Meie ja teie poisid Otepää ME OLEM POISI, ÕIGE POISI, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, käime ulgan kui ubina, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, silgun-salgun nigu saksa, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu: lüü (löö) ei tutti toobi pääle, või, el-liContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää Meie mehed ME OLE MIHE MÜRGÜ TÜKKI, ravva kangesta taotu, vasesta vällä valatu. Ei me ooli ommetegi meeste seltsi minenä, ega poiste turgu tullen; meil ei ole kühma külle pääl, ega nõtigu nõna pääl: meContinue Reading
Otepää Tuul puhub Peetri rikkuse ära PIJTRE OLL PÄRATU RIKAS, ait oll’ täüsi aganiida, salv oll’ täüsi sambeliida. Tulli tuuli Jumalasta, puhkse tuuti tugevasta, aie aidast aganiida, aie salvest sambeliida. Pijtre perän palleldenna, kübareta kindeita, ilma vööta vammuskita. Viis: MihkelContinue Reading
Oma poiste kiitus Rannu Tartu mehe suurustamine VIRULASI VIISI-KUUSI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, harjulasi kaitsi-kolmi, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pane üte paela pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üte keidse pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, seo üte sidemega, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Puhja Kaasa kadunud. Neiud naervad MAGASI MINA, MAGASI, magasi Maari mäella, sinilillede seana. õbesille, õlgeille, kuldaille, kõlkeille. Seni õde õlmast lännü, kaasa kõrvalta kadunu: jälle lännu järve poole, teeraa ranna poole. Lätsi perrä otsimaije, näije sääl neijut kõndivat lina vaiContinue Reading
Kui ma olin noor Puhja KUI MINA ENNE NOORI OLI, noori oli, sõõri saisi, siis mina kirbu kinni võtti, jänesele järgi joosi, panni parmu kammitsete. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (8) < Puhja khk – M. Pehka,Continue Reading
Puhja Jüri pilge JÜRI JÜRNA, ÕLLEKURNA, kuulis ta hobu kusevada, varsa vetta viskevada, mõtlis ta õlle oleva! Jüri Jürna, Juurikukke, koradite kurikakke! Teid aija, jättid mulgu, sigadelle sisse minna, orikulle otsa lüvva, põrstele päha põruta. – Viis: Märt Jänes (EÜSContinue Reading
Hall vilja viinud Võnnu MELLES NOROS NOORED MEHED, talgo, talgo, kurvad kõrgeed kübärad, talgo, talgo? Tegit oidule orasset, talgo, talgo, tegit kaarat kalda alla, talgo, talgo, tegit linad liivakule, talgo, talgo – vesi võt oidusta orasse, talgo, talgo, karu seiContinue Reading
Saan. Tore sõit Võnnu KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN? Kalevine poisikene. Mis ta sääl sís tööda tegi? Suvel tegi suuri saane, talvel tahots jalossit; külle-laude kirjotedi, pera-laude pilutedi, ede-laude ehitedi. Vehmre sisse visnapuusta, looka pääle lodjapuusta. Tooge siia seda hobest,Continue Reading
Kui ma olin noor Sangaste KUI MIA ENNE NOORI OLLI, noori olli, saari saisi, siss mina kirbu kinni võttsi, jänesele järgi jooksi, arakule harja aie, varesele vasta võtse, soe mia suhu siss virutasi, kahru laante karkutasi, kulli kodust mia korjasi,Continue Reading
Rõngu KUI MA ENNE NOOREMP OLLI, nooremp olli, virgemp olli, siis ma kirbu kinni võti, jänessele järgi joosi, arakule harja aije. Viis: P. Kurg (EÜS II 13 (32) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr BruusiContinue Reading
Sangaste Sibulast sild. Uhke poiss kosigu kuningatütar KUI TIE’ OLET UHKE’ POISI’, olet Riija raadi-ärrä’, mis tie’ vaivat vaesid latsi, iketade imetä latsi – tooge Riijast raadi naise’, kosige’ kunigatütre’! Ei ‘le siibu sinnä minnä, ormusid sinnä ojuda – tsirgulContinue Reading
