Kolm hälli. Orjaks kasvatatud Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle. Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle – üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teineContinue Reading
Nälja peletamine Rõngu Nälg OLLI MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, käisin ma, käbi, külana, umalida ostemaie, villu vai vahetama. Sai ma Saare mõisavasse, Saare mõisa talli taga, sääl ma nälga pallelina: „Kuule, kulla nällakene, Mine küll ära siita maalta, mine küllContinue Reading
Kuri mõis Otepää SIIST OM ENNE HÄRRÄ KÄÜNÜ, härrä käünü, jälje jäänü, siit om viidü viisulise, siin om käünü kängalise. „Tere, ärtu härräkene, kullakrooni provvakõnõ! Istu maha tooli pääle, saista saali veere pääle, kae akna raami pääle, sis sa kaeContinue Reading
Kuri kubjas Otepää LÄTSI MA TILLUKE TEOLE, väetikene vällä pääle. Pandse ma kotti koera sälga, kalakarbi kassi sälga, esi iste hiire sälga, riista panni rotti ratta pääle, kirve kilgi kelgu pääle. Sis lätsi mõisa nurme pääle, mõisa nurme nukka pääle.Continue Reading
Kättemaks sakstele Otepää SAASSI MA SEDA NÄGEMA, til-li-tal-li, e-li-tel-li, kui me saksa santma lääva, til-li-tal-li, e-li-tel-li, sinisärgi sitta vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li, punasärgi puid raguma, til-li-tal-li, e-li-tel-li, ahasärgi hake vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li. Viis: Kusta Ilves (67 a) (EÜS V 150Continue Reading
Hirmus mõis Otepää KURAT PANTU KUBIJAS, varas valla päälikus, ke aa’ valla vardade, teopoisi teibade. Kubijas kullakene, lase varra vallale, aja pääle õdagule. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜS V 141 (20) < Otepää < Kambja khk, Kammeri v –Continue Reading
Palve sakstele Otepää TERE, ILLUS ÄRRÄKENE, kuldakruuni provvakene! Tule üles tooli pääle, saista saani veere pääle, kae vällä akenesta, kuis su valda vaevatas, peris valda piinatas: kimpu pantu kipe vitsa, vaja pääle vaeva roosa, neide orje opeta, leeva laste leeritada.Continue Reading
Palve näljale Otepää OLIN ORJAN, KÄISIN KARJAN, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, käisin ma läbi küläna, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, humalida otsimana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, villu vai vahetamana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata. Sai mina Saare mõisaesse, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,Continue Reading
Töötegu timukale Rõngu Töö timukale KELLES MEIE TEEME TÖÖDA, teeme tööda, näeme vaiva? Teeme tööda timukile, näeme vaiva vargile. Tunne es timuk tenata, varas massa vaeva palka. kiik me sõrme sõimatija, käevarre vannutija: „Siin om tikke tööda tennu, vilets aigaContinue Reading
Palve sakstele Rõngu OH MEE ÄRRA ÄRTUKEISTA, kuldakrooni provvakeista! Toeke siia tooli pääle, istke saani veere pääle, kuulge kuis küla kurnatakse, peris valda vaevatakse, peremehi piinatakse! Kurat panti kubijase, oora päälik opmanisa, varas valla kohtumeheks, nee ep küla kurnase, perisContinue Reading
Palve sakstele Rõngu JÄLLE LAULA TÕISIPÄIDI, kõrra tõisite kõnele: oh me ennist härrakesta, kulda krooni provvakesta! Tule üles tooli pääle, saisa saani veere pääle, kae välja akenista – kuis su ralda vaevatasse, peris valda piinatasse! Kes ai valla vardaede, teopoisiContinue Reading
Rikka ja vaese söök. Rikas härra ja kehva mees Rõngu x Jaanipäiva laul MEIE HÄRRA – RIKAS HÄRRA, jaaniko, jaaniko, kolmekümne mõisa härra, jaaniko, jaaniko, ei saand süia, ei saand juua, jaaniko, jaaniko, ei saand trilli-tralli lüia jaaniko, jaaniko.Continue Reading
Puhja OLES MINU OLEMINE, tõisest minu tegemine, ma panes härra ärgates, kubijas pääle kurgites, isand pääle ikketes, aidamees adra vagates, opman kätte odates, kilter see kriimus järele. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (6) < Puhja khk –Continue Reading
Palju saksu Puhja TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU, konas meid lahti lastanesse, ja õdagulle õigatasse? Kiidsuva keriku usse, vaaguva vainu värate – sis meid lahti lastanessa, ja õdagule õigatessa. Kubijas, mo kullake, kilter ella vellekene, lase meid varra vallale, õigel ajalContinue Reading
