Kanepi
Lauligu laitminõ
***
LAALASIGI MITO LUKU,
mito viit ma veeretäsi’.
Olõs mul imä kuulõmanna,
sõsar sõnno võttõmanna.
Võõras veese viisi vesile,
lask mino laalu lainõ’illõ.
Laidõtumb mino laulõminõ,
kõnõldumb mino kõndiminõ,
arvat jala astuminõ,
sorit suu mõskõminõ.
Mis ma no anna sorijallõ,
kingi keelepessijälle?
Pütü tuld, tõsõ tõrva,
kolmandama kuumõ kivve.
Hussi’ su huulilõ mingu,
palonõia’ palgõ’õllõ.
Surma mingu’ mino sorija,
kärnä mino kärätäjä,
paisihe mino pajataja.
RKM, Mgn II 252 c < Tartu l – E. Tampere ja L. Briedis < Hella Keem, 44 a (laulud õpitud Kanepist) (1959). Lit. E. Tampere (1979).
Tekst on identne: AES, MT 205, 18/9 < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – Hella Keem < Ann Rammo (1937)