sängü, vaiva sängü, lil-li-poo, hel-le-roo, muiduki om mure sängü, lil-li-poo, hel-le-roo. Tei ma asema ilusa, lil-li-poo, hel-le-roo, pessi padjaContinue Reading
Vanal mehel Sangaste Lesk mees. Vana mees JUMMAL´ OITKU TODA NÄIDU, toda kapu kasumast, kiä lät läsäle mehele, kiä pillus peetüle. – Läülä läsäga eladä, läülä läsä sängü säädi. Lää sängü säädemaia, palajata pandemaia, vierde pantu vereväidse’ külle ala künniravva’.Continue Reading
Lesenaise kaebus. Öösel üksi Sangaste OH MA VAENÕ LÄŚKÄ-NAINÕ, sandikõnõ saunanainõ! Muu laulva muud laulu, kõnõlasõ muud kõnõt, mina laula leinalaulu, kõnõla ma leinakõnõt. Kiukas ma sõna kõnõla, kiukas aja armu juttu? Käänä ma külle, lövvä külmä, panõ jala, lövväContinue Reading