Oleks. Kaevul kosija. Kalajärv Kambja JAANIKENE POISIKENE, tii mul saksa saanikene – ma lään maale sõitemaije. Sõidin Soome silda mööda, Kuramaa mägesid mööda, Kuramaa mäed kumasid, Soome silda nõkutelles, aluspalki paugatelles. Viru neidised vaatsid: „Olles si meesi minule – hobuContinue Reading
Soome sild Sangaste Karjalaul SÕIDI, SÕIDI, ENNAD-VENNAD, sõidi üle Siimon’ silla, Siimon’ silda triksati, pääpal’ki (alus-pakku) präksäti. Sinna ma murri mõõga otsa, kaotesi kuldkübäre, sääl ma otse urvikulle, kävve nellä-käpäkulle. Mõtsi (ma) näidu nägevet, kabükõse kaevat – õs näe näidu,Continue Reading
Meie ja teie poisid Sangaste Kosjaminek. Meie ja muude poisid SIIN OM POISI NII KUI PILDI, noore mihe nii kui nuku, lääve naista kosima – õlu pültü pütikun, viin lauli laasikun, kala välkva västrikun, piibu suun pilutu, piibu varre vahatu.Continue Reading
Venna kiitus Sangaste Tore vend UL´L´U ÄRÄ, UDSUKENE, kallu, kulla kastekene, ul´l´u, udsu, uiboede, kallu, kaste,’ kanepide, veerü, vesi, visnapuile, visnapuile vereville, sarapuile sirge-ille, tikerpuile teräville, uibo-ile oosikile! Tikerpuu teräv aijane – viel mu veli terävep, visnapuu verrev aijane –Continue Reading
Venna kiitus Sangaste OH MINU VÄIKEST VELLEKESTA, kes tek’ soo surma pääle, elu heinakaari pääle, maja marjavarre pääle! Korge olli Kuramaa kuusi – korge-ep minu vellekene, sirge olli Saksamaa saari – sirge-ep minu vellekene, mari verrev visnapuunna – vereväp minuContinue Reading
Poiste pilge Sangaste Kõrkide poiste pilge MII POISI ILO-KÕRKI, ilo-kõrgi, ilma-targa – piip oli suun pilutedu, piibuvarre varatedu. Kiik kõrkus kübärite pääl, vara piibu varre varre pääl. Uule viltu viina poole, jala kõvera kõrtsi poole. Oppen om palja palo pääl,Continue Reading
Poiste pilge Sangaste Uhke poisi pilge. Uhke poisile TSIA-NAHKA SÕIDI TEEDA, kammar karguti obesta. Mõttel näiu nägemast, kappu (kabu) kulla kaemast. – Näiu es tunne nägemas, kappu kulla kaemas: „Küppär pään sull seidse saina, ame ilma arvamada, kalsa ilma kaemada!”Continue Reading
Soome sild. Oleks Otepää Kõrtsilaul TIE OLL LIKE, MAA OLL LAKE, siia sünnis silda tetta, siia paras parve panna. Mis me siia sillas teeme, mis me parves paneme? Poisi siia sillas teeme, poisi parves paneme; poisi käe käepuista, poisi jalaContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää Meie ja muude mehed. Vana laul VOT KOS MIHET, ÕIGET MIHET, vot kos poisit, õiget poisit – oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata! – Na käiva hulgan kui ubina, silgu-salgu kui ne saksa, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading
Laisk neiu Otepää Neli laiska neidu SÕITI TÜKKI TÜRGIMAAD, nattukese Narva maad. Saie sinna talule, kon olli neli neitsigõista, kolmi nurda noorikuta. Sääl pada vett palusi, ja põrmand luuda põdesi, ja ahi halgu halanu. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜSContinue Reading
Laisad neiud Puhja x NELI OLI NEIUT PERRESSA, siiski toas tuhnermaa, ahialgu aluneleb, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toas tuhnermaa ahialgu aluneleb, tuba luuda nõuab, nõuab, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toasContinue Reading
Laisad neiud Sangaste NELI NEITSIT SIIN TARENA, kolm nuorta noorikut – suvel suu mõskemada, talvel tare pühkemädä, muru luuda muheli, tare luuda tahteles, pada vet palleles, kul´p´ vet kulleles, villa’ vakka vanunu, lina’ kursti kulunu! Viisi kirjutas üles M. KampmannContinue Reading
