Kolm hälli. Orjaks kasvatatud Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle. Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle – üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teineContinue Reading
Nälja peletamine Rõngu Nälg OLLI MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, käisin ma, käbi, külana, umalida ostemaie, villu vai vahetama. Sai ma Saare mõisavasse, Saare mõisa talli taga, sääl ma nälga pallelina: „Kuule, kulla nällakene, Mine küll ära siita maalta, mine küllContinue Reading
Kuri mõis Otepää SIIST OM ENNE HÄRRÄ KÄÜNÜ, härrä käünü, jälje jäänü, siit om viidü viisulise, siin om käünü kängalise. „Tere, ärtu härräkene, kullakrooni provvakõnõ! Istu maha tooli pääle, saista saali veere pääle, kae akna raami pääle, sis sa kaeContinue Reading
Kuri kubjas Otepää LÄTSI MA TILLUKE TEOLE, väetikene vällä pääle. Pandse ma kotti koera sälga, kalakarbi kassi sälga, esi iste hiire sälga, riista panni rotti ratta pääle, kirve kilgi kelgu pääle. Sis lätsi mõisa nurme pääle, mõisa nurme nukka pääle.Continue Reading
Kättemaks sakstele Otepää SAASSI MA SEDA NÄGEMA, til-li-tal-li, e-li-tel-li, kui me saksa santma lääva, til-li-tal-li, e-li-tel-li, sinisärgi sitta vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li, punasärgi puid raguma, til-li-tal-li, e-li-tel-li, ahasärgi hake vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li. Viis: Kusta Ilves (67 a) (EÜS V 150Continue Reading
Hirmus mõis Otepää KURAT PANTU KUBIJAS, varas valla päälikus, ke aa’ valla vardade, teopoisi teibade. Kubijas kullakene, lase varra vallale, aja pääle õdagule. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜS V 141 (20) < Otepää < Kambja khk, Kammeri v –Continue Reading
Palve sakstele Otepää TERE, ILLUS ÄRRÄKENE, kuldakruuni provvakene! Tule üles tooli pääle, saista saani veere pääle, kae vällä akenesta, kuis su valda vaevatas, peris valda piinatas: kimpu pantu kipe vitsa, vaja pääle vaeva roosa, neide orje opeta, leeva laste leeritada.Continue Reading
Palve näljale Otepää OLIN ORJAN, KÄISIN KARJAN, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, käisin ma läbi küläna, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, humalida otsimana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, villu vai vahetamana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata. Sai mina Saare mõisaesse, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,Continue Reading
Töötegu timukale Rõngu Töö timukale KELLES MEIE TEEME TÖÖDA, teeme tööda, näeme vaiva? Teeme tööda timukile, näeme vaiva vargile. Tunne es timuk tenata, varas massa vaeva palka. kiik me sõrme sõimatija, käevarre vannutija: „Siin om tikke tööda tennu, vilets aigaContinue Reading
Palve sakstele Rõngu OH MEE ÄRRA ÄRTUKEISTA, kuldakrooni provvakeista! Toeke siia tooli pääle, istke saani veere pääle, kuulge kuis küla kurnatakse, peris valda vaevatakse, peremehi piinatakse! Kurat panti kubijase, oora päälik opmanisa, varas valla kohtumeheks, nee ep küla kurnase, perisContinue Reading
Palve sakstele Rõngu JÄLLE LAULA TÕISIPÄIDI, kõrra tõisite kõnele: oh me ennist härrakesta, kulda krooni provvakesta! Tule üles tooli pääle, saisa saani veere pääle, kae välja akenista – kuis su ralda vaevatasse, peris valda piinatasse! Kes ai valla vardaede, teopoisiContinue Reading
Rikka ja vaese söök. Rikas härra ja kehva mees Rõngu x Jaanipäiva laul MEIE HÄRRA – RIKAS HÄRRA, jaaniko, jaaniko, kolmekümne mõisa härra, jaaniko, jaaniko, ei saand süia, ei saand juua, jaaniko, jaaniko, ei saand trilli-tralli lüia jaaniko, jaaniko.Continue Reading
