* NIKA KOTON KUUGIJIDA,laanõ veeren laulijiid,kooni iks imäl tütäridä,kallil imäl kanasiid.Viidi tütäri’ kodust,viidi kana’ kasumast.Kuukva’ iks kotun kuiva’ kuusõ’,laulva’ ladvuta’ pedäjä’.Olgu’ iks terve’ mu imä,kavva saisku’ kasvataja,kiä iks hoitõ hobõstõ jalust,kand´ karja teie päält.Olõ-õi nõtsku nõna pääl,olõ-õi kühmä külle pääl.Continue Reading

* Mõrsja saatmine; kõik loomad võtavad pulmaärevusest osa. KIKAS ORRÕLÕ KIRGE:„Kirele, kirele!”Kana’ orrõlõ kaagiva’:„Munõnõ, munõnõ!”Hobu tallina tandsõ:„Tandsuta’, tandsuta’!”Lehm laudana müüge:„Leemeruug, leemeruug!”Lammas laudana määge:„Saja suust´, saja suust´!”Pini haukõ ask-unikun:„Jo tulõva’, tulõva’!”Mõrsja ikk´ kammõrin:„Jo minek´ om, minek´ om!”Nuur´miis´ uut´ lavva takan:„Tuu’ siia’,Continue Reading

Pruudi saatja kaasitus mehekoju minekul * PIÄ’, POIG, SAISA’, SAAJ, kas´ke, kant´ge.Mina oppa umma last,noomi umma noorõkõist:olõ’ lahkõ mihe vasta,olõ’ kanatlik rahva vasta,sõs sa’ miilit mihele,olõt armas rahvalõ.Kui sa kuulõt kotun kurja,kui sa näet kotun halva,kata’ kinni’ katõ käega,mata’ kinni’Continue Reading

* KÜLÄRAHVAS, KÜHMÄSÄLÄ’!Käske mihele minnä’,abikaasalõ karada’.Mis lähä ma mihele,vai karga abikaasalõ!Es ma tiiä mihe meele,kaasa kalõ jo süäme.Miis´ taht meelerõiviid,kaas kalliid hammiid.Kost võta ma’ vaenõ?Häbü ämmältä küstä’,naar naolt nuratõlla’.Ämm ütles: „Häbü olgu’!”Nadu ütles: „Naar olgu’!” * MIS SA SIIA’ SISSEContinue Reading

* OS’ MA SEDÄ ETTE TIIDNÜ,ette tiidnü, tarka olnu’,et siin hata’ haukuman,kireve’ lita’ kiuhkuman,kotost võtnu’ kotijahu,manu’ võtnu’ matijahu,sis tennü’ hatalõ hapatusõ,kireve litalõ lipatusõ. Seda lauldi vastu, kui millegagi pilkama hakati. Neid laulusid lauldakse praegugi veel Karula pool pulmades ja vististiContinue Reading

Kahetsemine * OLÕS MA SEDÄ ETTE TIIDNÜ’,ette tiidnü’, tarka olnu’,saatnu’ kosja’ kodu poolõ,viinalaasi veeremäie,võtnu’ iks tapist tarõ lävelt,ahuluvva aia päält. Tekst: EÜS VII 1252 (61) < Karula khk, V-Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75 aContinue Reading

Kaasitus õele, kes läheb vanale mehele * SÕSARAKÕNÕ, SÕTSIKÕNÕ,oodit sa orust ubinit,päält mäe pähkimiid,tull´ iks orust märikahru.Ummõn´ sa ikõt umma nuurust,kurdat sa kaasa vanadust. Tekst: ERA II 143, 47 (9) < Urvaste khk ja v < Karula – Anna JeretContinue Reading

Lesele läinud naise kaasitus * LÄNG OLL´ LÄSÄLE MINNÄ’,läng läsä sängü säädi’,käänd tä mullõ sällä poolõ,nakkas koolut mullõ kuulutama,apanut mullõ augutama.Ei pulma’ ma tälle putru kiitä’,ei talda’ ma tälle talutaari tetä’. Tekst: ERA II 143, 48 (10) < Urvaste khkContinue Reading

Kui mees juba mitmendat naist võttis * HÄBÜ OM MUL KRUUNI KANDA’, kas´ke, kant´ge,tõistõl õlut, viina anda,elu ei anna’ häbenedä’,tühi kodu kurvastada’,vaenõlats´ taht valvata’,imätä’ lats´ hoolitsõda’. Tekst: ERA II 143, 49 (14) < Urvaste khk ja v < Karula –Continue Reading

* PARAS, PARAS, TSÄH, TSÄH,kes käsk´ sul mihele minnä’,mihele minnä’, poisilõ tahta’,leivä’ tuld sul sängütulba’,värisivä’ alusvedru’.Miis´ tuu üskä üütüü,pähitsehe päävätüü,jalutsihe jalavaiva.Sakõs läävä’ su sammukõsõ’,latsõ pudrupotikõsõ’. Tekst: ERA II 143, 47 (8) < Urvaste khk ja v < Karula – AnnaContinue Reading

