KES MEIST EI KÕNELESI MÕNIKÕRD OMA TÜÜGA VAI TÜÜRIISTAGA? – Sedä esieränis viil sis, kui asi ei edene? Tuu om meiega üten tullu ajast, kui kutsuti päivä ja tuult, kõneldi käsikivi, sirbi ja vikatiga, aga ka nurme ja ainamaaga, kõneldi lehmäde ja ärgädega.
Tüü ja tegemise om ikke ollu keidetu luudusega.
Ketramine ja kangakudumine
Võitegemine, taar hapnema
Kari ja karjane, Karjane ja vihm
Lõikuslaulud ja rehepeks
Heinatööd
Kambja NEIUKENE NOORUKENE, Mina kuan, miks-ed kuan – Mina kuan kilbilista, Viis: Peeter Fuchs (umb 40 a) (EÜS V 142 (28) < Kambja khk, Vana-Prangli m – A. Kiis ja E. Eisenschmidt, 1908); tekst: Mari Paabu (60 a) (EÜS VII, 2666 (39) < Kambja khk – J. Sossi, 1910).oakley breathless sunglasses oakley half jacket sunglasses Czech Oakley sunglasses Sangasteoakley m frame sunglasses Ketramiselaul. Kolm rätikut KETRÄ, KETRÄ, VOKIKENE, villa-kombalii, Üits om pikkä piluline, villa-kombalii, Tõi ta hõppet hõlma tävve, villa-kombalii, 1 (rae?) Viis: Mari Kirschbaum (75 a) (EÜS VI, 207 (67) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909); tekst: Villem Falkenberg (H III 7, 166 (6) < Sangaste khk, Uniküla v – Fr. Kuhlbars, 1869 kogutud, 1889 saadetud).Sweden nike air max Sangasteray ban sunglasses replacement parts VANU, VANU, SÄRGIKÕNI, Juhanile Annege maada, pääle kata katekõste, Üte piju, üte laiju, üte mõõdu neil mõlembel, üte piju pähitsele, üte laiju jalutsele, Suu neil üte suve vannu, pää üte päävä vannu, Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 10, 18 VI-5) ja ( E 56031/2 (53) < Sangaste khk, Korijärve k. – E. Päss, 1925). Sangasteretro nike air jordan Vanutamise laul VANU, VANU, SÄR’GIKÕNI, vilsti, pulsti, Viis: J. Tamm (EÜS I 799 (79) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Aavik, 1904); tekst: Leenu Terä (80 a) (E 56044 (101) < Sangaste khk, Tagula k – E. Päss, 1925). Otepääair max tailwind 4 Kolm rätikut Ema lapsega voki ees!ray ban wayfarer sizes KETRAME SIIDI, (Retsitatiivne) Üles kirjutanud K. Veske (H II 29, 696 (20) < Võnnu khk, Ahja v. < Otepää, 1888).classic ray ban sunglasses Otepääwholesale ray ban sunglasses Kee, padanike air jordan v retro KIE, KIE, PAAKENE, (Retsitatiivne) Üles kirjutanud V. Vaher (H II 31, 40 (1) < Otepää, 1889). Sangastecheap oakley oil rig sunglasses Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).nike air jordan true flight Rannu Kokku, koorekene KOKKO, KOKKO, KOOREKE, Tekst: Jakub Teder (E,StK 4, 16 (12) < Rannu – E. Ahas, 1921). Rõnguray ban sunglasses Factory Outlet Pudrukeetmine Vana Eesti naiste pudru keetmine rahva juttu järele: Puhja/Rannu Taari valmistati kolmejalgses anumas. Taari tegemisel anuma põhja paigutati õlgedest taarisild. See koosnes ristpuust, ja sellele laotati õled peale. Siis keerutati veel õlest vits, millele laotati pajuoksi. Okstele lõigati ahjus pruunistatud leiba tükkideks, kallati siis kuuma ja külma vett vaheldamisis peale, kuni anum täis sai. Nii pidi taari kolm päeva seista lastama, siis võis jooki juba tarvitada. Taaritegemise ajal lauldi muu hulgas järgmist taarilaulu:air jordan i MEIE TAAR HAPNEMA, Taari anum oli varustatud aaniga (kraaniga), jooki sai kappa aani kaudu. Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) < Puhja khk – M. Pehka ja E. Eisenshmidt, 1909); tekst: Peeter Karuse (72 a) (E 75452/3 < Rannu, Võrtsjärve äärest – L. Pärtelpoeg, 1931).Promo Code For Oakley sunglasses Pudru keetmise laul Sangaste Putru kėėtennike air max Factory Outlet RANTS, RAIU RUTTU PUID, (Retsitatiivne) Teksti kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 810 (95) < Sangaste khk, Tõlliste v, < R. T.,1898).Low Price nike air max Sangaste Eläjit keväje vällä lasken loetas igä eläjäle pääle:Oakley sunglasses France MÕTSA IT´U, MÕTSA AT´U, Üles kirjutanud P. J. Tamm (H II 30, 924 (14) < Rõngu khk < Sangaste khk, Tõlliste v, 1889).discount ray ban wayfarer sunglasses Sangaste Ajage kari siia. Karjase sajatus. Karja söötminejordan nike air Küla karjastele. Karja põli. Karjale KÜLA KARJUS-, õllele, –SE KANATSE, õllele, õõ-õõ, õllele, Süü, süü, õllele, karjakõne, õllele, õõ-õõ, õllele,Hot ray ban sunglasses maastagu = maitsegu Viisi üleskirjutajad: J. Aavik, J. Tamm (EÜS I 799 (77) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1904); teksti kirjutas üles K. Gross (H II 31, 802 (3) < Sangaste khk, Laatre, 1888); täiendatud (E 56039 (71) < Sangaste khk, Tagula k – E. Päss < Kaarli Villa (74 a), 1925) ja (H II 59, 788 (8) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Tamm < R. T.,1898).ray ban sunglasses wholesale Sangasteray ban red sunglasses KÜLA KARUS, õo-õo, KUKKUSID KU, õo-õo, Laulnud Helene Kukk (68 a, elab Tallinnas) (RKM, Mgn. II 802 a < Sangaste – H. Kokamägi ja I. Rüütel, 1962; lit. E. Tampere).nike air max Norway Rõngu Laisk karjane Õlletamine AA MÕTSA, õllele, UNITSIGA, õllele, Laulnud J. Märtson (EÜS II 21 (74) ja EÜS II, 93 (74) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1905).ray ban sunglasses Czech Otepää Ajage kari siia LIISAKENE, õku, õku, SÕTSIKÕNE, õku, õku, Aame kokku, õku, õku, külä karja, õku, õku, Vana naene, õku, õku, keele-kurna, õku, õku, Viis: Karl Martinson (EÜS II 288 (66) < Otepää – A. Liiv ja J. Raja, 1906); tekst: Ann Kütt (H III 22, 63 64 (2 ja 2) < Otepää khk, Palupera – J. Silde (rätsep), 1895), täiendatud (H II 31, 444 (2) < Otepää khk, Pangodi – P. A. Speek, 1888).cheap air jordan shoes Laisk karjane Sangaste JAANIKÕNI, VELLEKÕNI, Laulnud Liisa Krall (43 a) (EÜS VI 205 (55) ja EÜS VI 277 (53) < Karula khk, v < Sangaste khk – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909).buy oakley sunglasses cheap Laisk karjane Sangaste Unitsele karjussele Mis sa kavva, õlle, kottun teid, õlle? Laulmise järgi üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 816 (2) ja H II 59, 790 (15b) < Sangaste khk, Tõlliste v < M. T., 1898).prescription sunglasses oakley Laisk karjane. Karjatse pilkamine. Ajage kari kokku. Otepää TULE METSA, oe-oe, TUHARUHI, oe-oe, Aame kokku, oe-oe, külä karja, oe-oe: Viisi kirjutas üles K. Martinson (EÜS IV 421 (843) < Otepää khk, Palupera v, 1866); teksti P. A. Speek (H II 31, 444 (2) < Otepää khk, Pangodi, 1888). Ajage kari siia Rõngu Karjase laul. ÕlletamineOakley sunglasses Discount AA SIIA, õllele, KARJAKENE, õllele, Laulnud Linda Kurg (EÜS III 37 (27) ja EÜS III, 67/8 (27) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1906). Kari kadunud. Hobuse otsija Rõngu Karjalaul KAUA KÄISIN KARJADESSA, Pandi orja otsimaie, Läksin ise otsimaie. Mina jälle otsimaie. „Kus sa olid, mu hobune – Viisi kirjutasid üles P. Kurg ja hr. Bruus (EÜS II 19 (65) < Rõngu khk, 1905), tekst: Mihkel Rebane (H, Jõgever 2, 15/17 (674 (2) < Rõngu khk, Schloss-Ringen [Suure-Rõngu] m, Piiri t – Mihkel Käärik, 1888).white air max Kari siia! Otepää Karjaste õku! õku! O voe voe, o voe voe, o voe voe, oeo, Laulmise järgi üles kirjutanud K. Martsinson (EÜS IV 421 (842) < Otepää khk, Palupera v, 1866)nike air jordan 13 retro Võnnu Vanast, kui karjalapsed kokku tahtnud tulla, siis laulnud (laulja tähendus):ray ban sunglasses Sale KOS ME OMMEN KOKKU LÄÄME? – Viis ja tekst: Mai Tätte (62 a) (EÜS VII 304 (47) ja EÜS VIII 256 (65) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstmj < Terikesti k – J. ja M. Kärt, 1911).ray ban folding wayfarer Võnnuray ban sunglasses Ireland Laulnud: Mai Tätte (62 a) (EÜS VII 304 (47) ja EÜS VIII 256 (66) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstmj < Terikesti k – J. ja M. Kärt, 1911).nike air dt max Karja söötmine Sangaste AJA MÕTSA MÕISA KARJA, Söö kari, kon ma sööda, Viisid kirjutasid üles A. Kiiss (EÜS VI 213 (105) < Sangaste, 1909) ja I. Rüütel (RKM II, 226, 227 (46) < Sangaste khk, Kurevere l < Alma Taldrek (55a), 1967), teksti P. Roose (H III 10, 564 (1) < Sangaste khk, Soontaga v, 1890).nike air jordan xx3 Karja söötmine Sangaste SÜÜ KARI, õlle, õlle, SAISA KARI, õlle, õlle, Kari seie, õlle, õlle, ma magasi, õlle, õlle, Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 213 (109) < Sangaste khk, 1909), teksti J. Tamm (H II 59, 788 (7) < Sangaste khk, Tõlliste v < M. T., 1898). Kavalad karjused Sangaste KÜLÄ KARJUSSE, õlle, JA KAVALE, õlle, Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 816 (2) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898), teksti K. Gross (H II 31, 802/3 (5) < Sangaste khk, Laatre v, 1888).retro nike air jordan shoes Kari kaugel Sangaste Kari kaugele lännu! LÄKI ETTE, õllele, ELAJILE, õllele, Laulmise järgi üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 816 (1) ja H II 59, 789 (10) < Sangaste khk, Tõlliste v < M. T., 1898). Kari kadunud Sangaste 1. ÄRÄ KATTE KARJAKENE, tutu, lutu, Ai mina ulli otsimaie, tutu, lutu, Lätsi esi otsimaie, tutu, lutu, Viisid kirjutasid üles J. Tamm (H II 59, 816 (3) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898) ja A. Kiiss (EÜS VI 213 (109) < Sangaste khk, 1909); tekst: Ann Koppel (76 a) (H II 44, 617/8 (59) < Sangaste khk, Pringi v, J. Tammemägi, 1893).cheap oakley baseball sunglasses Rõngu Vihane karjane kutsub hunti karja sööma. PERENAINE PETTIS MINDA, U-hu hunti, tu-hu tonti, Viis: R. Kurg (EÜS III 34 (11) < Rõngu khk – P. Kurg ja br. Bruus, 1906); teksti kirjutas üles A. Käärik (H IV 8, 768/9 (10) < Rõngu khk, 1894, 1896). Kaval karjane Otepää MINA PETTI PERENAISE: Viis: Kristiine Uibo (67 a) (EÜS V 151 (68) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Ivani t – E. Eisenschmidt, 1908); teksti kirjutas üles J. Silde (rätsep) (H III 22, 10 < Otepää khk, Palupera, 1894).air jordan 12 Sangaste Karjase põli! KARJATSEL OM KURI PÕLI, Laulmise järgi üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 817 (12) ja H II 59, 791 (18) < Sangaste khk, Tõlliste v < R. T., 1898).Canada Oakley sunglasses Karja kaupleja Rõngu AASIN KARJA, õllele, KALDA ALLA, õlle, Kes tulli karja, õllele, kauplemaie, õlle? Vanamees minult, õllele, küsimaie, õlle: Mina tarku, õllele, talle kostsin, õlle, Viisid ja tekst: Linda Kurg (EÜS II 12 (25), EÜS II 21 (74) ja EÜS VII, 102/3 (25) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg ja hr. Bruus, 1910).ray ban polarized sunglasses Karja riisujad Sangastenike air jordan 4 iv retro TULL, LULL, TULE APPI, tutu, lutu, Laulmise järgi üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 816 (3) ja H II 59, 791 (21) < Sangaste khk, Tõlliste v < M. T., 1898).pink nike air max Otepää Kari kaeras KARI KARAS KAARA, Üles kirjutanud J. Tammemägi (H II 31, 613 < Otepää, 1890). Otepää Karjase laul MIMMULI, MAMMULI, Üles kirjutanud J. Birkenbaum (H II 3l, 513 (14) < Otepää, 1889). Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, Külä ise (isa?) tare tek’ki, Müüdä juuski mündäs saksa, Ole ei liina, ole ei lippu, Viis ja tekst: Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 3, 16 VI-5) ja (E 56015 (16) < Sangaste, Korijärve – E. Päss, 1925). Üteldi laisaks Sangaste