Puhja OLES MINU OLEMINE, tõisest minu tegemine, ma panes härra ärgates, kubijas pääle kurgites, isand pääle ikketes, aidamees adra vagates, opman kätte odates, kilter see kriimus järele. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (6) < Puhja khk –Continue Reading
Palju saksu Puhja TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU, konas meid lahti lastanesse, ja õdagulle õigatasse? Kiidsuva keriku usse, vaaguva vainu värate – sis meid lahti lastanessa, ja õdagule õigatessa. Kubijas, mo kullake, kilter ella vellekene, lase meid varra vallale, õigel ajalContinue Reading
Palve sakstele Puhja OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA, kulda rooni provvakesta, astu üles akna pääle, kae vaese valla pääle, kudas valda vaivatasse, teopoisse piinatasse! Kurat pantu kubijasse, varas valla päälikusse, ai ta valda vardaeide, teopoja teibaeide. Vald küll vaakis vardaenna, teopojaContinue Reading
Palve sakstele Puhja TERE, ÄRTU ÄRRÄKENE, kuldakrooni provvakene, tõse üles tooli pääle, astu akna raami pääle, vahi oma valla pääle – kuidas valda vaevatas, teopoige tiebatasse, (teopoiga piinatas): ega riidi riisutas, ega puulba pessetas, raha kaalast kakutas, sõle rinnast riisutas.Continue Reading
Kuri kubjas Puhja LÄTSI MA, TILLUKE, TEOLE, väikene mõisa välja pääle. kubijas kuri minule. Kubijas, mo kullakene, esand, ella lehekene, lase mo vara vallale, enne muida õdagulle! Sis ma kutsu kubijasse, õika eile esandasse. – Kubijas, kuradi sulane, põrgu põhjaContinue Reading
Sulane läheb ära Puhja ÄRA LÄÄ JA TÕOTA, üles, üles: siija jäta siidi (siigi: sellegi?) paika, üles, üles, asemegi anna muile, üles, üles, nukka noorile mihile, üles, üles – tulgu paigule paremba, üles, üles, asemele auusamba, üles, üles. KolgaContinue Reading
Sulase söök Puhja Orja laul OH MA VAENE ORJAKENE, sandikene sannanaene, piiran ümbre perenaase, sammun ümbre saksa naese, palun temält palakest, nuijan leivä nurgakest – leem mul leende lükati, ualeem mul ukati, tanguleem mul tallati, kulbi tuhka topiti, isi paaleContinue Reading
Sundija sulane Puhja OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI, kündsin härra krainksid, vana härra vainusid, noore hära nupusid. Sain ma sundija sulasiks; sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, paksud paadid – need tahtsid suvelda sugeda, rauda-arjalda arida, kulda-kammilda kasida. Ei saanudContinue Reading
Puhja Imelik rüüd OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE, minu rüid oli remelgane, särk oli särja soomuksista, kasuk kalanahasta, püksid püi-viladest, sukad soo-samaldest, kingad kimle-karvadest. Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekstiContinue Reading
Sarvepuhuja. Kalajõgi Puhja OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina ollandi (pereme´e) sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama! Sain mina vaenemees valama: valsin vaheaida mööda, kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain mina suure saare alla, saare alt ma leisinContinue Reading
Sangaste Kupjalt palutakse magamiseks luba KUBJAS TULLI KODU POOLT, mina joosi mõtsa poole. Oh mu kulla kubjakene, kas tah’t punda tubakut, või tah’t toopijä õlut? Lase varikun magada, riida ala ringutämä, aia ala aigutämä! Üles ma kissi kivinurme, üles maContinue Reading
