Urvastõ/Karula
Halva’ kosja’. Poisõst ei olõ’ puudust
OH MINU ESÄ, OH MINU IMÄ,
anni’ ti minnu, panni’ ti minnu,
anni’ minnu halvõmbilõ,
panni’ minnu pall´akilõ.
kas külän poissõ puudus
vai vällän väümihi?
Ennembä lõpõsõ’ lõhmusmõtsa’,
ennembä puusõ’ puumõtsa’,
kui küläst poisi’ lõpõsõ’,
vällä väü’ vähänese’.
Muu’ neiu’, mu sõsarõ’,
är’ ti, neiu-ks, nii är’ teku’,
kui tei mina vaenõ,
uma hullulõ pääle,
nõo nõrga mõttil.
Teol kävven tei ma kauba,
haina man ma anni käe;
anni käe kärnätsele,
Sõrmõ’ nopõ’ nurjatulõ.
Anni suu, salvi nõna,
anni käe, kääni päkä.
Viis: ERv 176 (1311) < Karula – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H II 36, 1523 (192) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Tiiu Tamm, 19 a (1893).
Viisi orig üleskirjutus:
