Põlva
AIÕ SÕA SÕÕRUMAHE,
malvi maaha ragomahe.
Ega jõvva’ sõda sõõrdu’,
malvi maalõ ragoda’.
Olli ütsi väiku veljä,
olli väiku, olli välle,
olli till’o ni teräne.
Leie lastu, leie katsi,
kolmandat jo koputõlli.
Tüvi merde tündsahtü,
ladõv sattõ Saarõmaalõ.
Miä tüvest tetäsi?
Tüvest tetäs tünderidä,
ladvast tetäs langalõimi,
keskest tetäs kistavarsi.
Miä üle jäänenesse,
miä säältä tetänessä?
Tetti ütsi kiilo kirstu,
kiilo kirstu, mõõlu vakka.
Kohe kuuldu kirstu kiidsuminõ,
kohe vaka vaagumist?
Inne kuuldu Ilmussihe,
pääle kuuldu Päivüssihe?.
Inne tulli’ kos’a’ Ilmussist?,
pääle kos’a’ Päivüssist?.
„Tere’, ilma illos tütär,
taiva all tarka latsi.
Kas sust saasõ? mino naist,
mino poja môrsijat?”
„Ei must saa’ sino naist,
sino poja mõrsijat.”
Pääle tulli’ kos’a’ Päivissist.
„Tere’, ilma illos tütär,
taiva all tarka latsi!
Kas sust saasõ mino naist,
mino poja mõrsijat?”
„Ei ma lää’ Pääväle,
Pääväl olli pall’o tüüdä:
hummogu täl tõsõminõ,
õdagu täl minemine.”
Tulli Kuu kosjovallõ.
„Kas sust saa mino naista,
mino poja mõrsijata?”
„Ei must saa’ Kuu naist,
Kuu poja mõrsijat.
Kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda kogoni ilma.”
Tulli Ago kosjovallõ,
Ago viina andõmaiõ.
“Ei must saa’ sino naist,
sino musta mõskijat,
sino kuiva kolkijat.”
Tulli Tähti täüsi miissi.
Ärä’ minnä’ looduvallõ,
looduvallõ ja säädüvälle.
Viis : ERA III 6, 232 (128) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. Leichter < Liis Herneh (Erne), 73 a (1931).
Tekst: H, Pôlva 1, 32/4 (11) – Pôlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt ja Eeva Hurt (1865-1875).