Palve sakstele Sangaste KUNAS PÄÄSE MÕISIASTA, saa saksu teenimasta, tooli istuja toasta, känga-kopsija koasta, sini-põlli põrmandult? Puolpää pääse mõisiasta, saa saksu teenimasta. Ärräkese’, provvakese, tulge üles tooli pääle, saiske saali veere pääle, kae kuis valda vaivatas, perüs-valda piinatas – poisi’Continue Reading
Orja palk Sangaste Massa ära orjavaeva! PEREMĖĖS, PEREMEHEKE, perenaine, eidekene, massa ära orja hinda massa ära vaese vaeva; kui sa ei massa maa pääl ei ka tasu ala taėva, sis sa kõnnid põrguhenna, küünarpuu pikka peuna: „Tule. ori, otsi hinda,Continue Reading
Orja palk Sangaste PEREMEES PERET KOGUSI, perenaine pillutenna – keet ta känga katalena, vana pastala paana: „Söö, söö, sulane meesi, näri, näri, näüdsik noori!” Peremees peremekene, perenaine naisekene, massa ära orja oma, orja oma, vaese vaiva! Massa omale majale, tasoContinue Reading
Orja uni. Ori taevas Sangaste KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatasi? – Suure soo keskeella, laia laante vahelle! Kivi olli külma külle alla, mättas pikka pää alla, sammal suuri jalutsėnna, uinusi ori magamaa! Kuule ei ori üles tõusta;Continue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste LÄKE KOTA KAEMA, mis sääl kouan keedetäs, vanan kouan vaaritäs? Ära no keedä kitselihä, ära no vaari va´skalihä – kits om sika pruputedü, lammas oisu haisutedü. Es saa süvvä, es saa juvva, es saa sa´ndeleContinue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste MEIJE HERR OLL RIKAS MIISS, kolmekümne mõisa miiss, es saa süvvä, es saa juvva, es saa trilli-tralli lüvvä. Mina vaene vaiva miiss, tillukõne teomiiss, kate vaka vella (valla ?) miiss – kül saa süvvä, külContinue Reading
Hirmus mõis Sangaste 1. 2. SEU MÕISA IKS PÕRGU MÕISA, kuradite koolimaja, kon nee orja opetas, vaese latse vaevatas. Kimpu panti kippe vitsa, vaja pääle vaiva-roosa, tooli pääle toome-nuija, liha lei luu valule, liha kunnär riveridse, liha livvan lagusi, veriContinue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Oleks herra. Naiste nabrad OLES MINA ESI ÄRRÄ OLLU, sis künnas kivitse nurme, kakkus sis söödü kandulise, sis ties nabra nigu naise, kuhiligu kui emanda! Rõugu meil sis Rõngu näisse, nabra paistus Paidele. Viisi kirjutas üles M.Continue Reading
Sulane tahab süüa Sangaste KUUGU, KUUGU, PÄÄVÄKENE, kuugu sina, päävä, korgeede, lõhu, lõhu, pääväkene, lõhu, päävä, lõunaede, saada saksa söömale, pere lõunata pidama. Saksa söövä sada kõrda, külälise kümme kõrda, neitsu söövä neli kõrda, kodurahvas kolmi kõrda, karjalatse katsi kõrda.Continue Reading
Sangaste OH MA VAENE OSTET ORI, kinni kihlato solane! – Üüse eitsin, päiva päidsin, üüse hoidsi esa hobese, päiva kaitse velle karja. Mia saa üü hoidemast, kua päiva kaitsemast? Ese andi hiiru ruuna, velle vereve lehmakese – tuu sai üüContinue Reading
Korratu küla Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Sundija sulane. Pillipuhuja. Oleks see mees minul! Kalajõgi Rannu OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina Hollandi sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama – sain mina vaene mees valama! Valsin vaheaida mööda, Kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain minaContinue Reading
Rannu Mitu orja? MITU ORJA ILMA PÄÄL? Kümme orja ilma pääl. Ma olin ilmas üksi orja, teupoiss oli teine orja, korraline kolmas orja, neitsik mõisas neljas orja, viinamees oli viies orja, kingissep oli kuues orja, sepakene seitsmes orja, karjamees oliContinue Reading
