Parmu matus Vaivara x Paarmu matuse lugu. „TERE, TERE, TEDRE REINU!” „Kuhu sa lähad, Rabase Reinu?” “Lähen paarmu matussele, vere kaanil viimseks saatjaks.” “Kes siis paarmu ära tapis?” “Kadri kaevu kookaga, Eeva ahjuluaga Viiu suure vemlaga.” “Lähme, lähme, matame, paarmuContinue Reading
Kits kile karja Lüganuse Mina lehe lambale, lammas mulle villa, mina villa vitsikule, karjalastel kapukad, sulasele suured sukad, pereme´le kusikübarad. RKM Mgn II 743 k < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, ülemere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima possale, possa mulle külge, mina külge ämale, äm mulle kakku, mina kakku kaleville, kalev mulle rauda, mina rauda rebole,Continue Reading
Kits kile karja Lüganuse 1153_KKI_RLH_61_14_19_
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, üle mere marja! Tuo mulle eina, mina eina lehmale, lehma mulle piima, mina piima porsale, porsas mulle külge, mina külge kukele, kukke mulle lehte(e), mina lehte lamballe, lammas mulle villa, mina villaContinue Reading
Kits kile karja Vaivara Vana eide sukka kudumise lugu. KITS KILE KARJA ja üle mere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehma mulle piima, mina piima põssale, põss mulle külge, mina külge ämale, äma mulle kaku, mina kakku Kalevile,Continue Reading
Kust laulud õpitud. Lauliku vaev Jõhvi KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb küla kuulamaie, valdaje vaatamaie, mõni mies jääb mõtlemaie, mõni naene naeramaie, tütrik tüele seisamaie: ”Ei sie poiss õle tüeda teinud, tüeda teinud, vaeva näinud, see onContinue Reading
Arg laulik Jõhvi MIKS ON KURVAD MEIE KULLAD, miks ei tüttared ilutse? Kardavad suud kuluma, kiele kanned katkemaie; äbänevad äiäsida, äbänevad ämmäsida! Mis minul äväta äia, mis minul äväta ämmä, mis mul peiust pelgatava, kaasast nuorest kardetava: kivi suuri keskContinue Reading
Loomine Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli, lendas üle ilma kõige, üle ilmatse keriku, üle ilma, suure järve. Otsis maada munetessanna, aset autellessanna, pesa poigi tehessanna. Lendas meie kopelie, leidas põõsamaa (?) sinise – põlgas põõsa linnukene: „Ei või muni muneda,Continue Reading
Mõõk (suga) merest Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava. Tõin kuused tua edeje, kased kammeri lävale. läksin kulles kuuskeeie, kallis kase latveeie, suga kuldaine käessa, õbedane täie-lauda. Suga sulbasti mereje, täie-lauda laineeie. Mina Peetri palveelle: „Oi Peeter, püha sulane, Andres,Continue Reading
Suga meres. Mõõk merest Lüganuse KUUSKE KASVI ÕUE ALLA, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Sääl ta sueb sulaste päida, kasib karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedane täielauda.Continue Reading
Suga meres Lüganuse KUUSKE KASVI MEIL ÕUES, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Mina aga päiva päivakene, sääl suen sulaste päida, kasin karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedaneContinue Reading
Saan. Mõõk merest Lüganuse JAANIKENE, KAANIKENE, tee mul saksa saanikene, kalaluine karbikene, minu meel teeb teele minna – ma lään venda vaatamaie: kas on venda karjapoissi, või on orus ooste poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkasContinue Reading
Kolm õuna. Mõõk merest Vaivara MÄNGIjÄD MÄGEDA ETSID, tantsijad tasasta maada, üpimaada ümärgusta, laulumaada latsergusta. Mää löüsu männikusta, maa tasane tammikusta, üpimaa sain ümmärguse, laulumaa sain latserguse. Üksi oli õunapuu mäella, üksi oksa õunapuussa, üksi oli oksassa omena, seegi mitmesuguneContinue Reading
Suga merde. Mõõk merest Jõhvi OI MINO VEIKE VENNAKENE, kui kuuled pühad tulema, Jaanipääv jalul õlema, Lihavõtted liugenemas – Kuused tõin tua etteje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeella. – Sääl suen sulaste piada, kasin karjalaste piada, arin piada armutumil.Continue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi LÄKSIN VENDA KATSELEMA, kas on venda karjapoissi, või on venda obuse-poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkas pääda arjamaie, kuldane suga piussa, õbedane täie lauda. Suga suisasti mereje täie lauda laaneeie (1). MinaContinue Reading
