Räpinä
Sõalaul
VELI LÄTS’ SÕTTA MINEMÄ,
arm läts’ sõtta astuma.
Kelle kõrd om sõtta minnä’,
Noorõmbal vai vanõmbal?
Noorõmba kõrd om sõtta minnä’,
vanõmbal velel kodo jäiä’ –
vanõmb om inämb vaiva nännü’,
noorõmb inämb nuuli lasknu’.
„Velekene, helläkene,
kunas lupat kodo tulla’?“
„Ei ma inne kodo tulõ’,
kui nii’ luiga’ mustas läävä’,
kaarna’ katõkarvalidses,
varõssõ’ kogoni valgõs.”
Tulli kodo tilinällä,
tilinällä, helinällä.
Tilistelli, helistelli,
raput’ raudarõngassida,
koput’ kuldakannussida.
Veli ai aad’a lävele.
Mis sõsar tüüd tegi?
Sõsar kudi kuldalanga.
Veli ai talli lävele.
Mis veli tüüd tegi?
Veli vehmerd hööveldi.
Ai sõs kambrõ lävele.
Mis ime tüüd tegi?
Ime kudi kuldakangast –
inämb oll’ iks ikusõnno,
kui neid kuldalangassid.
Tilistelli, helistelli,
raput’ raudarõngassida,
koput’ kuldakannussida.
„Tulõ’, imä, tunnõ’ poiga!“
Sõs tund’ ime uma poja:
otsa iist uma poig,
kukrust kuningamiis’,
sälä takast s’aksa miis’.
Nakas’ imä küsümä:
„Ütle’ mullõ sõaello,
kaiba’ mullõ sõakaiho!
Mis sääl sõahn süvvä’ anti,
süvvä’ anti, juvva’ anti?”
„Püssüpühkmid, mõõgamõskmid,
suurõtükütropussid.“
Viis: SKS, Lindpere 43 (92) < Räpina khk, Räpina v – S. Lindpere < Liina Siilats, umb 60 a (1904-1903).
Tekst: EÜS VIII 182, II < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Miina, 80 a.