Orjusest ostja Rannu Teumehe laul OH MA VEIKE VENNIKE, Lakna Liisu lapsuke! (Iga üks mind imetanud.) Läksin tellertes teule, pilli puhudes põllule, pisut piima lähkerissa – seegi kirju kitsepiima, ammu seisnud apupiima. Käisin teul kui tihane, kandsin kotti kui kanake.Continue Reading
Ori lahkub Rannu Sulane läheb ära ÄRA PEAN MINA MINEMA, ära pean kallis kaduma, ära häista rahvaista. Tulgu paigale paremad, asemele ausamaid, siia kohta kuulsambid. Siia ärgu tulgu tuima, sia ärgu saagu santi – siia tulgu toome rikkas, saagu SaksamaContinue Reading
Orjade tee Rannu LÄÄME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tippilista, tippilista, täppilista, maada marjavarsilista, kust on enne orjad läinud, orjad läinud, orjad käinud, vahel käinud vaised lapsed, suvel hulkunud sulased. Kui tules tulista lunda, sattas rauasta raheta – ikka peabContinue Reading
Hollandi sulane Rannu OLLIN ORJAS, KÄISIN KARJAS – Mes mul palgas paisati? Vanad viisud, vanad rätid, vana kakenu kasukas – neid es võta mina vasta. Tuudi lehmä liikus sarvi tuudi härga pärdlispääda – neid es võta mina vasta. Tuudi lammasContinue Reading
Orja palk Rannu Laisast perenaesest PERENAENE PALJU LAISKA, magap taren tanuta, ilma vööta voodeena, ei tema massa orja oma, orja oma, vaese vaiva, palgalisel parast jagu. Kui tema ära koolenessa, palju vaiva jälle näesse – kõnnip taiva veerta mööda, küünarpuuContinue Reading
Kupja peksja Võnnu OH MINA VAENE, mh-ap phu-ha, VAIVAJUSS, mh-ap phu-ha, kevajane, mh-ap phu-ha, teopoiss, mh-ap phu-ha, ööse pessi, mh-ap phu-ha, mõisa rehe, mh-ap phu-ha, päiva künni, mh-ap phu-ha, mõõdu maad, mh-ap phu-ha. Vao künni, mh-ap phu-ha, tõise jäti, mh-apContinue Reading
Palve sakstele Rannu/Võnnu TERE SAKSA, NOORE SAKSA, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, tulge välja trepi pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, saiske saali veere pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kaege vaese valla pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kuidas valda vaivatakse, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Sakste sajatus Rannu/Võnnu SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA, et nee saksa santenesse, sinisärgil sitta loova, punapüksil puid ragova! Oles mulle meelivalda, meelivalda, keelivalda: ma panes ärrä ärjadesta, kiltre adra kiilu sisse, opmanni obusesta. Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu, tekst:Continue Reading
Orja palk Rannu/Võnnu PEREMEES, PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, maksa ära orja oma, orja oma, vaese vaeva, lese naise leiva saaki! Kui sa ei maksa maagi pääli, küll tasud taiva-anna, maksad Maarija eena: külimitud kaendla-alla, vakad varvaste vahella. Viis: Ann Tampere (61Continue Reading
Hollandi sulane. Peks mõisas Rannu ILLIK OLLIN, HELLAD VENNAD, ollin Hollandi sulane liiverlandi lammeriku. Holland tegi uue kuue, Liiverlant laia kasuka. Säält sain sundija sulaseks. Sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laigud, laiad laigud, kõrged kõrvid. – Need tahtsidContinue Reading
Rannu Talgu tänulaul OLGA TERVE MEIE HÄRRA üva ande andemasta, paremad tõotamasta – täis oli suuni, täis oli pääni, täis olli onnista õluta, täis olli kaunist kallakesta, mõne päivasta mõduda. Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) < Rannu khk,Continue Reading
Palve sakstele Rannu TERE, HÄRTSU HÄRRAKENE, kuldakrooni prouakene! Istu sia tooli pääle, astu aknaraami pääle, vahi välla akenesta, kae välla kammerista – kae kuis valda vaevatasse, teo poegi piinatasse! Kuri loodu kubijas, rüüvel valla valitsejas, se aab valla vardasse, teopojadContinue Reading
