Rehepeksulaul Vaivara REIE PEKSETA MINUSTA, varta lüüa vaevatsesta, kubu kullada siuta. Mis minusta reielista, ehk siis vaesest varta lööjat! Panna paksusta lademid, sääta sääre kõrgusesta laba jala laiusesta. Kässa lüüa marja maani, marja maani, tedre teeni, ani põhjani põruta. KülapContinue Reading
Põder põllul. Kõrts. Hobune varastatud Jõhvi JÜRI JUTUSTAS MINULE, ütles põdrad põllul käima, karud kaura aidadessa. Ma võtin püssi pööningilta, tutsari tua laelta, rohu sarve räästaesta, aavlikoti akna pealta, kuulikoti kummi otsast, lasin põdral perseessa, karu karvade vahele. Põt’r läksContinue Reading
Uppunud vend Lüganuse 1) 2) KATSUN KURJASTA JÕGEJE, vihasesta virdeeie, aledasta allikaie: vesi vienud veljekese, vesi vienud, tuul ajanud, kallas kõrge kargutanud, jätand pärjad päälle vetta, kübarad küla aluje, kuued ranna kaldaaie. Päiva itken pärgijani, kuu kaua kübarijani, ia kõigeContinue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Kiho, rikas poisikene, tahi õiska´ õunapuie, tahi mahtu marjapuie, tahi tammeje raiuda, pikka puuda lühendada.Continue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Tulga tamme raijumaie, puud pitka lühendamaie – tamm ta’ab tuissa taivaaie, õksad juureie Jumala, lehedContinue Reading
Helise, mets! Kägu kukub Lüganuse HELISE, HELISE, METSA, kumise, kumise, kõrbe, laula vasta, laanekene! Laan ei tunne laulajada, heinamaa helistajada, nurm ei kulla kukkujada. Kuku, kuku, käokene, helgi, heinalinnukene! Ei kägu minule kuku: kägu kukub karjatselle, helgib heinaniitajalle, laksub loovõttajalle.Continue Reading
Päeva peitmine Vaivara JUBA PÄIVE PEIDETIJE, kuu-valu varastetie. Kesse peitas meie päive, kumb siis kuu-valu varastis? Jeesus peitas meie päive, Mari kuu-valu varastis. Mis saab päive peitajalle, kuu-valu varastajalle? Annan noa nurme-kirja, tuppe tuuleristi-kirja. Tekst: H II 37, 77/8 (9)Continue Reading
Helise, mets. Ei ole vastulauljat Vaivara ELISE, ELISE, METSA, kumise, kumise kõrbe, laula vasta, laanemetsa! Ei õle laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kullal kukkujuida, Lass kasvab kaasike metsa, tõuseb noori nõmestiku – siis saab laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kulalContinue Reading
Kolm metsa Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada? Mäe mina nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada.Continue Reading
Kiige kidisemine. Kolm metsa Jõhvi Kiige kidisemine KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta? – Kolm oli kiike kõrvissute, üks oli kiike kulda-arja, tõine kiike õbe-arja, kolmas kiike vaske-arja. Mis oli kiike kulda arja,Continue Reading
Venna sõjalugu. Uppunud vend Jõhvi MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED, mul oli üksi ainuk velje, siegi sõlmiti sõdaje, siegi värviti vägeje, pandi pampu kandamaie, tinatükki tõstamaie, laia püssi laskemaie. Tina oli ränka, raud oli raske, sie käineb käsije mööda. Akan vendaContinue Reading
Sõda tõuseb sõlest. Venna sõjalugu Lüganuse ÕLIN MA, UBA, SALUSSA, käisin ma, käbi, külassa: umaluida õstamassa, villuja vahestamassa. Sain mina villad, sain umalad. sinne mina sõle unestin, vaskeaijani vahestin. Sõda tõusis sõlestani vainu vaskiaijastani. Toodi ne’ sõa sõnumid, vainu vastatsedContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara ISÄKENE, ELLAKENE, istub ise kalda all – emäkene, ellakene, istub ise kalda päälla – kedrab kulda koondelasta, vaski-niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida, soja sorme-kindaaida – miska sula sodaje viia, – värvita Vene vägeje. püssi pihku pistetaie,Continue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu. Kasvatus asjata Lüganuse Soldati elu. Kasvatus asjata MIKS ON MEIE MEHED KURVAD, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpääd kübarad? Sest on meie mehed kurvad, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpäädContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli! Lendas linnast linnukene, turu päälta tuvikene, alevista alli lindu. Tõi nied sõa sõnumed. Kes meist sõdaje lähab – kas lähab isa või lähab poiga, või lähab sõsar sõdaje? Sõsar mielile pahule, veli mielileContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAS LINNAST LINNUKENE, turu peälta tuvikene, sie tõi sõa sõnumida. Kie meiste