LASKE SISSE… Aastavahetus oli kunagi pikk periood, mis algas novembris – seega on sanditamised seotud järgmise aasta vilja- ja karjaõnnega. Maskeerimine ja sanditamine on seotud ka uskumusega, et hingedeajal käivad esivanemate hinged oma kunagistes kodudes meid vaatamas. Kadri- ja mardilaule saadavad alati ka rituaalsed tegevused, ja laulud, mis on üles kirjutatud koos kombestikuga, on ka esitatud koos vastava tegevuse kirjeldusega.
Kadrilaulud
Mardilaulud
__K a d r i l a u l u d__
1. AMMU KADRID OODATIE
Kadri tantsimine, õnnistamine
Kodavere/Palamuse
AMMU KADRID OODATIE,
ika kadrid ihatie,
täna kadri tänna saanud.
Tantsi tasa, kadrikene,
et ei liiva maast ei liigu,
ega tolmu maast ei põru,
ega raba maast ei rappu –
liiv heidab linniku peale,
põrm sull heidab põlle peale,
tolmu kaelaräti peale,
udu uue kuue peale!
Põrmu rikkub põllekirja,
raba rikub rätikirja,
udu uue kuue kirja,
liiv rikub linnikukirja,
tolmu kaelaräti kirja.
Kadri kallis, kadri kaunis,
kadri kaitsis jumala karja,
loeb Looja lambaida.
Kadri kallis, kadri kaunis,
kadril kaskine hobune,
sarapuune saanikene,
lodjapuune loogakene.
Kadri tulnud katsumaie,
kas on Marti teinud tööda,
kas on Hantsu halge lõhkund,
kas on Peeter peergu kiskund,
kas on riidad ridastiku,
vanad halud vastastiku,
ehk on riidad ree peale,
vanad halud vankri peale,
ehk on Hantsu ahju peale,
ehk on Marti mängu peale,
ehk on Kaarel kammerissa,
Tõnnis teisele talule.
Anname Hantsule haguda,
Martil anname männaoksi,
Kaarlil anname kaselatvi,
Tõnnisele tõmbame pihta!
Perenaine, linnukene,
otsi kadril ohverida,
katsu kadril andeida.
Kes siin kadril andeid annab,
sellel andku jumal jälle
pikki linu põllu peale,
kuprid otsa kuhja kaupa,
kudud kui siidi sileda.
Kes ei kadril andi anna,
linad likku mädanegu,
aia taha hallitagu!
Perenaine linnukene,
katsu kadril andeida!
Kadri ei hooli osasta
ega ei mõtle vorsti peale,
kadri tahab takusida,
kadri vingub villasida,
nuuksub linanuustisida.
Ole terve, me täname,
saagu teil sead sigima,
saagu teil lambad lagunema,
villa kandku viie võrra,
põllud pikka linada!
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 411 (8) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k
– H. Tampere, 1954), tekst: Ann Väät (92 a) (E 46740/6 (7) < Palamuse khk, Pedasi
– H. Karro, 1911).
2. TERE ÕHTUST, PERERAHVAS
Kadrikombestik
Torma
Mardi- ja Kadri päeva õhtutel koguvad endid noored neiud ning peiud kokku, panevadendid võera riietesse, koledad näukateid ette tõmmates, et neid keegi ära ei tunneks, ning hakkavad ühest talust teise käima, kus nad iga ukse ees järgmist laulu laulavad:
TERE ÕHTUST, PERERAHVAS,
laske sisse Kadri sandid!
Kadri küüned külmatavad,
Kadri varbad valutavad –
ei ole Kadril kindasida,
ei ole Kadril sukkasida.
Kadri kodu kaugeela:
viis väljada vaheta,
kuus on kuiva arusida,
seitse sooda sitkemida,
kaheksa kalamereda,
üheksa Emajõgeda,
kümme külma allikada.
Peale selle lastakse neid tuppa, kus ande palumine algab, mis nii käib:
Oh minu hertsu herrakesed,
kuldakrooni prouakesed,
hõbepitsid preilikesed! –
Tõuskem üles tooli pealta,
võtke võtimed seina pealta,
keks’ke minna kelderisse,
raps’ke rauda hooneesse:
toogem liha, toogem tangu,
toogem vorsti keerukesta!