Palve sakstele Puhja OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA, kulda rooni provvakesta, astu üles akna pääle, kae vaese valla pääle, kudas valda vaivatasse, teopoisse piinatasse! Kurat pantu kubijasse, varas valla päälikusse, ai ta valda vardaeide, teopoja teibaeide. Vald küll vaakis vardaenna, teopojaContinue Reading
Palve sakstele Puhja TERE, ÄRTU ÄRRÄKENE, kuldakrooni provvakene, tõse üles tooli pääle, astu akna raami pääle, vahi oma valla pääle – kuidas valda vaevatas, teopoige tiebatasse, (teopoiga piinatas): ega riidi riisutas, ega puulba pessetas, raha kaalast kakutas, sõle rinnast riisutas.Continue Reading
Kuri kubjas Puhja LÄTSI MA, TILLUKE, TEOLE, väikene mõisa välja pääle. kubijas kuri minule. Kubijas, mo kullakene, esand, ella lehekene, lase mo vara vallale, enne muida õdagulle! Sis ma kutsu kubijasse, õika eile esandasse. – Kubijas, kuradi sulane, põrgu põhjaContinue Reading
Sulane läheb ära Puhja ÄRA LÄÄ JA TÕOTA, üles, üles: siija jäta siidi (siigi: sellegi?) paika, üles, üles, asemegi anna muile, üles, üles, nukka noorile mihile, üles, üles – tulgu paigule paremba, üles, üles, asemele auusamba, üles, üles. KolgaContinue Reading
Sulase söök Puhja Orja laul OH MA VAENE ORJAKENE, sandikene sannanaene, piiran ümbre perenaase, sammun ümbre saksa naese, palun temält palakest, nuijan leivä nurgakest – leem mul leende lükati, ualeem mul ukati, tanguleem mul tallati, kulbi tuhka topiti, isi paaleContinue Reading
Sundija sulane Puhja OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI, kündsin härra krainksid, vana härra vainusid, noore hära nupusid. Sain ma sundija sulasiks; sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, paksud paadid – need tahtsid suvelda sugeda, rauda-arjalda arida, kulda-kammilda kasida. Ei saanudContinue Reading
Puhja Imelik rüüd OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE, minu rüid oli remelgane, särk oli särja soomuksista, kasuk kalanahasta, püksid püi-viladest, sukad soo-samaldest, kingad kimle-karvadest. Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekstiContinue Reading
Sarvepuhuja. Kalajõgi Puhja OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina ollandi (pereme´e) sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama! Sain mina vaenemees valama: valsin vaheaida mööda, kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain mina suure saare alla, saare alt ma leisinContinue Reading
Sangaste Kupjalt palutakse magamiseks luba KUBJAS TULLI KODU POOLT, mina joosi mõtsa poole. Oh mu kulla kubjakene, kas tah’t punda tubakut, või tah’t toopijä õlut? Lase varikun magada, riida ala ringutämä, aia ala aigutämä! Üles ma kissi kivinurme, üles maContinue Reading
Palve sakstele Sangaste KUNAS PÄÄSE MÕISIASTA, saa saksu teenimasta, tooli istuja toasta, känga-kopsija koasta, sini-põlli põrmandult? Puolpää pääse mõisiasta, saa saksu teenimasta. Ärräkese’, provvakese, tulge üles tooli pääle, saiske saali veere pääle, kae kuis valda vaivatas, perüs-valda piinatas – poisi’Continue Reading
Orja palk Sangaste Massa ära orjavaeva! PEREMĖĖS, PEREMEHEKE, perenaine, eidekene, massa ära orja hinda massa ära vaese vaeva; kui sa ei massa maa pääl ei ka tasu ala taėva, sis sa kõnnid põrguhenna, küünarpuu pikka peuna: „Tule. ori, otsi hinda,Continue Reading
Orja palk Sangaste PEREMEES PERET KOGUSI, perenaine pillutenna – keet ta känga katalena, vana pastala paana: „Söö, söö, sulane meesi, näri, näri, näüdsik noori!” Peremees peremekene, perenaine naisekene, massa ära orja oma, orja oma, vaese vaiva! Massa omale majale, tasoContinue Reading
Orja uni. Ori taevas Sangaste KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatasi? – Suure soo keskeella, laia laante vahelle! Kivi olli külma külle alla, mättas pikka pää alla, sammal suuri jalutsėnna, uinusi ori magamaa! Kuule ei ori üles tõusta;Continue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste LÄKE KOTA KAEMA, mis sääl kouan keedetäs, vanan kouan vaaritäs? Ära no keedä kitselihä, ära no vaari va´skalihä – kits om sika pruputedü, lammas oisu haisutedü. Es saa süvvä, es saa juvva, es saa sa´ndeleContinue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste MEIJE HERR OLL RIKAS MIISS, kolmekümne mõisa miiss, es saa süvvä, es saa juvva, es saa trilli-tralli lüvvä. Mina vaene vaiva miiss, tillukõne teomiiss, kate vaka vella (valla ?) miiss – kül saa süvvä, külContinue Reading