Kubjas põrgu Rannu Teo laul KUBJAS, KUBJAS, KURADINAHKA, kilter, kirju kitsenahka! Kubjas põrgu kutsuti ja kilter perrä kirjuteti. Kubjas, kilter, aidamees, need on põrgus kõige ees. Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk jaContinue Reading
Kubjas peksab Rannu KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA, ärja ähkseva eenna – esi munneni mudaga, kellini kesa viiga. Vaadassi varjust ma tagasi: tu´lli kupjas Koigi puult, kilter Krummu kõrtsi puult. Kupjas vahtse kummukeli, kilter otse küüräkeli – abas sii alu maasta, võtseContinue Reading
Ihne perenaine Kambja Orjatüdruku laul PERENAINE PÕRGULINE, tihka es ta peret pidada, orjale osa anda. Oles ma, oles perenaine, perele palga jagaja, orjale osa andija – tapas ma vana varesse. Säält saas sada sarda liha, kümme pütti päädikida: pää saasContinue Reading
Sulase ja peremehe söök Sangaste LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK LEHMA, sulane süü, sulane süü suula-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, mina tambi, mina tambi taari-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, peremies süü, peremies süü piima-leiba. Viis: EÜSContinue Reading
Orja uni Sangaste x Ori magab metsas. Orjalaul ORI PIÄT USSIN OLEME, piät käümä käre’ele, ussist käümä oige’ede, linki laskma lebehe. Ori iks makas orre pääl, vaene latsi varba pääl. Johus orsi liigateme – sis om orja uni lännü, vaeseContinue Reading
Kuri küla Puhja NÄIUKENE, NOOREKENE, sõtsikene, linnukene, kui läed läbi Viru küla, litsu pää liniku alla, kata kaali hõlma alla – kümme nõida külana, sada nõida sannikuna! Vilets võtti viljaõnne, kae võtti karjaõnne, hoolik võtt hobeste õnne, lihe lahe lambaContinue Reading
Riia ehitamine Rõngu Ära mina näie ÄRA MINA NÄIE NEEDKI PÄEVAD, kui jo tehti Riia linna, kaedi kura kirikuda, täkku seljad tulda leivad, sälu seljad sädemida. Laulnud P. Kurg (EÜS VII 66 (12) ja EÜS VII, 90/1 (12) < RõnguContinue Reading
Korratu talu Sangaste MAJAKENE, MADALUKENE, talukene, tasatsekene, las’ me kae, las’ me katsu, melles maja siin madala, tare katusse kakenu, melles hoone ulka-ulka, tsiapaha tsilku-tsalka. Siin om suikunu sulase, norutanu noore mihe – selle om maja siin madala, tare katusseContinue Reading
Korratu talu Sangaste MELLES SIIN MAJA MADALA, roogu rästasse rumala, õlgikattusse kakkenu, melles siin hoone urvikule, tsea paha tsilge-tsälge? – Eks siin suikuja sulase, painutaja palgalise. – Ole_ei suikuja sulase, painutaja palgalise: pisut siin peremehe süüdi, pisut perenaise süüdi –Continue Reading
Oma küla kiitus Puhja 1. 2. KELLES SEE KÜLA NÄISSE, kelle paari paistanessi? Meie küla see näisse, meie paari paistanessi. Meie küla kui se liina, meie aia kui alevi, meie mehe kui isanda, meie naise kui emanda, meie poisi –Continue Reading
Oma küla kiitus Otepää Küla MELLES SAGSA MEILE KÄIVÄ – igä eespä esi sagsa, igä tõsepä tõse sagsa, igä kolmapä kohtuhärrä, igä nelläpä neitsukese, igä reedi riia härrä, igä poolpä poodipoisi, igä pühapä Pühare sagsa? Selle sagsa meile käivä –Continue Reading
Korratu talu Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Oma küla kiitus Rõngu Siin on küla SIIN ON KÜLA KUI KALEVI, usse ja akne kai alevi, siia saab minna minijase, siia saab käia kälisese, siin on majas marjapuida, õuen on siin õunapuida, rikkan väljan pihlapuida, tare tagan tappuaeda. MeilContinue Reading
