ÖÖ EI TOONUD KÕIGILE PUHKUST. Päeval oli tööloomade söötmiseks aega napilt, kodus aga heina vähe. Seetõttu lasti loomad pärast päev läbi rakkes olemist ööseks heinamaale või metsa alla. Tavaliselt olid koos kogu küla hobused ja härjad ning igast talust saadeti vähemalt üks inimene õitsile.
Päeva veeretamise laulud on nagu ehaviirg õitsitule taustaks, nendele võib lisa vaadata Ilmaringi mütoloogiliste laulude hulgast.
Kuhu teeme õitsitule
Õitsil on säng ilus
Orja ase
Veere, päev
__Õ i t s i l a u l u d__
1. KUS TE' LÄHTE VASTU ÖÖDA?
Õitsiliste laul
M-Magdaleena
Õitsilised
KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA,
vastu ööda, vastu kuuda,
vasta ergasta ehada,
vasta suurta saaremetsa,
vasta kollast koidukesta?
Tulge meile öömajale!
Meile on tee tinane tulla,
teerajad rahased käia:
hobu ei kasta kapjasida,
härg ei heida sõrgasida,
kana ei vaska varvaaida,
kukk ei kulda kannussida.
Laulnud Mart Kool (60a) (EÜS V 1184 (44) ja EÜS V 1108 (108) < M-Magdaleena khk – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).
2. KOHE MEIE ÕITSI LÄÄME?
Kuhu teeme õitsitule
Ta-Maarja/Palamuse
Õitsel
KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile?
Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile.
Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile?
Leeri teeme, õitsile, lepikusse, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
kuldaleeri, õitsile, kuusikusse, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
vaskileeri, õitsile, vainuella, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
hõbeleeri, õitsile, õue peale, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile.
Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (103) < Ta-Maarja?, 1895-1896); teksti Emilie Uus (H III 15, 195 (2) < Palamuse khk, Luua, 1892).
3. ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI!
Kuhu teeme õitsitule
M-Magdaleena/Laiuse
ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI!
Küla karja, õitsi, poisi hõlma, õitsi,
õlle, õlle, õitsi!
Õitsist saab, õitsi, õlut juua, õitsi,
õlle, õlle, õitsi,
karjast saab, õitsi, kanamuna, õitsi,
õlle, õlle, õitsi,
sigurist saab, õitsi, sealiha, õitsi,
õlle, õlle, õitsi,
lamburist saab, õitsi, lambaliha, õitsi,
õlle, õlle, õitsi!
Oh te ullud, õitsi, õitsilised, õitsi.
õlle, õlle, õitsi,
kuhu teinud, õitsi, õitsitule, õitsi,
õlle, õlle, õitsi! –
Kus pole puu-, õitsi, pulgakesta, õitsi,
õlle, õlle, õitsi,
ega vitsa-, õitsi, raokesta, õitsi,
õlle, õlle, õitsi.
Mehed nutsid, õitsi, metsamaada, õitsi,
õlle, õlle, õitsi,
naesid nutsid, õitsi, naarimaada, õitsi,
õlle, õlle, õitsi!
Laulnud Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1180 (21) ja EÜS V 1079 (47) <M-Magdaleena khk, Igavere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); täiendatud (H, Ostrov 224 (59) < Laiuse khk, Tähkvere v, Tuimõisa k – G. Johannson < Ann Kamm (50 a), 1887).
4. TULE OITSE, ELLA VELJE!
Õitsil on säng ilus
Kodavere
Õitselaul
Kaske, kanike!
TULE OITSE ELLA VELJE, kaske, kanike,
tule oitse ella velje, kaske!
Ma teen arule asemed, kaske, kanike,
ma teen arule asemed, kaske,
säädiledin suured sängid, kaske, kanike,
säädiledin suured sängid, kaske,
alla kitkun angervaksad, kaske, kanike,
alla kitkun angervaksad, kaske,
pia alla piibelehed, kaske, kanike,
pia alla piibelehed, kaske,
jalutsi panen jaanililled, kaske, kanike,
jalutsi panen jaanililled, kaske,
kõrvale panen kullerkupud, kaske, kanike,
kõrvale panen kullerkupud, kaske.
Tule mu manu magama, kaske, kanike,
tule mu manu magama, kaske!
