Kuri kodu. Tuule tuba Vaivara KODU PEAN MINA MINEMA, kodo kurjust katsumaie, õelust valatamaie: kodo kuusi, koik on kurjad, kodo viisi, keik vihased, kõik on kurjad kulla pääle, õelad hõbeda pääle, valjud vaese lapse pääle! Akkasin mina menema, akkasin, ani,Continue Reading
Ära mine noorelt mehele Vaivara NEIUKENE, NUORUKENE, pitke pihta pienikene, miks läksid vara mehele, kese kasvu kaasae’ella? Kaasa ei pane kasvama, miesi mieli vottama. – Kaasa küsib kangapakko, miesi mieli (1) riide’ida. Kui jole (2) särki selgä müödä, ola-lappi oladeContinue Reading
Petis peiu Lüganuse ENNEM MINA USUN USSI KEELE, ussi keele, ussi meele, ennem kui noore poisi keele, poisi keeli, poisi meeli. Pois on loodud petijaks, petijaks ja püüdijaks. Pettis pere noore neiu: lubas osta uue mütsi, uue mütsi, uhke pitsi,Continue Reading
Kättemaks sakstele. Oma küla kiitus Vaivara Hirmus mõis. Meie poisid OLEKS MINU OLEMINE, tõiseks minu tegemine – ma paneks saksad sahkadeks, härrad ette härgadeks, kupjad taha kurgedeks, kiltrid sisse kiilideks. Künna, küüt, ja kalla, lauk, ja aja, see vana hobune!Continue Reading
Orja söök Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisikene, luba lounetta küsida, aig on söömaje asuda: jo Purusa söödi lõunet, jo Purussa jo Jovissa, ammugi Alutagussa. Meie lõune leikamata, kala katki raijumata, siijakene siivamata, avvikene algamata. Peremees, peremehike, perenaine, naisikene, anna hästiContinue Reading
Halvad ehted. Ei tohi kiigele minna Jõhvi SAIN MINA, KALLIS, KIIGE PÄÄLE, ani aisude (aisade) vahele, nägin mina muilta musta roka, Annelt need ahedad käiksed Liisult linna lõngulised, Maril maani poogelised – minul vaesel valge rokka. Mina nuttades koduje, alatsedesContinue Reading
Ehted katki. Sepa lapsed Jõhvi ANN LÄKS LAUDA ÜPPAMAIE, küla alla kiige pääle, all oli pakku õunapuune, pääl oli lauda vahterane. Pakk läks katki õunapuune, lõhki lauda vahterane. Anne maha laua päälta, lõhki pauad kaulastanna, lehed laiad rindaltanna. Anne itkedesContinue Reading
Neiu ei taha mehele minna Lüganuse MINGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täidet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, paha mehe palakalista. – Lubasid sina, eidekene, lubasid müia mölderille, kaubad teha kangurille,Continue Reading
Laevapuu. Pea piiramine. Ilusad juuksed. Maksaks palju Lüganuse RIIU RIKAS POISIKENE, Riiu rikas, maa kuningas, tahi tõissa õunapuie, tahi tammeje tajata, kadakaie kaldaaie. Tamm oli tarka rääkimaie, kadakas kõnelemaie: „Äla sa minuda raiu, mina kasvalen karilla, sõisan mere servaContinue Reading
Uhke neiu Vaivara MEHI ON MONESUGUSID, ühte noori kaht en karda, viit en värvuke värsise (1), lähen mööda, väänan pääda, tõstan pärga kõrgemalle, lohotan lina juuksida, neile noorile mehile, ubasuile uhkemaile, kübär päile kõrgenille (1). (1) ümberkirjutusviga? Tekst: H IIContinue Reading
Neiud lähevad ära Vaivara ÕEKESED, ELLAKESED, lööme kokku kolmekesti, peame nõu neljakesti, lähme ära siita maalta, ära siita härra alta! Lähme suiks Soomemaale, päävaks kaheks Pärnumaale, aastaks Alutagusesse – küll meid hobul otsitasse, sälu-sääril sõidedasse, varsa-kapjul katsutasse! Tuld lõivad hoosteContinue Reading