Põder põllul. Kõrts. Hobune varastatud Jõhvi JÜRI JUTUSTAS MINULE, ütles põdrad põllul käima, karud kaura aidadessa. Ma võtin püssi pööningilta, tutsari tua laelta, rohu sarve räästaesta, aavlikoti akna pealta, kuulikoti kummi otsast, lasin põdral perseessa, karu karvade vahele. Põt’r läksContinue Reading
Uppunud vend Lüganuse 1) 2) KATSUN KURJASTA JÕGEJE, vihasesta virdeeie, aledasta allikaie: vesi vienud veljekese, vesi vienud, tuul ajanud, kallas kõrge kargutanud, jätand pärjad päälle vetta, kübarad küla aluje, kuued ranna kaldaaie. Päiva itken pärgijani, kuu kaua kübarijani, ia kõigeContinue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Kiho, rikas poisikene, tahi õiska´ õunapuie, tahi mahtu marjapuie, tahi tammeje raiuda, pikka puuda lühendada.Continue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Tulga tamme raijumaie, puud pitka lühendamaie – tamm ta’ab tuissa taivaaie, õksad juureie Jumala, lehedContinue Reading
Helise, mets! Kägu kukub Lüganuse HELISE, HELISE, METSA, kumise, kumise, kõrbe, laula vasta, laanekene! Laan ei tunne laulajada, heinamaa helistajada, nurm ei kulla kukkujada. Kuku, kuku, käokene, helgi, heinalinnukene! Ei kägu minule kuku: kägu kukub karjatselle, helgib heinaniitajalle, laksub loovõttajalle.Continue Reading
Helise, mets. Ei ole vastulauljat Vaivara ELISE, ELISE, METSA, kumise, kumise kõrbe, laula vasta, laanemetsa! Ei õle laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kullal kukkujuida, Lass kasvab kaasike metsa, tõuseb noori nõmestiku – siis saab laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kulalContinue Reading
Kolm metsa Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada? Mäe mina nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada.Continue Reading
Kiige kidisemine. Kolm metsa Jõhvi Kiige kidisemine KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta? – Kolm oli kiike kõrvissute, üks oli kiike kulda-arja, tõine kiike õbe-arja, kolmas kiike vaske-arja. Mis oli kiike kulda arja,Continue Reading
Venna sõjalugu. Uppunud vend Jõhvi MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED, mul oli üksi ainuk velje, siegi sõlmiti sõdaje, siegi värviti vägeje, pandi pampu kandamaie, tinatükki tõstamaie, laia püssi laskemaie. Tina oli ränka, raud oli raske, sie käineb käsije mööda. Akan vendaContinue Reading
Sõda tõuseb sõlest. Venna sõjalugu Lüganuse ÕLIN MA, UBA, SALUSSA, käisin ma, käbi, külassa: umaluida õstamassa, villuja vahestamassa. Sain mina villad, sain umalad. sinne mina sõle unestin, vaskeaijani vahestin. Sõda tõusis sõlestani vainu vaskiaijastani. Toodi ne’ sõa sõnumid, vainu vastatsedContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara ISÄKENE, ELLAKENE, istub ise kalda all – emäkene, ellakene, istub ise kalda päälla – kedrab kulda koondelasta, vaski-niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida, soja sorme-kindaaida – miska sula sodaje viia, – värvita Vene vägeje. püssi pihku pistetaie,Continue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu. Kasvatus asjata Lüganuse Soldati elu. Kasvatus asjata MIKS ON MEIE MEHED KURVAD, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpääd kübarad? Sest on meie mehed kurvad, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpäädContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli! Lendas linnast linnukene, turu päälta tuvikene, alevista alli lindu. Tõi nied sõa sõnumed. Kes meist sõdaje lähab – kas lähab isa või lähab poiga, või lähab sõsar sõdaje? Sõsar mielile pahule, veli mielileContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAS LINNAST LINNUKENE, turu peälta tuvikene, sie tõi sõa sõnumida. Kie meiste sõdaje mennes? kas lähab isa, või lähab poiga, või lähab noorem veljekene? Lähab mies, lähab obune, rahakott lähab kolmandasta, leivakott