__________________________________________________________
_*_
_M ä n g u l i s e d__l u g e m i s e d_
1. TSÄKU, NÄKU (Rg)
Rõugõ
Lugõmisõ mäng
*
Ütlejäl um kirvõs käehn, rago vasta puud ehk palki ja lugõ:
„TSÄKU, NÄKU, täku, täku, täi ludi,
kes ei usu’ tulkõ kaema, et siin um viistõist,“
ja lüü nii võimalikult ruttu lukõhn 15 tsälka puu sisse.
Tekst: H II 60, 225/6 (16) – Rõuge – Aug. Perli (1896).
2. ÄTT AI HÄRÄ JORRU (Urv)
Urvastõ
Latsi lugõminõ
*
ÄTT AI HÄRÄ JORRU,
nänn kastsõ karaskit,
paa sisse, pangi sisse,
kirevädse kipi sisse.
Tekst: H III 9, 709 (25) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1889).
3. LUU’ PÄTSI! (Plv)
Põlva
Lugõminõ
*
LUU’ PÄTSI,
kuku pätsi,
pai pätsi,
panõ’ ahjo,
võta’ vällä,
anna’ mullõ ka amps!
Pai, pai, pai!
Inne lüvväs kässi kokko ja peräst tetäs pai.
Tekst: RKM II 208, 140 (27) < Põlva khk, Eoste k, Ala t – Erna ja Herbert Tampere < Liisa Plakk, 81 a (1966).
4. TII’ PÄTSI, TIPPA PÄTSI! (Kan)
Kanepi
Latsilõ laul
*
TII’ PÄTSI, TIPPA PÄTSI,
luu’ pätsi, tuppa pätsi;
tsiiri tsialihaga,
kaari kanamunaga.
Heidä’ ahjo, haara’ vällä,
suvvõ lopst.
Tekst: H II 45, 67 (2) < Kanepi khk – J. Väggi (1892).
5. TII’ PÄTSI, KASTA’ KAKKU (Krl)
Karula
Latsõlõ laulti
*
TII’ PÄTSI, KASTA’ KAKKU,
hiidä’ ahju, võta’ vällä,
tsiirudõ tsia liha,
kapudõ kana liha.
Hampsti! Pai, hampsti!
Tekst: RKM II 394, 36 (12) < Karula khk – A. Pärsimägi < Anna Pärsimägi (sünd 1887), (1976).
6. IISPÄ - ERNET KÜLVETI (Urv) (Nädalapäevad)
Urvastõ
Nädälipäivi tüü’
*
IISPÄ – ERNET KÜLVETI,
tõsõpa – tõugu tetti,
kolmaba – kottõ koeti,
nelläbä – joba niideti,
riidi – riiht pesti,
puulba – putru keedeti,
pühäbä – kerkun käüti.
Tekst: ERA II 2, 347 (6) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a (1928).
7. IISPÄ IKÕTI (Urv) (Nädalapäevad)
Urvastõ
Nädälipäävä’*
IISPÄ IKÕTI,
tõsõpä tõrõldi,
kolmapä koira tapõti,
neläpä nahka niluti,
riidi riiht pesti,
puulpä putru pombati,
pühäpä püüdlit lasti.
Tekst: H III 9, 904 (3) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (gümn. õpilane) (1888).
8. MIS ÜTS? (Urv)
Urvastõ
Latsi lugõminõ
*
MIS ÜTS? – Üts ei olõ’ midägi.
Mis kats? – Kats silmä pään.
Mis kolm? – Kolm latsõ pudrupoti jalga.
Mis neli? – Neli lehmä nissa.
Mis viis? – Viis sõrmõ peon.
Mis kuus? – Kuus hobõseravva mulku.
Mis säidse? – Säidse taivasõgla tähte.
Mis katessa? – Katõssa riikõdarat.
Mis ütessä? – Ütessä inemise ihumulku.
Mis kümme? – Kümne pääle ei olõ’ lepingut tettü.
Tekst: ERA II 2, 363 (1) < Urvaste khk, Vastse-Antsla v – H. Tampere < Katri Konov, 78 a (1928).
9. MIS ÜTS? EI MIDÄGI! (Hrg)
Harglõ
Latsilugõminõ
*
MIS ÜTS? – EI MIDÄGI!
Mis kats? – Kats silmä pään.
Mis kolm? – Kolmõ jalaga latsõ pudrupott.
Mis neli? – Lehmäl neli nissa.
Mis viis? – Mihel viis päkkä peon.
Mis kuus? – Hopõn um kuuõ naalaga rauan.
Mis säidse? – Säidse tähte taivasõglan.
Mis katõsa? – Katsa häräga haku veeti.
Mis ütesä? – Rebäse’ reke tekki’.