Vaeslaps. Pulmad põllul Lüganuse OH MEIE KAKSI VAESTA LASTA, pole meile pulmatuba – me’ teeme pulmad põllu peale, aja äärde ange peale, söödinurk on söömalaud, põllupeenar istepink. lustikõrs me’ lusikas, külatänav tantsurind. taeva äär on torupill, vikerkaar me’ viiulmäng. Tekst:Continue Reading
Kaevul kosija. Neiu kaup kambris Lüganuse ISA AI MINU KÜNDAMAIJE, Minu meel tegi varga´alle, Pistin päitsed põuessa, Varga valjad vöö vahele. Tuli vastu kroonu kõrbi, pistsin päitsed päheje, varga valjad vöö vahelta, lein jalad jalustimije, ratsu kae randemije. Sõidin üleContinue Reading
Miks mullu ei tulnud? Kaevul kosija Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjapihta peenikene, miks sa mulle mullu ei tulnud, kui käisid käsud järele, viied viinad, kuued kosjad, kaheksamad õlletoobid?” „Peiukene, poisikene, viinad viska vedeje, saiad saada sohuje, koogid küla koeradele, rublatükidContinue Reading
Neiud põlgavad, et pole ehteid Vaivara SÖÖTÄSIN HALLI, JOOTASIN HALLI, laksutasin halli lakka, silitäsin halli saba, panin mie halli rakeje: pähäje punased päitsed, kaulaje kabedad ranged. Soitasin Sooro külässe, Sooro neidude segaje. Tuli vastu neidu tropi: sinised silmäd, keldased kauladContinue Reading
Metsast mehele Vaivara ÕEKENE, ELLAKENE, metsast said sina mehele, puude otsast poisile – puud olid sinu pulmalised, kased valged kaasa-naised, leppad sirgemad sõsarad; hunt oli pulma oldermanni, karu kallis saanitekki, siga suuri sõidunaine, rebane roa tegija, jänes vilgas peijupoissi. Söödi-tükkContinue Reading
Nõelamäng Vaivara x NÕTKU, NÕTKU, NIULAKENE, nõtku, niula silmakene! Niula nõmmeje kadossi, kanermuie krakssasteli. Ei kadond magadessanna, õitssessanna õllessanna, peent lina piludessanna, suurde raami rakkendessa. Lähme niula nõudemaie, tütrik teilta, tõine meilda, seppalt seitse ja kaheksa, kubijalta viisi-kuusi, pappilta parasContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse OLGE HEAD, LAEVAMEHED, pikel purjepaela poisid, laske laeva liikumaie, nii kui kätki kiikuma. Mull on kodu vana isa, sell on kolmi musta ruuna – ühe tema annab minu eest, lunastab mind laeva seest. Nägin isat hulkumaie, pikkiContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse NÄGIN RAIUJA TULEMA, vie kätkid vierevaie, süüli jooksin laivadella, käisin vete kätkieie, luulin ma oma isani, luulin ma oma emani, luulin väike vennakese – sie oli veereva vennaku, puhas purju ruotsilane! Uota, hüva vennaku, seisa, armas arjuContinue Reading
Lunastatav vend Jõhvi/Vaivara OH MA VAENE MADRUS NÜÜD, pisikese pürje paadi-pois! Laseme laivad liikumaie, nii kui kätkid kiikumaie! Vene ju akas veeremaie, Karjala karisema, Rootsi laiva laskemaie, Pohlakas põletamaie. Mina laiva palveella: „Kuule, kulla laivuke, oota, üva vennaku, las minaContinue Reading
Laulu võim. Laulud pulmades õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, külakund jäeb kuulamaie, vallarahvas vaatamaie. Panin aga väljad värisema, põllupeenrad põrisema. – Laulik oli minu isada, laulik oli minu emada, kust tulid luod minule, laulud lastele ladusad, sõnadContinue Reading
