Lauliku vaev Sangaste MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitse, maha saadi saisuledse, maha põrmutse põroti, es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põse pääle – udsu jäije usse pääle, põrmu rihe põrmadule. Enämb vaiva laulijal, kui omContinue Reading
Palju sõnu Sangaste OLES MA LOODUD LAULIJASA, laulijasa, laskijasa, laulaks mere ma murusa, mere põhja põrmandus, mere kivi’ killergis. Mull om sõnno sõgla täüs, pääle villa vaka täüs, koton om mull koti täüs, üten om mull üsä täüs, man omContinue Reading
Laidan laisale Sangaste KUI SA EI LAUA, MINA LAIDA, laida laisale mihele, pane pikäle poisile, kell om viisu viisi süldä, räti’ kümme küüneriid, särk´ sällän säidse saina, ame ilma arvamada, kalsa’ ilma kaemada. Viis: Karl Vill (80 a) (RKM IIContinue Reading
Endine hääl. Laulu võim Sangaste OLES MU HELI ENNITSES, kurku kulda muinatses, ära mina petas pilli hääle, kattas kannelde kõmina, venelaste viles pilli, suurte sakste sarve pilli. Ära viidu häälekene, ära kume kurgukene. Andge kätte neiu hääle, neiu hääle, neiuContinue Reading
Hea hääl. Ostetud hääl Sangaste LAULOLÕISI OTSITI, sõnolõisi sõõreti! Mina latsi lauloline, tõne sõsar sõnoline, nelläs nii neelüline, vijes viksi häälüline. Eilä mina osti hääle, varra ma hääle vaheti, häälest mina anni härjapaari, kurkust kullatu ubina, lõõrist lõiksin he´lmekõrra. Viis:Continue Reading
Arg laulik Sangaste x Karjalaul TOHI LAULDA VAI EI TOHI, johus kodu kuulunema, tare ette el’ginema, eidüss (heitus) ime, eidüss ise, eidüss ime ehitsele, taade tagakamberele, mõtel sõa sõidevate, venne väe veerüväte. Imekõne, memmekõne, egas sõda siin ei sõida, vennevägiContinue Reading
Sangaste x Laulu korgustus, (teisend) MIS SA LAULAD, KUI SA_I MÕISTA, kui sul sõnnu puudunes! Võta võlgu minusta, ma anna ütest ajaste(g)est, kingi ütest keväjaste, mul om sõnnu sõgla täüs, tõne villa vaka täüs! Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf.Continue Reading
Lauliku soost Sangaste x Karjalaul. TOHI MINA TUIMA OLLA, tuima olla, saina saista, ole mina tuima suusta, tuima naise tütäriid. (Latusime – lataeise, viil ol’l’ latsi laduse’ep.) Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 10, II; 18 71-5) jaContinue Reading
Halb laulik. Laulu võim Sangaste x MIS SIA, SITIKAS, SIRISED, porikärblane, pirised – s’ul pole häälta hästi laulda, kurku kõrgele hõisata! Kui mina hakkan laulamaie, laulamaie, laskamaie, viru viisil veeretama, harju kannelt kõõrutama, soome laulu laksutama – siis ei saaContinue Reading
Laitjale Sangaste MIS SA, NAARUS, MINDA NAARAT, tike, minnu teotet? Sa oled esi ammu naaret, mullu muide kuulutet. Ilus olõ ma helmite, tsõõrik ilma ma sõlõtõ, kaunis – kaala rahata, sirge ilma ma siite. Viis ja tekst: Katri Susi (umbContinue Reading
Kellele hoiate huuli. Ei ole hulgas lauljat Sangaste SIIN OM HULKA NEIDUSIDA, mõni rinda mõrsijaid, olõ hulgast laulajat, sõna kolmi kostajat, kui ma esi iist ei võta, iist ei võta, päält ei päästa! Neiukene, noorekene, kelle hoiat ommi huuli, pealContinue Reading
Laulu võim Sangaste KOS MINA LAULU LAOTESI, sinna kasvi suure saare, sinna mõtsa murdunessa, sinna laane langenessa. Puu küll, puu küll, hellad velled, puu oli täisi puudukesi, ossa täisi oravida, ladva laane linnukesi. Jõgi juuski juure alta, kala küllitasid jõessa,Continue Reading