Kui selle laulu järele midagi antakse, siis lähevad „sandid” ära, kui aga midagi ei anta, siis sajatavad „sandid” pererahvast, ning jätavad ukse eneste taga lahti.
Viis: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 18 (19) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930), teksti kirjutas üles A. Kask (E 42668/9 < Torma khk, Lohusuu, 1902).
3. LASKE KADRID SISSE TULLA!
Kadrid tulnud kaugelt
Torma/Palamuse
LASKE KADRID SISSE TULLA!
Kadrid tulnud kaugelt maalta,
hõbedasta õrta mööda,
kullasta kõrendit mööda,
ümbert ilma ümaret,
kõrvasta kuud kumeret,
alta halli ilma tulnud,
pealta päikese punase.
Mis nägid kuu tegevat?
Kuu tegi kulda rõngaida.
Mis nägid ämariku sa tegevad?
Ämarik tegi haljasta hõbedad.
Mis nägid päikese tegevad?
Päev tegi kulda peningida.
Mis nägid tähta tegevad?
Tähed tegid neljanurka.
Tuhat näime tullessa,
sada seia saadessa.
Tee oli pikk ja mudane,
laan oli laia lögane,
tee oli pikka minnessa,
laan oli laia käiessa,
teel on mittu irmutusta,
raiestikus raputusta.
Hobu otsis sammu aseta,
vars see katsus kahju maada.
Teder teele hirmutie,
part see raputas pajussa,
halli lindu aavikussa –
hobu oli erku, varss oli karssi,
hobu oli erku hüpamaie,
varss oli karssi kargamaie,
viskas kadri neitsikusse,
linnik jäi siis lepikusse.
Tuhat näime tullessa,
sada siia saadessa.
Viis oli vetta meil vahela,
kuus oli kurja jõgeda,
seitse sala hallikada.
Tuli vastu tungaljalga,
sai vastu saabasjalga,
lükkas kadri leosse,
ajas kadri hallikasse.
Märjaks tegi kadri linniku,
märjaks kadri kauni põlle.
Ei ole telki tee ääres,
ahjupaistet tee arula,
kus ma sõrmi oleks soendanud,
kus ma põlvi oleks peesitanud.
Kadri kastis kaelaräti,
Kadri leutas liniku otsa,
tegi sillad soije peale,
tõkkeed jõgede peale,
üle soo suured orilad.
Perenaine, linnukene,
tõuse üles voodista,
tõuse üles tooli peale,
säe sängi ääre peale,
aja akna najale –
puhu tuli kukke suusta,
lõõtsu linnu lõualuista,
puhu see tuli tubaje,
lõõtsu lõkke lõukale!
Kui põle peergu, võta pinda,
võta laest laastukesta,
võta seinast sammelida!
Kui põle seinas sammelida,
võta laudilt lambaheina,
kesket lauta kitseheina –
puhu see tuli tuassa,
lõõtsu lõke lõukale!
Laske kadrid soojasse,
kadri küüned külmetavad,
kadri varbad valutavad,
kadri sõrmed kipitavad!
Perenaine, linnukene,
tõmba lahti tõlgu-ukse,
päästa lahti peidu-pulgad,
ukse ummis-rõngastesta –
laske kadrid soojasse!
Viis: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 17 (11) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930); tekst: Ann Väät (92 a) (E 46740/6 (7) < Palamuse khk, Pedasi – H. Karro, 1911).
4. AITÜMA, KADRID TÄNAVAD
Kadride tänamine
Palamuse/Kodavere
AITUMA, KADRID TÄNAVAD,
kadril andi andemasta,
suure hoole otsimasta,
villavakka vaatamasta,
linanuusti liigutamast!
Mis jätame pereisale?
Jätame härjad ikkessa.
Mis jätame perepojale?
Laia täku laterissa,
üheksa üli-ilusta,
kümme künniruunakesta.
Mis jätame pereemale?
Kümme lehma lüpsikule.
Mis jätame peretütrile?
Lauda täisi lambaida,
kena oinas keskela –
kena oinas, keerud sarved,
puud saab villa puusa pealta,
tuhat naela turja pealta,
kümme naela külje pealta,
sada sarvede vahelta –
see jäegu pere tütrile!
Mis jätame pereminijal?
Lapse pilliksa perale,
käsiliseks kätte peale,
lauda täis lambaida,
põhku täis põrsaida,
katused kanugi täis –
see jäegu pereminile!
