Kevväi hällü pääl

Rõugõ

Lihavõttõlaul

MEELEHN LIIGUS LIHAVÕTÕ’,
astus armas aokõnõ,
midä oodi, kavva kaie:
kunas liigus lihavõtõ’,
tulõ muutsa munapühi’,
hällüs talo tarri pitehn.

EÜS VI 20 (50) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).

Urvastõ

Ällü pääle kutsminõ

TULGÕ’ MI ÄLLÜLE ÄLMÄ, ädee-hää-kaika,
tulgõ’ mi kiigulõ kiikma, ädee-hää-kaika,
toogõ’ kana, toogõ’ muna, ädee-hää-kaika,
till´ukõisi tedremunnõ, ädee-hää-kaika.

Viis ja tekst: ERA III 7, 154 (33) & ERA II 115, 187 (5) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – Herbert Tampere < Mari Saalup, 74. a (1935). Fon 449 b.

Urvastõ/Karula

Hällü pääle kutsminõ. Hää häll

TULGÕ’ SIIÄ’, KÜLÄLATSÕ’, kiigäle,
karjankäüjä’ kasulatsõ’, kiigäle,
siiä’ tsõõrilõ murulõ, kiigäle,
kullatsilõ kopõlilõ, kiigäle!
Siin om hää hällükene, kiigäle,
Kiltre Andsu kenä hällü, kiigäle.

Laulti lihavõttõ aol hällen.

Viis ja tekst: EÜS VII, 876 (15) & EÜS VII, 1286/7 (91) < Karula khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).

Kanepi

Hällü pääle kutsmine. Lihavõttõlaul

VELI MEILE HÄSTE HÄLLÜ TENNÜ’,
häädü ei hää kõika.
kiiga’ häste kinni’ lüüdü’,
häädü ei hää kõika.
Imä häit´ häidistä,
veli keerut´ villusta.
Keä tulõ, tulgu’ siiä’,
toogõ’ kana, toogõ’ muna,
toogu’ paar´ pardsimunnõ,
till´okõisi tedremunnõ,
kats´kümmend kanamunna.
Ei mi siiä’ ilma võta’!
Hälke’ üüd, hälke’ päivä,
ei viä’ villi peio,
kutsu’ kupla kämmelihe.

Viis: EÜS IV 584 (1294) < Kanepi khk – J. Erlemann.
Tekst: EÜS IV 584 (1294 v) & EKS 80 3, 174/5 (9) < Kanepi khk – J. Erlemann (1877).

Karula

Hällüle eht´mine

KUULI KÜLÄL HÄLLÜMIST,
hääde-kaika,
külakiigõ kiiksumist.
Joosi mäele imä manu’,
joosi mäele esä manu’:
”Imäkeni, ellekeni,
esäkeni, taadõkõni,
anna’ kätte aida võti,
keerä’ kätte kirstu võti,
ma lää aita ehtimaie,
päälikulõ päädimä.”
Ette ma köüdi uvvõ põllõ
nigu uvvõ aidaussõ,
kaala panni kalli’ helme’,
nigu paistva’ taivatähe’,
rinda panni suurõ sõlõ,
nigu kuu taiva all,
hüülde köüdi laja hüü,
nigu vihma vikatkaari.

Viis: EÜS IX 1301 (107) < Karula khk, Vana-Antsla – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Leenu Akermann, 65 a (sünd Vana-Antslas) (1912/13). Fon 14 c.
Tekst: Ojansuu, Estonica I 280 (31) < Karula khk, Karula v – Ojansuu < Liisa Põder (Põdõr), üle 60 a (1910) & H III 30, 879 < Karula khk – J. Sööt (1902).

Rõugõ

Kiigele ehtmine. Kolm mõtsa. Hällülaul

ETTE MA PANÕ UVVÕ PÕLLÕ,
hädee, hää kaika,
nigu uvvõ aidaussõ,
rinda ma panõ suurõ sõlõ,
nigu kuu taivahna,
kaala panõ hõpõhelme’,
nigu tähe’ taivahna.
Läämi’ks kohalt korgõlõ,
läämi’ks tahe’lt taivalõ.
Korgõst ma näie kolmi mõtsa,
taivastõ tammõmõtsa.
Üts´ oll´ kuiva kuusõmõtsa,
tõnõ peenü’ pedäjämõtsa,
kolmas kõrki kõomõtsa.
Miä oll´ kuiva kuusõmõtsa,
tuu oll´ vannu meeste mõtsa,
miä oll´ peenü’ pedäjämõtsa,
tuu oll´ noordõ poissa mõtsa,
miä oll´ kõrki kõomõtsa,
tuu oll´ noordõ neiu mõtsa.