Karjalaul MINNU LAISAS LAIDETIJA, Mõnest kuhast kutsutesse, Piht ei kanna peenüt amet, Viis ja tekst Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 12, 18 VI-5) ja (E 56015 (14) < Sangaste, Korijärve – E. Päss, 1925). Karjase leivakott Sangaste Karjane ootab söögiaega KUUKU, KUUKU, PÄIVAKENE, Viis: Liisa Krall (43 a) (EÜS VI 205 (55) < Karula khk, v, Väheru < Sangaste khk – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909), teksti kirjutas üles J. Kukrus (H III 21, 569 (2) < Otepää khk, Palupera < kuulnud oma vanematelt, kes enne Sangaste khk inimesed olid, 1894). Sulase ja peremehe söök Sangaste LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK-LEHMA Viis: Liisa Krall (43 a) (EÜS VI 205 (55) < Karula khk, v, Väheru < Sangaste khk – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909), teksti kirjutas üles J. Kukrus (H III 21, 569 (4) < Otepää khk, Palupera < kuulnud oma vanematelt, kes enne Sangaste khk inimesed olid, 1894). Vihm ja karjane Rannu VIHMAKENE, õllele, VELLEKENE, õlle, Viisi kirjutasid üles Peeter Kurg ja hr. Bruuns (EÜS II 12 (25) < Rõngu khk < R.P.); tekst: Liis Lamberg (69 a) (EÜS VI 300 (7) < Rõngu khk, Rõngu v < Rannu khk – A. Kiiss, J. Sossi A. Mõttus, 1909). Vihm mujale maale Rannu VII ÄRA VIHMAOOGU, Meie maal om mehed valged, Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu); teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 107/8 (14) < Rannu khk, 1889) Vihm meie maale Rõngu Vihm. Suure inemise laul VIHMAKÕNE, õllele, VELLEKÕNE, õlle, Meie põllu, õllele, põdemassa, õlle, Tule vihma, õllele, vihu meidä, õlle, Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg (hr. Bruus’i abiga) (EÜS II 12 (25) ja EÜS II 51 (25a) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905). Vihm mujale maale Rõngu TULE, TULE, õllele, TUULEKÕNE, õlle, Näide põllu, õllele, põdemassa, õlle, Mine vihma, õllele, vihu neidä, õlle, Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg (hr. Bruus’i abiga) (EÜS II 12 (25) ja EÜS II 51 (25b) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905). Vihm ja karjane Rõngu Karjalaste laul VIHMAKENE, VELLEKENE, õõ-oo, Ei ole kodu, kon ma kuiva, õõ-oo, Tegi tare Tallnade, õõ-oo, Viisi üleskirjutaja: P. Kurg (hr. Bruus’i abiga) (EÜS II 9 (11) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905); tekst: Mari Raudsepp (72 a) (EÜS VI, 316 (33) < Rõngu khk, v, Raigaste k. – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909). Vihm mujale maale Sangaste Vihm üle. Vihma ära soovimine VIHMAKENE, VELLEKENE, Mine üle vihmakene, Ära minnu likes teku! Võõras esa tare tennu, Tare tettu tammepuusta, Laulmise järgi üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 817 (12) ja H II 59, 819 (106) < Sangaste khk, Tõlliste v < R. T., 1898); teksti täiendatud (E 64757 (2) < Sangaste khk – H. Toom, 1930). Vihm ja karjane Sangaste Karjase põli. Vihmalaul. KAR’US’S’IDA VAESIDA, Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 5, III; 17 VI-5) ja (E 56029 (45) < Sangaste khk, Korijärve k – E. Päss, 1925). Vihm ja karjane Sangaste Vihmalaul VIHMAKÕNI, VELLEKÕNI, Viis ja tekst Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 3, II; 16 VI-5) ja (E 56029/30 (46) < Sangaste, Korijärve k – E. Päss, 1925). Vihm mujale maale Sangaste Vihmalaul. VII ÜLE VIPE VIHMA, Ole nes o vipe vihma – Viis ja tekst Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 3, II; 16 VI-5) ja (E 56030 (47) < Sangaste khk, Korijärve k – E. Päss, 1925). Vihm mujale maale Sangaste Üle, vihm! Vihmale SEELU, SEELU SELGEMBELE, Vii vihma Virumaale, Muial maal o’ mehe musta, Viis: Anna Kits (86 a) (RKM II 225, 596 (1) < Sangaste khk, Tagula k, Kaja t – H. Tampere, 1967); tekst: Liis Värnik (35 a) (H II 5, 533 (192) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877), täiendatud (H II 59, 805 (74) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Tamm < R. T., 1898). Vihm ja karjane Sangaste 1. 2. VIHMAKÕNE, õlle, õlle, VELLEKÕNE, õlle, õlle, Olei mul kotta, õlle, õlle, kon ma kuiva, õlle, õlle, Koda kuuse, õlle, õlle, ossa alla, õlle, õlle, Esimese viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 213 (109) < Sangaste khk, 1909), teise I. Rüütel ( RKM II, 226, 227 (46) < Sangaste khk, Kurevere l < Alma Taldrek (55a ), 1967); teksti kirjutas üles Kristjan Gross oma emalt (H II 31, 802 (1) < Sangaste, 1888). Vihm Sangaste Vihma sajab. Õlle, õlle, Õlle, õlle, Õlle, õlle, Õlle, õlle, Õlle, õlle, Viisi kirjutas üles F. Kuhlbars (EÜS III 7 (3) < Sangaste khk, Tõlliste v, Uniküla, 1869); tekst: Liis Oberst (u 75 a) (H II 5, 540 (203) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877). Vihm mujale maale Võnnu Kui kaua aega vihma sadas, ja kui seda ära taheti saata, siis loeti neid sõnu. Variatsioon: VII VIHMA VENEMAALE – Viis ja tekst: Mai Tätte (62 a) (EÜS VII 304 (48) ja EÜS VIII 256 (67) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstmj < Terikesti k – J. ja M. Kärt, 1911); täiendatud (E 29896/7 (28) < Võnnu khk – P. Rootslane < Jaan Laar, 1897). Vihm, üle! Võnnu ÜLE, ÜLE, VIHMAKENE, Viis: Mai Tätte (62 a) (EÜS VII 304 (48) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstmj < Terikesti k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles H. Mikkel (H II 56, 571 (8) < Võnnu, 1895). Vihm mujale maale Otepää Vihm üle VIHMUKENE, õku, õku, VELLEKENE, õo-ku, Ei ole esa, õku, õku, tarre tennu, õo-ku, Vii vihma, õku, õku, Vennemaale, õo-ku, Mine vihma, õku, õku, vihu näida, õo-ku, Meie maal om, õku, õku, mehe valge, õo-ku, Viis: Karl Martinson (EÜS II 288 (67) < Otepää – A. Liiv ja J. Raja, 1906), tekst: Mari (H)Orku (H III 21, 835 (11) < Otepää khk, Palupera v – J. Kukrus, 1895), täiendatud (H II 44, 513 (18) < Otepää – V. Vaher, 1891). Vihm ja karjane. Üle, vihm! Otepää VIHMAKENE, õõ-oo-oo, VELLEKENE, õõ-oo-oo, Mul pole kottu, õõ-oo-oo, kon ma kuiva, õõ-oo-oo, Külä-esä, õõ-oo-oo, tare tennu, õõ-oo-oo, Viis: Anna Julie Kuuse (33 a) (EÜS V 153 (76) < Otepää khk, Vastse-Otepää v – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles J. Silde (H III 26, 233 (11) < Otepää khk, Palupera v, 1895). Üle, vihm. Imeline koda Otepää VIHMAKENE, oe-oe, VELLEKENE, oe-oe, Vihmakene, oe-oe, vellekene, oe-oe, Ei ole mul kottu, oe-oe, kon ma kuiva, oe-oe, Tare tettü, oe-oe, tedreluista, oe-oe, Taake, tala, oe-oe, paeke, parre, oe-oe! – Viisi kirjutas üles K. Martinson (EÜS IV 421 (843) < Otepää khk, Palupere v), teksti J. Tammemägi (H II 31, 571/2 (25) < Otepää, 1890. Salme Vijand, II. I. 28). Ilm udune tülist. Vihm mujale maale Puhja MELLES ILMAKE UDSUNE, eo-eo-eo-eo-ee Sellep ilmake udsune, eo-eo-eo-eo-ee, Paista, paista, päivakene, eo-eo-eo-eo-ee, Vii vihma Villandile, eo-eo-eo-eo-ee, Villandil om mehe musta, eo-eo-eo-eo-ee, Meie maal om mehe valge, eo-eo-eo-eo-ee, Viis: Mari Jürgenson (72 a) (EÜS VI 728 (60) < Puhja khk., Konguta v. – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909), tekst: Ann Sirel (H IV 3, 818/9 (4) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888). Vihm ja karjane Puhja VIHMAKENE, VELLEKENE, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee, Mul om kodu kuuse alla, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee, Viis: Mari Jürgenson (72 a) (EÜS VI 728 (60) < Puhja khk., Konguta v. – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909), tekst: Ann Sirel (H IV 3, 829 (13) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888). Vihm ja karjane Sangaste Karjase kaebus KARJUSSIIDA, õlle, VAESIIDA, õlle, Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 816 (2) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898), teksti K. Gross (H II 31, 802 (2) < Sangaste khk, Laatre, 1888). Vihm ja karjane Rõngu Karjapoisikese laul VIHMAKÕNE, VELLEKÕNE, õõ-õõ-oo, Ole(n) like, tsirkukõne, õõ-õõ-oo, Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg ja hr. Bruus (EÜS II 9 (11) ja EÜS II 33 (11) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905). Vihm mujale maale! Päev, tule välja! Kambja VIHM, MINE VENNEMAALE, Viisi kirjutasid üles M. ja J. Kärt (EÜS VIII 304 (48) < Võnnu), teksti A. Paal (ERA II 257, 400 (116) < Kambja khk, Krüüdneri v, 1939). Lõpe, põld! Otepää/Sangaste Põllu pandmise lõpetus. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele, Tsõtsikõse linnukõse, lõpele, lõpele, Lõpe, lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele! Viisi kirjutas üles K. Martinson (EÜS IV 422 (846) < Otepää), teksti Kristjan Gross (H II 31, 787 (5 ja 6) < Sangaste khk, Laatre v, Miku t, 1888), täiendatud (H III 23, 134 (23) < Sangaste khk – A. Raid, 1895). Lõpe, põld! Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜS V 151 (69) ja EÜS V 72 (69) < Otepää khk, Vastse-Otepää, Ivani t. – A. Kiiss, E. Eisenschmidt, 1908). Käte käskimine. Lõikuslaul. Sirbi viskamise laul Sangaste Põimulaul LASKE KÄE LAJALE, Läke uvve ie pääle, Jäti iiru itskemille, Nüüd om põldu põimetu, Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 207 (73) < Sangaste khk, 1909; tekst: Kadri Susi (u 60 a) (H II 5, 455/6 (122) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877) Lõikuse lõpetus Sangaste x ÄRÄ MINA PÕIMSE, joo, PIKÄ PÕLLU, joo, Otsa, otsa, joo, iikene, joo, Otsan võt’ vasta, joo, onunaine, joo, Meie nurme, joo, naaru-naari, joo, Ärä mi põimsi, joo, pika põllu, joo, Tsirp ol’ põllul(e), joo, kulunu, joo, Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209 (84) < Sangaste khk, 1909); tekst: Ann Koppel (sünd Vaher, 76 a), teksti J. Tammemägi (H II 44, 625 (79) < Sangaste khk, Prangli v, 1893). Sangaste x Sita laotemise laul KURI SIJÄ MAHA KUMARTEDE, vaagiloo, vaagiloo, Tohe ei Tooni sijä tulla, vaagiloo, vaagiloo, Viisid: Helene Novek (sünd. Villemson, 1879) (ERA II 271, 332 (13) < Sangaste khk, Kuigatsi v < Urvaste – I. Novek, 1940) ja A. Klink (EÜS III 37 (26) < Kambja khk – P. Kurg ja hr Bruus, 1906), teksti kirjutas üles K. Gross (H II 31, 787/8 (7) < Sangaste, 1888). Põld lindudele Puhja x Kui vilja koristamine lõpetati, siis lauldi: Kuule, kulla nurmekene, lõpele, leeläle, Siin on kuu olnud kurge, lõpele, leeläle, Maha jäie kure kuube, lõpele, leeläle, Viis: Kadri Hermann (umb 65 a) (EÜS VI 716 (10) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – M. Pehka, 1909); tekst: J. Kukk (E 71323 (3) < Puhja khk, Kavilda v, Järvaküla – kirj. E.Kukk (Tartu Tehnikagümn. õpil. IIa kl.), 1930). Lõpe, põld! Puhja x Lõpele, leelale! Viis: Kadri Hermann (umb 65 a) (EÜS VI 716 (10) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – M. Pehka, 1909); teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 105 (9) < Rannu khk, 1889). Lõpe, põld Otepää x LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele, Nii (need) om suure Tooni nurme, lõpele, lõpele, Jälle laala tõisi päida, lõpele, lõpele, Viis: Anna Julie Kuuse (33 a) (EÜS V 152 (75) Otepää khk, Vastse-Otepää, Sopardi t. – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles A. Suurkask (H I 7, 348 (12) < Rõngu, 1896). Lõpe, põld! Otepää Lõikuselaul. Talgulaul LÕPE, LÕPE, VIL’JAKENE, õigake, lõigake, Ära põimi pikä põllu, õigake lõigake, Küll jääb osa hommenes, õigake, lõigake, Viis: Jüri Illak (55 a) (EÜS V 138 (9) < Otepää khk, Neeruti v – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71175 (13) < Otepää khk, 1931). Lõikuse lõpetus Otepää OTSA, OTSA, IEKENE, lõpele, lõpele, Viis: Anna Julie Kuuse (33 a) (EÜS V 152 (75) Otepää khk, Vastse-Otepää, Sopardi t. – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles V. Vaher (H II 44, 511/2 (14) < Otepää khk, 1891). Lõikuse lõpetus Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜS V 151 (69) ja EÜS V 72 (69) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Ivani t – A. Kiiss, E. Eisenschmidt, 1908). Lõpe, põld Otepää Talgu lõpulaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele! Lauldud. Rohkem sõnu ei ole meeles. Laulnud Palupera metsavahi karjus (umb 65 a naine) (EÜS V 146 (46) ja EÜS V 43/4 (46) < Otepää khk, Palupera – A. Kiiss ja E. Eisenschmidt, 1908). Laisk lõikaja Otepää EMÄKENE, MEMMEKENE, lõpele, lõpele Kes jäi põllule põdema, lõpele, lõpele, Laisas minnu laideti, lõpele, lõpele, Viisi kirjutas üles K. Martinson (EÜS IV 422 (846) < Otepää khk), teksti O. Grosschmidt (H II 31, 393/4 (2) < Otepää, 1889). Lõikuse lõpetus Otepää Talgulaul AJA OTSA, IIKENE, lõpele, lõpele, Laulmise järele üleskirjutatud. Laulnud Anna Julie Kuuse (33 a) (EÜS V 152 (75) ja EÜS V 74/5 (75) < Otepää khk, Vastse – Otepää v, Sopardi t – A. Kiiss, E. Eisenschmidt, 1908). Lõikuse lõpetus Kambja x Lõikuselaul LÕPE ÄRA, RÜÄKENE, lõpelee, lõpelee! Rüapõimu ajal lauldud. Tekst: Liisa Einer (79 a) (ERA II 36, 312 (3) < Kambja khk ja v, S-Kambja m – R. Viidebaum, 1931), täiendatud (ERA II 63, 333 (2) < Kambja khk ja v, Pulli k – R. Viidebaum < Juuli Kangur (52 a), 1933). Sirbi viskamise laul Võnnu x Lõikuse lõpetuse laul sirbi viskamise ajal. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, Viis: (ERA III 6, 190 (27a) < Võnnu) Lõikuse lõpetus Võnnu Lõikuslaul. Rukkilõikuse ajal lauldi UJU OTSA, IIKENE, hõigake, lõigake, Uju otsa, iikene, hõigake, lõigake, Viis: (ERA III 6,183 (3) Võnnu) Teksti kirjutas üles H. Mikkel (H II 56, 573 (11) < Võnnu khk, Mäksa v, 1895), täiendatud (EÜS IX 347 (116) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, Ahunapalu k – J. Müür < Marta Rammul (20 a), 1912). Sirbi viskamise laul Võnnu x ERA III 6, 190 (27a) Võnnu Sirbiviskamise laul Rõngu Tsirbi laul. Rüä põimu lõpetamise mann tsirbi viskamise laul. SIRISE, SIRISE, TSIRBIKÕNE, Sii tsirbi sälite mingu, sii tsirbi siäst karaku, sii tsirbi pisti jäägu, Lauldud (EÜS II 9 (6) ja EÜS II 27 (6) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P.Kurg (hr. Bruus’i abiga, 1905). Sirbiviskamise laul Sangaste Rüäpõimmise laul TSIRISÄ, TSIRISÄ, TSIRBIKE, 1 sellele Viis: Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 199 (5) Sangaste khk, Puka v, Kuigatsi k, < Ädu k, Zimmu t – J. Pakri, 1967); tekst: Arm Tammemägi (n. 30 a) (H II 44, 645 (141) < Sangaste, Pringi v – J. Tammemägi, 1893). Sangaste/Otepää x Ketramise laul LINAKENE, jo-eda, LINNUKENE, jo-eda, ai-lii-joo, LINNUKENE, joo, Teen ma rüüdu, jo-eda, röövelille, jo-eda, ai-lii-joo, röövelille, joo, Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI, 207 (69) < Sangaste khk, 1909), teksti R. Eres (E 71179 (17) < Otepää khk, 1931). Lina Otepää/Sangaste Linakitkumislaul. LINAKESE’, LINNUKESE’, tõmmake, kaksake, Kunas ma, kehvä, kirstu keerä, tõmmake, kaksake, Viis: Kristiine Uibo (67 a) (EÜS V 151 (69) < Otepää khk, Vastse-Otepää, Ivani t. – A. Kiiss, 1908), tekst: Kadri Susi (u 60 a) (H II 5, 465 (132) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877). Lina Rõngu Linakakmise laul LÄTSI MINA NURME LINU KAKMA, Kes mul kotun vasta tulli, Mina vasta pallemaie, Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg ja hr. Bruus (EÜS II 28 (7) ja EÜS II 9 (7) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905). Venna kiitus. Venna nurmed Puhja MINU VELLEL SUURE NURME – Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI, 835 (96) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909); tekst: Kadri Puur (sünd Villemson, 80 a) (EÜS V 1218 (1) < Tartu l < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908). Hall vilja viinud Võnnu x MELLES NOROS NOORED MEHED, H II 56, 608 (4) < Võnnu – H. Mikkel (1895). Sangaste Tsirpe viskamine rüäpõimmise man TSIRBI LÖÖVÄ TSILLERUU, Tsi, tsi tsilleruu, Tsi, tsi tsilleruu, 1 s.o. totsirp – tolle sirp. Matli Tammemägi (80 a) (H II 44, 625 (80) < Sangaste khk, Pringi v – J. Tammemägi, 1893). Sirbiviskamise laul Puhja
Siriseke, sirbikese, Viisi kirjutas üles J. Jaanus (EÜS IV 691 (1557) < Puhja khk, Ulila v, 1883), teksti R. Viidebaum (ERA II 78, 337 (11) < Puhja khk, Kavilda v, Siberi k – < Kriisemann (71 a, naine, 1934). Halb kündja Sangaste Milles vilja vigatse MILLES VILJA SIIN VIGATSE, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, Siin om kündnu kühmasälga, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, Oles kündnu oma esä, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, Viis: Helene Novek (s Villemson, 1879) (ERA II 271, 333 (15) < Sangaste khk, Kuigatsi v < Urvaste – I. Novek, 1940), tekst: Matli Tammemägi (umb 80 a, sünd Vaher) (H II 31, 590 (39) < Otepää khk < Sangaste khk, Pringi v – J. Tammemägi, 1890), täiendatud (H II 29, 665 (10) < Sangaste khk – K. Veske, 1888). Puhas rehepeksja Rõngu/Otepää Vaese tüdruku oma kitus ja rõõm. Rihe laul (vist riismekõne) MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, uu-uu, ilu-lee Ole terve, Tõnokene, uu-uu, ilu-lee Viis: P. Kurg (EÜS III 32 (1) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1906); teksti kirjutas üles Peeter Anton (koolmeister) (EKS 8° 3, 101 (8) < Otepää kirikuvald, 1874), täiendatud (H III 21, 695 (6) < Otepää – J. Kukrus < Mari Orku, 1895). Puhas rehepeksja Sangaste Rehepeksulaul MAHA PESSI MUSTA RIHE, Vellekene, noorõkene, Ei ma keera kivikesi – Viis: Ann Kiivit (62a ) (EÜS VI 213 (104) < Sangaste khk, Restu v – A. Kiiss, 1909), tekst: Liis Vaher (EÜS VI, 338 (23) < Sangaste khk, v, Kösti t – A. Mõttus ja J. Sossi, 1911). Lina Puhja/Rannu LINAKENE, LINNUKENE, lõpele, leelale! Lõpe ära, linakene, lõpele, leelale – Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale! Lõpe ära, pika põllu, lõpele, leelale! Viis: Kadri Hermann (umb 65 a) (EÜS V 716 (10) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles J. Kivisaar (H I 2, 518 (7) < Rannu khk, Valguta v, 1888). Üle, vihm! Kuhja loomine Rõngu 1. 2. Ainale kullale, Virumaal vili kuivab, ainale, kullale, kullale, Jää meile, päiväkõne, ainale, kullale, kullale, Kuhja tiimi kukukõse, ainale, kullale, kullale, rua Rootsi neitsikese, ainale, kullale, kullale, Üles kirjutanud P. Kurg ja hr Bruus (EÜS II 9 (8) ja EÜS II, 29 (8) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905); teine viis (EÜS VII 68 (20) < Rõngu khk – P. Kurg ja L. Kurg, 1909-1910). Kuulus kuhjalooja Sangaste Heinale minek. Sangaste haina tegimise laul. LÄKI ALLA HAINA MANU, le-lee, lelo-le-lee, Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV 251 (1804) < Sangaste khk, 1877) (SKS, Lähteenkorva nr 309), teksti K. Gross (H II 31, 788 (8) < Sangaste khk, Laatre v, 1888). Kellele teen heina? Sangaste Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee, Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee, Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV 251 (1804) < Sangaste khk, 1877) (SKS, Lähteenkorva nr 309), tekst: Mai Liping (83 a) (H II 44, 607 (21) < Otepää < Sangaste khk, Kuigatsi v – J. Tammemägi, 1893). Talgulaul Rõngu MINA TÄNAN PERE ISAT, Ära ta tapnud selle härja, Viisi ja teksti kirjutas üles P. Kurg hr. Bruusi abiga (EÜS III 33 (9) ja EÜS VII 111/2 (83) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, tekst < P. Kurg, 1909-1910). Talgulaul Kambja KELLES SEE TALUS TASANE, talgu, talgu, Misperast talus tasane, talgu, talgu, Peremees on peeri-leeri, talgu, talgu, Viis ja tekst (laulnud) A. Klink (EÜS III 37 (26) ja EÜS III 66/7 (26) < Kambja khk – P. Kurg ja hr. Bruus, 1906). Teretamata möödaminejale Sangaste MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI, (Mööda minnes, kui karjust ei teretata). Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81) Sangaste khk, Laatre v – J. Aavik, 1904 = H II 59, 817 (8) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Tamm, 1898); tekst: Liis Vaher (EÜS VI, 384 (79) < Sangaste khk, v, Kösti t – A. Mõttus ja J. Sossi, 1911). Teretamata möödaminejale Sangaste Tundmata möödamineja MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI, (Kes es teretä, lauleti) Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81) Sangaste khk, Laatre v – J. Aavik, 1904 = H II 59, 817 (8) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Tamm, 1898); tekst: Kaarli Villa (74 a) (E 56036 (65) < Sangaste khk, Tagula k – E. Päss, 1925), täiendatud (H III 10, 573 (5) < Sangaste khk, Keeni v – M. Lepp, 1889). Teretamata möödaminejale Otepää MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA, Sul om suu soe sitaga, Mine suhu, mõse suuda, Si laul lauletas tolle, keis tüürahvast lähikesest ilma teretämata müüda lät. Viis: Emilie Kirkenbaum (45 a) (EÜS V 157 (100) < Otepää khk, Ilmjärve v – A. Kiiss, 1908), tekst: Liis Kattai (H III 26, 227 (4) < Otepää khk, Arula k – J. Silde, 1895). Teretamata möödaminejale Puhja (MIS) KULLED SA, KULUALUNE, Mine, mees, mööda minusta, Suu sul soe verega, Mõse suu soe veresta, Laulnud Kadri Puur (sünd. Villemson, 80 a) ( EÜS V 1222 (7) < Tartu l. < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908). Teretamata möödaminejale Rannu MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI, Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu), teksti kirjutas üles A. Tattar (H II 30, 540 < Rannu khk, Valguta v, Ranna k, 1889) Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, Nüssä mulle nüsku täüsi, Mul om suure tehtamise, Viis: Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (14) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967), teksti kirjutas üles J. Tammemägi (H II 31, 563 (17) < Otepää, 1890). Sõõru, lehmakene! Rõngu/Puhja Lehma lüpsje TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru! Viis: P. Kurg (EÜS III 36 (23) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr. Bruusi abiga, 1906), tekst: Ida Villand (E 55458 < Puhja khk, Kavilda v, Saare k, Tiide t – H. Eller, 1924). Sõõru, lehmakene! Rõngu Lüpsilaul. Lehma lüpsja TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru, Tsõõru, tsõõru, sõrgajalga, tsõõru, Laulnud P. Kurg (EÜS III 36 (23) ja EÜS III, 64 (23)< Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr Bruusi abiga, 1906). Sõõru, lehmakene! Sangaste Lehmalüpsi laul. Lehma nüssmisel SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, Viis: Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (14) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967), teksti kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 810 (93) < Sangaste khk, Tõlliste v < R. T., 1898). Sõõru, lehmakene Sangaste SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, Teeme me tüüle ruttu, Viis: Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (14) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967), tekst: Ann Simpson (72 a) (ERM 144, 64 (81) < Sangaste khk ja v, Restu vstmj – A. Karu, 1920). Sõõru, lehmakene Sangaste Retsiteeriti sõõrutamise ajal ajaviiteks. Üldsegi laulutooni ei antud, Laulnud Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 200 (10) < Sangaste khk, Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967). Võitegemine Sangaste Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967). Sangaste Hagu raiumas UI, UI, UI, UI, JUKUKENE, tutu, lutu, Viis: J. Tamm (EÜS I 799 (79) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Aavik, 1904), tekst: Matli Tammemägi (umb 80 a) (H II 31, 606 (71) < Sangaste khk, Kuigatsi (end. Pringi) v < (20 a. eest Otepää khk, Arulasse elama asunud) – J. Tammemägi, 1890). Puuraiuja Sangaste TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA, Viis: Ain Park (65 a) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss, 1909), tekst: Ann Kopel (76 a) (H II 44, 621 (69) < Sangaste khk, Kuigatsi v – J. Tammemägi, 1893), täiendatud (H II 5, 528 (188) < Sangaste khk – J. Hurt < Eeva Summer (60 a), 1877). Ladvad lindudele Sangaste KÕO UIKI, KÕO ÕIKI: Ega kägo siin es kuugu, Kägu kuku, kuusik tõrku, Oles see kägu kätte saasi, Viis: Jaan Libert (71 a) (EÜS VI 212 (96) < Sangaste khk, Keeni v – A. Kiiss, 1909), tekst: Mari Järvmägi (umb 35 a) (H II 5, 561 (238) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877). Ladvad lindudele Sangaste Lehti minek. Viha lehesil kävven KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI: Oos see kägu kätte saasse, Kägu kukku kuusemõtsan, Kägu kuku, kuusik tõrku, Viis: Jaan Libert (71 a) (EÜS VI 212 (96) < Sangaste khk, Keeni v – A. Kiiss, 1909), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 45, 435/6 (3) < Pihkva l. < Sangaste khk, 1891). Ladvad lindudele Võnnu Lehessi NEITSIKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, Viis: Mai Jaanson (78 a) (EÜS VIII 305 (49) < Võnnu khk, Ahja v, m – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles K. Veske (H II 29, 701 (26) < Võnnu khk, Ahja v, 1888). Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, Külä ise tare tek’ki, Müüdä juuski mündäs saksa, Ole ei liina, ole ei lippu, Viis ja tekst: Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 3, 16 VI-5) ja (E 56015 (16) < Sangaste khk, Tõlliste v, Korijärve k – E. Päss, 1925). Imelik maja. Metsa raiumine Sangaste SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA, Viis: Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 3, 16 VI-5 < Sangaste khk, Tõlliste v, Korijärve k – E. Päss, 1925), tekst: Ann Külvja (23 a) (H II 5, 558 (233) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877) Kalapüük külalistele Sangaste MINA MIES MEREMEHE POIG, Tulge poisi’, püüdke kallo, Viis: Helene Novek, sünd Villemson, 1879) (ERA II 271, 330 (8) < Sangaste khk, Kuigatsi v < Urvaste – I. Novek, 1940), tekst: Kadri Susi (umb 60 a) (H II 5, 457/8 (124) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877)._____________________________
__T u b a s e d__t ö ö d__
1. NEIUKENE NOORUKENE (Kam)
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
kas mõistad kangast kududa,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa?
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
kui ma kuan, kangas kabiseb,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
kui ma löön, lõngad lõbisevad,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
vassi varva veeretelles,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa.
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa
mina murran murdelista,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
astun anisilmilista,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
mina paugutan paberid,
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa,
mina lõksutan lõuendid
oot-oot kaemata, oot-oot kaemata, las mina pindu pitkunessa.
2. KETRÄ, KETRÄ, VOKIKENE! (San)
veeri voki poolikene, villa-kombalii,
lase sisse siidilanga, villa-kombalii,
siidilanga, niidilanga, villa-kombalii,
ma lää liina kudame, villa-kombalii –
sääl ma koa kolme rätti, villa-kombalii,
kolme rätti, kuvve pööra, villa-kombalii.
tõne laga laasiline, villa-kombalii,
kolmas kulda-kirjaline, villa-kombalii.
Riiast tulli reede (1) härrä, villa-kombalii,
Tartust tulli tarka härrä, villa-kombalii,
Valgast valgepää esändä, villa-kombalii.
tõi ta kulda kübärä tävve, villa-kombalii.
Kus ma kulda või kulutä, villa-kombalii,
vanna hõppet või häetä, villa-kombalii?
Neiu särgi siilu pääle, villa-kombalii,
neiu padjapööri pääle, villa-kombalii –
sinna kulda ma kulutä, villa-kombalii,
sinna hõppet ma häetä, villa-kombalii.Where To Buy ray ban sunglasses
3. VANU, VANU, SÄRGIKÕNI (San)
villa-kompalija,
vanu, vanu, särgikõni,
villa-kompalija,
villai, villai, villai vaa,
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija,air jordan sandals
villa-kompalija,
Juhanile Annege maada,
villa-kompalija,
villai, villal, villai vaa,
villai, villal, villai vaa,
villa-kompalija,
villa-kompalija,
pääle kata katekõste,
villa-kompalija,
villai, villai, villai, vaa,
villai, villai, villai, vaa,
villa-kompalija.
villa-kompalija,
üte piju, üte laiju,
villai, villai, villai, vaa
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija,Purchase Oakley sunglasses
villa-kompalija,
üte mõõdu neil mõlembel,
villa-kompalija,
villai, villai, villai vaa,
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija,
villa-kompalija,
üte piju pähitsele,
villa-kompalija,
villai, villai, villai vaa,
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija,
villa-kompalija,
üte laiju jalutsele,
villa-kompalija,
villai, villai, villai vaa,
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija.
villa-kompalija,
suu neil üte suve vannu,
villa-kompalija,
villai, villai, villai vaa,
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija,
villa-kompalija,
pää üte päävä vannu,
villa-kompalija,
villai, villai, villai vaa,
villai, villai, villai vaa,
villa-kompalija.cheap air max 90
4. VANU, VANU, SÄR'GIKÕNI (San)
vanu sis’se siidikarva, vilsti, pulsti,
vaijele vasekarva, vilsti, pulsti,
(h)ää vilstine vilistede, vilsti, pulsti,
(h)ää kaija kalevõn, vilsti, pulsti!air max tailwind 4
5. KETRAME SIIDI (Ote)
kuame kolm rätti:
üte pika-pilulise,
tõse laja-raamilise,
kolmanda kullakarvalise.
Üte viime soola pääle,
tõse viime saia pääle,
kolmanda kulutame esi ära.nike air max uk
6. KIE, KIE, PAAKENE! (Ote)
rutta, rutta, ruvvakene!
Mehe metsasta tuleva,
poisi puida ragumasta,
latse laaste korjamasta.
Pala, pala, ahjukene!
Mina tapa tallekese,
anna sulle lihakese,
esi lõmbi leemekese.ray ban sunglasses Online Shop
7. VEERE, VEERE, VÕIKE! (San)
8. KOKKO, KOKKO, KOOREKE! (Ran) (V-)
nike air max Spain
vana naese varake,
taivast tulgu,
kirnu mingu
kipaten ja kapaten,nike max air
ümbre männä
mütsä mätsä.
Vorsti ojast vesi toodi,
soolamõske pruugiti.nike air jordan wholesale
9. KEEDA PUTRU, PEEBU NAINE! (Rõn) (V-)
air jordan Korea
KEEDA PUTRU, PEEBU NAINE,
pane vesi, Viidu naine,
tee tuli, Tootsi naine,
lase jahu, Jaagu naine,
maitsa soola, Matsi naine,
tõsta maha, Tõntsu naine!
air jordan 5 retro
Üles kirjutanud A. Käärik (H IV 4, 502 (18) < Rõngu khk < (?) L. Uibu, 1891)
10. MEIE TAAR HAPNEMA (Puh, Ran)
külanaised kaklema.
Kes joob, joobnuks jääb,
Kes maitseb, see maha satab (sajab, kukub).ray ban sunglasses repair
11. RANTS, RAIU RUTTU PUID (San)
Tuks, tuu tuld,
Viks, vii vett
Pakand, pane pada üles!
Tuu jahu, Jaagu naine,
vala vetta, velle naine,
sipsa suula, Simmu naėne,nike air max retro
pane piima, Pėėtre naėne,
keera putru, poisi naėne,
mölla, mölla, Matsi naėne!
12.
Read more...
0 comments
__K a r i__j a __k a r j a n e__
Read more...
0 comments
1. MÕTSA IT´U, MÕTSA AT´U
mõtsa ellä Pühäjüri:
mõtsa karvane kasukas,
ärä tahtku mo tallekõst,
ärä murdku mu mullikat!
Kaidsa mo karjakõst,
puu taade, puhma taade,
kivi taade, kannu taade.nike air max id
2. KÜLA KARJUSSE KANATSE
ajage kari, õllele, siija poole, õllele, õõ-õõ, õllele,
siija suure, õllele, söödi poole, õllele, õõ-õõ, õllele,
siija laia, õllele, (p)latsi pääle, õllele, õõ-õõ, õllele!
Siin sööb kari, õllele, kaitsemete, õllele, õõ-õõ, õllele,
ilma vitsa, õllele, võttemete, õllele, õõ-õõ, õllele.
juu juvva, õllele, kirjakõne, õllele, õõ-õõ, õllele,
süü sedä, õllele, söödü-aina, õllele, õõ-õõ, õllele,
laku sedä, õllele, laane-aina, õllele, õõ-õõ, õllele,
maidsa seda, õllele, maa-aina, õllele, õõ-õõ, õllele!
Är sa otsku, õllele, oru-aina, õllele, õõ-õõ, õllele,
maastagu, õllele, suu-aina, õllele, õõ-õõ, õllele.
Oru-ainal, õllele, ollemagu, õllele, õõ-õõ, õllele,
suu-ainal, õllele, soolamagu, õllele, õõ-õõ, õllele,
maa-ainal, õllele, make magu, õllele, õõ-õõ, õllele,
ristikainal, õllele, Riia magu, õllele, õõ-õõ, õllele.
make magu = magus maitsenike air jordan 12
3. KÜLA KARUS…
tule sina, õo-õo, siiapoole, õo-õo,
mina lähen, õo-õo, sinnapoole, õo-õo,
paneme pullid, õo-õo, puskelema, õo-õo,
laseme sokud, õo-õo, pokselema, õo-õo!Where Can I Buy nike air max
4. AA MÕTSA, UNITSIGA!
custom nike air max
mes sa kavva , õllele, kodu teed, õllele?
Magasid sa, õllele, poisi man, õllele,
poiss sinu, õllele, likes kussi, õllele,
jäid kodu, õllele, kuivatama, õllele,
ahju pääle, õllele, avvutama, õllele,
tala alla, õllele, tahendama, õllele.Oakley sunglasses Switzerland
5. LIISAKENE, SÕTSIKENE
air jordan 19
aja kari, õku, õku, siiäpoole, õku, õku,
siin om illus, õku, õku, ainakene, õku, õku!ray ban cat eye sunglasses
aame pulli, õku, õku, puskelema, õku, õku,
esa härjä, õku, õku, eiskelema, õku, õku.
Minu pullil, õku, õku, punasarve, õku, õku,
vanal lehmal, õku, õku, vaskesarve, õku, õku,
õhvakesel, õku, õku, hõpesarve, õku, õku,
tinavidsel, õku, õku, tinasarve, õku, õku,
mullutsil olit, õku, õku, munasarve, õku, õku.air jordan nike
ütel mu karja, õku, õku, magavata, õku, õku! –
Kari mul seie, õku, õku, kallas soona (kallassenna?), õku, õku,
ise ma mänge, õku, õku, mäe pääl, õku, õku,
käopoig oll, õku, õku, käte pääl, õku, õku,
põdrapoig oll, õku, õku, põlvi pääl, õku, õku.
6. JAANIKÕNI, VELLEKÕNI
air max 1
mis sa kanga (kaua) kottun teid,
kelle man sa magasid?
Liisa man sa magasid.
Kuas teist ala kussi?
Jaan teist ala kussi.