Hirmus mõis Sangaste 1. 2. SEU MÕISA IKS PÕRGU MÕISA, kuradite koolimaja, kon nee orja opetas, vaese latse vaevatas. Kimpu panti kippe vitsa, vaja pääle vaiva-roosa, tooli pääle toome-nuija, liha lei luu valule, liha kunnär riveridse, liha livvan lagusi, veriContinue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Oleks herra. Naiste nabrad OLES MINA ESI ÄRRÄ OLLU, sis künnas kivitse nurme, kakkus sis söödü kandulise, sis ties nabra nigu naise, kuhiligu kui emanda! Rõugu meil sis Rõngu näisse, nabra paistus Paidele. Viisi kirjutas üles M.Continue Reading
Sulane tahab süüa Sangaste KUUGU, KUUGU, PÄÄVÄKENE, kuugu sina, päävä, korgeede, lõhu, lõhu, pääväkene, lõhu, päävä, lõunaede, saada saksa söömale, pere lõunata pidama. Saksa söövä sada kõrda, külälise kümme kõrda, neitsu söövä neli kõrda, kodurahvas kolmi kõrda, karjalatse katsi kõrda.Continue Reading
Sangaste OH MA VAENE OSTET ORI, kinni kihlato solane! – Üüse eitsin, päiva päidsin, üüse hoidsi esa hobese, päiva kaitse velle karja. Mia saa üü hoidemast, kua päiva kaitsemast? Ese andi hiiru ruuna, velle vereve lehmakese – tuu sai üüContinue Reading
Korratu küla Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Sundija sulane. Pillipuhuja. Oleks see mees minul! Kalajõgi Rannu OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina Hollandi sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama – sain mina vaene mees valama! Valsin vaheaida mööda, Kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain minaContinue Reading
Rannu Mitu orja? MITU ORJA ILMA PÄÄL? Kümme orja ilma pääl. Ma olin ilmas üksi orja, teupoiss oli teine orja, korraline kolmas orja, neitsik mõisas neljas orja, viinamees oli viies orja, kingissep oli kuues orja, sepakene seitsmes orja, karjamees oliContinue Reading
Orjusest ostja Rannu Teumehe laul OH MA VEIKE VENNIKE, Lakna Liisu lapsuke! (Iga üks mind imetanud.) Läksin tellertes teule, pilli puhudes põllule, pisut piima lähkerissa – seegi kirju kitsepiima, ammu seisnud apupiima. Käisin teul kui tihane, kandsin kotti kui kanake.Continue Reading
Ori lahkub Rannu Sulane läheb ära ÄRA PEAN MINA MINEMA, ära pean kallis kaduma, ära häista rahvaista. Tulgu paigale paremad, asemele ausamaid, siia kohta kuulsambid. Siia ärgu tulgu tuima, sia ärgu saagu santi – siia tulgu toome rikkas, saagu SaksamaContinue Reading
Orjade tee Rannu LÄÄME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tippilista, tippilista, täppilista, maada marjavarsilista, kust on enne orjad läinud, orjad läinud, orjad käinud, vahel käinud vaised lapsed, suvel hulkunud sulased. Kui tules tulista lunda, sattas rauasta raheta – ikka peabContinue Reading
Hollandi sulane Rannu OLLIN ORJAS, KÄISIN KARJAS – Mes mul palgas paisati? Vanad viisud, vanad rätid, vana kakenu kasukas – neid es võta mina vasta. Tuudi lehmä liikus sarvi tuudi härga pärdlispääda – neid es võta mina vasta. Tuudi lammasContinue Reading
Orja palk Rannu Laisast perenaesest PERENAENE PALJU LAISKA, magap taren tanuta, ilma vööta voodeena, ei tema massa orja oma, orja oma, vaese vaiva, palgalisel parast jagu. Kui tema ära koolenessa, palju vaiva jälle näesse – kõnnip taiva veerta mööda, küünarpuuContinue Reading
Kupja peksja Võnnu OH MINA VAENE, mh-ap phu-ha, VAIVAJUSS, mh-ap phu-ha, kevajane, mh-ap phu-ha, teopoiss, mh-ap phu-ha, ööse pessi, mh-ap phu-ha, mõisa rehe, mh-ap phu-ha, päiva künni, mh-ap phu-ha, mõõdu maad, mh-ap phu-ha. Vao künni, mh-ap phu-ha, tõise jäti, mh-apContinue Reading
Palve sakstele Rannu/Võnnu TERE SAKSA, NOORE SAKSA, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, tulge välja trepi pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, saiske saali veere pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kaege vaese valla pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kuidas valda vaivatakse, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Sakste sajatus Rannu/Võnnu SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA, et nee saksa santenesse, sinisärgil sitta loova, punapüksil puid ragova! Oles mulle meelivalda, meelivalda, keelivalda: ma panes ärrä ärjadesta, kiltre adra kiilu sisse, opmanni obusesta. Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu, tekst:Continue Reading