Viis ja tekst: ERA III 7, 53/54 (20) & ERA II 56, 88/9 (6) <Rõuge khk, Saaluse v, Soemõtsa t – H. Tampere < Marta Luik, 80 a (1932). Fon 360 b.

Karula/Urvastõ

Anni’ hällüle

MIS SA KIUNUT, KIIGUKÕNÕ,
hä-tee, hää-kaika,
kaibat, kaunis kablakõnõ?
Kiunub kiikõ kinda’aida,
kaibab kabõl kannõlõida.
Peig tekk´ hällü pikist puist,
kaas tekk´ hällü kallist kablust,
tekk´ ta iks vii veere pääle –
tahtsõ nätä’ näiu verd,
tahtsõ kaia’ kabu verd.
Mina, Maie, maani’ tarka,
mina, kabu, kondsõni’ kavval´,
visksi üle viie vii,
kuksi üle kuvvõ kao.
Kes tulõ, toogõ’ muna,
paar´ tükkü pardsimunnõ,
kats´ tükkü kanamunnõ!

Ällü’ tetti lihavõttõpühis.
Sis konagi Kõosaarõn vai Võsun oll´ jäl’ äll ülevän. Kiä sis tahtsõ, tuu läts´ jäl’ älmä. Tütrigu’ ja poisi’ ällevä’ nii, et äll´ käve iks mugu üle pää ja sõs ess´ mugu leivä’ laulu. Mul ei olõ’ tedä kõkkõ iks inäp meelen.
Sõs nailõ ällütegijile tuudi jäl’ iks sõira, anti mõni muna, paar´ kindit vai üts´kõik midä kiäki ess´ iks andsõ. Ku es anna’, ega tuust kah iks midägi es olõ’.

Viis: EÜS IX 1301 (107) < Karula khk (Urvaste khk) Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Leenu Akermann, 65 a (sünd Vana-Antslas) (1912/13).
Tekst: RKM II 29, 44/5 (37) <Urvaste khk ja v, Keema talu – E. Siil < Leena Jeret (1848 – 1945), (1949 < 1942) & RKM II 225, 362 (11) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patupera k, Savi t (Valga raj, Kaagjärve k/n., Patuperä k, Savi t) – E. Tampere < Olga Antsov, 70 a (1967) & H III 30, 879/80 < Karula – J. Sööt (1902).

Rõugõ/Karula

Kirä’ hällü pääl. Tütärlatsi hällülaul. Hälmisest

Hälle’ vana’ ku noorõ’ ja lauli’.

KOLM HÄLLÜ MII JO IMÄL,
üts´ kuusinõ jo kuah,
tõõnõ tamminõ jo tarõh,
kolmas kaaranurmõ pääl.
Nüüt umma’ kirju’ kiigu pääl,
ua-äälmä’ hällü pääl.
Hälke’, hälke’, mi sõsarõ’,
katõkõsõ mi kasulatsõ’!
Üten kotun mi kasvi,
üte vii veere pääl,
üten mi pei pikä hammõ,
üteparra pallapoolõ.

Lihavõttõpühhi aol es tetä’ muud midägi ku hällüti ja vahetõdi munnõ. Kerikun vahetõdi ka munnõ priistriga, kes and´ muna vasta ja üteliidsi suud. Tütrigu’ panni’ muna’ sukasiirde ja poisid otsõ’, tei’ tuuga nalja.

Viis: EÜS IX 1312 (141) < Rõuge khk – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Kivi, 74 a (sünd Saru v) (1912/13).
Tekst: E 73549/50 < Valga (Karula) – Valter Kõiv, Valga P(oeglaste) G(ümnaasium) (1931) & ERA II 126, 154 (24) < Rõuge khk, Laitsna-Rogosi v, Sormuli k – A. Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936).

Rõugõ

Imeline imänd. Hällülaul

2.

HÄLKE’, HÄLKE’, MI SÕSARA’,
katõkõsõ kasulatsõ’.
Ütenä kotuna mi kasvi,
üte vii veere päällä,
üte oja otsa päällä.
Korgõst mi näie kuusõmõtsa,
tahelikust tammõmõtsa.
Mis sääl nii korgõn kuusõn olli,
tahelikun tammõladvan?
Imänd no korgõn kuusõn olli,
tahelikun tammõladvan.
Mis sääl no imändä üsän olli?
Lats´ imändä üsän olli.
Mis sääl latsõ käen olli?
Muna latsõ käen olli.
Mis sääl muna sisen olli?
Kikas kerähannaga,
kana vaskikaalaga.