Perenaine, linnukene,
laske need kadrid minema!
Tõmba valla tõlgu ukse,
päästa valla peidu pulga,
ukse ummis rõngastesta,
seada saaritse sagare –
laske kadrid siit minena!
Kadri tahab teisele talule,
tõise uue õuele,
katuksele kolmandale.
Kui me tuleme teisel korral,
tõisel korral see ajaga,
siis jooksku kõik õled õluta,
vihud jooksku virreta!
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 387 (8) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Garshnek, 1955); tekst: Ann Väät (92 a) (E 46740/6 (7) < Palamuse khk, Pedasi – H. Karro, 1911).
__M a r d i l a u l u d__
1. LASKENI SISSE SANDI MARDID
Mardilaul
Laiuse/Kodavere
LASKENI SISSE SANDI MARDID, märti, märti,
mart on tulnud kaugelt maalt, märti, märti,
üle soo, üle ravvade, märti, märti,
üle märgade mägede, märti, märti,
üle kuivade jõgede, märti, märti,
ülle viie vikkerkaare, märti, märti,
ülle kuue kudruskaela, märti, märti.
Mardi küined külmetavad, märti, märti,
varbad vallo teggevad, märti, märti.
Peremees peremehheke, märti, märti,
perenaene naisokene, märti, märti,
peretüttar, neitsikene, märti, märti:
tõuse ülles voodiesta, märti, märti,
puhhu see tulli tubbaje, märti, märti,
lõõtsu lõkke põrmandule, märti, märti.
Kui põle peerguje peresa, märti, märti,
võtta laest laastokesta, märti, märti,
kui põle laes laastukesta, märti, märti,
võtta parrest pinnukesta, märti, märti,
kui põle parres pinnukesta, märti, märti,
võtta kivvist killukesta, märti, märti!
Tantskem, tantskem, meie mardid, märti, märti,
senni kui ossa otsitakse, märti, märti,
saiakakko katsutakse, märti, märti,
odraleiba otsitakse, märti, märti,
lihhaliisto lõigatakse, märti, märti!
Aitümma perreemake, märti, märti,
aitümma perreisake, märti, märti,
sedda andi andemasta, märti, märti,
sedda tompu tõstemasta, märti, märti!
Tantskem, tantskem, tännotiko, märti, märti,
laudad täis siis lambaaida, märti, märti,
põhhud täissa põrsaaida, märti, märti,
kõrrendad siis kanno täissa, märti, märti!
Tantskem, tantskem, sandimardid, märti, märti!
Viis: Ann Kõiv (73 a) (EÜS II 278 (19) < Kodavere khk, Kavastu v, Tähema k, Ernitsa t – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Dr. H. v. Jannau (GEG, EH 127, 30/1 (25) < Laiuse khk, Leedi, 1857), täiendatud (ERA II 182, 448 (332) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Sadala k – F. Eichenbaum < Peeter Käär (s. 1859), 1937/8).
2. LASKE SISSE MÄRDISANDID
Mardilaul
Laiuse/Äksi
LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, märti,
Märdi küined külmetavad, märti, märti,
Märdi varbad valutavad, märti, märti.
Märt on tulnud kaugelt mualta, märti, märti,
üle soo, üle jõgede, märti, märti,
üle märgade mägede, märti, märti,
üle viie vikerkuari, märti, märti,
üle kuue kupermangu, märti, märti.
Peretütar, neitsikene, märti, märti,
talutütar taemekene, märti, märti,
puhu see tuli tubaje, märti, märti,
lõõtsu lõke lõukaalle, märti, märti!
Kui põle peerguda peressa, märti, märti,
tõmba tohtu tua laesta, märti, märti,
kui põle tohtu tua laessa, märti, märti,
võtta parrest pinnukesta, märti, märti,
kui põle parres pinnukesta, märti, märti,
võtta roogu rästaasta, märti, märti!
Peremees, peremehike, märti, märti,
perenaene naesukene, märti, märti,
võta need võtmeed võrelta, märti, märti,
noogutimed naela õtsast, märti, märti,
aeda tarbmeed tarelta, märti, märti!
Kepsi minna kelderisse, märti, märti,
astu minna aeda juurde, märti, märti!
Tantsigeme, meie, Märdid, märti, märti,
seni kui osa õtsitasse, märti, märti,
liha liipu lõigatasse, märti, märti,
saia kakku katsutasse, märti, märti!