Orja palk Rannu/Võnnu PEREMEES, PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, maksa ära orja oma, orja oma, vaese vaeva, lese naise leiva saaki! Kui sa ei maksa maagi pääli, küll tasud taiva-anna, maksad Maarija eena: külimitud kaendla-alla, vakad varvaste vahella. Viis: Ann Tampere (61Continue Reading
Hollandi sulane. Peks mõisas Rannu ILLIK OLLIN, HELLAD VENNAD, ollin Hollandi sulane liiverlandi lammeriku. Holland tegi uue kuue, Liiverlant laia kasuka. Säält sain sundija sulaseks. Sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laigud, laiad laigud, kõrged kõrvid. – Need tahtsidContinue Reading
Rannu Talgu tänulaul OLGA TERVE MEIE HÄRRA üva ande andemasta, paremad tõotamasta – täis oli suuni, täis oli pääni, täis olli onnista õluta, täis olli kaunist kallakesta, mõne päivasta mõduda. Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) < Rannu khk,Continue Reading
Palve sakstele Rannu TERE, HÄRTSU HÄRRAKENE, kuldakrooni prouakene! Istu sia tooli pääle, astu aknaraami pääle, vahi välla akenesta, kae välla kammerista – kae kuis valda vaevatasse, teo poegi piinatasse! Kuri loodu kubijas, rüüvel valla valitsejas, se aab valla vardasse, teopojadContinue Reading
Kubjas põrgu Rannu Teo laul KUBJAS, KUBJAS, KURADINAHKA, kilter, kirju kitsenahka! Kubjas põrgu kutsuti ja kilter perrä kirjuteti. Kubjas, kilter, aidamees, need on põrgus kõige ees. Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk jaContinue Reading
Kubjas peksab Rannu KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA, ärja ähkseva eenna – esi munneni mudaga, kellini kesa viiga. Vaadassi varjust ma tagasi: tu´lli kupjas Koigi puult, kilter Krummu kõrtsi puult. Kupjas vahtse kummukeli, kilter otse küüräkeli – abas sii alu maasta, võtseContinue Reading
Ihne perenaine Kambja Orjatüdruku laul PERENAINE PÕRGULINE, tihka es ta peret pidada, orjale osa anda. Oles ma, oles perenaine, perele palga jagaja, orjale osa andija – tapas ma vana varesse. Säält saas sada sarda liha, kümme pütti päädikida: pää saasContinue Reading
Sulase ja peremehe söök Sangaste LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK LEHMA, sulane süü, sulane süü suula-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, mina tambi, mina tambi taari-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, peremies süü, peremies süü piima-leiba. Viis: EÜSContinue Reading
Orja uni Sangaste x Ori magab metsas. Orjalaul ORI PIÄT USSIN OLEME, piät käümä käre’ele, ussist käümä oige’ede, linki laskma lebehe. Ori iks makas orre pääl, vaene latsi varba pääl. Johus orsi liigateme – sis om orja uni lännü, vaeseContinue Reading
Noorik kodus käimas Puhja VELI ULLU VÕTTIS NAESE, sõsar sõkke läits mehele – veli võt’t venne karjanaese, sõsar läits sõamehele. Peipsi Pitre tõije sõna: „Sul om oolik onunaene, sul om viisik vellenaene!” Konas lää mina omale, konas veeri velledele? –Continue Reading
Noorik kodus käimas Otepää Üksik laps.Ainuke tütar kodu käimas ÜTSIK OLE MA ISALE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu ütsik ole ma emäle, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ütsik sõsar viiel vellel, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, neide viiel velleContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste ÜTS´ EP OLLI MA IMELE, üts´ ep olli ma isele (isa, esä), üts ep sĩsar viiel vellel, nado viiel vellenaisel. Viidi kavvede kanane, üle vete ütsi lats´i – es saa kuul ma ime kuulda, ajastajal iseContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste KUU MA K´ÜDSI KUKKÕLIIDA, päävä latsõ pät´s´ik´iid. Naksi ma käümä minemä, ette ma panni ise (isa, esä) iiru, vehmeride velle virga, pandõlide peiu paadi. Sai ma ise (isa, esä) nurmõ pääle, ise (isa, esä) nurmõ kolgaContinue Reading
Sepa naine Rõngu KUSTEP TUNNUS SEPA NAINE, küla seast küti naine? Hundi nahk tal otsa pääl, karu nahk tal kaala pääl, iire nahk tal ehtena – säält ep tunnus sepa naine, küla seast küti naine! Laulnud Peeter Kurg (EÜS IIContinue Reading
Must naine Rannu Õitse poisi laul VIIBUSIN-VIIBIN, MA VAENE, viibisin vilet ajama, pajopilli puhkumaie, kui neid neidisid jaeti. Muile anti mukki käki, kena kätte kääneti; mulle musta ja rumala, aavakandu ja aleda, tõrvaskandu ja tõbine. Viisin sis musta vesile, pessinContinue Reading