lähab neljandasta. Veli vihteles lavala,Continue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi MINU HELLA VENNAKENE, turu pääl sa lüäd trummi, agulis sa ajad sarve. Kuninga kübar päässa, kindralije kirju kuube – puhub, et maa põmiseb, Kuuramaa metsad kumasid, Põltsama metsad mürasid, Soome sillad nõksatasid. Läksid sõtta sõdimaije, vaendlase vastuContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi VEND TULI SÕIDELDES SÕASTA, pääd jo väänetes väesta. Sõitis isa oovi alla, isa alla akunate. Koera aukus, alli irnus, akna täringid tärisid, koja akunad kõrisid. „Tule isa, tunne poiga!” Isa tuli, ei tund poiga: „Kust mina sinudaContinue Reading
Härjad murtud Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, pane mulle leiba kotti, hobuselle kaeru kotti, ma lähen tilluke teole, teo tükki kündemaie, mõisa maada murdamaie. Siis lasin härjad lõunelle, lõunelle ja laanele, küla alla küngastelle, mäe alla mätastelle. Seal tuli soostaContinue Reading
Härjad murtud Lüganuse LÄKSIN MÕISA KÜNDAMAIE, noorde ärgide nõjalla, uue atra uhkusella, vana sahkade varalla. Kündsin tüki, kündsin kaksi, natukeise kolmatagi, vähekeise neljatagi. Siis minu ärjad vast väsisid, ruunad raugad raugenesid. Lasin mina ärjad lõuneelle, lõuneelle, laaneelle, küla alla küngasteie,Continue Reading
Härjad murtud Jõhvi MA ÕLIN TIUPOISIKENE, nii kui tamme kannukene! Läksin tiule tinga-tanga, Vaidu ärra välja piale. Künnin tüki, künnin tõise, akkasin kolmat kündamaie, neljat nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Siis lasin ärjad lõuneella, siis panin sahad sahti lõikamaie, jutad juttuContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi LÄKSIN MA TILLUKE TIOLE, vaidu aga ärra välja peale, künnin tüki, künnin teise, akkasin kolmat kündamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Lasin ärjad lõuneelle, panin sahad sahti lõikma, jutad juttu tõukamaie, ikke ärge oidamaie. ise eidin maContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi OLIN AGA ENNE NOORI MEESI, läksin tilluke tiule, varbelane piale välja. Esti künnin ärra välja, rista-rästa Rija välja, põigiti Põlula välja lippa-lappa laane välja Lasin ärjad laane alla, laane alla lakkumaje. Tuli susi suurest metsast, mäda-kübar männikusta,Continue Reading
Mõõk merest Lüganuse OH PEETER, PÜHA SULANE, Paavel, Luoja palgaline, mene, tuo tuo suga merestä, mere aga laaga laaneesta! Ei läinud Peeter, ei läinud Paavel. Läksin ise illokene, müöda tiedä tillukene, müödä maad madalukene, läksin süllani sügävä, kanlani kalaContinue Reading
Kits kile karja Jõhvi KITS KÜLA KARJA, üle mere marja, tuo mulle eina! Mina eina lehmale – lehm mulle piima. Mina piima põrsale – põrsas mulle külge. Mina külge ämmale – ämm mulle kakku. Mina kakku Kalele – Kale mulleContinue Reading
Roti pulmad Vaivara x 1 ROI, ROI, ROI, ROI, ROTIL PULMAD, popsi tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Siis oli hiirel ikkemist ja kassil kõrva kratsimist. 2 Vui, vui, vui, vui, uhked pulmad, kukk tuli kullast kannustega, kana tuli hõbehamastegaContinue Reading
Roti pulmad Vaivara x OI-OI-OI-OI, ROTIL PULMAD, hiire tütär läks mehele nirgi noorema pojale. Kes olid uhked pulmalised? Puud olid uhked pulmalised, lehm ja lammas lapulised, hunt oli pulma olderman, rebane roa tegija, jänes oli vilgas peijupoiss, söödi tükk oliContinue Reading
Roti pulmad Jõhvi OI ROI-ROI-ROI, ROTTIL PULMAD, iire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale, Siis tulid uhked pulmalised: unt tuli viie viiuliga, karu tuli kahe kanneliga, kukk tuli kulla kannustega, kana tuli õbe ammastega. Tekst: EÜS VI, 930 (39) <Continue Reading
Roti pulmad Jõhvi ROI-ROI-ROI-ROI, ROTILE PULMAD, iire tüttar läks mehele nuore’ga nirgima pojale. Oi mis uhked pulmalised: unt oli uuve viiuliga, karu kuue kanneliga, tibu oli tina varvastega, kukk oli kulla kannustega. Tekst ja viis: EÜS VI 963 (95) ja EÜSContinue Reading