Laisad neiud Sangaste Ärge põlake. Kõrgile neiule NÄIUKESE, NEITSIKESE, näiukese, noorekes(e), mis te’e ennesest arvate, et te poisse põlgate? – Laisalt langa lasete, tukuden tee tėėde tööda, kavva kangast kuate: küünär kümme nädalit. Suga suisa niuds suitsu, nitsevarva kaibsi vaiva.Continue Reading
Une virutamine Sangaste Uni UNI TAHT OTSA TETÄ, magavus maale lüvvä. Ei ma eitä une-rekke, lamme une ratteille! Ooda, ooda, unekene, anna aiga, aigukene! Är’ sa, uni, meile tulgu, aiku meile astugu! – Meil om koti’ kodamade, une-teki’ tegemäde. TuleContinue Reading
Une virutamine Sangaste Uni UNI TULLI HUIKEENNA, läbi laane lauldeenna – regi perän pedäjene, härjä haavatse iijn, kaarakõrsite kõdare, miijs roiunna riijn, roosk (ru-usk) peon rohiline. Mine minust, unekene, astu minust, haigukene! Mine suurele talule, suure talu tütterile: noil omContinue Reading
Une virutamine Sangaste MINE MINUST, UNEKENE, astu, armas haigukene! Mine mõtsa mõ´rsjille, ü´le nurme noorikille, mine suurele küläle, mine talu minijille – neil om koetu unekotti, neil om tettü uneteki, plaksutedü unepalaja. Mul om kotti kudamada, mul om teki tegemada,Continue Reading
Une virutamine Sangaste/Otepää Uni UNI, MINE MINUST ÄRA, mine mõtsa mõrsijile, üle nurme noorikile, sääl om tettü uneteki, sääl om pantu unepadja, sääl om koetu unekoti. Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (11)< Sangaste khk, Tõlliste v,Continue Reading
Rõngu Virk tüdruk. Tütriku laul KAS MA TÜTRIK TÖÖD EI TEE, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii, vaenelaitsi vaiva ei näe, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii? – Leibä kasti siira-viira, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii, enne aku ahju panni, virvaContinue Reading
Otepää Ei hooli meestest ÜTS MA HOOLI, KATS MA KARDA neista noorista mehista, neista küla kühmikista, neista valla vargiista. Ma lä’ä kavvede, kanane, üle vete ütsi latsi. Tule kavvest, ole kaunis, üle ilma, ole illus. Kuu küdsi kukelita, päävaContinue Reading
Otepää Enne kivi, kui poisi juurde Tüdriku kaibus kurja poisi pääle ENNEMB MA MAKA KIVI MANNA, kivi manna, kannu manna, kui küll kurja poisi manna! Ega kivi so ei kisu, ega kannu so ei kaku – poiss ei jäta puttumada,Continue Reading
Võnnu x Ühes LÄÄMI, LÄÄMI, KÄIME, KÄIME, katekeste mi sõsara – üte liina linnukese, üte turu tuuvikese. Läämi liina mõlemba, kalaranda katekeisi: mõlembil oll mõrsja-suka, kummalegi kirju kängä: üte puutse, tõise luutse – luutse olli lusti lüvvä, puutse olli pulmanContinue Reading
Puhja Kokkusaamisest TÜTARLATSE, LINNUKESE, konas me’ kulla kokku saame, kulla kokku, ella ütte, kulla kokku kukkumaie, ella ütte helkimaie – kuusik meie kottaella, vaarik meie vaijeella. Oh minu ella vellekene, ihu see kirves teravas, ihu see tabrik tasatses, rao sisContinue Reading
Puhja Pole ehteid, poisid põlgavad. Halval ajal sündinud MELLES POISI MINU PÕLGVA, melles laidi laia kaabu? Selle poisi minu põlgva, sellep laidi laia kaabu, et mull põlle pakkelane, ame alusta (halvusta) linasta (linusta), nõgesetse nõnarätti, kanepitse kaalarätti. Selle poisi minuContinue Reading
Ema karskuse õpetus Puhja Tütrikide laul EMA OPPET ELLEENNA, esa oppet surreenna: „Tüttarlaits sa linnukene, kui jääd ilmale elama, kui lääd teeda kõndimaie. maada mööda markimaie – pea sa kivi peona, kanna kaegas kaindelena! – Kui tulep vasta poiste hulka,Continue Reading