sõdaje mennes? kas lähab isa, või lähab poiga, või lähab noorem veljekene? Lähab mies, lähab obune, rahakott lähab kolmandasta, leivakott lähab neljandasta. Veli vihteles lavala,Continue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi MINU HELLA VENNAKENE, turu pääl sa lüäd trummi, agulis sa ajad sarve. Kuninga kübar päässa, kindralije kirju kuube – puhub, et maa põmiseb, Kuuramaa metsad kumasid, Põltsama metsad mürasid, Soome sillad nõksatasid. Läksid sõtta sõdimaije, vaendlase vastuContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi VEND TULI SÕIDELDES SÕASTA, pääd jo väänetes väesta. Sõitis isa oovi alla, isa alla akunate. Koera aukus, alli irnus, akna täringid tärisid, koja akunad kõrisid. „Tule isa, tunne poiga!” Isa tuli, ei tund poiga: „Kust mina sinudaContinue Reading
Härjad murtud Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, pane mulle leiba kotti, hobuselle kaeru kotti, ma lähen tilluke teole, teo tükki kündemaie, mõisa maada murdamaie. Siis lasin härjad lõunelle, lõunelle ja laanele, küla alla küngastelle, mäe alla mätastelle. Seal tuli soostaContinue Reading
Härjad murtud Lüganuse LÄKSIN MÕISA KÜNDAMAIE, noorde ärgide nõjalla, uue atra uhkusella, vana sahkade varalla. Kündsin tüki, kündsin kaksi, natukeise kolmatagi, vähekeise neljatagi. Siis minu ärjad vast väsisid, ruunad raugad raugenesid. Lasin mina ärjad lõuneelle, lõuneelle, laaneelle, küla alla küngasteie,Continue Reading
Härjad murtud Jõhvi MA ÕLIN TIUPOISIKENE, nii kui tamme kannukene! Läksin tiule tinga-tanga, Vaidu ärra välja piale. Künnin tüki, künnin tõise, akkasin kolmat kündamaie, neljat nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Siis lasin ärjad lõuneella, siis panin sahad sahti lõikamaie, jutad juttuContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi LÄKSIN MA TILLUKE TIOLE, vaidu aga ärra välja peale, künnin tüki, künnin teise, akkasin kolmat kündamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Lasin ärjad lõuneelle, panin sahad sahti lõikma, jutad juttu tõukamaie, ikke ärge oidamaie. ise eidin maContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi OLIN AGA ENNE NOORI MEESI, läksin tilluke tiule, varbelane piale välja. Esti künnin ärra välja, rista-rästa Rija välja, põigiti Põlula välja lippa-lappa laane välja Lasin ärjad laane alla, laane alla lakkumaje. Tuli susi suurest metsast, mäda-kübar männikusta,Continue Reading
Mõõk merest Lüganuse OH PEETER, PÜHA SULANE, Paavel, Luoja palgaline, mene, tuo tuo suga merestä, mere aga laaga laaneesta! Ei läinud Peeter, ei läinud Paavel. Läksin ise illokene, müöda tiedä tillukene, müödä maad madalukene, läksin süllani sügävä, kanlani kalaContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x Noored mehed, tükki kümme ehk rohkem koos, panevad enestele pahupidi kasukad selga, näod ette, linadest habemed suhu ja lähevad Mardi-ema juhul külasse andeid manguma. Mardi-isal oli aisakell käes ja kaelakott kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspilli ehk viiulilContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIKENE, MAUGUKENE, kõverikku kougukene! Mart on tulnud kaugelt maalt, üle linaligude, Mart on astund allikaie, liuglend linaligude. Mardi varbad valutavad, sõrmeküüned külmetavad. Peretütar, neitsikene, tua tuli tuppaje! Kui põle tuas pierustikku – võta räästast räästaruagu, kui põleContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Kas lubate tubaje tulla, ovoste õue ajada, ratsu lüüa rõnga´aie? Mart on tulnud kauge´elta, kauge´elta, kõrge´elta, üle soo, üle rabade, kuldease kõrenda mööda, vaskise varude mööda. Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valu peavad.Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x I Ukse taga. MARTI KÜSIB KÜÜNIKSELTA, Marti räägib räästaasta, tagand pakkuda paluks, alta akena alus: kas luba tubaje tulla, hoosta hoovije ajada, varsa varnaje siduda, ratsu (1) lüia rõngaije? Mardi küüned külmetavad, varba’ad valu teevad (ajavad), käeContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x LASKE SISSE MARDISANDID! Mart on tulnud kaugelt maalta: õbedasi õlgi müeda, suosi ja rabasi müeda. Mardil kaskene obone, pihlakane piitsakene, lepane riekene! Laske sisse mardisandid! Mardi varbad valutavad, Mardi küüned külmetavad! Peretütar, piigakene, puhu sa tuli tubaje,Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Upsu-tupsu Mardikene! Ega Mart ole maasta tulnud – Mart on tulnud taeva’asta, õbedaste õrta müeda, kuldaste kõrenda müeda! Upsu-tupsu Mardikene! Mardi küüned külmetavad, Mardi varba’ad valutavad, Mart sie küsüb kinda’aida ja siis palubContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIPÄEVAL KÄISID SANDIKS VANEMAD INIMESED JA LAPSED KA. Ühel mehel on kott kaelas. See palub andeid. Seljas vanad riided, karupid kasukad ja marli näo ees, silmad kinni, et ära ei tunne. Mõni tõi vaestemajast vanainimeste käest riided,Continue Reading