Jäi ta kodu kuivatõmõ,
riida otsa riputõmõ,
aia otsa argutõmõ.air max 95 black
7. MIS SA KAVVA KOTTUN TEID?
Magasid sa, õlle, Mari man, õlle,
Mari sinu, õlle, likes kusk, õlle,
jäid kodu, õlle, kuivatem, õlle,
ahju otsa, õlle, argitem, õlle,
sanna otsa, õlle, saisatem, õlle,
riida otsa, õlle, riputem, õlle,
parre pääle, õlle, paisteme, õlle.Wholesale ray ban sunglasses
8. TULE METSA, TUHARUHI!
ray ban cat eye
saa mõtsa, oe-oe, savipada, oeo!
Mis kaua, oe-oe, kodu tegid, oe-oe,
elajaid sa, oe-oe, näljatasid, oeo?nike air max New Zealand
aame pulli, oe-oe, puskelema, oeo,
vana härjä, oe-oe, heiskelema, oe-oe,
minu pullil, oe-oe, punasarve, oeo,
vanal lehmal, oe-oe, vaskesarve, oe-oe,
õhvakesel, oe-oe, hõpesarve, oeo!oakley sunglasses repair
9. AA SIIA KARJAKENE!
siia keera, õllele, kirjakene, õllele,
aa siia, õllele, Maari karja, õllele,
siia keera, õllele, Maari kirja, õllele!
Konas me kulla, õllele, kokku saame, õllele,
konas me ella, õllele, ütte saame, õllele,ray ban 2132
kulla kokku, õllele, kutsutigi, õllele,
ella ütte, õllele, hõiguti, õllele,
marja ütte, õllele, maaliti, õllele!air max tailwind 4
10. KAUA KÄISIN KARJADESSA
air max 95 release dates
kaua karja hoole pool,
vai mina hulgasta uneti –
karjast katte karjat-lehma
eest katte esa hobune.Switzerland Oakley sunglasses
nõrka venda nõudemaie –
ori es otsi hobusta,
nõrk es nõua ratsukesta.
Võtsin valjad ma vajasta,
päitsed pääva tõusuteelta.
Tuli mull vastu kuukene,
võtsin kuulta ma kuuluta:
„Tere kuuda, kulda-meessa,
juhata mull’ karjat-lehma
ja ka raudjat ratsukesta!”
Kuu kuldane kuulutas:
„Kaasikussa karjat-lehma,
hobu hulgub heinamaala.”nike air jordan 10
Võtsin uuest päitsed pihku,
valjad kaenla kaeluspidi,
läksin mõne sammukesta,
pea paari kümmenda.
Hobu vastu hirnumaie.
eks sina olnud orassel,
tantsind talu tataressa,
rünnasid suvirügida?”
Hobu vastu vaidlemaie:
„Ei mina olnud orassel,
ei mina tantsind tataressa,
ei rünnand suvirügida –
metsas mõnda heina sõin,
mis mul magus maitsimaies
ega pahas panemaies.”air jordan nike
11. AAGE SEIE KÜLA KARJA!
air max 180
o voe voe, o voe voe, o voe voe, oeo!
Aa’ge seie, õku, õku, küla karja, õoko,
külalapsed, õku õku, küla karjas, õoko,
siin on heina, õku õku, karjal süia, õoko,
keraldeli, õku õku, kirjal süia, õoko!
Mina kitse, õku õku, kivi otsas, õoko,
mina hoian, õku õku, oma karja, õoko!oakley protective eyewear
12. KOS ME OMMEN KOKKU LÄÄME?
Suure sikka sarvile,
aha kitse anna alla!nike air jordan v5 retro
13. TSOO KARJA, KARJA MANU!
14. AJA MÕTSA MÕISA KARJA
mõtsa liigu liina karja,
soo (sohu) suure herra karja,
palu (pallu) pika papi karja.ray ban cockpit
laku kari, kon ma lase,
söö seda söödi-haina,
laku seda laane-haina,
seni kui kasvas karja-haina,
muhenessa muud haina,
ahunessa angerpürsti,
pihunessa pilliroogu.ray ban mirrored sunglasses
15. SÜÜ, KARI, SAISA, KARI!
air jordan retro 10
seeni jakka, õlle, õlle, viisu kabla, õlle, õlle,
kinnitelle, õlle, õlle, kängä rihma, õlle, õlle,
pane paela, õlle, õlle, seere pääle, õlle, õlle.oakley sunglasses uk
hulga jõie, õlle, õlle, ma uinusi, õlle, õlle,
kari seie, õlle, õlle, kaldeenna, õlle, õlle,
esi mängse, õlle, õlle, mäe päällä, õlle, õlle,
leetitesi, õlle, õlle, lepikunna, õlle, õlle,
kaie kulla, õlle, õlle, kuusikunna, õlle, õlle.ray ban bifocal sunglasses
16. KÜLÄ KARJUSSE KAVALE
air jordan New Zealand
külälatse, õlle, ladu (loodud?) laiska, õlle,
süütvä meie, õlle, söödü veere, õlle,
põimva meie, õlle, põllu veere, õlle,
kakva meie, õlle, kaara kolga, õlle,
niitva meie, õlle, niidu nuka, õlle,
rüäst vei ta, õlle, rüppü tävve, õlle,
kaarast karja, õlle, rõiva tävve, õlle.green oakley sunglasses
17. LÄKI ETTE ELAJILE
discount ray ban sunglasses for men
õõ, õõ, õllele,
kae kui kavven, õllele, karja otsa, õllele,
õõ, õõ, õllele,
ligi liina, õllele, lehma otsa, õllele,
õõ, õõ, õllele, ray ban sunglasses 3025
Poolamaal om, õllele, pulli otsa, õllele,
õõ, õõ, õllele,
Saksamaal om, õllele, sarve otsa, õllele,
õõ, õõ, õllele,
Taga Tartu, õllele, karja otsa, õllele,
õõ, õõ, õllele.nike air jordan xi retro
18. ÄRÄ KATTE KARJAKENE
air max 90s
maha jäivä jälekese, tutu, lutu,
jäle lätsi järve poole, tutu, lutu,
tii-rada ranna poole, tutu, lutu,
nõrgakesta nõudamaie, tutu, lutu,
ull tu’l vällä unnatenna, tutu, lutu,
nõrk tu’l vällä nõretenna, tutu, lutu,
ullike tõi uibupuida, tutu, lutu,
nõrgakene nõglapuida, tutu, lutu,Oakley sunglasses Italy
otsimaie, kaemaie, tutu, lutu:
ajasin jäle järve poole, tutu, lutu,
tii-raa ranna poole, tutu, lutu.
Löidse karja kalda päälta, tutu, lutu:
Saksamaal oll sarveotsa, tutu, lutu,
Poolamaal o’l pulli otsa, tutu, lutu,
kavven meie karja otsa, tutu, lutu,
üle kengu kirja otsa, tutu, lutu.nike air max 90
19. PERENAINE PETTIS MINDA
mina küll petti perenaista!
Lätsi mõtsa kündemaie,
härja panni hää haina pääle,
lehma panni lepikusse,
kitse kalli kopelisse,
vasika vii(sin) varet mäele,
lamba lauri tatarisse.oakley custom eyewear
u-hu no toonatse kuradi,
kitse poiga kergitenna,
vasikite vantsutenne,
tallekeste tantsutaja,
karjalaste kargutaja,
soe poige sorgutaja.nike air max 2006
20. MINA PETTI PERENAISE
fake ray ban
lätsi mõtsa kõndimaie,
lehma panni leppikusse,
härja hää aina pääle,
kitse kieru koppelisse,
varsa vare mäele,
lamba Lausi tatteriide.
Uhe unte, tohoo tontti,
tohoo tontti ni toonatse,
kuradi kergitaja,discount oakley flak jacket sunglasses
vasikade vandsutaja,
tallekeiste tandsitaja.
Eilu-leilu, lei ma leilu,
lei ma leila leppikuna,
ai see sarve haavikuna.
21. KARJATSEL OM KURI PÕLI
äestajal hää põli,
põli põllu kündijal.
Iki pia mia minema,
iki ma ori ojume,
iki ma vaene vajume.
Talu tüdar jääs tagasi,
pere tüdar jääs perale,Discount air jordan
koe või minna vaenelatsi?
Pää tal paistab päälta mõtsa,
jala alta arva mõtsa,
kiha mõtsa keskeelta.air jordan 21
22. AASIN KARJA KALDA ALLA
Purchase air jordan
jõe äärte, õllele, söödamaale, õlle.
vanamees vaski-, õllele, kübaraga, õlle,
hõbe-ikke, õllele, õla pääla, õlle,
kulda-taski, õllele, kaenlaessa, õlle.
„Müi mull ära, õllele, oma hoosta, õlle,
kauple ära, õllele, oma karja, õlle!”ray ban sunglasses
virku talle, õllele, vastasin, õlle:
„Enne müün ma, õllele, mütsi päästa, õlle,
kauplen kaelast, õllele, helmekorra, õlle,
enne kui müün ma, õllele, isa hoosta, õlle,
kauplen ära, õllele, isa karja, õlle!”cheap nike air max 95
23. TULL, LULL, TULE APPI!
ära viija härja paari, tutu, lutu,
kutsa maha kopsatie, tutu, lutu,
karjas kinni köidetie, tutu, lutu!nike air max 96
24. KARI KARAS KAARA
oma velle vi’llä,
oma esä ernede,
oma taade tatriku,
oma onu uppa,
tõse mihe tõugu.
25. MIMMULI, MAMMULI
küdsä mulle kukuli!
Üits karjus aige,
tõine karjus tõbine,
kolmas kuhalt ärä koolu.
Kit’s tege kirstu,
rästäs ragu risti,
tsiga tsong auda,
pihu pess kellä,
äniläne ällitas last.
26. SIIN ON ILLUS IRRE MÕTSA
paraliku palgimõtsa –
viisi ise (isa?) tarre tetä,
veli irsi vöörütede.
valla veli irre vöörüt’.
Tek’i tare teije pääle,
aida telje arre pääle.
müüda mündätse emändä –
üt’s kitt liina, tõne lippu,
kolmas keiseri kerikut.
ole ei keiseri keriku –
seo sandi sannakõne,
vaese mihe var’ukõne.
27. MINNU LAISAS LAIDETIJA
põdelikust põletija –
esi laiska mu laidija,
põdeliku mu põlgija,
esi laiska latsest saani,
põdeliku põlvist saani.
mõne mihi mõrsijast,
mõne poisi pruudikõses –
mis must saa mihi mõrsija,
kua poisi pruudikõne –
mina pihast peenükõne,
olaluusta ohukõne,
keskest köüdse keerukõne,
nimesiista niidkõne.
olaluu udsa rätti,
kaal ei kanna kaalaraha,
rind ei kanna suurta sõlge,
sõrme Riia sõrmussida.
28. KUUKU, KUUKU, PÄIVAKENE (San)
Karjuse laul
kuuku, päiva, kõrgele,
saa saksa süüma aigo –
saksa sööva sada kõrda,
tutenigu tuhat kõrda,
maa rahvas mittu kõrda,
karjus vaene kaits kõrda.
29. LASS LEODA, LILLIK-LEHMA (San)
sulane süü, suu suula-leiba,
lass leoda, lass leoda, Lillik-lehma,
mina tambi taari-leiba,
lass leoda, lass leoda, Lillik-lehma,
peremies süü piima-leiba
__V i h m,_ v i h m_ ja_k a r j a n e__
1. VIHMAKENE, VELLEKENE
uhukene, õllele, omatsekene, õlle,
ära tekkü, õllele, minda likkes, õlle,
mul pole kodus, õllele, kuivatajat, õlle,
kuiva hamme, õllele, andijat, õlle,
särgi sälge, õllele, seedijat, õlle.
2. VII ÄRA VIHMAOOGU!
vii vihma Virumaale,
aja oogu Arjumaale,
Virumaal om mehed mustad,
mehed mustad, naised laisad,
tütrigu igi-tigeda,
poisi kannu-karvalise,
latse kui ne tuli-tukki.
mehed valged, naised virgad,
tütrigu ime-ilusa,
poisi kui ne poole-saksa,
latse kui oa-äelme.
3. VIHMAKÕNE, VELLEKÕNE!
veeri meile, õllele, Venemaalta, õlle,
astu meile, õllele, Harjumaalta, õlle,
tule meile, õllele, Turjamaalta, õlle,
sõvva meile, õllele, Sõrvamaalta, õlle!
meie nurme, õllele, närtsimassa, õlle,
ainamaada, õllele, hallitamas, õlle.
tule huugu, õllele, uha meidä, õlle,
me’e musta, õllele, muide siäs, õlle,
tõrvas-kandu, õllele, tõiste siäs, õlle!
4. TULE, TULE, TUULEKÕNE!
vii vihma, õllele, Venemaale, õlle,
aja huugu, õllele, Harjumaale, õlle,
tõuka vihma, õllele, Turjamaale, õlle,
saada sagar, õllele, Sõrvamaale, õlle!
näite nurme, õllele, närtsimassa, õlle,
ainamaada, õllele, hallitamas, õlle!
mine huuga, õllele, uha neidä, õlle,
nemä musta, õllele, muide siäs, õlle,
tõrvaskandu, õllele, tõiste siäs, õlle!
