Vahtsõliina
Kaevul kosija. Tule mulle. Jooge viina vii veereh
![](https://regilaulik.folklore.ee/vorumaa/wp-content/uploads/40_Vast_EYS-I-118-12_tx_1r_.gif)
LÄTSI MA SINNÄ’ KOSJULÕ,
koh olli’ vasidsõ’ värehtivarba’,
hõbõhõdsõ’ aiavitsa’
ja kulladsõ’ koplisaiba’.
Tere’, näio noorõkõnõ,
kas iks näio kotoh um?
Olõ-õi näio kotohna –
mere veereh vettä toomah.
Joogõ’ mi viina vii veereh,
olut joogõ’ oja veereh.
Mis sul viga mullõ tulla’,
s´aksa hopõn´ um mul käeh,
s´aksa satol´ om täl säläh,
s´aksa piitska om mul pioh,
s´aksa ruuska rusikuh,
s´aksa karpats´ kangli all.
Mis sa no tühjä kitäde,
umma nälgä avvustadõ?
Linaluinõ om teil leeväkene,
agananõ taarikõnõ.
Olõ ma käünü’ sino kotoh,
magahanu’ sino majah –
imä sul nüsse immisiid,
sõsar´ kunnõ sõõratõlli,
esä künni pahruga,
veli ai takast vitsaga.
Astu’, esä, astu’, pahru,
astu’ viisi virgest piteh.
Viis: EÜS I 118 (12 v) < Vastseliina khk, Loosi v – Jakob Orav (< lauldud Juuru kõrtsis, noored mehed kõrtsis) (1888).
Tekst: H I 6, 104/5 (11) < Vastseliina – K. Fluss (1895).
Viisi orig üleskirjutus:
![](https://regilaulik.folklore.ee/vorumaa/wp-content/uploads/39_Vast_EYS-I-118-12_alg_tx_1r_-1.gif)