Imed Vaivara OI IMETTA, OI IMETTA, mis nägin mina imetta, mis nägin Näo külassa! – Koerad kündsid, härjad hauksid, tüttered regi tegiväd, vanad naised vankurida, poisid pookia kudusid, mehed mütsata murasid, naised tanuta taplesid! Tekst: H II 7, 44 (3)Continue Reading
Imed Vaivara IME ILMALE TULEKS: lammas laudile muneks, kanal oli kaksi tallekesta, kassil kolmi kutsikesta. Ime ilmale tuleks: kubjas kündis, siga sundis, junkur haukas ange otsas, koerad kõndsid, saapad jalas. Ime ilmale tuleks: härrad pandi härgadesta, ohvitserid orjadesta, junkrud karjaContinue Reading
Imed Jõhvi OI IMETA, OI IMETA, mis nägin mina imeta! Mis nägin Näo külassa: siad juba leibuda segasid, naine tuhnis tuhlismaada, lammas läks laudile munele, kana tegi kaksi tallekesta, siga seitse põrsukesta! Tekst ja viis: EÜS VI 1077 (243) ja EÜSContinue Reading
Imed Jõhvi OI IMETA, OI KUMMALIST, mis nägin Näo külassa: ärjad auksid, kuerad kündsid, obo tõi valgepea vasika, lehm tõi laugo tpru-tprukese lammas läks laudile munele, kana tõi kaksi tallekesi, siga aga sõtkus naise leivad, naine tohnis tühja maada! Tekst:Continue Reading
Lindude õlu Vaivara x Kadri laul. KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblimaie, kahekeste kablimaie rikka mehe reie alla, kehva mehe kõlgastiku – säält saame pihu linnaksida, kamalula kaerusida. Siis teeme joulusta õluta, kadrinasta kaljukesta, kukked kanad tulevad, löövad jalad mõlemad. EContinue Reading
Hiire seljas teole Jõhvi LÄKSIN TIULE TINGA-TANGA, koera seljas kotikene, kassi seljas karbikene, sia seljas sadulakene, männi oksas märsikene! Õdrakook oli kotissanna, kaeramämm õli märsissanna, kaks õli räimi rätikussa, niedgi õlid puolel mädaned! Tera õli suola nartsu siessa, pisut õliContinue Reading
Loomad viljas. Tore noormees Jõhvi MA TEGIN ODRAD OJASSE, kaerad jõe kaldaasse, rukkid kõrve kuusikusse. Obu sõi odrad ojasta, karu sõi kaerad kaldaast, ärg sõi rukkid kuusikust. Mina obu müügemaie, ärga ära tappemaie, karu mahalaskemaie. Obust sain raha odava, ärjastContinue Reading
Loomad viljas Jõhvi OI NIGULAS, NIREPIKENE, metsküla kanepikene, tegid sina orguje orassed, mäe pääle keerud kaerad. – Tuli unti, sei obuse nahka, karu see pistas kaerad kinni. Oi Nigulas, nirepikene, tegi aia, jättas augu, küla sigade sibada, küla lammaste larada,Continue Reading
Loomad tööl Jõhvi KISSI KÜNNAB VÕÕBU VÄILAL? Siga künnab, tuul äästab, vares õli valmis siemendama, kurg õli kuri lõikamaie, kuovitas kogomaie, nuaber napru laduma, üebik ümber riisumaie; pääsune pani piad piale, sitikas sisse vedama, arakas angumies; värvud reie peksamaies, tuuvikesedContinue Reading
Mikult tuld toomas. Loomad tööl Jõhvi LÄKSIME LELLELT TULDA TOOMA, lelle kuera aukus minda, mina lelle riida piale, lelle riid(t)a kraksateli. Mina aknast vaataneli, mida tuas tehaneli: undil lasta uis(n?)utelli, karo küpsetas kalada, põdra pühkis põrmandida, jänes loppotas lusikuid. Tekst:Continue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x LEER, LEER, LINNUKENE, kus sinu pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja mäni latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vana mees raijus maha. Kus see vana mees? Unikulle uinus. Kus see unik on? Tibukene siplis. KusContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x PRÄÄKSU, PRÄÄKSU, PÄÄSUKENE, lõõri, lõõri lõõken, kus su kulla pesakene? Kuivand kuuse otsas. Kuhu see kuusk sai? Vanamees raidus maha. Kuhu see vanamees sai? Surm teda vei. Kuhu teda maeti? Pika põllu peenra. Kuhu se põllu peenarContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x Lõukese kaebtus KIUR-LIUR, LINNUKENE, kus sinu pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vanamees raius maha. Kus see vanamees? Karu murdis maha. Kus on see karu? Karu peitis pilliroogu.Continue Reading