5. VIHMAKENE, VELLEKENE!
ära minu likkes tekku, õõ-oo,
likkes tekku-ui linnukesta, õõ-oo,
kaunist karjalatsekesta, õõ-oo!
ei ka tare, kon ma tahena, õõ-oo,
ei ole taati tare tennu, õõ-oo,
veli palke veeretanu, õõ-oo –
külataati tegi tare, õõ-oo,
külaveli veerit palgi, õõ-oo.
elukambre Kambjade, õõ-oo,.
6. VIHMAKENE, VELLEKENE
huukene omatsekene,
vii vihma Virumaale
aja huugu Harjumaale:
Virun vihma vaadeti,
Harjun huugu oodeti.
mine üle, meeli ära,
käi tasa taldu ära!
Likes tėėt, mina ligune,
märjas tėėt, mina mädane –
ei ole kottu, kun’ ma kuiva,
tare asend’ kon tahene,
ole’i esa tarre tennu,
veli nurka nukertennu,
sõsar pa´lki tsõõritanu.
võõras nurka nukertenu,
võõras veli parre pannu.
võõras pa´lki tsõõritanu.
paari pantu partsiluusta,
katus katet kalaluusta.
7. KAR'US'S'IDA VAESIDA
alle ilma armetuida,
mi ol’l’ vesi vitsa pääl,
kaste kaara lehi pääl –
tuu kar’us’s’e kaalan,
tuu orja ola pääl,
kõrralõse kõhri pääl,
teolõse tek’i pääl,
palga poisi palaje pääl.
8. VIHMAKÕNI, VELLEKÕNI
oogukõni mu(u) omane,
saokõni mu(u) sõsari –
är sa minnu liges teku,
liges’ teku linnukõista,
liges linnu latsekõista!
Ole_i kottu, kon ma kuiva,
ise tarre (tare alust), kon tahine,
kodu kuiva kuuse all(a),
tare tamme lehi all,
sääl kolul (kuhal) ma kuiva,
sääl tarel ma tahine.
9. VII ÜLE VIPE VIHMA
üle saada sak’e uu,
vii vihma Virumaale,
saada uugu Arjumaale,
Virumaal vil’lä palasse,
Arju aita algenese.
nee o näiju viie viina,
viie viina, kuvve kosja.
Viie viina iks Virumaalta,
kuvve kosja iks Kuuramaalta.
Jovva-i viinu vastu võtta,
kuusi kosju kodu saata.
Ärä väs’üs vär(ä)te tulpa,
saisatelle saiba paari.
10. SEELU, SEELU SELGEMBELE!
vaalu, taėvas, valgembele,
mine üle, vihmakene,
tule vällä, päėvakene!
Ma tėė päeval pätsikese,
murra musta kukekese,
esi süü ma süamekese,
latse lakva leemekese.
a’a huugu Harjumaale,
saada huugu Saksamaale.
Venne-maal villä’ palase’,
Harju aida’ algenese’ –
sinnä vihma oodetas,
pal´l´ond vihma palleldas.
mehe musta, naise o laisa,
tüdruku o üli-higitse,
latse laastu-karvalise.
Mine, huugu, uha neida,
mine, rahe, rapsi neida,
mine, vihm, virute neida!
11. VIHMAKÕNE, VELLEKÕNE!
oogukõne, õlle, õlle, mu omane, õlle, õlle,
ärä minnu, õlle, õlle, likes teku, õlle, õlle,
likes teku, õlle, õlle, ma ligune, õlle, õlle,
märjäs teku, õlle, õlle, ma mädäne, õlle, õlle.
olei tarre, õlle, õlle, kon tahene, õlle, õlle,
olei esä, õlle, õlle, tarre tennü, õlle, õlle,
veli palki, õlle, õlle, veerütenu, õlle, õlle.
tare tamme, õlle, õlle, lehe alla, õlle, õlle,
sääl kuan, õlle, õlle, mina kuiva, õlle, õlle,
sääl taren, õlle, õlle, ma tahene, õlle, õlle.
12. VIHMA NAKSI MEIL SADAMA
VIHMA NAKSI, õlle, MEIL SADAMA, õlle,
õlle, õlle,
udsu naksi, õlle, undsetama, õlle,
õlle, õlle,
kodo jäie, õlle, vihma-vilsti’, õlle ,
õlle, õlle,
unehtun, õlle, udsu-kübär, õlle –
õlle, õlle,
velle kätte, õlle, vihma-vilsti, õlle’,
õlle, õlle,
uno kätte, õlle udsu-kübär, õlle.
tuo, veli, õlle, vihma-vilsti’, õlle,
õlle, õlle,
tuo, uno, õlle, udsu kübär, õlle.
sata, vihma, õlle, saa maada, õlle,
õlle, õlle,
sata, utsu, õlle, saa uinuda, õlle,
õlle, õlle,
eidä elget, õlle, saa engätä, õlle!
kes pand põvva-, õlle,-la magama, õlle,
õlle, õlle,
kua elkel, õlle, en´gämä, õlle?
põvval panti, õlle, poimamaia, õlle,
õlle, õlle,
elkel eina, õlle, tegema, õlle.
13. VII VIHMA VENEMAALE!
Venemaa vilja kõrbese,
Venemaa põllu põlesse!
Too päiva siia maale:
meie maa põllu mädanese,
meie maa vilja ikkerdava!
14. ÜLE, ÜLE, VIHMAKENE!
üle, vihma-huukene!
Vii vihma Virumaale,
aja huugu Arjumaale –
Virumaal on mehed mustad,
mehed mustad, naised laisad,
tüdrukut töötegijad,
poisid kannu-karvalised.
15. VIHMUKENE, VELLEKENE
ärä minnu, õku, õku, likes teku, õo-ku,
likes teku, õku, õku, linnukesta, õo-ku,
kastku karja-, õku, õku, latsekesta, õo-ku –
ei mul kotu, õku, õku, kon ma kuiva, õo-ku,
ei ole tarre, õku, õku, kon tahena, õo-ku:
kodu kuiva, õku, õku, kuuse alla, õo-ku,
tare tamme, õku, õku, tõhva alla, õo-ku.
veli maija, õku, õku, soetanu, õo-ku,
sõsar palki, õku, õku, tsõõritanu, õo-ku.
aja huoku, õku, õku, Harjumaale, õo-ku;
Vennemaal om, õku, õku, mehe musta, õo-ku,
mehe musta, õku, õku, naise laisa, õo-ku,
tütriku igi-, õku, õku, pigitse, õo-ku,
poisi kannu-, õku, õku, karvalise, õo-ku. –
mine huoku, õku, õku, uha näida, õo-ku!
mehe valge, õku, õku, naise virga, õo-ku,
tütriku ime-, õku, õku, ilusa, õo-ku,
poisi kulla-, õku, õku, karvalise, õo-ku,
latse valge, õku, õku, kui vaeliku, õo-ku,
karjuse kui, õku, õku, kullerkuppu, õo-ku.
16. VIHMAKENE, VELLEKENE
hoogukene, õõ-oo-oo, mo omane,õõ-oo-oo,
ärä minnu, õõ-oo-oo, likkes tekku, õõ-oo-oo,
likkes’ tekku, õõ-oo-oo, linikest, (linnukest), õõ-oo-oo,
kastku karja-, õõ-oo-oo, latsekeist, õõ-oo-oo!
ei ka tarre, õõ-oo-oo, kon tahena, õõ-oo-oo,
mul pole esä, õõ-oo-oo, tarre tennu, õõ-oo-oo,
veli pailke, õõ-oo-oo, veeritänu, õõ-oo-oo.
külä-veli, õõ-oo-oo, pailke veeritänu, õõ-oo-oo.
Uis aid tettu, õõ-oo-oo, undi-luust, õõ-oo-oo,
katus kana-, õõ-oo-oo, pudsaijst, õõ-oo-oo.
17. VIHMAKENE, VELLEKENE
vii vihma, oe-oe, Vennemaale, oe-oe,
aja hoogu, oe-oe, Harjumaale, oe-oe –
Vennemaale, oe-oe, vili palas, oe-oe,
Harju aita, oe-oe, kõrbenessi, oe-oe.
hoogukene, oe-oe, mu omane, oe-oe,
ära minnu, oe-oe, likes teku, oe-oe,
likes teku, oe-oe, linnukesta, oe-oe,
kastku karja-, oe-oe, latsekesta, oe-oe!
ega tarre, oe-oe, kon tahena, oe-oe,
ei ole esä, oe-oe, tarre tennü, oe-oe,
veli palki, oe-oe, veerütänu, oe-oe –
küla-esä, oe-oe, tare tennü, oe-oe,
külaveli palgi, oe-oe, veerütänu, oe-oe.
paari pantu, oe-oe, pardsiluista, oe-oe,
roovi roodli, oe-oe, rääbusista, oe-oe,
katus pääle, oe-oe, kanasulist, oe-oe,
usse ette, oe-oe, hundiluista, oe-oe,
põrmand alla, oe-oe, põdraluista, oe-oe.
Sinna minnu, oe-oe, sisse ei lasta, oe-oe,
sinna siiditse, oe-oe, tuleva, oe-oe,
kalevitse, oe-oe, kalduva, oe-oe.
18. MELLES ILMAKE UDSUNE?
melles taivas tahmastedu, eo-eo-eo-eo-ee? –
Sellep ilmake udsune, eo-eo-eo-eo-ee,
sellep taivas tahmastetu, eo-eo-eo-eo-ee,
et ne sõtsi sõneleva, eo-eo-eo-eo-ee,
velitse viha peava, eo-eo-eo-eo-ee,
kälitse kärava, eo-eo-eo-eo-ee,
tädipoja tänkeleva, eo-eo-eo-eo-ee,
lella latse leppimada, eo-eo-eo-eo-ee,
onupoja oigeleva, eo-eo-eo-eo-ee.
sellep taivas tahmastedu, eo-eo-eo-eo-ee.
paista siia platsi pääle, eo-eo-eo-eo-ee,
kündija kübärä pääle, eo-eo-eo-eo-ee,
äestaja äkke pääle, eo-eo-eo-eo-ee!
aja hoogu Harjumaale, eo-eo-eo-eo-ee –
Villandi vili kõrbenessi, eo-eo-eo-eo-ee,
Harju aita palasse, eo-eo-eo-eo-ee.
mehe musta, naise laisa, eo-eo-eo-eo-ee,
tüttriku igitigitse, eo-eo-eo-eo-ee,
latse tuli-tukkikese, eo-eo-eo-eo-ee.
mehe valge, naise virga, eo-eo-eo-eo-ee,
poisi kullakarvalise, eo-eo-eo-eo-ee,
latse hõbelastukese, eo-eo-eo-eo-ee.
19. VIHMAKENE, VELLEKENE
hookene, omatsekene, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
ära tee likkes linnukesta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
ära kasta karjalatsekesta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee –
ei ole kodu, kos ma kuiva, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
tõista tarre, kon tahenda, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
ei ole kodu kuivatajat, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
kuiva hamme andijatta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee.
tare tamme juure alla, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee.
20. KARJUSSIIDA, VAESIIDA
alla ilma, õlle, armetuisi, õlle,
miä nu vihma, õlle, vitsa päällä, õlle,
kaste kaara, õlle, lehe päällä, õlle,
tuu nu karjuste, õlle, kaala päällä, õlle,
eidsiliste, õlle, ihu päällä, õlle,
teopoiste, õlle, teki päällä, õlle!
21. VIHMAKÕNE, VELLEKÕNE
ära minnu likes teku, õõ-õõ-oo,
huuke (hooguke), mu omane, õõ-õõ-oo,
ära minnu likes teku, õõ-õõ-oo,
vihma-sagar, sugulane, õõ-õõ-oo,
ärä minnu likes teku, õõ-õõ-oo,
likes teku tsirkukõista, õõ-õõ-oo,
kaunist karja latsekõista, õõ-õõ-oo!
like pääga pääsukene, õõ-õõ-oo –
mul ei kodu, kon ma kuiva, õõ-õõ-oo,
tare, kon ma tahene, õõ-õõ-oo.
mul pole esä tare tennu, õõ-õõ-oo,
veli palki veeritänu, õõ-õõ-oo!
Kuuse all om minu kodu, õõ-õõ-oo,
tare tamme lehe all, õõ-õõ-oo.
22. VIHM, MINE VENNEMAALE! (Kam)
päiv, tule meie maale!
Ma anna sulle
püti piimä, pätsi leibä.
x.
__L õ i k u s l a u l u d__
1. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE
vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele!
Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele,
vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele,
ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele,
sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,
sijä kure kumartede, lõpele, lõpele,
pääsukõse pääle tulla, lõpele, lõpele.
läki uvve ii pääle, lõpele, lõpele,
tõse vastse vao pääle, lõpele, lõpele,
kohes mi eilä ii jäti, lõpele, lõpele,
varrre (toona) vao mi uneti, lõpele, lõpele.
Kui ei lõpe lõigatenna, lõpele, lõpele,
siis ma jäta tsirke süvva, lõpele, lõpele,
tsirke süvva, nir´ke neeldä, lõpele, lõpele.