Suveks Soomemaale. Riia rikkumine Puhja KOS ME NÜID UL’GE OJUME, kos me nüid pargin paneme? lääme ärä Läänemaale – Läänemaa lehmi nüssema; lääme ärä Virumaale – Viru villu tegemä; lääme ärä Arjumaale – Arju kangaid kudama; lääme ärä Soomemaale –Continue Reading
Puhja OLES MU LOODU MEHESI, pooles suves poisikeseks – ma lääs mõtsa, sääl tees mõnda: raosi kuuse kuute sülda, virutas ma viite sülda, ma tees tare taivate, elu ilma veere pääle! Mööda käisi mündi saksa, mööda müntitse emanda, küsitelle, kuulutelle:Continue Reading
Ema karskuse õpetus Otepää EMÄ ÕPAS ELÄTEN, esa ilmast minnen: „Tütärlatsi, linnukõnõ, jäät sa ilma elämä – elä sa ilman ilustõ, käü sa ilman kenäste, madaluisi käü sa maanda! Kui tulõ poissi puutumaie, naasõmeesi naarõmaijõ – lüü sel´ poisil poolõContinue Reading
Karske neiu Otepää KUULI RUONNA ROGINA. ranna pajonna pragina, mõtli soe sõitavata, kahru kaala kargavata. – Tuilli hillu noori meessa, kalevine kallis poissa, tüikse suisa suuda andma, suisa suuda, käisä kättä, tahdse sõrmussit vaheta, tõine tõisest vai käesta, kolmas kuldaContinue Reading
Karske neiu. Neiu ja poisi surm Rannu TÜTARLATSED NOORUKESED, kui te käide mõisa teeda, pidage piitsad peossa, vedake vemled järele, kandke kaikad kaindelassa. Kui tuleb poissi põlgelema, naise miis tuleb naerelema, löö sel poisil pooli peada, tõisel poisil tõine pooli,Continue Reading
Rannu Enne kivi kui poisi juure ENNE MAKKA KIVI KÕRVAL, kaske, kanike, kui see kurja poisi kõrval, kaske, kanike; – ega kivi mind ei kisu, kaske, kanike, kand ei kakku riideeida, kaske, kanike – pois ei jätta puttumata, kaske,Continue Reading
Roos robin. Ilumäel Rõngu ISTUME, ISTUME ILU MÄELA, ilu istus meil ihena, rõõmu istus rõõmutella, nalja räti narmastella. Kuulin ma roosta rogina, kuulin ma pajusta pagina, mõtlin ma suta tulevad, karu vai kaela kargavad. Tulli hella noorimeesi – vaiel taContinue Reading
Rõngu Kolm metsa. Kolm sõsarat KOLMEKESTE ME SÕSARA, üks meist viidud Virumaale, tõine alles Harjumaala, kolmas jäie oma koduje. Kolmi metsa meil’ vahela: üks oli pikka pirrumetsa, tõine lago parremetsa, kolmas paras palgimetsa. Kust mei kolmi kokku saame? Kirikussa käisihena,Continue Reading
Rõngu MELLES POISI MEIDA PÕLI, Looja kabu meida laidi, et oll aulile rumala, et oll paksu palgega? Vellekese noorekese, kaege selle mõtsa pääle, vaadake variku pääle – kas om puu kiik ütte piju, laane latva ütte laiju? Nii on näiuContinue Reading
Karske neiu Sangaste Karske neiu. ALALEGI NEO’ AAVA’, ui-lui-lui, ui-lui-lui, alalegi neo’ aava’, kõveragi neo kõõvo’, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kõveragi neo kõõvo’, kon ma eilä öüdsin olli, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kon ma eilä öüdsin olli, kon ma toona’Continue Reading
Karske neiu Sangaste LASE SORRI SADA SUUDA, ui-lui-lui, ui-lui-lui, lase sorri sada suuda, kergitädä kümme kielt, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kergitädä kümme kielt! Ma lää läbi meeste ulga, ui-lui-lui, ui-lui-lui, ma lää läbi meeste ulga, läbi ropsi poiste roodu, ui-lui-lui, ui-lui-lui, läbiContinue Reading
Karske neiu. Suisa suud Sangaste LÄT´S´I OIA UHTEMAIE, merde suuda mõskma. kuuli ruun ma rag´ina, pil´l´iruun ma prag´ina. Peräst ol´l´i üt´s´i noorimeesi, topsõ mullõ suisa suuda, suisa suuda, kiusa kättä. Ei ma anna suisa suuda, suisa suuda, kiusa kättä! OleContinue Reading