Tee kakku Jõhvi x Last mängitakse põlvede peal hoides, ja teda kaku tegema õpetates: TEE KAKU, KASTA SAIA, sili sihalihada, kaalu kanamunada pane palju võida pääle, kuku! H III l, 378 < Jõhvi khk., Kohtla v. (Ereda v.), Võrnu k.Continue Reading
Paista, päev! Lüganuse PAISTA, PAISTA, PÄIVAKENE, paista, päiva, palavestä´, üle ilma eredestä, keigis paigus kibedestä – palavesta parmu aile, heledestä eina aile, kibedestä kiini aile. Sis tulev’ velle vikatille, naise loogu võttamaie, sõsare saade tegema. Tekst: Veske 2, 67 <Continue Reading
Veere päev! Lüganuse Päivä laul. SÕÕRI, SÕÕRI, PÄIVÄKENE, sõõri, sõõri, lõõri, lõõri, lõõri, lõõri, keeri, keeri, lõõri, päivä, lõuneelle, keeri keske hommikulle, (siis) saa saksa söömaaiga, maamihe magami-aiga, teomihe tegemi-aiga, sulas-poiste suigu-aiga, linnapoiste liiguaiga, mõisapoiste mõõduaiga, karjalaste kasuaiga! Tekst: VeskeContinue Reading
Laulu võim. Lust laulud õpitud Lüganuse ÜKS MUL ÜTLEB: „LAALA, LAALA,” teine jälle: „Luule, luule.” Ma pole loodud laulijaksi, ma olen loodud kündijaksi, kündijaksi, külvajaksi, musta mulla pöörajaksi. Kui mina hakkan luulamaie, luulamaie, laalamaie, tuleb küla kuulamaie, valda viis tulebContinue Reading
Kust laulud õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, külakond jäeb kuulamaie, vallakond jäeb vaatamaie, teu aga selts jäeb seisamaie, mõni mees jäeb mõtlemaie, mõni naene nõudemaie: „Kost see laps on laulud võtnud, iljuke sõnad osanud?” Mina mõistsin, vastaContinue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laalemaie, siis jäeb küla kuulamaie, vallakond jäeb vaatamaie, tütred teele seisamaie, kuulama minu lugusid. Kui mina akkan laulemaie, laulemaie, luulemaie, kihelkond jääb kuulamaie, vallakond jääb valatamaie, mõnd mies jäebContinue Reading
Laula, suukene Lüganuse LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnukeelekene – laula, laula, kui sind lassa, kuku, kuku, kui sind kässa! Küllalt tean seegi paiga, arvan senegi aseme, kus saab sõissa keele kinni, keele kinni, meele kinni, suu kinni, südame kinni,Continue Reading
Arg laulik. Kust laulud saadud Lüganuse KUI TOHIKSIN, SIIS LAULAKSIN, en tõhi tõesti laulda, kubjas kuuleneb külana, saksa mõistab mõisaaie – tullakse minulta küsima: “Et õle tehtud tütar tüöda, kui oled säädanud sõnuja, pannud kokku palveeida, lahutanud luuleeida.” MinaContinue Reading
Hoiatus pika naise eest Vaivara OH MINU ELLA VENNAKENE, ära sa enne votta naista, kui mina kasvan kaasikusta, saan saani soitajasta, kodara kolistajasta, ummiskengä uhtijasta, valge suka vaalijasta, pike pengi istujasta. Oh minu ella vennakene, ärä votta pika naista –Continue Reading
Leinamäng Vaivara x LEINA, LEINA, NEITSIKENE, votta kätte leinarätti, kätte leinaksed käiksed, vööle leinavöökene, ümber leinaümberiko. Linnast lensi linnukene, agulista akkikene, poesasta punane lindu, Narva linnast nagikene, se toi toed sonumed: jo sinu isä suressa. Isä hauda kaivetie, isä haudaContinue Reading
