Vahtsõliina
Tähemõrsja
ISTÕ MA ILMA VEERE PÄÄLE,
tulli ma üles hummongult,
inne varra valgõt.
Lätsi mõtsa kõndima.
Näie ma kurõ kündevät,
harakat näi äestävät.
Võti ma kurõ kaala piten,
võti haraga handa piten.
Tõiõ kodo imä kätte.
Imä pand’ salvõ kasuma
ja villavakka vinnümä.
Kurõst kasvi kuldanäio,
harakast sirgu priski preili.
Kiä tull’ näiot kosjulõ?
Päiv tull’ näiot kosjulõ.
Ai tä aha aida ette,
mustakõsõ moro pääle.
Karas’ tä tarrõ teretämä:
„Tere’ imä, tere’ esä,
tere’ minnij neitsikene –
saa sust iks Päävä naist,
Päävä poja mõrsijat?“
„Saa ei must Päävä naist,
Päävä poja mõrsijat –
Päiv näge pall’o vaiva,
hummongult tä nõsõnõs,
õdakult tä minenes.“
Kiä tull’ sis näiot kosjulõ?
Kuu tull’ näijot kosjulõ.
Ai tä iks aha aida ette,
mustakõsõ moro pääle.
Karas’ tarrõ teretämä:
„Tere’, imä, tere’, esä,
tere’, ninni neitsikene!
Saa sust iks Kuu naista
ja Kuu poja mõrsijat?“
„Saa ei must Kuu naist,
Kuu poja mõrsijat –
Kuu näge pall’o vaiva –
õdakult tä nõsõnõs,
hummongult tä minenes.“
Kiä tull’ näiot kosjulõ?
Täht tull’ näiot kosjulõ.
Ai tä aha aida ette,
mustakõsõ moro pääle.
Karas’ tarrõ teretämä:
„Tere’, imä, tere’, esä,
tere’, ninni neitsikene!
Saa sust Tähe naista,
Tähe poja mõrsijat?
„Jah, saa must üts Tähe naanõ,
Tähe poja mõrsija.“
Sis istõ ma ilma veere pääle,
kuu kulla poolõ pääle.
Säält ma paisti pall’o maada,
üle ilma ilosamba.
Viis valda valgusti.
Kiä oll’ viil taivastõ takah,
kiä oll’ pilvete peräl?
Sääl oll’ iks nelli näiokõist,
sääl olli katsi kabukõist.
Sääl ma lõigi iks lõvvõnditsi
sääl ma kaki kalõvatsi,
minka iks keerdä’ kire ala,
minka saista’ sau ala.
Viis: RKM II 3, 104 (59) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I.-L. Leesmaa < Olga Grünthal, 77 a (1956).
Tekst: H I 6, 103/4 (9) < Vastseliina – Carl Fluss (1895).