Aitüma pereisale, märti, märti,
aitüma pereemale, märti, märti!
Annid süia, annid juua, märti, märti,
annid kotti kodu viia, märti, märti.
Mis ma sõin söömalagi, märti, märti,
mis ma jõin joomalagi, märti, märti?
Ärja sõin ma söömalagi, märti, märti,
vuadi õlut joomalagi, märti, märti.
Mes sest ärjast süia sai, märti, märti?
Luu oli all ja nahk oli pial, märti, märti,
tükike tailihada, märti, märti.
Mes sest vuadist juua sai, märti, märti?
pärm õli all ja vaht õli pial, märti, märti,
seemeke selget õluta, märti, märti.
Viisi kirjutas üles V. Nõu (E 66055 < Äksi khk, Piruse k , 1930); teksti J. Sepp (H III 9, 181/2 (26) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Tuimõisa kool, 1888).
3. MAERT ON TULNUD KAUGELT MUALTA
Mardilaul
Laiuse/Ta-Maarja
MAERT ON TULNUD KAUGELT MUALTA,
üle soo üle libeda,
tinasta tirendad mööda,
õbedasta õrta mööda,
kullasta kõrendad mööda, märti, märti.
Kana kõerutas käredast,
üle karratse värava,
kukk see laalis kulda arrja,
üle kullatse kõrenda,
Varsad aasin varnajeni,
ratsutimed rästajeni.
Kas luba tubaje tulla,
alla rästanje ajada,
vai on seista valgeelle,
kükitata küinisselle.
Tehka lahti laiad uksed,
lahti laiemad väravad,
meil on õues uksesepad,
sia suu sagara sepad,
taga laua luastulööjad.
Peretütar neitsikene,
talutütar taimekene,
tõuse üles voodiesta,
parajaste padjatesta.
Puhu see tuli tubaje,
lõõtsu lõke põrmandulle, !
Kui põle peres pinnukesta,
tõmba roogu rästaasta,
kui pole roogu rästaassa,
tõmba kildu küinisselta,
kui pole kildu küinissella,
võta õlgi ja õhuta,
võta kõlkaid ja kõhuta!
Siis suab tuli tubaje.
Peretütar neitsikene,
talutütar taemekene,
vee need istemed eesta,
kasi järid kamberista,
kamberid maertide karata!
Tantske, maerdid, tantske, maerdid,
tantske maerdid targu meile,
ehk on orguda tuassa,
lina ligu põrmanduie,
mäe kinku keskeelle,
et tee ukka uusi kuube,
ega riku riideeida,
ega kasta kapukida.
Maerti tansib, mua müriseb,
mua müriseb, järv järiseb,
põllu peenderid põrisid,
arju akenid tärisid,
katki katelid tulelta,
lõhki potid lõukalta.
Peretütar neitsikene,
talutütar taemekene,
võta võtemed võrelta,
kepsi minna kelderie,
rapsi minna aeda juure,
too meil maerdi maugikeisi,
sandimaerdi saiukeisi,
kena kaela kukekeisi,
too sa liha liisumasta,
rasvapallid paisumasta!
Attüma pereisale,
attüma pereemale,
iaga andi andemasta,
paremat tõotamasta!
Mis luban ma pereisale?–
Orgu ja üvad õrassed,
kasku kaerad kallastessa,
linad pikad liivakulle!
Mis luban pereemale? –
Tuhat lehma tooverille,
sada lehma lüpsikulle,
see luban pereemale,
Mis luban ma perepojale? –
Naese noore, sängi suure,
varatselle valgeelle.
Mis luban ma peretütrele? –
Soovin kolmed kosilased.
Attüma pereisale,
attüma pereemale,
kes mind kutsus kurba lindu,
andis alvale obused,
suatis suani vaeseelle!
Akkame mehed minema,
paeme piibud põlema,
vanad tobid tossamaie,
suitsu nuiad suitsemaie!
Viis: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k)
(ERA III 6, 17 (12) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930), teksti kirjutas üles J. Sepp (H III 9, 182/3 (27) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Tuimõisa kool, 1888).
4. LASKE SISSE MARDISANDID
Mardikombestik
Laiuse/ Torma/M-Magdaleena/Kursi
LASKE SISSE MARDISANDID,
Mart on tulnud kaugelt maalta,
Tulnud üle suurte soode,
üle kuivade jõgede,
üle märgade mägede,
üle soode ja rabale,
läbi suurte metsade.