Põll põrmune Lüganuse 1) 2) TULI MULLE LAULUKÕRDA kui küläle karjakõrda, külälaste lammaskõrda orgoje ouste kõrda, varsa kõrda vainijule. Läksin kõrda päästemaie. panin ette uue põlle, selgäje suure sõrike, jalga uued ummiskengad. Külä täis oli poisikeisi, vald õli täisiContinue Reading
Põll põrmune Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä kui minu emä ehiti, sinisie siiditeie, punasie poorditeie, keldasie kalevideie, roholisi lintiteie. Läksin ovve hulkumaie, karjamaale katsumaie. Külä täis oli poisikesi, valda täis oli vallatumi, lõiväd kuli (kurni) koppelisse,Continue Reading
Vastlasantide laul Vaivara REIE, REIE, VASSELAME, vaslamed vasesa käiväd, hobe-elnissa helisod, kulda-keedisa kelisod. Peremees, peremehike, perenaine, naisukaine, jää-sulga sulas-mehike, mee olen tulnud kaugeelta, üle soo, üle merija, minu küüned külmetavad, ja varbad valu ajavad, sorme-otsad soitelevad. Mii kingin pereisäle? –Continue Reading
Kolm hälli Vaivara KOLM OLI KÄTKITTA TUVASSA, kolm oli kätte (?) kätkidessa, üks oli liidetü lageje, toine oli keski permantulla, kolmas oli säädu sängi pääle. Midä oli liidetü lageje, se sääl suitsu suisuteli, liiga löülü leeguteli; mii oli keski permantulla,Continue Reading
Kolm kägu. Kolm halba ilma peal Lüganuse KUKKUS KOLMI KÄGUDA, üks see kukkus hoole tõttu, teine kukkus vaeva tõttu, kolmas kukkus leina tõttu. See, kes kukkus hoole tõttu, see oli vaene lapsekene, see, kes kukkus vaeva tõttu, see oli vaeneContinue Reading
Mitu halba. Vaeslapse laul Lüganuse MITUS VAESTA ILMA PÄÄLE? Kolm om vaesta ilma pääle: uits ep om tüdar emätu, tõine om poiga isätu, kolmas vaene leskenaine. Kust tunnus tüdar emätu? Ar(g)ipäva ommukulle, tõusub üles ommukulla, lähab ta lehmi lüssamaie, leinätenContinue Reading
Vaeslapse laul Lüganuse MEIE KATEKSI SÕSARA, kateksi ema kanatse, üte leevä linnukese, üte taari tallekese, üte piimä pääsukese. Üits ep emä meid imeti, üits ep memme meelitasi, üits ep taati taldsutasi. Memme hois´ oma sülena, taati tantsit põlve pääle, eiContinue Reading
Vaeslaps ja külm Vaivara VILU, VILU, KÜLMA, KÜLMA vilu külmetas minuda, mina kalis kanatele, vilu vastu veretele. Kust võtan vilule villu, kust kastele kasuka – vilu lamas niitemata, kaste lamas kavatamata, alle lamas algamata. Kas soen susilta villa, vai kasinContinue Reading
Ilus neiu kiige Vaivara KIE, KIE, KIIGEKENE, kie, kiige, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, et ma paistan palju maada, paistan palju, maksan palju! Kui en isegi paista, paistab pärge mu päessa, kui olen isegi kuuma, kuumab kee kaelassa. Siis tulid Soomest soojaContinue Reading
Laulikute hooplemine Lüganuse KUI MINA HAKKAN LAALAMAIE, laalamaie, laskemaie: ma laulan mere muruksa, mere ääred äädikaksa, mere kaldad kalaksa, mere põhjad põllumaaksa, mere liivad linnastesta. Kes tahab tulla meie vasta, ehk siis meie meeste vasta, poole riigi poiste vasta,Continue Reading
Arg laulik. Lauliku sõim. Laulu võim. Laulikute kiitlemine Lüganuse Esimene neiu: LAULAKS, LAULAKS, EI TOHEGI, kardan koju kuulevada, ukse ette helkivada, paku peale paukuvada. Teine neiu: SUL POLLE LAULU, MIS SA LAULAD, sul pole viisi, mis veeredad, sull poleContinue Reading