Liiri-lõõri Vaivara LIIR-LIIR, LINNUKENE, kus sinu kulla pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vanamees raius maha. Kus see vanamees? Unnikule uinus. Kus see unnik? Tibukene siplis. Kus see tibukene? Kullikene kraapsas.Continue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi SIRIT-LIRIT LINNUKENE, kus su kulla pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus on sie kuiv kuusk, kus on sie märg mänd? Vanamies raius. Kus on sie vanamies? Unnikulle uinus. Kus on sie unnikukene? Tihukene siplis. Kus onContinue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi TIBU-TIIRU, LINNUKENE, kus su kulla pesakene? Kuiv(b)a kuuse õtsas, märja männi latvas. Kus seie kuiv kuusk, kus seie märg mänd? Vanamehe sauna taga. Kus siie vanamehe saun? Uinu sitaunnikul. Kus see Uinu sitaunnik? Kana siblis laiali. Kussa seeContinue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi TIRU AGA TIIRU, LINNUKENE, kus sinu kulla pesakene? Kuiva kuuse latvas, märja männi latvas. Kus on sie kuiv kuusk, kus on sie märg mänd? Tulukene põletas. Kus on sie tulukene? Vesi kustutas. Kus on sie viekene? Must ärgContinue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi JU KUULIN PÜHAD TULEMA, jaanipää jalul õlema, jooksin joostes käisin kiuste, astusin sammud saledad, sammu vahed valgeemmast, sammu otsad õigeemast. Tõin kuused tuua edeje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeelle. Läksin kulles kuuskeeije, kallis kaseContinue Reading
Suur tamm. Kiigelaul Vaivara KII-KIIKE, LAI-KIIKE, kii-kiike kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mida nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta? Tamme nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta. Tamm tahi tõissa taevaaie, õksad pilveje pugeda. Õtsin tamme raijuida, puu pitka lühendajuida. Minu veike vennakene, ihu kirves, hiila mõeka,Continue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Lüganuse MINU ELLA EIDEKENE, ansi muile muida tüödä: sulaselle suurta tüödä, palgulisele parempa, mulle tüödä albukesta – ansi aned oidassenna, luiked lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, lugin luiked laineeie, varvasjalad vainiulle, kuldasiivedContinue Reading
Haned kadunud Vaivara MINU HELLA EIDEKENE – muile andsid muuda töödä, sulasile suurta töödä, mulle töödä hõlpusama. Andsid aned hoidaneda, pardid meele pandavaie. Lugin luiged lainedeie, varvasjalad vainujulle, kuldasiived kopelije. Ise istusin mäele, udusärki õmblemaie, peenikest pilutamaie, suurta raami radkumaie.Continue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, mulle tüöda õlbukesta – andis aned oidasseni, pardi paari pandasseni. Aiin ma aned vesile, kuldasiivad kopelie, varvasjalad vainiulle. Tuli kulli, kurja lindu, kala suuri kaldaContinue Reading
Haned kadunud. Mõõk merest. Venna sõjalugu Jõhvi Harja otsimine. Sõjalaul MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüeda, sulaselle suurta tüeda – mulle tüeda albukesta: andas mulle anejad oida, mulle luige’ed lugeda, mulle linnud liideleda! Tuli kulli, kurja lindu, ajas moContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, orjale osa pärasta. Mulle tüöda õlbukesta – andsid mulle aned oida, pardid paari pandaseni, luiged ära lugeda. Aiin ma aned vesile, lugin luiged lainedeie, kuldasiivad kopelie, varvasjaladContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tööda, sulaselle suurta tööda, õrjale õsava tööda. Mulle tööda armukesta – andsid aned oidassenna, luikeed lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina anid vesile, lugin luiged mättaeie, kuldasiived koppelie, varvasjalad vainijulle. IseContinue Reading
Kust laulud õpitud Jõhvi Kiigelaul MAI ÕLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäella, urb õli puussa, varb õli käessa, vainus nät (rätt?) õli varbaassa. Tantsis Tõrmatse mäella, elmid elksid, põlmed pauksid, rinnat raksusid rahuja. „Oh minu elme elkimine, oh minu põueContinue Reading
Maielaul Jõhvi MAI OLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäela, sulg oli suussa ja pärg oli päässa, ainus rätt oli ambaassa. kure sulg oli kukalassa. Jürie kõndis teeda mööda, helmed märsissa elisesid, kellad karbissa krobisesid, raha aga raksus karmandussa. Mai kargasContinue Reading