Must naine Rannu 1. 2. Kahitsuse laul VIIBUSI, VIIBUSI MA (mina) VAENE, viibusi viina võttemaie, pajupilli puhkumaie. Seeni nii näijo jaeti (1): muile mukki (2) anneti, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõmuja. Lätsi näijut mõskemaie, mõskemaie, peskemaie, sai siiContinue Reading
Tõbine naine Rannu Teomehe nutulaul VARA MINA VÕTSIN NAISE NOORE, toona mullu tõisepoole. Oli tema virka ja vileda, oli tema lahke ja ladusa, oli tema tubli ja tugeva. Jäi tema põlvista põdema, labaluist jäi laiskelema, seere marjust jäi magama. MinaContinue Reading
Rannu Halb naine JAANIKENE, HELLA VELLE, mõtlit saavat saksa naista, tulevat kirja tundija. Tõotit tuvva nurmenukku, nurmenukku, välja välgu. – Tõied tükki tötsakud, saied savi matsakud, tulli üits tubakunukk, saie sarve koputaja. Uinusin mina magama, viibisin vilet ajama, muile antiContinue Reading
Tõbine naine Otepää VÕTSE MULLU NOORE NAISE, toona-mullu tõise poole – olli priski ja punane, olli valge ja väleda, olli kärme ja käbeda! Viisin ma hella heinamaale, kandsin kulla kaari pääle, virk olli vilja põimemaie, erk olli heina niitemaie! SaiContinue Reading
Tilluke naine Otepää MINU NAINE NATIKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu tinarinda tillukene, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – uppu ärä ubalehte, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, katte ärä kaste-aina, või e-li lee-lu, el-li lel-lu! Teije ma tille rihakese, võiContinue Reading
Must naine Otepää VIIBISI MA VILISTÄMÄ, pajupilli puhkumaie, leppä-lalli laskemaie – seeni neiusid jaeti, talutüterid taeti: muile muki, muile käki, meile musta annetie, tõrvaskandu tõugatie. Mis ma pea nüid tegemä, kohe pea musta panema? Viisi musta ma viile (veele), lasiContinue Reading
Must naine Otepää VELI VÕTSI VEREVA NAISE, e-e-e muski maruski, jätse mulle musta naise, e-e-e muski maruski. Veli läits omaga kerikude, e-e-e muski maruski, ma läitsi omma ujutama, e-e-e muski maruski. nakkas kurat külmetama, e-e-e muski maruski, panni ahju otsaContinue Reading
Must naine Võnnu IMELIK OLI, mh-ap phu-ha, mõtsa kits, mh-ap phu-ha, and olli all, mh-ap phu-ha, asi pääl, mh-ap phu-ha. Esä võtti, mh-ap phu-ha, ilusa naese, mh-ap phu-ha, veli võtte, mh-ap phu-ha, verevä naese, mh-ap phu-ha, jäte mulle, mh-apContinue Reading
Must naine Võnnu Mulle anti must naine JÜRIKE JÕETAGUNE, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, või Marike maa-alune, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, kui seda peetie piduda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, ja seda jäetie jaguda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, naise õnne annetie,Continue Reading
Tõbine naine Võnnu Petetud mees. Naise tapmine VÕTSIN EILE NAISE NOORE, tunaeile tõise poole – ilus oli viia heinamaale, kallis oli kanda karjamaale, kaunis kanda kaarelagi (kaare pääle)! – Niitis (niite) kaare, niitis kaksi, niitis poole kolmandab; siis võttis põlvestaContinue Reading
Kuri naine Sangaste JAANIKENE VELLEKENE, võtsid naise kui kuradi, tõsepoole kui tõrvasse, keä ai ämma ahu pääle, keä ai taadi tare pääle. Küdü kurtse kolgan, nadu nutse nurgan. Viis: Helene Novek (s Villemson, 1879) (ERA II 271, 326 (2) <Continue Reading
Tilluke (tõbine) naine Sangaste VELI VÕTI NAISE TILLUKESE. Naine läts karja saatemaije – upu ta ubalehesse, katte kaste heina sisse! Veli läits seppa palumaije: “Sepakene, sirgukene, tėė mull tinast rihake, vala vaski varvake – ma lää naista otsimaije: uppu taContinue Reading
Must naine Sangaste OH JUMAL, MÄETAGUNE mi(ks) jätid minda magame, kui neid neidusid jaeti, talutüterid taheti! Lombak jäi minu lůůsse, jalga-poolik mu jaůsse! Muil sai “mukki”, muil sai “keki”, mull sai musta ja rumala! Mõssi ma viiele vėėle, kuuel kurnaContinue Reading
Joodikul mehel Sangaste x Asjata kasvatatud OH MA VAENE, MES MA LÄTSI joodikule mehele. Joodikul sai nälga nätä – ei saa enämb tagasi. Oh sa emä, oh sa esä, mes sa minnu kasvatid; paremb võinu jõkke heitä’: säälContinue Reading
Sangaste x Karjalaul KUI MIIS MEELELINE, pojanani nal’l’aline, sis ma tii trellilõtsi, kua kulda ruudilõtsi, viä viie pöörälõtsi. Kui ei ole miis meeleline, pojanani nal’l’alene, sis ma tii tek’iotsa, sis ma kua kotiotsa, anna säl’gä aina-aigu, palavelle parmu-aigu, kibevelle kiini-aigu.Continue Reading
