Kuldnaine Rannu JAANIKENE, POISIKENE, Jaanike, saani tegija, kuldakõrvi kirjutaja – lubasid naiseta elada, abikaasata kasuda. Elanud ühegi aasta, pääle mõne päivakese! Võtsid teha puusta naista, haavast teha Annekesta, kasest teha Kaiekesta, marjavarsista Marida. Ei sa saanud puusta naista, läksid seppaContinue Reading

Kuldnaine. Humal Sangaste VELI, HELLA VELLEKENE, tahit puusta naista teta, lepapakust lepitada, tammepakust tahuda, kulda panna palgeessa, hõbedad ihu ilussa. Lätsit kullaga magama, hõbe hella hingama, ei na kulla es kõnela, hõbe hella es tee heli. Kullal vaja kolme asja:Continue Reading

Õlu. Suur tamm Sangaste TRESIN-TRESIN, LASIN-LASIN, Tartun tetti kumme liina, Leela-maal mammu liina. Tulge sisse, näio’ noore’, ostke kibuna olluta! Kipun ol´l´ kulda kirjutet, kan´n´ ol´l´ vas´ki vitsutet. Kohe eidä (h)iivakese, kohe vala vatukese? Eidä (h)iiva penderede, vala vatu vaoContinue Reading

Nuttev tamm Sangaste TAMM´ KASVI TARTUMAAL, kuus´ kasvi Kuramaal, lepp liina uulitsal, aab Arju piiru pääl – sĩski juure’ kokko joosi, aru’ kokko algenesi, iĩ’ joosi alte juure. Lätsi ma mõtsa kõndimaia, ommogulta ul´l´umaia (hulkuma), näi tamme ikevata aava pikäContinue Reading

Salme laul Sangaste TANDSE, TANDSE MA MÄELA, le-lee, le-la-mus-lee, tandse Tõrvastu mäela, le-lee, le-la-mus-lee. Kes sääl istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee? Mari istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee. Kes tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere,Continue Reading

Salme laul Sangaste   KES OLLI SUURI, KES OLLI SAARI, le-lee, le-la-mus-lee? Mari suuri, Mari saari, le-lee, le-la-mus-lee! Kes läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere, Mari neitsikene, le-lee, le-la-mus-lee! Kas sa tahat mulle tulla,Continue Reading

Salme laul Sangaste LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE, lätsi söödi keskeella. Mis sääl söödi keskeella? Kana oli söödi keskeella. Kanast kasvis Salvikene, saksa Salvi neitsikene. Tulli päiv, terets päiv: “Tere, saksa Salvi neitsi, vaski orja vaenelatsi, kas sa tuled minule?” „Lä’ä eiContinue Reading

Lunastatav neiu Sangaste NAKSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju’ pillumaia. „Piä, meri, saisa, vesi – las ma kae kodo poole, eidä sil´mi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines?” Ise koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekene, taadikene, ostaContinue Reading

Lunastatav neiu Sangaste LÄTSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju pilluma. Odot, meri, peä, vesi – las ma kae kodo poole, eidä silmi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines? Ise (isa) iks koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekeni,Continue Reading

Mere kosilased Sangaste   KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA, kõndsen ümbre mere äärta, lassi lainetel vajuda. Kes säält merest vastu tulli? Vaskineiu vastu tulli. “Tere, tere, neiukene, tere, neiu noorekene! Kas sina võtad mulle tulla, mulle tulla, muile minna?” “Ei minaContinue Reading

Haned kadunud Otepää PEREMEES PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, muile andis muuda tööda, mulle andis anid hoita, anid oita, kanad kaitsa. Aa’si ma ani vesile, keeruti kana kesäle, esi mina lätsi kõrtsusseni; sääl ma jõien suutäis viina, suutäis viina, tõine „piiva”. JäiContinue Reading

Salme laul Otepää x Tähe mõrsja MARI MARJA, SARI SARJA, saije karvetu mäele, usse ette astemaije, kaije kauba tegimaije. Tulli Kuu, poisikene: „Tere, Mari, neitsikene, kas tuled Kuulegi?” „Ei ma lää Kuulegi – Kuu om kolmest kõvera: ütte kasvas, tõseContinue Reading

Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele liiger-laager laintelle. Tuli tuultaContinue Reading

Haned kadunud Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, muile annid muuda tööda, sulasile suurta tööda; mulle annid alba tööda – annid mulle ani’ oita, ani’ oita, kana kaitsa. Aije ani ma vesile, lasi kana laineile. Tul´l´i augas´ alta vie, mudakurvits alta mua, veiContinue Reading

Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele. Tuli tuulta muialt maalta,Continue Reading

Haned kadunud Puhja 1. 2. EMAKENE, ENNEKENE, muile (sa) annit muida tööda, sulasella suurda tööda, mulle annid ani oida, ani oida, kana kaitsta, kana karja kaitseda. Aie ma ani ojalle, keeruti kana kesälle. Tuli kotkas, kurja lindu, ahka lindu aavikust,Continue Reading

Uppunud vend Otepää Venna otsija OLLI MUL KOLMI VENNAKESTA, kolmi kui ua-ivada, kaits kui herne-kaunakesta. Üte panni marjamaale, tõse panni karjamaale, kolmanda saatse kalale. Tulli velle marjamaalta, tõine velle karjamaalta, ei tulnud kolmandat kalalta. Panni_s sõle sõudemaie, lehe laia lendamaie:Continue Reading

Vend veehädas Rannu OLLI MULL KOLMI VENNAKESTA: ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tulli kodu karjamaalta – karja pullike eessa, tulli kodu marjamaalta – marjakorvike käessa, ei tulnud kalamerelta. Laksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orudContinue Reading

Uppunud vend Puhja OL’LI MUL KOLMI VELLEKEISTA: üte saadi marjasmaale, tõise saadi karjasmaale, kolmanda saadi kalale. Üits tul’li velle marjasmaalta, tõine tul’li velle karjasmaalta, kolmat ei tullu kalalta. Tei ma päise pätsikese, lätsi velle otsimaie. Tul’li mul vasta vana meesi.Continue Reading

Härjad murtud Rõngu x Sahka laul. LÄKSIN METSA KÜNDAMAIE, kuuma päeva paisteenna, oodi ma toitu toodavat – näe_es toitu toodavat! Vilisti ma vinti metsast, parmo pajo põõsaasta – pist ta Kirju kindsu pääle, pugalile puusa pääle. Kiri läks metsa kiieldes,Continue Reading

Hollandi sulane. Härjad murtud Otepää OLLI MINA ORJAN OTTEPÄN, käisi karjan Kammian, Soomemaal olli sulasen. Künni üles härra nurme, risti-rästi Riia nurme; aie mina adra kivi taade, tsusksi piidsa peendreeda, lassi härga laaneessa. Tuli susi Soomeesta, laia käppa laaneesta: kiskusContinue Reading

Härjad murtud Otepää Teoaja laul ENNE OLIN HÄRRA POISSI, taga Riia tallipoissi. Kündsin üles härra põllu, risti rästi härra põllu, ajasin adra kivi taha, piitsa visksin padrikusse. Hunt tuli soovikusta, laiakäppa laanikusta, kisksid minu kirju härja, lõhksid minu laugu härja,Continue Reading

Härjad murtud Sangaste TULDA LEIVÄ TUIMA’ RAVVA’, k´ibõnida k´ülmä’ k´ivi’, utsu lei Urvastõ nurmõn, savvu Sangastõ saarõn. Ai-tui-tui-tui, tukka mõtsa, pääle pimme paiu mõtsa! Sääl ma raie rattapuida, kõkkutesi kõdarapuida, tikutõsi tele(telje)puida, oma k´ülä velle vehmeriida, tõsõ talu taadõ taoslaudu.Continue Reading

Kari kadunud. Hobuse otsija Rõngu Karjalaul KAUA KÄISIN KARJADESSA, kaua karja hoole pool, vai mina hulgasta uneti – karjast katte karjat-lehma eest katte esa hobune. Pandi orja otsimaie, nõrka venda nõudemaie – ori es otsi hobusta, nõrk es nõua ratsukesta.Continue Reading

Hobune kadunud Puhja OL’LI MA ESÄ KODUNA, ol’li ma emä koduna, üüse ol’lu, päivä kal’lu – üüse ol’lu eitsinagi, päiva kal’lu karjanagi. Üüse oisi esä obese, päivä kaidsi memme karja. Eitsi lätsi ehtemaie, kõhna karja oidemaie. Pannin pää põõsa pääle,Continue Reading

Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading

Hobune varastatud Otepää Hobuse otsimine   OH MINA VAENE MEHEKENÕ, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ.   Aeti minnu, vaene, teole – kivistikku kiskuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, kivistikku kiskuma.   kivistikku kiskuma ja kannustikku kakuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali,Continue Reading

Hobune varastatud Otepää 1. 2. OH MINA VAENE MEHEKENÕ, lillipoo, elleroo põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, lillipoo, elleroo. Aeti minnu, vaene, teole, lillipoo, elleroo – kivistikku kiskuma, lillipoo, elleroo, kannistiku kakuma, lillipoo, elleroo. Ööse pessi mõisa rehe, lillipoo, elleroo, päivä kündseContinue Reading

Hobune varastatud Sangaste LÄTSI SOODE SÕITEMAIE, näie ma sooda suitsavad, palu pikaste palavad – mõtsi ma mõisa palavat. Ai ma manu kaemä: soo tekk sulaja õlut, palu armast aaniket. Jõi ma toobi, jõi ma katsi, kolmandat ka koogutelli, neljandat maContinue Reading

Tille teopoiss. Hobune varastatud Sangaste Hobuse varastamine   OLLI MINA VÄIKE MIHEKE, põlve piiu (pikku) poisike, vaat luu-li, vaat-luu, põlve piiu (pikku) poisike,   üüse pesse mõisa rihe, päivä kündse mõõdu maad, vaat luu-li, vaat-luu, päivä kündse mõõdu maad.  Continue Reading

Hobune (kari) kadunud Sangaste EMÄ PAND´ KARJA MU KASUMA, võsa veerde venimä, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa veerde venimä,   mõtel’ karjast kaduvat, võsa vilust viidävät, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa vilust viidävät. –   Kao ei karjast kohegi, vii’äContinue Reading

Tilluke teopoiss. Hobune varastatud Sangaste OLI MINA VÄIKÕNE MEHEKÕNE, le-lee, le-la-mus, lee, põlve kõrru poisikõne, le-lee, le-la-mus, lee. Saadeti minu teole, le-lee, le-la-mus, lee. Mis sääl tegema mind panti, le-lee, le-la-mus, lee? Kivistikku kiskumaie, le-lee, le-la-mus, lee, kannestikku kakkumaie, le-lee,Continue Reading

Tilluke teopoiss. Hobune varastatud. Nutust järv Sangaste OLIN MA VÄIKE MEHIKENE, põlve kõrgu poisikene, vaat luu-li, vaat-luu, põlve kõrgu poisikene,   öösi peksin mõisa rehe, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-li, vaat-luu, päeva kündsin mõõdumaa.   Panin ma hobu ampi (lumpi)Continue Reading

Hobune varastatud. Tore sõit. Oleks Rannu MA LÄTSSI ORGO OMMATSILE, Viromaale vellitsile. anti liha soolast süvva, kibetaste ollot juvva. Jõi mina toopi, jõi mina kaitsi, kolmandat jõi poole toopi, sis jäi mina joobonessa. Pannin pää põõsa pääle, jalad Jaani niidoContinue Reading

Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading

Hobune varastatud Võnnu x VEI MINA HOBU OITUVALLE, esi heitsi makama, pää panni perve pääle, jala järve veere pääle, kõrva kõivu juure pääle. Kuri mees tull kuusikust, varas mees tull varikust, varast minu hüva hobu, paremba kui paadi ruuna, ilusambaContinue Reading

Hobune varastatud Kambja/Võnnu OLL MINA VÄIKENE MEHIKENE, põlve kooru (kõrgune) poisikene, vaat-luu, vaat luu-lii, põlve kooru poisikene,   Öösi pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdu maad, vaat-luu, vaat luu-lii, päiva künni mõõdu maad.   Panni obese süüma, esi eitsi magama,Continue Reading

Venna sõjalugu Sangaste KES NO MEISTA SÕTTA LÄNNÜ, kua väärät väe ala? Ol´l´ mull ütsi väiko veli, väiko veli, ahka-särki, tuo no meista sõtta lännü, venne-väkke veerünü. Valmist ta sõtta minekit, sõa poole sõitemist. Ise (isa) val´mist´ vangerida, esi val´mist´,Continue Reading