Mardi küined külmetavad,
Mardi varbad valutavad!
Ennevanast elati rehetoas. Kui sandid oma laulu olivad lõpetanud, läinuvad nemad tuppa.Santide „isa” oli visanud taskust või kaelkotist terakesi põrandale ja ütelnud: „Ead odrad, kaunid kaerad ja rukid seda paremad!“ Santide „ema” oli astunud leelõukale ja võtnud sealt kedramise kerikonna, akanud seal kedrama. Kudas armuannete kogumine oli igas talus, seda ei mäleta. Ainult seda ma tean, et nemad olid santide ajal kogunud vilja kokku ja muud. Pääle selle teinuvad õlut ja pidanuvad suured praasnikud peale mardi- ka kadrisandi.
Ennevanast oli olnud iseäralik kerikand. Seda mina ei ole näinud. Minu nägemise ajal oli püstvokk, kellega naised kedrasid. /—/
Külapoisid ja tüdrukud kogunesid teatud kohta, maskeerisid end ja läksid ühiselt taludesse. Riietuti ümber pöörud kasukaisse, aimates järele karusid. Tihti mindi neljakäpukil mõmosedes uksest sisse. Neiud riietusi tihti ka meestena. Riietuti ka rätseppadena, korstnapühkijatena, tisleritena, möldritena j.n.e. Tihti maskeeruti ka metshaldjaina; ette seoti linast habe, pähe pandi linased juuksed, selga võeti kirves j.n.e. Mõni muutis enese pisuhännaks, pannes luua jalgade vahelt läbi. Hammaste vahele pandi süsi; puhudes sellele, ta hakkas hõõguma ja heitis enesest punakat kuma, mis andis tondile teatud müstilise ilme. Samuti maskeeruti kodukäijaina mähitult valgesse linna./—/
Toas mardisandid tavaliselt tantsisid lõõtsapilli saatel. Pillimees oli neil kaasas. Tantsiti päämiselt rahvatantse, Kaera-Jaani, Polkat, j.n.e. Samuti lauldi tihti rahvalaule. Pääle tantsu kostitas pererahvas sante kõige käepärast olevaga. Samuti püüdis pererahvas santide isikuid teha kindlaks. /—/
Mardi ja kadripäevaste ilmade kohta teab jutustaja lausuda: „Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab.” /—/ Tavaliselt lasti „sandid” laulu järele sisse, igaüks tuli tuppa tagurpidi, selg ees, andes sõrmega märku järgmisele. Nii kogus vahel tuppa paarikümne päine tantsiv ja hüplev kari. „Isal” oli kaelas suur kott, kuhu pandi saadud anded, „emal” aga oli hobuse kaera kott kaelas, selles takune lõngakera, millisest ta hõlpa konksuga pitsi heegeldas.
Harilikult, kui ei tahetud taludest Martidele midagi anda, lauldi vastu:
„Isa”:
Mart on tantsind, Mart on laulnud,
Kus on Mardi magus osa,
Mardi magus kapa kali?
Pererahvas:
Mardi osa oja ääres,
Mardi kali kaevu põhjas,
Juhtus ka seda, et talust tõesti midagi ei antud, siis needis ja sõimas „isa” talu-rahvast:
Saagu, saagu, ma sajatan,
saagu sa sohu surema,
aja äärde kõngema!
Saagu su poega pordikuks,
tütar toogu tillukese,
täditütar teise lapse!
Viis: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 17 (11) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930); tekst: Peeter Käär (ERA II 196, 415/6 (1590) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Sadala k – P. Tammepuu, 1937), täiendatud (E 69751/4 < M-Magdaleena khk, Vara v – V. Laut (Pärnu Poegl. Gümn.) < Mari Koppel, 1930) ja (E 69696 < Kursi khk, Puurmanni v – Mann Sakk < Leena Urg (63 a), 1930).
5. AMMU MARTI OODETI
Mardisantide laul
Torma
Marti, santi!
AMMU MARTI OODETI, marti, santi,
täna marti tänna toodud marti, santi.