Kaasa kaugel. Joodik mees Rannu/Puhja MES MINA HOOLI HUISTENNA, ehk ka pelga priistatenna – ega oma siin ei ole, ega kaasa siin ei kasva. Minu oma Ottepääna, minu kaasa kaugel maala, joodab järvela obusta, kivi veeren kimmelkuta, paju veeren paadikesta.Continue Reading
Hea mees Rõngu IIDUT-TIIDUT, TENGÄ LEIDSIN, tengaga ma obu ostsin, obuga ma naise võtsin, naisega ma pere pidäsin. Pere üttel: pessa naista! – Ei mina pessa pere peräst: minu naine noorekõne, rõõsa piima koorekõne! Viisi ja teksti kirjutas üles P.Continue Reading
Hea ja kuri mees Rannu Hea ja halb mees KUI MINA KAASA VÕTANESI, kallimada kosinesi, ma viiss pilliga makale, kandeliga kamberide; panes pilli pä’itsede, kandle kaasa jalutside. Neiu mõistse, kostse vasta: “Oh sina petis peiukene, kavalamp minu kaasakene! Sa viissContinue Reading
Otepää Noorike kaibus KÜLA NAISE, joo-eda, KÜLMA KÄNGA, joo-eda, ui-lui-lee, külmakänga, joo, viimatse, joo-eda, viruvarese, joo-eda, ui-lui-lee, viruvarese, joo, käsiva minul, joo-eda, mihele minna, joo-eda, ui-lui-lee, mihele minna, joo, abikaasale, joo-eda, karata, joo-eda, ui-lui-lee, karata, joo, ütel põlvila, joo-eda, paramba,Continue Reading
Joodik mees Otepää NEIUKENE, NOOREKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kuis sa olet johtnu joodikale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, õllekurgu kottaale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu? – Võinu merde uppuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kala-järve kauda, või e-liContinue Reading
Hea ja kuri mees Võnnu Kuri ja hüva mees NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjupihta peenikene, ära jookse joomarille, kohe kõrtsi käimarille! Tunneb joomari hobune, kõrtsi käimari kübara, lakekoera laugukene: ise joob kõrtsis kõige päeva, kõrtsis kõige see nädala, hobu koogussa konutab: silmadContinue Reading
Kuri mees Kambja MINU PEIG OLI PIITSASEPPA, kaasa kantsiku tegija. Viib ta mu piitsaga kamberisse, paneb piitsa piha alla, kantsiku lae vahele. Tuleb hommik, kui ei kuule, võtab piitsa piha alta, kantsiku lae vaieelta (vahelt): „Tõuse, laiska, lüpsa lehma, Tõuse,Continue Reading
Hea mees Kambja MINU PEIG OLLI PILLISSEPA, kaasa kandeli tegija – viib ta mu pilliga kamberisse, paneb pilli piha alla, kandeli lae vahele. Tuleb hommung, kui ei kuule, võtab pilli piha alta, kandeli lae vahelta: „Tõuse, virk, ja lüpsa lehma,Continue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MEID OLI KATSI SÕSARIDA: läbi toomingu tullime, läbi aaviku astime, tõne tõselt küsitelli, küsitelli, mõistatelli: „Kumbes, sõsar, sinu elu?” „Halb om, sõsar, minu elu! Kotun kolm om pata tulel, kolm om kulpi sisenna, kolm omContinue Reading
Halb mees Sangaste IMÄKENE, MEMMEKENE, annid minnu, pannid minnu, annid minnu halvakile, pannid minnu pallile, annid sulastõ suskõ, neitsikide näägutõ, karüse kaala karatõ! Imäkene, memmekene, tii telle tii viirde, lasõ kota, lasõ vetä, lasõ kota laja hüü, vai ka vetäContinue Reading
Kuri mees. Isa ja mehe kodus Sangaste POISI’ LUODU PETTIJÄS, pettijäs ja võttijas! „Tule mulle, näio noori, mulle karga, kabo käpe! Ma lää pia Pihkevade, ma lää ruttu Rootsimaale – ma tuo Pihkvast pikä sii’, Rootsimaalta rohiladse’, ma pane padjuleContinue Reading
Kuri mees Sangaste Vaese kaebdus. Petis peiu VELI, HELLA VELLEKENE, iki kiitit, iki ütlit: “Tule mulle, saa minule, ma ei riidle s’ut rehele, ega pane pahmatselle, ega taha tapanessa; ma vii pillil magame, kannan kandlel kammerisse, panen pilli päetsisse, kandleContinue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MINU PEIG OM PILLISEPPA, kaas om kanneli tegija, vii mu pillige magame, kannelige kambrie’e, paneb pilli pää alla, kanneli lae vahelle. Tõses hommuku ülessa; kui ei kuule, sis äratas, võt ta pilli pää alta, kanneliContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste Vara vaeseks. MARIKÕNÕ, SÕSARAKÕNÕ, lätśi sa oia uhtma, lätśi sa kaivu kastma, lätśi sa orgu ubinalõ, mäe pääle pähklimälle. – Tuĺĺi ütśi noori meesi: osso (= oś seo, olõś seo) näiuContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste VELLEKESE’ NOOREKESE’, kävet külän kükikule, all aija röömakule, suka’ suun, kalsa’ kaalan, amme’ ammaste vahele! Poisi’ petvä’ näidesida, augutalli Annesida, lepütälli Liisusida: „Tule mulle, näio noori, mulle kallu, kabo käpe –Continue Reading