Söö tsirku, neelä ni´rki, lõpele, lõpele,
haara veerest, ahka tsirku, lõpele, lõpele!
2. AJA OTSA, IIKÕNE
veeri viirde, veerekõne, lõpele, lõpele!
Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele,
siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele,
tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele!
3. LASKE KÄE LAJALE
panke sõrme’ sõudemalle,
sõs mie’ tüö tegünes,
maa kavvest kahanes. –
tõse vastse vao pääle,
koe mie’ eelä ie jäti,
varre vao mie’ uneti.
Eila jäti, ei no tiijä’,
toona jäti, ei no tunne’,
varre vao, ei mäletä.
varsa noore vao pääle.
Kes sei iiru itskemilta,
varsa noore vao päält?
Susi sei iiru itskemilta,
varsa noore vao päält. –
viljä kokko kannetu.
Viskame nüüd tsirbisiid:
kes no ärä koolenes,
tol tsirp kummali karaku,
kes vällä veedenes,
nuo’ vierde visaku,
kiä kodo jäävä,
nuo’ kokko koguku.
4. ÄRÄ MINA PÕIMSE PIKÄ PÕLLU
joo-eda, pikä põllu, joo,
ärä mina laa’pse, joo, laja väl’lä, joo,
joo-eda, laja väl’lä, joo.
joo-eda, iikene, joo,
otsa, veere, joo, veerekene, joo,
joo-eda, veerekene, joo,
otsan sinna, joo, oodetiia, joo,
joo-eda, oodetiia, joo,
veeren vasta, joo, võetiia, joo,
joo-eda, võetiia, joo.
joo-eda, onunaine, joo,
veeren võt’ vasta, joo, vellenaine, joo,
joo-eda, vellenaine, joo.
joo-eda, naaru-naari, joo,
tõiste nurme, joo, iku-iki, joo,
joo-eda, iku-iki, joo.
joo-eda, pika põllu, joo,
ärä mi laapsi, joo, laja vällä, joo,
joo-eda, laja vällä, joo.
joo-eda, kulunu, joo,
vikat hen’gäs, joo, hainamaale, joo,
joo-eda, hainamaale, joo.
5. KURI SIJÄ MAHA KUMARTEDE
paha pihta painutede, vaagiloo, vaagiloo,
neide tooni nurrmi pääle, vaagiloo, vaagiloo,
madaligu maije (maade) pääle, vaagiloo, vaagiloo.
matal lindu maale (maha) laske, vaagiloo, vaagiloo,
peljläs uibust ubiniida, vaagiloo, vaagiloo,
sarapuusta pähkemiida, vaagiloo, vaagiloo,
mõttel pähä putuvatta, vaagiloo, vaagiloo,
lagipähä langevatta, vaagiloo, vaagiloo,
otsa ette kukuvatta, vaagiloo, vaagiloo.
6. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!
Lõpele, leeläle!
LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, leeläle,
vähene sa, väljakene, lõpele, leeläle,
saa otsa, saarekene, lõpele, leeläle!
kui ei lõpe põllukene, lõpele, leeläle,
siia jätan sirgu süüa, lõpele, leeläle,
sirgu süüa, nirke neeldä, lõpele, leeläle,
siia sirgu kummardada, lõpele, leeläle,
siia lõõri lõõritada, lõpele, leeläle,
pääsukeste pääle tulla, lõpele, leeläle,
mõtusel mune muneda, lõpele, leeläle,
tedrele teha pesada, lõpele, leeläle.
pääsukene olli päeva, lõpele, leeläle,
hani maganud aastakese, lõpele, leeläle.
kure kuube, tedre tekki, lõpele, leeläle,
haraka aluspalaka, lõpele, leeläle.
Kure kuube jutiline, lõpele, leeläle,
tedre tekki täpiline, lõpele, leeläle.
7. LÕPE PÕLDU, LÕÕRI PÕLDU
LÕPE PÕLDU, LÕÕRI PÕLDU, lõpele, leelale,
lõõri põldu, sõõri nurme, lõpele, leelale –
meie põllud peratu pikkad, lõpele, leelale,
meie vällad väga laiad, lõpele, leelale,
otsa joosva jo ojaje, lõpele, leelale,
põllu veered Venemaale. lõpele, leelale
8. LÄÄME UUELE IELE
9. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE
kui sa ei lõpe, siia jätan, lõpele, lõpele –
sirgu süüa, nirgi neelda, lõpele, lõpele!
Lõpe, lõpe, põllukene, lõpele, lõpele!
Mis ma rutta, mis ma rühja, lõpele, lõpele –
ei ole oma isa nurme, lõpele, lõpele,
ei ole velle vilja välja, lõpele, lõpele.
Tooni nurme tulle pantu, lõpele, lõpele,
uibu pääle istetedu, lõpele, lõpele,
kase pääle kasvatedu, lõpele, lõpele.
korra teisite kõnele, lõpele, lõpele:
vellekene hellakene, lõpele, lõpele,
ära võtta leske naesta, lõpele, lõpele,
lesk om kuri lepitada, lõpele, lõpele,
mehe naene meelitada, lõpele, lõpele.
10. LÕPE, LÕPE, VIL'JAKENE
lõpe, lõpe, tõvvukene, õigake, lõigake!
Kui ei lõpe, siijä jätä, õigake, lõigake,
siia jätä tsirke süvvä, õigake, lõigake,
tsirke süvvä, nirke neeldä, õigake, lõigake.
ära laabe laia väljä, õigake, lõigake,
es jää põllule põdema, õigake, lõigake,
ee (ee – esi, ee) pääle hingamä, õigake, lõigake,
kuu (kubu – koo) pääle koolema, õigake, lõigake.
tulevases teisipäevas, õigake, lõigake,
küll jääb siia tsirgu süüa, õigake, lõigake,
musta tsirgu muna luua, õigake, lõigake!
11. OTSA, OTSA, IEKENE
vierde veeri, veerekene, lõpele, lõpele!
Otsan oodi mu omane, lõpele, lõpele,
veeren vahti velle noore, lõpele, lõpele;
otsan õlut joodetie, lõpele, lõpele,
veeren viina servatie, lõpele, lõpele.
12. AJA OTSA, IIKÕNE
veeri viirde, veerekõne lõpele, lõpele!
Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele,
siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele,
tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele!
13. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE
kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele,
jätä siijä tsirke süvvä, lõpele, lõpele,
tsirke süvvä, nirke neelda, lõpele, lõpele!
Siin om kündnu künnik (kühmik?)-säl’gä lõpele, lõpele,
äestänu ägel-jalga, lõpele, lõpele!
14. EMÄKENE, MEMMEKENE
tee tsirpi sa teräväs, lõpele, lõpele,
rae rauda kumeras, lõpele, lõpele!
Ma lää, väike, vällä pääle, lõpele, lõpele,
noorekene nurme pääle, lõpele, lõpele.
ii pääle hingamaie, lõpele, lõpele?
Sirp jäi põllule põdema, lõpele, lõpele,
ii pääle hingamaie, lõpele, lõpele.
põdelikus põleti, lõpele, lõpele:
laisk ma olli latsest saani, lõpele, lõpele,
põdelik jo põlvest saani, lõpele, lõpele.
15. AJA OTSA, IIKENE
veeri viirde veerekene, lõpele, lõpele,
otsan meid jo oodetasse, lõpele, lõpele,
veeren vasta võetasse, lõpele, lõpele.
Veeren ootva velle noore, lõpele, lõpele,
otsan ootva me omatse, lõpele, lõpele,
kes’ vii viina vintsukille, lõpele, lõpele,
õlle toopi tuhnakille, lõpele, lõpele.
Viina viijas vereville, lõpele, lõpele,
õlletoobid toredille, lõpele, lõpele.
16. LÕPE ÄRA, RÜÄKENE!
Kui ei lõpe, siia jäta, lõpelee, lõpelee,
sirke süvva, nirke neelta, lõpelee, lõpelee.
Lõpe ära, rüäkene, lõpelee, lõpelee!
Vihk sai viiel laisal poisil, lõpelee, lõpelee,
kuhi kolmel virgal neiul, lõpelee, lõpelee.
17. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE
kõrise, kõvver ravvakene!
Kelle sirp siin ette jõvvap,
sellel peigmees mütsi ostap.
H II 56, 585 < Võnnu, Mäksa v. – H. Mikkel (1895).
18. UJU OTSA, IIKENE!
uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake!
Kui sai otsa ju ujunu, hõigake, lõigake,
kui sai veere ju vedanu, hõigake, lõigake –
otsan olid ugalased, hõigake, lõigake,
veeres olid venelased, hõigake, lõigake,
saares suured sakselased, hõigake, lõigake.
uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake!
Otsan uutva õllevaadi, hõigake, lõigake,
veeren vahtva viinavaadi, hõigake, lõigake.
19. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE
20. SIRISE, SIRISE, TSIRBIKÕNE
sire-tsirbi, kõrvu, (roodu)
kõlise, kõlise, kõvver rauda,
sire-tsirbi, kõrvu,
anna otsust ootajale,
sire-tsirbi, kõrvu,
tuleviku kuuluta,
sire-tsirbi, kõrvu!
sire-tsirbi, kõrvu,
kes siist ärä koolenessä,
sire-tsirbi, kõrvu;
sire-tsirbi, kõrvu,
kes siist viässe mihele,
sire-tsirbi, kõrvu;
sire-tsirbi, kõrvu,
kes siist endäl naise võttab,
sire-tsirbi, kõrvu!
21. TSIRISÄ, TSIRISÄ, TSIRBIKE!
kõrise, kõvver ravvake!
Kelle tsirp siin ette jõvvap,
selle (1) peigmiis mütsi ostap.
Laga esi (2), laideti,
vao-pikkä, vanneti,
saije otsa – kiteti:
siin om tütär tööda tennü,
laits om kässi laotanu.
2 esi – üks jagu viljast, mis põimamisel ühe korraga ette võetakse – ([cyr]).
22. LINAKENE, LINNUKENE
võinud sa ennem, jo-eda, maale mäända, jo-eda, ai-lii-joo, maale mäända, joo,
ennem jääda, jo-eda, järve põhja, jo-eda, ai-lii-joo, järve põhja, joo,
kui sa kärmast, jo-eda, kätte said, jo-eda, ai-lii-joo, kätte said, joo –
pääle lüüa, jo-eda, päevilisel, jo-eda, ai-lii-joo, päevilisel, joo,
minu õla, jo-eda, piinamaie, jo-eda, ai-lii-joo, piinamaie, joo,
käsivarta, jo-eda, vaevamaie, jo-eda, ai-lii-joo, vaevamaie, joo,
talvel vokki, jo-eda, tallutamaie, jo-eda, ai-lii-joo, tallutamaie, joo.
kiskijälle, jo-eda, silmä siidi, jo-eda, ai-lii-joo, silmä siidi, joo,
talo tüterille, jo-eda, lõnga, jo-eda, ai-lii-joo, lõnga, joo –
ega tänata, jo-eda, tegijä sõrmi, jo-eda, ai-lii-joo, tegijä sõrmi, joo,
vannutakse, jo-eda, valaja näppu, jo-eda, ai-lii-joo, valaja näppu, joo.
23. LINAKESE', LINNUKESE'
är’ tie’ kiitku keträmist, tõmmake, kaksake,
tahtku taren istumist, tõmmake, kaksake!
Järve mingu, järve jäägu, tõmmake, kaksake,
järve põhja põvvategu, tõmmake, kaksake!
vaenelatsi vakka vala, tõmmake, kaksake –
suvel viijäs vikatile, tõmmake, kaksake,
talvel vooli voki ien, tõmmake, kaksake.
24. LÄTSI MINA NURME LINU KAKMA
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, linu kakma, joo,
linu kakken likes saie,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, likes saie, joo.
Lätsi mina kodu kuivatama,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kuivatama, joo.
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, vasta tulli, joo?
Perenaine vasta tulli,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, vasta tulli, joo,
perenaine pahandama,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, pahandama, joo:
„Sa ei viisi tööda tetä,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, tööda tetä, joo,
enne õdangut kodu tullid,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kodu tullid, joo!”
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, pallemaie, joo:
„Kulle, kulla perenaine,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, perenaine, joo,
ei mina enämb sinnu teeni,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, sinnu teeni, joo!”
Siis lätsi laande lehe alla,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, lehe alla, joo,
lehe all mina kuivas saie,
jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kuivas saie, joo.
25. MINU VELLEL SUURE NURME
otsa jooseva ojase,
põllu veere Vennemaale,
põllu saare Saksamaale,
põllu kolga Kuressaarde,
põllu nuka Nurmissaarde.
põllu piiri Peipsi_ede.
Siin olgu põder põimemanna,
karu kokku kandemanna.
Lõpe otsa, lõõri põldu,
lõõri põldu, sõõri nurme –
otsan saab õluta juua,
veeren viina servetägi.
26. MELLES NOROS NOORED MEHED
kurvad kõrgeed kübärad?
Tegit oidule orasset,
tegit kaarat kalda alla,
tegit linad liivakule –
vesi võt oidusta orasse,
karu sei kaarat kalda alt,
liiv võt’ linat liivakult.