Neiude tundmata saatus Sangaste x JUMMAL TIIJÄB TÕSE KÕRRA, tõne tõse ajastege, kua meid, liivan kua liinan, kua avvan, kua aleven, kua katet kaali ala, kua liidet linikile, kua mütet mütsü ala, kua juosk juuseel, kua vala valgel pääl. ParembContinue Reading
Sangaste Ühes SÕSARITSE ME MÕLEMBA, üten oleme kasunu, üte vee veere pääl, üte kajo kalda pääl, üten peije peene amme, üten paari pallapoole, üten meil ündriku koeti, üte nitse nitsitedu, üten suan sorgutedu. Suga ütel: „Mull oli surma,” nitsevarba: „MullContinue Reading
Neiu linn Sangaste LÄKE ÜLES MÄE PÄÄLE, tekke üles näio lier´, kodage kulla keriko’! Tekke linna’ linnukist, ahu varda vaberist. Sai val´mis näio lier, koetus kulla keriko’. Tulli suure’ Soome saksa’, tulli rika’ Riija saksa’. „Mis no siinä ollenes? –Continue Reading
Sangaste Neiu marjal LÄTSIN MÕTSA KÕNDIMAIE, hommikultta hulkumaie. Mes säält mulle vasta putte? Varbu-mõtsa vasta putte. Mes sääl varbu vahela, kena puide keskeella? – Talutütar taimekene, perepiiga linnukene. Korjas maasta maasikida, ligi maada linnakida. Kann olli kullane käessa, vang oliContinue Reading
Sangaste Ilus neiu helmita ALTA, ALTA ARVA MÕTSA, päälta pika pajomõtsa, alta mu jala näisse, päälta pää paistunes; alt lõhmusse ilusa, päälta pähkne verevä. Alt ma lõiksin lõhmussida, päälta sein ma pähkelida. Muu ilusa elmile – ma ole ilus elmitagi,Continue Reading
Ehitud neiu Sangaste Neiu ehtimine. Tütre laul emale EMAKENE, joo-eda, MEMMEKENE, joo-eda, ui-lui-lee, memmekene, joo, anna mulle, joo-eda, aidavõtti, joo-eda, ui-lui-lee, aidavõtti, joo, kingi mulle, joo-eda, kirstuvõtti, joo-eda, ui-lui-lee, kirstuvõtti, joo, maa lää aita, joo-eda, ehtimaie, joo-eda, ui-lui-lee, ehtimaie, joo,Continue Reading
Rannu Poisi ja neiu pilge „MINA POISSI PILLISEPPA, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, enne mängsin mätastega, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, heidin nalja naaristega, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, võtan juure juurikida, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, käe pääle kärbissida, airussaa, airussa, airussaa,Continue Reading
Rõngu MELLES MEIL VELLE VIHATSE, oi-jah, oi-jah, melles meil velle vihatse, kodurahvas kurvalise, oi-jah, oi-jah, kodurahvas kurvalise? – Veli es mõtle viidevata, oi-jah, oi-jah, veli es mõtle viidevata, sõsart es kuule kositavata, oi-jah, oi-jah, sõsart es kuule kositavata. Ooda, veliContinue Reading
Poiste pilge Sangaste x Juudaste ja jumalate lävel POISKESE’ POOLE’ KURADI’, juoskva sinnä, juoskva tännä, juoskva juudaste lävele, paganide paja ala. Juudas an´de viina juvva’, pagan paa-mõskmeida, kurat kusta arvendas. Tütarlatse’ linnukese’, madaliku marjakese’, juoskva sinnä, juoskva tännä, juoskva JumalaContinue Reading
Poiste pilge Sangaste x Juudaste ja jumalate lävel Karjalaul POISIKÕSE, PUNGAKÕSE, vannu naiste rakakõse, juuskva sinnä, juuskva tännä, juuskva juudaste läve een, paganide paiju ala. Juudas andi kusta juua, pagan paa mõskemiida. Tüdriklatse linnukõse, madaliku marjakõse, juuskva sinnä juuskva tänne,Continue Reading
Iluaeg Sangaste Noorpõli NÜÜDAP O ILUS IRATSE, lee-lee, nüüdap o maha maratse, lee-lee, paras põlv o heita nalja, lee-lee, nüid o rõõmu rõivahenna, lee-lee, paras jume palgehenna, lee-lee, nalja narmaste vahele, lee-lee. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209Continue Reading