Venna sõjalugu Sangaste OLLI MULL ÜTSI VÄIKU VELI, verevide silmiga vellekene – tuugi viidi Vinnemaalõ, värvätedi väe ala, sõkuti sõa jalulõ. „Vellekene helläkene, kunas sa sõast kodu tulõd, lahingusta vällä astud?” „Ei ma enne kodu’i tulõ, lahingust ma vällä eiContinue Reading

Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI (MUL) SÕA SÕNUME? Vares tõi sõa sõnume, arak kandas vainu keele. Kes peab sõtta meil minemä? Sõsar peab sõtta meil minemä! Esa võt keerilde (1) kõnelda. „Ei või sõsar sõtta minnä! Veli peab sõtta minemäContinue Reading

Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI SÕA SÕNUMIID? Arak tõi sõa sõnumiid. Kes see kande vainukeeli? Vares kande vaenukeeli. Kes peä sõtta minemä? Veli peä sõtta minemä. Ei saa velle sõtta minnä – vellel naine naitamata, tinarinnan tingimata, kuldakaalan kaalumata. SaasiContinue Reading

Venna sõjalugu Sangaste OL´L´ MULL ÜTSI VÄIKO VELI, väiko veli ahkasärki – naksi sõtta minemäie. Isa valmist´ vankerida – esi valmist, esi iki, veli suge obesida – esi suge, esi iki, ime ummel´ ammeida – esi ummel´, esi iki, sõsarContinue Reading

Venna sõjalugu Sangaste KES LÄITS SÕTTA MINEMA? Veli läits sõtta minema – esi lätsi, esi ikki; esä trikki taossida – esi trikki esi ikki, veli valmist vankerda – esi valmisti esi ikki; ema aie ammejida – esi aie esi ikki;Continue Reading

Venna sõjalugu Rannu x KESSE TÕI SÕA SÕNUMED, kesse kandis vainukeeled? Harak tõi sõa sõnumed, vares kandis vainukeeled: kes siit saab sõtta minema – kas saab isa, vai saab poiga, vai saab kõige viimne venda? – Kõige viimsem, kõige viksemb,Continue Reading

Venna sõjalugu Puhja TOODI NO SÕA SÕNUME. Kes meil sõtta minnenessa? Veli alles tillukene, sõsar sõrme suurukene – ikkes peat sina minema. Veli läts aita ehtemaije, sõsar perrä ikkemaije. „Aja sälgä surma_ame, pane jalga surmapüksi, surmapüksi, surmasuka, aja kätte surmakinda,Continue Reading

Venna sõjalugu Otepää Sõa laul KEIS TÕI SÕA SÕNUMIDA? Vares tõi sõa sõnomida. Keis lät sõtta minema – kas lät esa vai lät ema, vai lät väike velleke? Ei lää esa, ei lää ema, ei lää väike velleke – vanalContinue Reading

Venna sõjalugu Otepää MUL OLL ÜTSI VÄIKE VELLE, siegi viidi Vennemaale, Vennemaale, väe pääle, väe pääle värvatie. Sõsar vellelta küsima: „Vellekene, noorekene, konas sa luppat käima tulla? Tuled sina siissa kodo käima, kui nie oja õlut juoskva, mõtsa veere mõduda?”Continue Reading

Venna sõjalugu Otepää KES TÕI SÕ’A SÕNUMIDA? Vanem tõi sõ’a sõnumida. Kes peap sõtta minemaie? Noorem veli peap minema. Esa otsis hobusida, veli valmist vankerida, ema kudus kirju kinda, sõsar ummel aetu amme. Sõsar vellelta küsima: „Minu hella vellekene, millalContinue Reading

Venna sõjalugu Võnnu x ARAK TÕI SÕAST SÕNUMIT, vares küll vaakus vainu-keeli: „Kes lääb sõtta minemä – kas lääb isä või lääb ema?” Es lää emä, es lää isä, veli küll nakkas jalgu kängmä, sõsar küll nakkas ikkema: “Vellekene, ellakene,Continue Reading

Kolm kätkit. Salme laul Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle, üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teine pantudContinue Reading