* Kui vana tüdruk pulma kaasitama tulõ, sõs kaasitudas vastu.Kaasitused vanatüdrukule vastu: KES OM ENNE SEDÄ KUULNU’,kuas enne sedä nännü’,att siiä’ aukma tulnu’,kahupää kaasitama.Piä’ sa suu, vanapiiga,olõ’ vakka, vanatütruk,sul om tsiga sõna’ söönü’,lammas su laulu lakatanu’.sul om kohus ärä’ koolda’,parasContinue Reading

* LAKU’ PERSET, LAPALANÕ,panõ’ perse’ pelda pääle,astu’ ahuargi pääle.Mii’ lats´ om lavva takan,kallis lats´ kaasa kõrval.Kui tii’ olõt uma’ ata’,sõs astkõ’ ahu taadõ,kui tii’ olõt külä ata’,sõs astkõ’ aia taadõ. Tekst: ERA II 143, 50 (15) < Urvaste khk jaContinue Reading

* KUULÕ’ SA TSÕÕRIK TSÕDSÕMIIS,kaharpää tsõdsõkaas!Tulli’ sa neiot kosjõlõ,hanni kallist kauplõma,kiti’ sa kündev kümme hobõst,äestev sada äkli’.Sai iks neiu saanõnõs,kabu armas kaubõldus,künni’ sa üte kitsõga,äesti’ tõsõ härjäga.Kiti’ sa: siid kübärä pääl,karra’ kaosalvõ pääl.Sai iks tsõdsõ saanõnõs,tõistõ tallu veedenes:köüdsetükk oll´ kübäräContinue Reading

* MIS TI MII’ MÕRSIJAT MÕNITATt, kas´ke, kant´ge,hääd last halvõndat –tiä jäi varra vaesõslatsõs,inneaigu ilma imätä’.Es olõ’ immä, kes taad oppas,Kallist immä, kes taad kasvatas.Uma imä oppas ussõ takan,nuum´ sinnu nulga takan,võõras oppas hulga siän,nuum´ noortõ poistõ man. Tekst: ERAContinue Reading

* PAKÕ’ NO PAKÕ’, NEIU NUURI,taba ütsä taadõ,võt´mõ viie vahele!Peig tulõ, pikä’ käe’,kaas tulõ, kalõ’ sõrmõ’.Saat peiu pikile käsile,kaasa kalilõ sõrmilõ. Tekst: EÜS VII, 1259a (68) < Karula khk, V-Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75Continue Reading

* OLÕ EI HÄPÜ HÄÄ MAN,ei pelgü prissi man,ei ta suigu’ suu veeren,lamiskõlõ’ laanõ veeren.Tege ta mõtsa minnen,koda kodu tullõ’õn,telle’ tal umma’ tii veeren,nitse’ umma’ niidü veeren.Ku iks tekk´, sis tegüsi,ku lask´, sis laabusi. Tekst: EÜS VII, 1259a (67) <Continue Reading

* Noorikut sõimati: TENNÄKE’ MI VELJE,avvustagõ’ ahkasärki,kiä võtt´ iä istmast,vana sao võtt´ saismast. Peigmeest sõimati: Alt orust tull´ vana orik,päält mäe määrikahru(mäe otsast määrikahru),ost´ mii’ oiuvitsa,kaubõl´ mii’ kasuvitsa. (võtt´ tütre är’) Kaasitajad seisid teine teisel pool ja sõimasid vastamisi. KummalgiContinue Reading

* MII TSÕDSÕL SUURÕ’ HIIRU’,suurõ’ hiiru’, kõva’ kõrvi’.Üle iks aja’ aiapaarist,üle saada’ saibapaarist.Meil iks uibu’ ussaian,tammõpuu tarõ lävel,kuslapuu kua lävel,visnapuu vii veeren.Kuslapuust iks kosja’ tulõva’,visnapuust juvvas viina’,sarapuust saava’ saja’,tammõpuust saa tands. Tekst: EÜS VII, 1257 (65) < Karula khk, V-AntslaContinue Reading

* Vanast pidi pruudil pall´u värki olõmõ. Pruut´ pidi pilma rõiviid maha’ tiiaru pääle. Edemest puul´päivä pidi sanna keressele pandmõ paari sukkõ. Miheemäle andmõ pall´u asju. Mihevellele pidi ka andmõ. Miheesäle amõ’, kinda’, suka’. Emäle kõrd villatsiid rõiviid, amõ’, suka’,Continue Reading

* Kirikust koju jõudes tõstetakse pruut kasukale, et tema südant heaks teha. Pruut aga püüab enne maha hüpata, et mitte näidata, et ta on halva südamega. Seda tehakse ka praegu. Pulmas käisid lapulised. Nad olid maskeeritud, pillid, söögid ja joogidContinue Reading