Mul on põuen poisirohud, kaske, kanike,
mul on põuen poisirohud, kaske,
nisa alla aisurohud, kaske, kanike,
nisa alla aisurohud, kaske!
Laulnud Krõõt Anask (79 a) (EÜS II 752 (115) ja EÜS II 642/3 (143) < Jõhvi < Kodavere khk, Kokora v, Pärsikivi k – P. Penna ja K. Luud, 1905).
__V e e r e,__p ä e v!__
1. VEERE, VEERE, PÄEVÄKENE
Veere venna juurde
Kodavere
Õhtul
VEERE, VEERE, PÄEVÄKENE, elle, elle, leelo, leelo,
veere sinnä, kos so veli, elle, elle, leelo, leelo,
sõõri sinnä, kos so sõsar, elle, elle, leelo, leelo!
Veli viie versta taga, elle, elle, leelo, leelo,
sõsar kuue kuuse taga, elle, elle, leelo, leelo.
Sääl so ellästi oietasse, elle, elle, leelo, leelo,
peo pääl so peetässe, elle, elle, leelo, leelo,
kamalun so kannetasse, elle, elle, leelo, leelo.
Pannas padjule maga’ma, elle, elle, leelo, leelo,
siidi sisse puhkamaie, elle, elle, leelo, leelo,
kullasängi kukkumaie, elle, elle, leelo, leelo,
obesängi õljumaie, elle, elle, leelo, leelo.
Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (1) ja EÜS II, 442 (180) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
2. LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE!
Veere vaese vaeva tõttu. Orja ase
M-Magdaleena
LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE,
looja orja õhtu aal,
sulase suvilinaje,
palgapoisi padjudesse!
Kes teeb orjale aseta,
palgapoisi padjad peksab,
sulase linada laotab?
Oli mull üksi ella velle,
sõrmepikuke sõsara –
üks teeb orjale aseta,
teine sulase linad laotab,
palgapoisi padjad peksab.
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2018) < M-Magdaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti H. Mikkel (H II 56, 572 (9) < Võnnu khk < M-Magdaleena khk, 1895).
3. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!
Veere vaese vaeva tõttu
Kodavere/Torma
Lehte, kulda, arule, aenale!
VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,
lehte, kulda, arule, aenale,
lase kaseladva kaudu,
lehte, kulda, arule, aenale,
alanegu ajakene,
lehte, kulda, arule, aenale!
Veere, päeva, vete tõttu,
lehte, kulda, arule, aenale,
meie vaeste vaeva tõttu,
lehte, kulda, arule, aenale,
rikaste rahade tõttu,
lehte, kulda, arule, aenale,
kuningate kulla tõttu,
lehte, kulda, arule, aenale!
Meil on vaestel vaeva palju,
lehte, kulda, arule, aenale,
rikastel rahada palju,
lehte, kulda, arule, aenale.
Veere, veere, päävakene,
lehte, kulda, arule, aenale,
et saaks karjatsed koduje,
lehte, kulda, arule, aenale,
viisud vette veeremaie,
lehte, kulda, arule, aenale,
tallukad tahenemaie,
lehte, kulda, arule, aenale,
kaltsud ahjule kuiuma,
lehte, kulda, arule, aenale!
Ega viitsi päeva veerta,
lehte, kulda, arule, aenale,
viitsi ei aega alaneda,
lehte, kulda, arule, aenale.
Päeval om jo palju tööda:
lehte, kulda, arule, aenale,
päiv soeb sulaste päida,
lehte, kulda, arule, aenale,
laabib karjalaste päida,
lehte, kulda, arule, aenale,
hari kullane käessa,
lehte, kulda, arule, aenale,
laabilauda hõbehene,
lehte, kulda, arule, aenale.
Veere, veere, päävakene,
lehte, kulda, arule, aenale!
Mis ma annan veeremisest,
lehte, kulda, arule, aenale,
päeval kaua tõusemisest,
lehte, kulda, arule, aenale?
Ma annan muna veeremisest,
lehte, kulda, arule, aenale,
kakku kaua tõusemisest,
lehte, kulda, arule, aenale!