Oma küla kiitus. Kaubalaevad Rannu x KELLE MÕISA KUI SE LIINA, kelle aia kui alevi? Rannu mõisa kui se liina, Rannu aia kui alevi. Sisse joosva siidilaeva, välla joosva väitselaiva. Tulge sisse, ostke siidi, tulge välla, ostke väitsi – sehenContinue Reading
Taari tegemine Puhja Taari tegemise laul MEIE TAAR APNEMA, külä naese kaklema, kes juup, juubnus jääp, kes maidsap maha satap. Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) ja EÜS VI, 771 (35) < Puhja khk, Kavilda v –Continue Reading
Otepää TERE, TERE, KÕRDSIKENE, tere, kõrdsi kaubakene, siin om enneki eletü, mõnda kõrda mõttu joodu, sada kõrda saia söödü, tuhat kõrda tandsu löödü. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umbContinue Reading
Otepää Kõrtsis. VÕI, ENNE MINA SIIT EI LÄHE, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu või, kui mina kõrtsi lahutan, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või, selga võtan seinapalgid, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või. turja peale uksepõõnad, või, el-li lee-lu, el-liContinue Reading
Võnnu ALT MINA A’ASIN HAL’LI RAUAD, kihutasin kimbli rauad, muile aga maile musta rauad, turule tulipunased. Kõrtsi jõin mina kõr’vikese, alevisse hal’l’ikese, linna alla lehte lauku. Viis: Juuli Otmann (54 a) (ERA III 6, 184 (6) < Võnnu khk, Kastre-VõnnuContinue Reading
Õlu Võnnu ÕLUT OLI HULLU, TAAR OLI TARKA, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, viin oli viha märjuke, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa. Õlut mina joon ja teist mina teen, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, kolmas käärib kammeris, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, nellas lekubContinue Reading
Sangaste Joodik OH TEIE ULLU OBESTE POISI, ilma rõipe eidsilise, obene pajlla palu pääl, linalauki liiva pääl! Esi kõndva kõrdsi tiida, vöörütäse viina tiida, astva külä aganikku. Mis tii viidat’, kui ei vii, mis tii oodat’, kui ei otsi, jobaContinue Reading
Joodiku kojukutse Sangaste SEI MA KÕRDSIN, JÕI MA KÕRDSIN, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, laulse kõrdsi lavva pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, kaits sääl käppä kanni pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, viis sõrme vitsa pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo. Sõna kottustContinue Reading
Sangaste Kõrtsilaul ESAKENE, TAADIKENE, kui sa liigud liina tiele, kui sa kõnnid kõrtsi tiele, ära vahtku viinavaadi pääle ära kaegu õllekanni pääle! – Heida silmi helmi pääle, kae kaala kirja pääle! Sul om palju tüttarida, enamb helme tahtejida. Esakene kõrtsiContinue Reading
Sangaste Kõrtsilaul. Joodik. Imemaa JUMMAL OM TOONU SUURÕ TUULÕ, suurõ tuulõ, tormi ilma – esi juu ja esi joruta, esi mina laka laasi põhja, puhasta pudeli põhja. Siin om kõrtsi kõrvi kirja, kõrtsi põrmand õlle kirja, kõrts om esi õõrikuContinue Reading
Õlu Rannu Taar õlleks. Taevas tantsima MEIE TAAR APNEMA, airussa, airussa, airussa, valerallalla, küla naised kaklema, airussa, airussa, airussa, valerallalla, mehe mütsita mürama, airussa, airussa, airussa, valerallalla, naised tanuta tantsima, airussa, airussa, airussa, valerallalla, poisid poole puusakeli, airussa, airussa,Continue Reading
Õlu Rannu ÕISU MEES TEGI ÕLUTA, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Pärnu miis pani pärmi sisse, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Viru miis viha umalad, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Järva miis jahud jämedad airussa, airussa, airussa, valerallalla. Tulli sis õlu tugevaContinue Reading