Viis 1: EÜS IX 1312 (141) < Rõuge khk – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Kivi, 74 a (sünd Saru v) (1912/13).
Viis 2: Erv 253 (1811) < SKS, Lähteenkorva nr 330 < Karula khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: E 61992 < Rõuge khk – Emilie Anderson < Mari Sepp (sünd 1840 Tsoorus) (elab Lätis, Vana-Laitsna vallas, Ružāni t, Rõuge k, Opukalna khk) (1928).

Karula

Kolm mõtsa

LAS MA NU KAE, LAS MA NU KATSU,
kiigäle,
kas om äll´ äste tettü,
kiiga kõvast kinni’ lüüdü!
Seo om äll´ sulastõ tettü,
paari’ pant palgaliidsil. –
Kui om äll äste tettü,
anna ma sullõ animuna,
panõ paari pardsimunnõ.
Lähä ma nu kuivalt korgõlõ,
tahe’elt taivalõ.
Korgõst ma näi kolmi mõtsa,
üle kuiva kuusõmõtsa.
Miä kuiv kuusõmõtsa,
tuu oll´ vannu meeste mõtsa,
miä peenü’ pedäjämõtsa,
tuu oll´ noortõ meeste mõtsa.
Kon ma näi nõrga kõo,
säält ma võti vipõ viha,
oma velle vihutõllõ,
sannaõllõ sannutõllõ.
Kui ma korgõl mäele älle,
mis säält korgõlt mäelte näkke?
Meri korgõlt mäelte näkke.
Mis sääl mere keskel?
Uibu mere keskel.
Mis sääl olli uibul?
Kolmi ossa olli uibul,
egäl ossal üts´ upin.
Üts´ oll´ vahalõ valõt,
tõnõ miile mitit,
kolmas kulda kirutõt.
Miä oll´ vahalõ valõt,
tuu ma anni esele,
miä oll´ miile mitit,
tuu anni ma emele,
miä kulda kirutõt,
tuu võti ma enele.
Tuugõ ma peigu petiskele,
abikaasa augutõlõ..

Viis: Erv 275 (1931) < SKS, Lähteenkorva nr 335 < Karula khk (1877).
Tekst: H II 24, 299/300 (67) < Karula khk – P. Einer (kooliõp), J. Einer (stud) < Sohvi Ahmann (1887/9).

Hargla

Hällü pääl pelgäjä. Lihavõttõ hällülaul

SIKK OM SIIÄ’ HÄLLÜ TENNÜ’,
hä-tee, kõ-kuu,
parh parrõ’ pandunu’,
orik siiä’ ossõndanu’!
Siist mii’, mari, maha’ sata’,
linnukõnõ liiva löüvä.
Ei olõ’ meid maalt võttijat,
liiva päält löüdijät –
peräst mii’ ojja siiä’ upu,
lättede läpätü.
Siiä’ om ojja uppunu’,
lättede läpätünü’! –
Tull´ küläst küläpoiss´,
vallast valla veerimene,
võtt´ viie sõrmõ pääle,
kand´ katõ käe pääl:
“Umakõnõ, otsõ sinnu,
kallikõnõ, kaie sinnu!”

Viis: ERA III 7, 132 (10) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Liis Peltser, 77 a (1935). Fon 442 b.
Tekst: H II 32, 164 (135) < Hargla khk – J. Pähn (1890).

Karula

Tulõvik tundmalda’

ÄR’ LÄÄVÄ’ ÄLLÜPÄÄVÄ’,
ädee, ää-kaikah,
kinni’ jääse’ kiigapäävä’,
ette no tulõva’ eidsipäävä’.
ette kurja’ karjakõrra’,
ette no tikõ’ teopäävä’,
ette no sakõ’ saisva’ nädäli’,
Kuulkõ’ no, kulla lihavõttõ’,
kui ti no tulõt tõsõ kõrra,
tulgõ’ no pidu pikembässe,
raasukõsõ rasõ’õmba’!
Jummal´ no tiid tõsõ kõrra,
kohe meid kua jäänenesse.
Mõni no viiäs Vinnemaale,
saadõtõs S´aksamaalõ,
poodõtõs Poolamaalõ,
sõaleevä sõglijassõ,
Poola leevä poodijassõ.
Tuul olgu’ ravvadsõ’ rusigu’,
kuslapuudsõ’ sõrmõkundi’,
kiä sõkk sõaleevä,
kiä puut Poola leevä.