Ehted varastatud Sangaste x Karjalaul LÄTSI (MA) MÕTSA OMMUGULTA, varra enne valge’elt, lätsi (ma) kaara kidsuma, al’last aina aardema. Panni (ma) sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle, el’mejälle kivi pääle. Tul’l’ no kurat kuusikust, varas meessi vaarikust, võt’t’ mu sõbaContinue Reading

Ehted varastatud Sangaste LÄTSI ORGU OMATSILE, mäe pääle pähkenile, panni helme kivi otsa, kaalakirjä kannu otsa. Se(e)ni tulli varas varikust, kuri meesi kuusikust, varast helme kivi otsast, kaalakirjä kannu otsast. Naksi minäjä minemä, üle nurme nuttaten, üle õue õlluden. KesContinue Reading

Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAADEMAIE, värrist vällä veerimaie, panni sõba sooru (sõõru) pääle, kaalaraha kannu pääle, lehi (lehvi?) lepä ossa pääle. Kuri mu kuuld kuusikust, varas meesi varikust, võtt mu sõba, võt mu sõle, võtt mu kalli kaalaraha, lehiContinue Reading

Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAATEMAIE, värrist vällä veerimäe, näi ma kaara kasuvat, tõuvillä (vilja) tõsevat. Karksi ma sise kidsumaie, panni ma sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle. Tulli kurat kuusikost, varas´-miesi varikost, võt´t´ mu sõba, võt´t´ mu sõle, võt´t´Continue Reading

Salme laul Puhja MEMM LÄTS KARJA SAATIMAIJE, leis ta kana karjateelta. Memm pand salve ta kasuma. Salven kasvi kena lats, kasvi Salme neitsikene. Salme memmeda paluma: „Emakene memmekene, anna mulle aida võtti – ma lää aita ehtimaie, pääle aida päädContinue Reading

Mõõk merest Kambja PÄIVAKESEL PALJU TÖÖDA, palju mured enne muida – päev suib sulaste päida, kammib karjalaste päida. Istub mere veere pääle, Peipsi järve perve pääle, kalajärve kaala pääle, oma järve otse pääle, küla järve küle pääle, hari kuldane käena,Continue Reading

Mere pühkimine. Suur tamm. Venna kirvehaav Sangaste Tamme raijuja MEIE KATSI VAESI LATSI, ollime võõraste orune, kurdime võõraste kurune. Mia and võõras tööda meile? Võõras pand’ merda pühkimaie, kalajärve kaevamaie! Kohe nėė pühkme pühime? Pühkme pühim’ püha kojasse, kannam’ MaarjaContinue Reading

Mere kündmine. Lina Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mari mäella, sinilillede seäna, kullerkupu põesaenna. Nägi unda maataenna, nägi merda künnetavat, künnetavat, külvetavat. Mes sinna merde külvetie? lina merde külvetie – lina kasvis kui sii linti, kugar otsas kui sii kulda,Continue Reading

Otepää SUSI JA KARJUS Susi: SATA VIHMA, SAA MAATA, heida utsu, sis saa uinuta, udsu om minu onu, vihm minu veli. Kastõ minu kaala lõikaja, kastõ minu ärä andija. Karjus: Tohi ei susi siiä tulla, ei kahru siiä kaeda; siinContinue Reading

Võnnu Lambamäng Latse istusse üten kuun maan. Üts kõnnip ümbre ja loep nii: „Tiksin taksin, tii aida; viksin väksin, vääna kokku, et kuri unt’ ei ka põrssapõnn ei saa läbi aija ärä pageda. Susi hu, tule, vii minu lammas –Continue Reading

1. Trihvaa-lugemine Latse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrmeContinue Reading

Mere kündmine Puhja MAGASI MINA, MAGASI, sinilillede seana, kullerkuppe põõsaenna. Mis mina näie maateenna? Näi mina und maateenna: meri üles künnetiie, künnetiie, külvetiie, meri ära äestedi, lina sisse külvetiie; lina kasvi kui see linti, kukar otsan kui see kulda. LinastContinue Reading

nike air jordan 3 Closeout ray ban sunglasses ray ban sunglasses sale

nike air max moto womens Australia Oakley sunglasses ray ban clubmaster eyeglasses