Kadrilaul Jõhvi x OH MEIE ILUSAM HÄRRA, oh meie punane proua, hõbepitsi preilnakene, kuldanuppu noored härrad! Kadrinasta, kallinasta, Mari mardi juotudest. Kadri tulnud kaugelt maalta! Kadri küüned külmetavad. Kadri varbad valutavad. Kas luba tubaje tiulla, hoost hoovije ajada? EÜS VIContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x LASKE SISSE KADRISANDID! Kadri küüned külmetavad, Kardi varbad valutavad. Kadril kaskine hobune, lepane reekene, pihlakane piitsakene, toomikane loogakene, väga vaene varsukene. Kadri pole tulnud taeva´asta – Kadri tulnud soode mööda, üle õlgise hobuse. Peretütar, peenikene, lõõtsu saContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x KADRIKESED-KUDRIKESED! Kadrid tulnud kaugelt maalta, üle soo, läbi libeda, üle viie vilja-väilja, üle seitsme siemne-väilja, üle kümne küinni-väilja. Kadril kaiskine hobune, pihelgane piitsukene, remmelgane riekene, lobjakane loogukene. Pere-eit oli eidekene, peretoat oli toadikene! Tõuse aga üles voodiesta,Continue Reading
Kirp kiigel Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kuulin kiigel kiigetava, kaselatvas lauletava, kuuselatvas kukutava, männilatvas mängitava – läksin sinna katsumaie, kes sial kiigel kiigenevad, männilatvas mängivad, kuuselatvas kukuvad. Leidsin kirbud kiikemaie, sääsed sõnu säädimaie, paarmoad porisemaie, rohotirtsud turtsumaie. Siin lein kirbu küüraContinue Reading
Kiigel kartlik Iisaku KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Oi minu kullad kiigetajad, õbedaised õljutajad, ärge kurjast kiigetage, ärge õelast õljutage! – Ma olen kuri kukkumaie, mari maha langemaie: kivi suur on kiige alla, paas on laia alla lavva. – Ei õle eite kiigeContinue Reading
Kiik halval kohal Iisaku KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella kaugeella! Kuulsin kiigel kiigetava, õunapuusta õisetava, tammelatvas lauletava; jooksin juista, käisin kiusta, astusin sammud sagedad, sammu vahed valge´emad, sammu servad sirge´emad. Kii-kiike, laa-laake! Kii-kiike, kõrge´ella, kõrgeella kauge´ella! Oi te ullud kiigesepad,Continue Reading
Kiigele kutse. Hea ja halb kiik. Anded kiigele Jõhvi KÜLATÜTRUKUD, ÕEKSED, küla poisid, pooled vennad, tulge kiike katsumaie! Mis te kodu kolletate, aia ääres aigutate? Kardate kullad kuluma, kardate vased vajuma, õbe elmed õigenema? Linnas, linnas, neitsikene, linnas kulub teieContinue Reading
Neli neitsit. Anded kiigele Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE, kii-kiike, kõrge’ella, kõrge’ella, kauge’ella! Mis sa nägid kõrge’elta, mis sa nägid kauge’elta? – Nägin merda, nägin maada. Mis sial mere keske’ella? Sängi säällä keske’ella. Mida säällä sängi siessa? Kolmi nuorta neiukesta. Mis tegidContinue Reading
Anded kiigele Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Kuulin kiige kiigetava, tamme latvas lauletava, ounapussa oisatava. Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida? Kui sie kiik ei kanna meida – kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised –Continue Reading
Anded kiigele Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, KIIGEKENE! Mis sa, kiigeke, kidised, aluslauake, ladised? – Kiike tahab kindaaida, aluslaud tahab andeeida, päälispuu puna-panita. Ooda, ooda, kiigekene, las minu veli võtab naise, tõine veli tõise naise, kolmas toob kodu minija, neljas toob nenakaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava, tamme latvas lauletava. Jooksin jooste, käisin kiuste, astusin sammud sagedad, sammu õtsad õigeemad, sammu vahed valgeemad. Nägin muilta mustad rukad, sõrme lükitud sõriked, Annelt alta aagilised, Leenalt linna lõngulised. MinaContinue Reading