Marti tulnud taevasta, marti, santi,
alta tulnud alla ilma, marti, santi
päälta tulnud päevapuna, marti, santi,
kõrvalt tulnud kuu kumera, marti, santi,
Mart oli tulnud kaugeelta, marti, santi,
läbi soo sipa-sapa, marti, santi,
läbi paju pitsa-patsa, marti, santi,
läbi pika pedaniku, marti, santi,
läbi kõle kuusikmetsa, marti, santi,
läbi laia laasikmetsa, marti, santi,
läbi kare kadastiku, marti, santi,
läbi sõge sõnajala, marti, santi,
läbi pika pilliroo, marti, santi,
läbi kare kasteheina, marti, santi.
Hiiru oli ära hingestanud, marti, santi,
linalakka likkeks (märjaks) läinud, marti, santi,
kurekaela kurt’me (seisma) jaenud, marti, santi.
Lumi oli rikkana loogakirja, marti, santi,
härmatus hea hobuse, marti, santi.
Marti tulnud vaatamaie, marti, santi,
kas on tüdruk tööda teinud, marti, santi,
kas on lõnga lõhna pääla, marti, santi,
kas on kangas kammerissa, marti, santi,
peenikene peelte pääla, marti, santi.
Talutütar taimekene, marti, santi,
peretütar peenikene, marti, santi,
puhu see tuli tubaje, marti, santi,
lõõtsu lõke põrandala, marti, santi,
võta algu ahju pealta, marti, santi,
võta lõmmu lõhna pealta, marti, santi,
võta piirgu pistuasta, marti, santi!
Kui ‘ole algu ahju peala, marti, santi,
kui ‘ole lõmmu lõhna peala, marti, santi,
kui ‘ole pirgu pistusana, marti, santi,
võta roogu rästasta, marti, santi!
Puhu see tuli tubaje, marti, santi,
lõõtsu lõke põrandale, marti, santi.
Laske sisse mardi-sandi, marti, santi,
Mart ei taha tangu suppi, marti, santi,
Mart oli käba käkki käänma, marti, santi,
Mart oli libe limpi sööma, marti, santi,
Mart küll katsub kanaliha, marti, santi,
aru pärast aniliha, marti, santi,
mõne korra lambakonti, marti, santi.
Ogu otsa, jäägu jälle, marti, santi,
olgu otsa hommenesse, marti, santi,
tulevasse teisipäässe, marti, santi,
koguniste kolmapääni, marti, santi.
Kui mina hakkan ütelema, marti, santi,
mul saab ööse üteldagi, marti, santi,
mõnes päevas mõteldagi, marti, santi,
mul saab lõhku lõuneeni, marti, santi,
mul saab vaaku valgeeni, marti, santi,
mul saab kukeni kududa, marti, santi.
Mul oli sõnu sõela täissa, marti, santi,
manu võtsin matitäie, marti, santi,
kodu jätin kotitäie, marti, santi.
Küll sai meie koti tarvis, marti, santi,
paraviisi paari tarvis, marti, santi,
koguniste kolme tarvis, marti, santi,
neljakeste nelja tarvis, marti, santi!
Viisi kirjutas on üles J. Kask (EÜS IV 279 (422) < Torma khk, 1895), teksti E. J. Õunapuu (E 40514a/5a (67) < Torma khk, 1900), täiendatud (H II 56, 221/29 (1) < Torma khk – S. Sommer, 1895).
6. LASKE SISSE MÄRDISANDID
Mardisantide laul
Äksi
LASKE SISSE MÄRDISANDID, märti, märti,
mart tulnud kaugeelta, märti, märti,
üle soo, ligi lageda, märti, märti.
Lippa, Liisu, karga Anne, märti, märti,
lippa, Liisu, tõsta linki, märti, märti,
karga, Anne, astu ette, märti, märti!
Mardi küened külmetavad, märti, märti,
varbad valu tegevad, märti, märti.
Peremees, peremeheke, märti, märti,
perenaene, naesukene, märti, märti,
võtta võtmed võrelta, märti, märti,
kepsi minna kelderisse, märti, märti,
rapsi rauda-ooneessa, märti, märti. –
Otsi märdile osada, märti, märti,
katsu märdile kalada, märti, märti,
leia märdile lihada, märti, märti!
Märt on tulnud kaugeelta, märti, märti,
süda virtsub viidikida, märti, märti,
raksub ranna rääbisida, märti, märti –
süda aige, eela söönud, märti, märti,
kurk on kueba, eela joonud, märti, märti.