Viis ja tekst: ERA III 7, 149/51 (29) & ERA II 115, 179 (7) < Karula khk ja v, Apja as – H. Tampere, S. Kutti < Els Püss, 81 a (1935). Fon 447-a.

Karula

Tulõvik tundmalda. Kolm ällü. Uibu

SIIN MI ÄLLÜ SEO KÕRRA,
ädee-ää- kaikah,
Jummal´ tiid, kos tõsõ kõrra,
Kohi meid kua jäänenese,
Mõni viiäs Vennemaalõ,
saadõtõs Saarõmaalõ,
poodõtõs Poolamaalõ.
Mitus ällü iäle?
Kolm ällü iäle,–
edimene esä ällü,
tõnõ ällü velle ällü,
kolmas ällü peiu ällü.
Esä ällü – ää ällü,
velle ällü villõ ällü,
peiu ällü petüsällü,
kaasa ällü kavval´ ällü.
Kes mäelä ällü?
Uibu mäelä ällü.
Mitu ossa uibu’õllõ?
Kolm ossa uibu’õllõ,
igäl ossal ubina’.

Viis: EÜS IX 1301 (107) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Leenu Akermann (sünd Vana-Antslas) (1912/13). Fon 14 c.
Tekst: E 73433/4 < Karula khk, Karula v – Meta Tamm, Valga Tütarlaste Gümnaasium < Ann Pulst, 83 a (1931).

Urvastõ

Hälmise man

MAARINNA KULDA, Maarinna kulda, peio helleruu,
Siin ma pilgu püme’enni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu,
siin ma hällü hämarenni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu,
jala’ kinni’ kikka’õni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu.

Viis ja tekst: EÜS VII 895 (87) & EÜS VII 1467 < Urvaste khk, Uue-Antsla valla vaestemaja – M. Pehka, R. Tamm < Eeva Maalberg, 50 a (1910). Fon 159 b.

Karula

Kurb lihavõtõ’

2.

KUULGÕ’, LEINÄ LIHAVÕTÕ’,
kiigõlõ,
kainõlik kallis aigu:
kui ti tulõt tõsõl suvõl,
kui ti astut tõsõl aastal –
toogõ’ vilja, toogõ’ õnnõ,
toogõ’ rüpil rüäterri,
kandli alla kaaraterri,
toogõ’ karja kasumõ,
toogõ’ tõpriid tõsõmõ
Melles leinä lihavõtõ’,
kainõlik kallis aig?
Selle leinä lihavõtõ’,
kainõlik kallis aig –
kull´ sei munõja kana.

Viis 1: Erv 275 (1931) < SKS, Lähteenkorva nr 335 < Karula khk– A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Viis 2 Erv 253 (1811) < SKS, Lähteenkorva nr 330 < Karula khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H III 30, 880 < Karula khk – J. Sööt (1902).

Hargla

Hää häll

AITEH, MI TENNÄ, hätee, kõkuu!
Hää lats´, kiä hällü tekk´, hätee, kõkuu,
hää lats´, kiä hällü tekk´, hätee, kõkuu,
kaunis lats´, kiä kabla’ tekk´, hätee, kõkuu,
kaunis lats´, kiä kabla’ tekk´, hätee, kõkuu.

Viis ja tekst: ERA III 7, 132 (10) < Hargla khk, Taheva v – Herbert Tampere < Liis Peltser, 77 a (1935). Fon 442 b.

Karula

Kolm ällü

MITU ÄLLÜ OLLI IÄLE, ädee-ä-kaikah,
mitu kiika kassuõnnõ?
Kolm oll´ ällü iäle,
kolm oll´ kiika kassuõnnõ:
edimene ese ällü,
keskmine velle ällü,
perämäne peiu ällü.
Ese äll´ oll´ ää ällü,
velle äll´ oll´ villõ ällü,
peiu no ällü petüs ällü,
kaasa ällü kavval´ ällü.

MÄRKUS; Viisi variatsioone vt laulu nr 13 viisiüleskirjutusest.

Viis ja tekst: ERA III 7, 149/51 (29) & ERA II 115, 179 (6) < Karula khk ja v, Apja as – H. Tampere < Els Püss, 81 a (1935). Fon 447 a.