Tule mulle. Hea ja kuri mees Sangaste POISI’ LUODU PETIJÄS, petijäs ja võtijas: „Tule mulle, näio noori, kallu’ mulle, kabo käpe! Ma vii pilliga magama, kandelega kamberede, ma pane pilli piida pääle, kandle kammerde lävele. Mull om majan marjapuu, uss-aijanContinue Reading
Hea ja kuri mees. Tule mulle Sangaste Kus istun – iken POISI PETI NÄIDUSIIDA, auguteli Annesiida, meelüteli Miinasiida – külä ala, künni ala, talu ala, tapu ala: „Tule mulle, näiju noori, kallu, kabu külästa! – Suust ma sööda, suust maContinue Reading
Kuri küla Puhja NÄIUKENE, NOOREKENE, sõtsikene, linnukene, kui läed läbi Viru küla, litsu pää liniku alla, kata kaali hõlma alla – kümme nõida külana, sada nõida sannikuna! Vilets võtti viljaõnne, kae võtti karjaõnne, hoolik võtt hobeste õnne, lihe lahe lambaContinue Reading
Riia ehitamine Rõngu Ära mina näie ÄRA MINA NÄIE NEEDKI PÄEVAD, kui jo tehti Riia linna, kaedi kura kirikuda, täkku seljad tulda leivad, sälu seljad sädemida. Laulnud P. Kurg (EÜS VII 66 (12) ja EÜS VII, 90/1 (12) < RõnguContinue Reading
Korratu talu Sangaste MAJAKENE, MADALUKENE, talukene, tasatsekene, las’ me kae, las’ me katsu, melles maja siin madala, tare katusse kakenu, melles hoone ulka-ulka, tsiapaha tsilku-tsalka. Siin om suikunu sulase, norutanu noore mihe – selle om maja siin madala, tare katusseContinue Reading
Korratu talu Sangaste MELLES SIIN MAJA MADALA, roogu rästasse rumala, õlgikattusse kakkenu, melles siin hoone urvikule, tsea paha tsilge-tsälge? – Eks siin suikuja sulase, painutaja palgalise. – Ole_ei suikuja sulase, painutaja palgalise: pisut siin peremehe süüdi, pisut perenaise süüdi –Continue Reading
Oma küla kiitus Puhja 1. 2. KELLES SEE KÜLA NÄISSE, kelle paari paistanessi? Meie küla see näisse, meie paari paistanessi. Meie küla kui se liina, meie aia kui alevi, meie mehe kui isanda, meie naise kui emanda, meie poisi –Continue Reading
Oma küla kiitus Otepää Küla MELLES SAGSA MEILE KÄIVÄ – igä eespä esi sagsa, igä tõsepä tõse sagsa, igä kolmapä kohtuhärrä, igä nelläpä neitsukese, igä reedi riia härrä, igä poolpä poodipoisi, igä pühapä Pühare sagsa? Selle sagsa meile käivä –Continue Reading
Korratu talu Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Oma küla kiitus Rõngu Siin on küla SIIN ON KÜLA KUI KALEVI, usse ja akne kai alevi, siia saab minna minijase, siia saab käia kälisese, siin on majas marjapuida, õuen on siin õunapuida, rikkan väljan pihlapuida, tare tagan tappuaeda. MeilContinue Reading
Oma küla kiitus. Kaubalaevad Rannu x KELLE MÕISA KUI SE LIINA, kelle aia kui alevi? Rannu mõisa kui se liina, Rannu aia kui alevi. Sisse joosva siidilaeva, välla joosva väitselaiva. Tulge sisse, ostke siidi, tulge välla, ostke väitsi – sehenContinue Reading
Nooriku kahetsus (?) Sangaste LÄKE OI³JA UHTEMAIA, merda suuda mõskemaia; teke oja mie’ omase, teke tingi’ tutevas. Kost sai oja meil omase, kost sai tingi’ tutevas? Üle oja jõije olle, üle käuru anni käe, üle vete serpsi viina – säältContinue Reading
Puhja Noorelt mehele EMAKENE MEMMEKENE, mes pannid mu varra mehele, enne aigu asja pääle? – Mõtlid poisi puudunevad, kahupäid kahanevad; – puudu ei nu poisi hulka, kahane kahupää hulka! Ennemb puudub puune mõtsa, lõppeb lõhmusine mõtsa kaob kadajane mõtsa! Viis:Continue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja x OLLI MA ESÄ KODUNA, olli ma emä koduna, taadi tettü tarena, viirse velle põrmandulla – ei mu’s täi esä lüvva, ei mu’s täi emä lüvva. Esä mu hõigas ellikussa, emä hella tütärissa. Olli kui upinContinue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu OL’LI MA EMÄ KODUNA, viirsi vellide siäna – käisi kui upin üle ussa’a, tamme latva üle tare! Panni pirdu (1) purdeesse, õlekõrsi kõnnikusse – pird es painu purdeessa, õle kõrsi kõnnikunna! Saije joContinue Reading
Endine elu. Ema õpetus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu KUI MA OL’LI MEMME KOTUN, käisi ümbre nii kui kägu, liisi ümbre nii kui lindu – jala ol’li all kui jaanililli, esi ol’li pääl kui päivä lilli. Saije ma mehe koduje –Continue Reading
Endine elu. Isa- ja mehekodu Puhja Liigasööja KASVI MA ESÄ KODUNA, kasvi ma ema koduna, veersi viie velle kodu – veersi ku ubin üle õue, käänsin kui kana üle kaeu! Sääl pani pirru purdeessi, õlekõrre kõnnikussi; pirdu ei paindund purdeenna,Continue Reading