Viisi kirjutas üles V. Nõu (E 66055 < Äksi khk, Piruse k, 1930), teksti H.Raid (H II 49, 550/51 (11) < Äksi khk, 1894).
7. AVA USTA, ANNEKENE
Mardilaul
Palamuse /Torma
AVA USTA, ANNEKENE,
tõsta linki, Leenukene,
sisse tulen Mardike,
viskan sisse viljaõnne,
katukselle karjaõnne,
lauta lauga lambaõnne,
väravasse vasikaõnne,
teile endil palju tervid.
Tere, tere, pereke,
tere, perenaisuke!
Laske mardid sisse tulla,
mardi varbad valutavad,
mardi küitsed külmetavad,
sõrme õtsad sõitelevad.
Mardid põle maasta tulnud,
mardid tulnud taevasta,
tinasta tehtud teeda mööda,
hõbetasta äärta mööda,
kullasta kõrendid mööda.
Peretütar, neitsikene,
puhu nüüd tuli tubasse,
lõõtsu lõkke lõukesse!
Kui pole peres peerukesta,
siis võta laesta laastukesta,
kui pole laes laastukesta,
siis võta raagu rästaast –
puhu siis tuli tubasse
ja lõõtsu lõkke lõukasse!
Peremees, peremeheke,
perenaene, naisuke,
kimpsi-kompsi kamberissa,
astu alla kelderissa,
otsi mardile osada,
katsu mardile kalada,
sialiha siilakuida,
põrsa pia poolikud!
Aittuma pereeidele,
veel suurem peretaadile
mardi vaeva vaatamast,
märdile osa andemast!
Tõusku teile tõmmud lehmad,
üle näu üsna mustad,
siad teil sihukad siginegu,
laiad latakad emmised,
rukid teil kasvagu roosilised,
nisud neljatahilised,
odrad pisud pikergused,
herned üsna ümargused,
läätsad laiad lapergused,
kaerad kahe-arulised,
lina kiud ka lina ligi!
Viis Andrese Kadrilt (69 a) (ERA III 6, 23 (24) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930), teksti kirjutas üles J. Varik (H II 27, 627/29 (2) < Palamuse khk, 1889).
8. NÜID OM MÄRDI MÄNGUAIGA
Mardilaul
Torma/Ta-Maarja
NÜID OM MÄRDI MÄNGUAIGA, märti, märti,
targa märdi tandsuaiga, märti, märti.
Märt mängib, maa müriseb, märti, märti,
koda kuusine komiseb, märti, märti,
aita haavane eliseb, märti, märti.
Märdi küidsed külmetavad, märti, märti,
varbaad valu tegevad, märti, märti,
sõrmeotsad sõitelevad, märti, märti.
Tule Anne, ava usta, märti, märti,
tule Liisu, tõsta linki, märti, märti!
Kui ei Anne ava usta, märti, märti,
kui ei Liisu tõsta linki, märti, märti –
ukse põõnusta põrutan, märti, märti,
sagarista saadan ukse, märti, märti.
Märdi hulgan usse-seppad, märti, märti,
sean om sagara-seppad, märti, märti,
ukse panen undiluusta, märti, märti,
põõnad panen põdraluusta, märti, märti,
sagarada sikku sarvista, märti, märti.
Peretütär, neitsikene, märti, märti,
talutütär, tammekene, märti, märti,
puhu see tuli tubaje, märti, märti,
lõõdsu lõkke põrmantule, märti, märti,
pühi tuba, loobi laastud, märti, märti,
kasi katelid jalusta, märti, märti,
puhu tuli kukke suusta, märti, märti,
kõõruta kana nõnasta, märti, märti!
Peremees, peremeheke, märti, märti,
Perenaine, naisukene, märti, märti,
otsi oinaste osada, märti, märti,
laigu lammaste lihada, märti, märti,
päitsu härjä pääsida, märti, märti!
Viis: Ann Suitt (42 a, sündinud Helmes, Leebiku v, 29 a eest Kavastu rännanud) (EÜS II 286 (54) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja); tekst Otsa saunanaiselt (H II 44, 103/4 (11) < Ta-Maarja khk, Pilka v – H. Raag, 1892).