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 284 (42) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst on pandud kokku E. J. Õunapuu, J. Rosenthali ja S. Sommeri üles kirjutatud tekstidest (E 40514a (64) < Torma, 1900), (H III 9, 284/5 (6) < Torma khk, Avinurme v, Laekannu k, 1889) ja (H II 56, 252/3 (4) < Torma khk, 1896).
4. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!
Veere vaese vaeva tõttu
Torma
Karjaselaul
VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,
lase kaseladva kaudu,
alanegu ajakene!
Veere, päeva, vete tõttu,
meie vaeste vaeva tõttu,
rikaste rahade tõttu,
kuningate kulla tõttu.
Meil on vaestel vaeva palju,
rikastel rahada palju.
Veere, veere, päävakene,
et saaks karjatsed koduje,
viisud vette veeremaie,
tallukad tahenemaie,
kaltsud ahjule kuiuma.
Ega viitsi päeva veerta,
viitsi ei aega alaneda.
Päeval om jo palju tööda:
päiv soeb sulaste päida,
laabib karjalaste päida,
hari kullane käessa,
laabilauda hõbehene.
Veere, veere, päävakene!
Mis ma annan veeremisest,
päeval kaua tõusemisest?
Annan muna veeremisest,
kakku kaua tõusemisest.
Viis: A. Reilian (< Kask, naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij, 1884); tekst on pandud kokku E. J. Õunapuu, J. Rosenthali ja S. Sommeri üles kirjutatud tekstidest (E 40514a (64) < Torma, 1900), (H III 9, 284/5 (6) < Torma khk, Avinurme v, Laekannu k, 1889) ja (H II 56, 252/3 (4) < Torma khk, 1896).
5. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!
Veere vaese vaeva tõttu
Torma
Karjaselaul
VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,
lase kaseladva kaudu,
alanegu ajakene!
Veere, päeva, vete tõttu,
meie vaeste vaeva tõttu,
rikaste rahade tõttu,
kuningate kulla tõttu.
Meil on vaestel vaeva palju,
rikastel rahada palju.
Veere, veere, päävakene,
et saaks karjatsed koduje,
viisud vette veeremaie,
tallukad tahenemaie,
kaltsud ahjule kuima.
Ega viitsi päeva veerta,
viitsi ei aega alaneda.
Päeval om jo palju tööda:
päiv soeb sulaste päida,
laabib karjalaste päida,
hari kullane käessa,
laabilauda hõbehene.
Veere, veere, päävakene!
Mis ma annan veeremisest,
päeval kaua tõusemisest?
Annan muna veeremisest,
kakku kaua tõusemisest.
Viisi kirjutas üles J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895); tekst on pandud kokku E. J. Õunapuu, J. Rosenthali ja S. Sommeri üles kirjutatud tekstidest (E 40514a (64) < Torma, 1900), (H III 9, 284/5 (6) < Torma khk, Avinurme v, Laekannu k, 1889) ja (H II 56, 252/3 (4) < Torma khk, 1896).
6. LÕÕRI, LÕÕRI, PÄÄVAKENE!
Veere päev. Orja söök
Torma
Liiri, lõõri, päev õhtule
LÕÕRI, LÕÕRI, PÄÄVAKENE,
lõõri, lõõri, keeri, keeri!
Lõõri keset hommiguda,
saada saksu sööma aiga,
maame'(he) magame’ aiga!
Saksa´ sööva´, sõtsikene,
saksa´ sööva sada korda,
tuapoisi’ tuhand korda.
Ma vaene ilma ivata,
ilma marja maitsemata,
pole iva suhu saanu:
ubaleemi huule pääle,
herneleemi hengi pääle.
Lähme söödile süüma,
peenral lõunat pidama:
süüt om suuri söögilauda
peenar pikka istepenki.
H III 9, 237 (1) < Torma khk – Wilh. Pärt, 1888
7. VEERI ÄRA, PÄEVAKENE!
Veere, päev
Ta-Maarja
VEERI ÄRA, PÄEVAKENE,
veeri sinna, kos mo vel’le,
sõõri sinna, kos mo sõts’I,
veeri velle kirstu taade’,
sõõri sõdse sõle alla.
Sääl su ellasti oietasse,
pandas su patjule magama,
siidisängi siilte sisse,
kirju teki keskeell’le,
valge linade vahele.
E 57112 < Ta-Maarja, Vorbuse – P. Berg < Juuli Puusepp (68 a), 1926