Kohus koju minna Vaivara/Lüganuse KOHUS ON KODUJE MINNA, aig on akata minema – jo vilu värava peäl, alla (hall) aja-vitsa peäl, kaste kaevu kaane peäl. Ei näe koduje minna, obust uovije ajada, varssa varnale siduda, panna kopli kõrvikesta, ahelme allikesta,Continue Reading
Petis peiu Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, linapihta peenikene, tule mulle ja tõota, ma läen püha Peterburi, joosen rutust Rootsimaale.” Tuli tundi, veeri päiva, sai mööda mõni nädala, tuli kodo peiukene, tõi sie piitsa Peterburist, tõi sie ruosa Rootsimaalta, lõi sie peeneContinue Reading
Ori taevas Vaivara AIGA ORJAL ANNETIE, kätte orjal käänetie, joulusta kodoje juosta, mardista omile maile, katrinasta kaugulle. Ori uppunes lumeje, käed vahtoje vajosid, sormed soolaje sulasid. Viidi orja taivaje. Ori ulkus taivassa, Maria verava suussa. Siis vastas Vana Jumala: „TuleContinue Reading
Kitse ähvardus Vaivara KITS OLI KENA NEITSIKENE, tuli karjasta kojuje, lei küüned künniks(ele), sarved sauna katuse: „Peremies, peremehike, perenaine, naisuke, anna mulle eini süüa, einu süüa, kaeru süüa, jahurokka, joomaaega. Kui et anna eini süüa, eini süüa, kaeru süüa, jahurokkaContinue Reading
Vihta minek. Ladvad lindudele Vaivara MEIE ÕUES ÕUNAMETSA, toa taga tuomemetsa, sauna tiel on saarimetsa, aida teil on aavametsa, köögi tiel on künnapad. Tuli suvi, sooja päiva, lähen metsa ulkuma, vihalehti leikama, kaseoksi katkuma, jätan latvad tuuvi tulla, pääsukese peadContinue Reading
Kättemaks sakstele. Orjade tee. Orja uni Vaivara MEIE IKKA TEOPOISID, kui me teolt jo tuleme ja me märjad jo oleme, huone lähme kuivatama, reie juure kuivatama. Mis me ahjuje ajame? Kupja kondid, kiltri kindad, reiepapi rinnakondid, nie me’ ahjuje ajame.Continue Reading
Petis peiu Vaivara KÜLL OLID PETTIS PEIUKENE, kavalikku kaasakene: petsid perest piene neiu: „Ei ma vie sind vihma kätte, ei saada sadude kätte! Ma tien otrad ukse alla, kaerad tien mina katusselle, linad lie aukudesse!” Ütlen jälle, ümber jälle, taasContinue Reading
Lesele mehele Lüganuse ÕEKENE, KREEDAKENE, ei luband lesele minna: lesk on paha lepitada, vana paha vaigistada. Annad sa lesele kätta – kätt kui külmale kivile; annad sa noorele kätta – kätt kui käopojale. Paned sa paa tulele, paa kõrvale padesedContinue Reading
Tuule tuba Vaivara Vaeselapse laul PÄIVAL PITKA TÖÖTA TEEME, siiki liigub liiga vitsa, painub selga paatsapuu! Kõik kullad lähvad koduje, kõik hellad oma emale – kus on kurbade koduke, vaestelaste varju paika? Sääl on kurbade koduke, vaestelaste varju paika, kusContinue Reading
Pulmalaul Tehka lahti laiad uksed, sisse siidised tulevad, kalevised krapssastavad! Ärge keelge kihlatunda, minu venna ossetunda minu veli on raha lugenud, pannud palju palveeida enamb hellia sõnua. H II 37, 83/4 (18) < Vaivara khk., Kurtna v. – Marie TreubergContinue Reading