Endine elu. Isa- ja mehekodu Rannu/Puhja KASVI MA KASU KODUNA, veersi ma vellete seanna, sääl ma seie seda kala, mes tulli mängen mäele, lusti lüvven lootsikulle. Saie ma võõra koduje, sai ma peiu peralta – nüid ma söö seda kalada,Continue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodus Rõngu Kurjal mehel. Neiu kodu KUI MA OLLI ESA KOTUN, esa kotun, ema kotun, esa kutse hellikussa, ema ellas tütrekeses, veli kutse verevas munas, sõsar hõppe sõrmusses, muu pere kuts muru munas. Meil esContinue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodu Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui me kasvime koduse, istsime isa toassa. Olin kui uba ilusa, käisin kui käbi kenaste, uaõisi uhkeeste, ernevarsi valgeeste, linaseeme sirgeeste. Olin kodu, maksin kulla, venna õuesContinue Reading
Endine elu isakodus Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasu-põlvekesta, kus mina ellin esäkodu kasvin viie velle kodu. Es näe nälga, es kuul´ kurja, sääl minu jala tiid es tiiä, tiid es tiiä, maad es maitsa; sääl sei sedä kalada,Continue Reading
Endine elu isakodus Otepää Minija vastab ämmale OH MINU ENDIST ELUKEST, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kallist kasupõlvekest, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kus mina elasin isakodu, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kus mina kasvsin kallin kambrin, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, vierseContinue Reading
Endine elu Otepää OH SEDÄ ENNISTA ELUDA, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kaunist kasu-põlvekeista, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kui ma elli esä kottun, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, veeriti velle murulla, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata: kau mull es kalsa lina, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading
Oma ja mehe kodus Sangaste Endine elu LÄTSI MÕTSA OMMUKULTA, ommukulta varajet. Kuuli kolmi ikkevat, emä latsi laulavat. „Mis sa ikket, näiu noori, kahitset sa, kabu kulla? Kas sa ikket ehtimit, vai taht tõisi rõiviet?” „Ei ma ikke ehtimit, tahaContinue Reading
Oma ja mehe kodus. Sõnakera Sangaste KUI MA ELLI ESÄ KOTTUN, ani veerdu velle veeren, oli ma kui osi murul, kävve kui käbi külan, usse lätsi uikeen, tarre tulli tandseen. Kui ma lätsi üle muru – muru jäi taade kaema,Continue Reading
Oma ja mehe kodus Sangaste Endine elu. Neiu kasupõlvest OH MINU ÕNNIST ELUKESTA, kaunist kasupõlvekesta, mis ma olli esä kottun. veeri velle põrmandulle! Oll(i) kui osi murule, käve kui kälu (käbi?) kulale (külale?), usse lätsi õikeen, tulli tarre tantsien. OmaContinue Reading
Isa ja mehe kodus. Kolm aita Sangaste KUI MA OLLI ESÄ KOTTUN, kasvi esä kamburinne – ii’n kasvi illus aina, taga kasvi kallis aina, ii’n om muru joo muheli. Esäl oll’ kolmi aidakesta: üits rükile rogisi, tõine kesvile kolisi, kolmasContinue Reading
Taari tegemine Puhja Taari tegemise laul MEIE TAAR APNEMA, külä naese kaklema, kes juup, juubnus jääp, kes maidsap maha satap. Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) ja EÜS VI, 771 (35) < Puhja khk, Kavilda v –Continue Reading
Otepää TERE, TERE, KÕRDSIKENE, tere, kõrdsi kaubakene, siin om enneki eletü, mõnda kõrda mõttu joodu, sada kõrda saia söödü, tuhat kõrda tandsu löödü. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umbContinue Reading
Otepää Kõrtsis. VÕI, ENNE MINA SIIT EI LÄHE, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu või, kui mina kõrtsi lahutan, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või, selga võtan seinapalgid, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või. turja peale uksepõõnad, või, el-li lee-lu, el-liContinue Reading
Võnnu ALT MINA A’ASIN HAL’LI RAUAD, kihutasin kimbli rauad, muile aga maile musta rauad, turule tulipunased. Kõrtsi jõin mina kõr’vikese, alevisse hal’l’ikese, linna alla lehte lauku. Viis: Juuli Otmann (54 a) (ERA III 6, 184 (6) < Võnnu khk, Kastre-VõnnuContinue Reading
Õlu Võnnu ÕLUT OLI HULLU, TAAR OLI TARKA, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, viin oli viha märjuke, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa. Õlut mina joon ja teist mina teen, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, kolmas käärib kammeris, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, nellas lekubContinue Reading