27. TSIRBI LÖÖVÄ TSILLERUU
peotäisi pilleruu,
kiä äräkoolenessi,
tuo (1) kummali kukuku!
peotäisi pilleruu,
kia ärä viidänessi,
tuo kavvele karaku!
peotäisi pilleruu,
kiä ennäst ehitäse,
tuo esi siiä jäägu!
28. LÕIKA, LÕIKA, SIRBIKENE
kõriseke, kõva-ravva!
Kel meel-mõte mehele minna,
see sirpi seasta lennaku;
kellel kohus ära koolda . . .
29. MILLES VILJA SIIN VIGATSE?
melles põllu siin põdetse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa,
tõuvilja siin tõbitse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa?
äestanu ägli-jalga, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa,
siin om hunti hullanugi, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa,
siin om kahru kaaran käinu, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa –
selle vilja siin vigatse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa,
selle põllu siin põdetse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa,
tõuviija siin tõbitse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa!
visanu vilja oma velle, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa:
sis oles kaara siin kasunu, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa,
tõuvili siin tõsenu, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa.
30. MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE
maha pessi hagantse, uu-uu, ilu-lee –
es jää udsu huule pääle, uu-uu, ilu-lee,
põrmu põse sarnanaa, uu-uu, ilu-lee:
põrmo jäije põrmandule, uu-uu, ilu-lee,
udsu jäije usse pääle, uu-uu, ilu-lee.
Kae talo tüteriida, uu-uu, ilu-lee –
neil jääs udsu huulde pääle, uu-uu, ilu-lee,
põrmo põse sarnanaa, uu-uu, ilu-lee.
ke mo ostit orjamasta, uu-uu, ilu-lee,
pästsit päivi kurjasta, uu-uu, ilu-lee,
lunastit lume saosta, uu-uu, ilu-lee.
31. MAHA PESSI MUSTA RIHE
maha aije aganitsõ,
maha tõuksi tolimulitsõ.
Es jää utsu otsa pääle,
es jää põrmu põsõ pääle –
udsu jäi rihe ussõ pääle,
põrm jäi rihe põrmandulõ,
sau jäi rihe saina pääle.
ku sa hommen liina lähad,
tuu liinast liiva-sõgla,
alõvõstõ arva-sõgla –
kivikesi keerutõdõ,
sõmõrida tsõõritõdõ.
mina keera kesväsida,
heerutõli herneida,
taarutõli tadrikida.
32. LINAKENE, LINNUKENE (Ran)
Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale,
lõpe, kui su lõpetasse, lõpele, leelale,
vähäne sa vähändenna, lõpele, leelale,
arja pitti ajadenna, lõpele, leelale,
kuidu pitti kiskudenna, lõpele, leelale.
kui sa’i lõpe lõpetenna, lõpele, leelale,
ega’i vähäne vähändenna, lõpele, leelale,
jääd sa lõokeste lõpetada, lõpele, leelale,
pääsukeste pääle kävvä, lõpele, leelale,
karu poigel veel karata, lõpele, leelale.
Pääsukese so pääle laseva, lõpele, leelale,
kure so kokku koguva, lõpele, leelale,
üükulli so üle lendävä, lõpele, leelale,
muu linnu so murrava, lõpele, leelale.
Kui sa’i lõpe lõpetenna, lõpele, leelale,
ega’i vähäne vähändenna, lõpele, leelale,
jäägu sa kurgi koguda, lõpele, leelale,
lõokeste lõpetada, lõpele, leelale,
üükullil üle kävvä, lõpele, leelale,
pääsukestel pääle laske, lõpele, leelale,
räägul sisen rääksu lüvvä, lõpele, leelale,
partsi parvil pesitädä, lõpele, leelale.
x
x
x
__H e i n a t ö ö __
1. LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA (Rõn)
LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale!
tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale,
vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale,
vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale,
aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale!
Harjumaal hain närbib, ainale, kullale, kullale.
meie hainu kuivatama, ainale, kullale, kullale,
et saas kuhja valmis luvva, ainale, kullale, kullale.
alla pane haavaossa, ainale, kullale, kullale,
pääle pane pihleossa, ainale, kullale, kullale!
2. LÄKI ALLA HAINA MANU (San)
korvade kuhja luuma, le-lee, lelo-le-lee,
alan hainna tetenessa, le-lee, lelo-le-lee,
korvan kuhja loodenessa, le-lee, lelo-le-lee.
Ma tii kuhja kui se kuku, le-lee, lelo-le-lee,
rua nii kui rootsi härrä, le-lee, lelo-le-lee,
kuhja pää kui emände, le-lee, lelo-le-lee.
3. ESÄ TE'K MUL HELLE RIHA (San)
veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee.
Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee,
kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee?
Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,
Pühälvaimul Pühik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee –
tolle riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee,
tolle võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee.
x
x
x
x
__T a l g u l a u l u d__
1. MINA TÄNAN PERE ISAT (Rõn)
pere isat, pere emat,
kes on teinud põllul saajad,
põllul saajad, väljal varrud;
kes mind kurva siia kutsus,
ja mind alva siia aas.
kellel tuhat vaksa turja,
kes pole ilmas ikkes olnud,
elu põlvel põldu künnud,
kellel sarve sada vaksa,
kümme küünart küljekonta.
2. KELLES SEE TALUS TASANE (Kam)
kelle leina leiva latse, talgu, talgu?
Jaani talus tasane, talgu, talgu,
Jaani leina leiva latse, talgu, talgu.
misperast leina leiva latse, talgu, talgu?
Ei ole talus tallitajad, talgu, talgu,
õigid asja ajajaid, talgu, talgu,
selles see talus tasane, talgu, talgu,
selle leina leiva latse, talgu, talgu.
perenaine naari-toori, talgu, talgu.
Jaani talus talgu pidu, talgu, talgu,
viimne vilja lõpetus, talgu, talgu.
3. MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI! (San)
mööda, põrgu tõrvas-kand,
kui sa es tunne teretada,
vai anda „jummal appi”!
Puu juurista sul juusse,
sia harjassist habeme,
täi haukse habemin,
konn krookse kukkalin!
4. MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI! (San)
käi kavvest, ravva-kangi,
kui sa es tunne mu teretä,
ega anda „Jummal appi”.
Tsiga sinnu teretegu,
kahru andku „Jummal appi”!
5. MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA (Ote)
käi kaukelt, kange ravva,
kui sa ei tunne teretä,
ei ka jummal appi anda.
käe kahru rõipega.
mine kraavi, kasi käe –
sis sa tihkat teretä,
ja kah jummal appi anda.
6. MIS KULLED SA, KULUALUNE? (Puh)
vahid, rehe varbelane?
Kulled näiu kukkumista,
laane linnu laulemista.
käi kaudu, rauda kange,
esi ei tihka teretada,
ei ka anda „Jumal appi!”
käe karu rõipega.
käe karu rõipeesta,
siis sa tihkad teretada,
ja ka anda: „Jumal appi!”
7. MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI (Ran)
käi kavest, kange rauda,
kui sa ei tihka teretada,
ei ka anda jumal appi.
x
x
__Le h m a l ü p s__
1. SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE (San, Ote)
mallu, mallu, marjakene,
sõõru, lehmä, sõrgajalga,
anna piimä, angusarve!
anna mulle anuma täüsi,
pane mulle pangi täüsi,
too mulle toori täüsi!
teokoti köitamise,
pallu välla panemise:
pere piima mult küsisse,
võõras võidu vaidelesi.
Kost ma võta, kui ei ole?
Sis mull’ andas halba avvu,
pilgutadas pikki silmi.
2. TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE (Rõn, Puh)
Poiss viib minu, hunt viib sinu, tsõõru,
jäädvad pole me kumbegi, tsõõru.
3. TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE! (Rõn)
tsõõru, lehma, lahkeste, tsõõru,
anna piima usinaste, tsõõru,
mul on aega kasinaste, tsõõru,
tuhat tööd jäi tua juure, tsõõru,
sada tööd jäi sauna juure, tsõõru,
arvamata aida juure, tsõõru,
küsimata kua juure, tsõõru,
lugemata lauda juure, tsõõru,
mõtlemata mõisa juure, tsõõru!
anna piima, arkijalga, tsõõru,
pere ootab piima pudru pääle, tsõõru,
tingiline tahab süvva, tsõõru!
4. SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE (San)
anna piima, pikka hända,
sõõru, sõõru, sõrgajalga,
anna piima, pimme lehma!
Sõõru, sõõru, sõke lehma,
ennep sõõrutiė hobene,
anni piima halli lakka,
enne kui sina, sõke lehma!
5. SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE (San)
anna hännast härral piima,
neljast nisast neitsil piima,
sarve otsast saksal piima.
paneme pakki askelelle,
sis meid hüvas üteldesse,
hüva naise tüteresse –
hää naine hällutenu,
kallis naine kasvatenu.
6. SÕÕRU, SÕÕRU, SÕKE LEHMA! (San)
täielik kõne, vaid rütmiliselt “aktiveeritud”.
7. VEERE, VÕIKE! (San)
x
x
.
__M e t s a__j a__m e r e l e__
1. UI-UI-UI-UI, JUKUKENE
panti paiu mu raijuma, tutu, lutu,
kõju juuri jupitama, tutu, lutu!
Mis ep tee mina vaene, tutu, lutu? –
Paiju paksu, vetta palju, tutu, lutu,
kõttu tühi, kirves nühri, tutu, lutu.
2. TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA (San)
leel´o leel´o lepämõtsa,
üten paigan paksu mõtsa,
taka suure tammemõtsa,
kus mina lokse looga-puida
aina raije rattapuida,
kõkutasi kõdariida;
velle raij vehmeriida,
esä härjäikkejida.
Sääl panni palju puida pääle,
lassi kirjul kinnitada,
vallil valiste vedädä.
3. KÕO UIKI, KÕO ÕIKI (San)
tule, näio, lehesile,
lõika ütsi, kakka katsi,
jätä ladu (ladvad) käo kuuku,
pienü ossa’ pihol laulda.
ega pihu siin es laula –
kägo kuugi kuslapuula,
kuslapuuna ja kuuse mõtsan,
piho lauli pihlapuuna.
pihu lauli, pihla tõrku.
piho piiju pillunesi:
käost teesi käteräti,
pihost pienü põllekese,
sisaskista siidiräti.
4. KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI (San)
„Neiu, läki lehessile!
lõika üitssi, lõika kaitsi,
jäta ladva käol kuku,
peene ossa pihul laulda!”
pihu piju tulesse!
pi(h)u lauli pihlamõtsan.
Käost sain ma käteräti,
pihust peene põllekese,
sisaskist sain siidirätti.
pihu lauli, pihla nõrku.
5. NEITSIKENE, NOOREKENE (Võn)
kui läät mõtsa, jo-eda, lehessile, jo-eda,
võta ossa, jo-eda, kaksa katsi, jo-eda,
ära putu, jo-eda, ladvakesta, jo-eda:
ladev jäta, jo-eda, käo tulla, jo-eda,
käo talla, jo-eda, käo minna, jo-eda,
suvilinnu, jo-eda, linnaskõlli, jo-eda.
6. SIIN ON ILLUS IRRE MÕTSA (San) (V_)
paraliku palgimõtsa –
viisi ise tarre tetä,
veli irsi vöörütede.
valla veli irre vöörüt’.
Tek’i tare teije pääle,
aida telje arre pääle.
müüda mündätse emändä –
üt’s kitt liina, tõne lippu,
kolmas keiseri kerikut.
ole ei keiseri keriku –
seo sandi sannakõne,
vaese mihe var’ukõne.
7. SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA (San)
siin om paras´ palgi mõtsa,
ole_i maha ragojat,
tüme kokko tündsijät,
ladva kokko laskijat.
Minu velle’ väikese’,
onu-poja’ ullikese’,
tädi-poja til´l´okese’ –
viisi ise tarre tetä,
veli palki veeritede:
küla ise tare tennü,
küla veli palgi veerit.
Tare tetti tammepuust,
usse’ ette hurdaluist,
parre’ pääle pardsiluist,
katus kalasoomusist.
Sisse panti siidisängi,
sisse tulli siidisaksa’,
iga riedi Rii’a saksa’,
iga puolpää poodi-poisi’.
8. MINA MIES MEREMEHE POIG (San) (V-)
mina kallis kalamehe poig,
iste ma järve perve pääle,
kai ku kala’ kudesi,
avve anda eidelie,
lutsu’ luida liigutalli,
säre’ siivu säädelie:
säre’ suure’, sällä’ musta’,
avvel laja’ laugi otsa’.
nooremehe’, eitke noota,
vanamehe’, võt´ke võrku!
Siin om sisen siija-kala’,
lugemata lutsu-kala’.
Mull tule ommen külälise’,
tule võõra Virusta,
ime hõimu Helmeest,
kat´si naista Kalmeest.
Mina mies meremehe poig,
mina kallis kalamehe poig,
kasvi üles ime üsän,
kalli ime käsi pääl,
magasi ma magasi,
magasi memme masa (maksa) all,
kulsi (?) memme kopso all.
Sääl ma sei süäme-verd,
maidsi memme masa-verd.