9. LASKE SISSE MÄRDI SANDID
Mardisantide laul
Kodavere
LASKE SISSE MÄRDI SANDID, santi, märti,
märti tulnu kaugeelta, santi, märti,
märdi tulnu alta ilma, santi, märti,
kõrvast see kuu kõvera, santi, märti,
läbi soo, läbi ligeda, santi, märti,
läbi pika pilliroo, santi, märti,
läbi laane lipa-lapa, santi, märti,
läbi soo sipa-sapa , santi, märti,
kus ei kuule kuke (h)äältä, santi, märti,
ega kana kõnelemist, santi, märti.
Märdil oli märg obene, santi, märti,
ärä kastnu kaali otsa, santi, märti,
leotanu linike otsa, santi, märti.
Laske sisse märti santi, santi, märti,
märdi küütse külmetävä, santi, märti,
märdi varba valutava, santi, märti,
sõrmeotsad sõitelevad, santi, märti,
varbaad valutelevad, santi, märti!
Tule. Liisa, tõsta linki, santi, märti,
tule, Anne, ava ukse, santi, märti,
puhu tuli sa tubaje, santi, märti!
Kui ei põle piirguda tubana, santi, märti,
kisu kildu küünissistä, santi, märti,
võta roogu rästaasta, santi, märti!
Sisse astub märdikene, santi, märti,
sisse märdi sandikene, santi, märti!
Teri põrandale visates:
Sisse viskan viljaõnne, santi, märti,
katussele karjaõnne, santi, märti,
oovije obeste õnne, santi, märti,
lauta lammaste ladinad, santi, märti!
Saagu salve rükkiida, santi, märti,
tõisi salve õtrusida, santi, märti,
kolmas kallid kaarusida, santi, märti!
Tühjalt ära minnes:
Saagu saagu, ma sajatan, santi, märti,
saagu salve sammelida, santi, märti,
tõisi salve tõukesida, santi, märti,
kolmas kokko konnasida, santi, märti!
Viis: Anna Viljus (69 a) ( RKM II 57, 443 (1) < Kodavere khk, Kallaste linn – H. Tampere, 1954); tekst: Miina Till (68 a) (EÜS II 359/60 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v, Pusi k < Kodavere khk, Alatskivi v, Tõruvere k – A. Liiv, J. Raja, 1905), täiendatud (EÜS II 327 (29,30) < (?) Kodavere khk, Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – A . Liiv, J. Raja < Ann Kõiv (73 a), 1905), (EÜS II 320 (18) < (?) Kodavere khk, Kavastu v, Meoma k, Undissaare t < Karksi khk, Pöögle v – A. Liiv, J. Raja < Leena Nirk , 1905) ja (EÜS II 355 (74) < (?) Kodavere khk, Kavastu v, Truiu k < Helme khk, Leebiku v, Kiirmiku t – A. Liiv, J. Raja < Ann Suitt(49 a), 1905).
10. AMMUS MÄRTI OODETI
Mardisantide laul
Ta-Maarja/Kodavere
AMMUS MÄRTI OODETI, märti, santi,
nüid on märti siia saanud, märti, santi.
Märt on tullu kaugeelta, märti, santi,
läbi soo sopa-sapa, märti, santi,
läbi vii vipa-väpa, märti, santi,
pilliroog sääl pistis silma, märti, santi,
angerpist ai süamede, märti, santi.
Märti küüdse külmetase, märti, santi,
märdi varba valutase, märti, santi.
Märt ei taha lambaliha, märti, santi,
märt ta’ab selget sialiha, märti, santi,
kirju ärja kintsuliha, märti, santi,
vana pulli puusaliha, märti, santi.
Peretütar peenikene, märti, santi,
nii kui kulbi varrekene, märti, santi,
küll tema kusse kulbi sisse, märti, santi,
soorut soola vaka sisse, märti, santi,
perenaine laiska naine, märti, santi,
magab taren tanuta, märti, santi,
tanu tal tare läve ala, märti, santi,
vöö tal sängi veere ala, märti, santi.
Tule, Anne, ava usse, märti, santi,
tule, Liisa, tõsta linki, märti, santi,
kui ei lase – lahun usse, märti, santi,
põrutan põõnad mõlembä, märti, santi!
Meil on ühes sagara-sepad, märti, santi,
kaasas meil ka kannelsepad, märti, santi.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (39) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Joh. Kool (H, Mapp 423/4 < Ta-Maarja khk, Ropka v, Ropka m, 1900).