Mis kümme? – Kassi’ kangast kotti’.
Mis ütstõiskümmend? – Hiire’ lõiki’ lõpendiid.
Mis katstõiskümmend? – Katstõiskümme sõnumit sa piät tuuma.
Tekst: ERA II 132, 68 (35) < Hargla khk – I. Trusman < Hipp Reisberg (1936).
10. MIS NIMI? (Kan)
Kanepi
Lugõminõ
*
MIS NIMI? – Nipitiri.
Mis väärnimi? – Väidse ots.
Mis kolmas nimi? – Koira saba.
Mis neläs nimi? – Nelliku nisa.
Mis viies nimi? – Viksi Villem.
Mis kuvvõs nimi? – Kuputil.
Mis säitsmes nimi? – Karva Kõrvõkõnõ.
Mis ütsäs nimi? – Hülbi Hansukõnõ.
Mis kümnes nimi? – Küürä Jürikene.
Tekst: E 56383 (3) < Kanepi khk, Kõlleste v – Ev. Grünberg < Anna Himalane, 62 a (1925).
11. TÄITAPJA JA KOTINÕKLJA (Krl)
Karula
Sõrmi nime’
*
Sõrmi opati latsõlõ.
TÄITAPJA, päss,
Kotinõklja, edimäne sõrm,
Pikk Piitre, tõõnõ,
Nimetä Mats, kolmas,
Väikene Ants, väiku sõrm.
Tekst: RKM I 13, 518 < Karula – Anna Pärsimägi (1976).
12. ÜKSI’ TÜKSI’, TOOMÕ TILKA (Urv)
Urvastõ
Latsi lugõminõ
*
ÜKSI’ TÜKSI’, TOOMÕ TILKA,
viksi’ vaksi’, vainas kukku,
sullõ olgu’ tille tibu,
nall’a nabu,
kooga mõtsa,
kolaku leib.
Tekst: H III 9, 795 (6) < Urvaste kh., Koigu v – Gustav Seen (1889).
13. ÜKSIS TUKSIS TOOMÕ TILKU (Kan) (lisatud mängu kirjeldus)
Kanepi
Mäng, lugõminõ
*
ÜKSIS, TUKSIS TOOMÕ TILKU,
veeme kolku,
sullõ olgu’ tille tipu,
tille tipu, vällä näpu,
kulaku leht. –
Latsõ’ loiva’ seod tsõõrin saistõn, egä sõnaga ütte näüdäten; kink(kelle) pääle “kulaku leht” sattõ, tuu pidi midägi tegemä, miä inne oll’ är’ määrät.
Tekst: H II 28, 295/6 (4) < Kanepi khk, Valgjärve v – G. E. Luiga (1888).
14. ENTEL, TENTEL TRIKA TREI (Vst)
Vahtsõliina
Latsilugõminõ
*
ENTEL, TENTEL TRIKA TREI,
viibõr, vaabõr, kupõrkoi,
Ints, tints tibula tamm kriisk.
Tekst: ERA II 60, 573 (23) < Vastseliina khk, v, as – Vambola Erik, 10 a (Vastseliina as. algkool) (1933).
15. UDINA’ ADINA’ SEKSE SEM (Urv)
Urvastõ
Latsilugõminõ
*
UDINA’ ADINA’ SEKSE SEM,
vesper valla, kupõr koi,
tits’ kits’, tibõna tits’,
tammõ kriiska.
Tekst: H III 9, 795 (7) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1889).
16. SINGÕL VINGÕL NÕNAPRILL (Kan)
Kanepi
Lugõminõ
*
SINGÕL VINGÕL NÕNAPRILL
meil oll’ koton krookutill,
krookutill tekk’ pall’o nall’a,
ai latsõ’ tarõst vällä.
Tekst: E 56384 (7) < Kanepi khk, Kõlleste v – Ev. Grünberg < Anna Himalane, 62 a (1925).
17. KUTSA HAUK' KOPÕLIN (Urv) (Loomade häälitsemised)
Urvastõ
Eläjide helü’
*
KUTSA HAUK’ KOPÕLIN:
„Luid saa ürrä’.“
Märä mänge mäe pääl:
„Pulma sõita’.“
Lammas laudanõ määge:
„Mõrsja särki.“
Tekst: H II 36, 200 (260) < Urvaste khk, Karula – Gustav Seen < mitu “roomakõistõ” naist (1893).
18. SUSI SUUN, SARVÕ’ PÄÄN (Urv)
Urvastõ
Latsi lugõminõ
*
SUSI SUUN, SARVÕ’ PÄÄN,
jänes mõtsan, jala’ all,
kahru karjan, kampson sälän,
suurt särki sukugi.
Tekst: H III 9, 709 (26) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1889).