Pulmalaul Peiukene, poisikene, kust sa tundsid siia tulla, siia suurie suguje, rahakaje rahvaje? Siin on oued louendised, karjaajad kangased. Ei ole meie peiu süü, vaid on teie neiu süü: miks käis elmissa eledis, süsimusta ümberikku, räpetimpis räätsikussa, peo all oliContinue Reading
Kiik halval kohal Vaivara OH TEI’ HULLUD NOORED MEHED, oh tei’ hullud’ ja rumalad! Omast hullusta päästa, rumalasta mottesta, kasimasta katsenkusta – tegid kiige joe ääre, joe ääre, mäe pääle, kuiva kaivu kaane pääle. Luulid neiud upumaie, kahud sisse kallamaie.Continue Reading
Kiigel kartlik Vaivara OO MINU KULLAD KIIGUTAJAD, hobedased oilutajad, vaski varbad veeretajad, ärge kurjast kiigutaga, vihaseata veeretaga! Laska maha, me palune, siie mustale murule, sini-lälläde segaie, kana-varvaste vahele, kullerkuppu keskeella! Mee olen kuri kartamaie, marja maha langemaie – kukun sulgaContinue Reading
Laevapuu otsimine. Laevasõit Lüganuse TÜKI SÕIDIN TÜRGI TEEDA, natukese Narva maada, viis versta Vene rajada. rohelista Rootsimaada. Sääl tuli vasta männimetsa. Mina vaid männilta küsima: „Kas sinust saab ka purja-puida, purja-puida, laiva laida, ligi linna seisijaida, vee kui vasta veerijaida?”Continue Reading
Laevapuu otsimine Jõhvi KUI TULI KARI KODUJE, siis õli krappide krabina, siis õli lokkude logina; kui tuli ovoste ulka, siis õli kellide kelina, õhelikude elina; kui tuli ulka neidusida, siis õli kiedide kelina, siis õli elmide elina, rootsi räätsiku rädina.Continue Reading
Kiik tahab andeid Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida. Kii-kiike, la-laake! Mis sina, kiigeke, kidised, kiike lauad ladisevad, kiige postid porisevad? Kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised, naisukesed, aidake aruContinue Reading
Täid kaladeks Vaivara MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA, kaunis mees kalamehe poega. kui mina tunnen tuuled nõuda, tuuled nõuda, mered sõuda, vasta päevada vaata, mõeda päevada mürada, servi mööda seisatata, Türgi maada purjetata. Purjutan punasta merda, lipatan linasta merda –Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule? Vaivara ÕITSILISED, PÄITSILISED, kuhu te’ teete tule, kuhu te’ lööte leeri? – Tule teeme toomingale, leeri lööme lepikule, pimedaie pihlakale, haledale haavikule. Tekst: H III 1, 115/6 (13) < Vaivara khk < Jõhvi khk., Voka v. –Continue Reading
Mere pühkimine Vaivara Laevad ÜKS OLI NEIDU ÜKSILASTA, toine neidu toisilasta, kolmas oli kõrk külästa, neljas neidu nerme päälta, viis oli viiviku sulane, kuues se kubu emända, seitsemas sepä emända, kaheksas karile vaimu, üheksas üle kalade, küla neidu kümmenesta. Kogokamme,Continue Reading
Vastlalaul Vaivara x LIUGE, LAUGE! Linad pitkad liugujalle, takud taga jooksijalle, tutrad tua(s) istujalle! H II 1, 35 (43) < Vaivara khk., Peeterristi k. – M. Ostrov ja O. Kallas < Leena Kaev, 60 a., Leena Nirgiga ühes toas elamas.Continue Reading
Laulu võim. Laul laulust Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie. siis jääb valda vaatamaie, kihelkund jääb kuulamaie, vallakund valatamaie: “Kust sie laps on laulud saanud, ulluke sõnad omale?” Mina laulan ullutani, loetan rumalutani, peksan kielta pienutani. Ei õleContinue Reading