Laulu võim Rõngu Kui mina laulan KUI MINA LAULAN, LAKSUB LAANE, kõõrutan – kõliseb metsa, tõstan äälta – tõuseb tuulta! Laulan tammed tantsimaie, männimetsad mühamaie, kuusemetsad kohamaie, aavametsad elkimaie. Enne tammed langevad, enne lõpeb lõmmumetsa, kuivab ära kuusemetsa, kaob äraContinue Reading
Laula, kuni elad Rõngu Laula! LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, ilutse mo südamekene! Küll saad siis sa vaita olla, kui saad alla musta mulla, valge laudade vahele, kena kirstu keskelle. Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg ja hr.Continue Reading
Laidan laisale Rõngu Ainale, kullale! LAULGE, LAULGE, LAISA NEIU, ainale, kullale, kullale, veeritage, virga neiu, ainale, kullale, kullale! Kui te_(e)i laula, mina laida, ainale, kullale, kullale, laida teid laisale mihele, ainale, kullale, kullale, saada sanna kütijäle, ainale, kullale, kullale, kellContinue Reading
Laulu võim Rõngu Kust laulud. Laulmine KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, kukku, laulamaie, luulemaie, kukku, siis tulep küla kuulamaie, kukku, vald tulep välja vaatamaie, kukku, sõda jääb servi seisamaie, kukku, hõbemõõka mõtlemaie, kukku – luu (lood) mina võtti lutsu suusta,Continue Reading
Laulikute sõim Rõngu MIS TULED, KINNAS, KIUSTELEMA , vana viisu vaidelema, tatilõuga tapelema? Näe ei oma nägugi, silma seliti pähana, kulmu kääned kukuruse, ila sull jookseb erne liuda, tat sull tilgub taari kannu. Sull ei olle häälekeista, häälekeista häste lauldaContinue Reading
Kust laulud. Lauluvõim. Laulu laitjale Kust laulud. Laulge, muidu laidan. Laulu laitja sajatus Rõngu EI MA TIJA EGA MÕISTA, oi, oi, ral-lal-laa, melles mull on helle hääle, oi, oi, ral-lal-laa, helle hääle, kumme kurgu, oi, oi, ral-lal-laa! – Kui küllContinue Reading
Laidan laisale Rõngu LAULGE, LAULGE, TSÕTSIKESE, kukku, lõõritage, linnukese, kukku, kui te ei laula, mina laida, kukku, laida laisale mehele, kukku, pane pikale poisile, kukku, kell om viisu viisi sülda, kukku, kabla katessa vaguda, kukku, räti kümme küünerida, kukku! Continue Reading
Laulu võim. Tall taevas Rannu OLES MIND LOODUT LAULIJASSE, laulijasse, laskejasse – mina küll laulas laste vasta, Poolamaale poiste vasta, taade Narva naiste vasta! Ma laulas need mered maasse, meregi põhjad põrmandusse, mere liiva lillakusse, mere ääred eeringesse, mere kaldaadContinue Reading
Laulu võim Rannu KUI MA HAKKAN LAULAMAIE, laulamaie, laskemaie, Viru küll viiul veerimaie, Arju kannel kõõrutama, ei sis ei saa küla magada, küla küll poisid poolta unda, küla naised natukesta. Küla küll astub aia pääle, poisid puuriida pääle, noored naisedContinue Reading
Laulikule raha Rannu ANDKE RAHA LAULIJALE, killing keelepeksiale! Enamb vaeva laulijale, kui on rehe peksiale – rehe peksan, sis unetan, luu laulan, teist tuletan. Mis ma hoolin lauldessagi, tõrgun heale tõstessagi, kõrgista kõneldessagi? Minu oma siin ei ole, minu kaasaContinue Reading
Laulikute sõim Rannu Laimajale. Sõimulaulud NÄE, KOS MINU NÄÄGUTAJA, kae, kos minu koogutaja! Esi ei massa maad ei mulda, sügisesta söödamaada, kevajasta kesvakõrta – alles sa tulid raipe kallalt, alles sul hamba veritse, suu sooliku limaga. Eitsi laulu SINA LAULAS,Continue Reading
Laulikute sõim. Halb laulik Rannu MIS SA LAULAD, LAGIPÄÄ PALJAS, mis sa, sitikas, sirised, pasaratas parised? Sul pole häält hästi laulda, kurku kõrgesta kõnelda – adrakurg sull kurgu ees, raudaäke rinnussagi. Teine laulab vastu: NÄE, KUS MINU NÄÄGUTAJA, kae, kusContinue Reading
Laulu võim Rannu KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laululõnga lõikamaie – mull saab üüssä üteldägi, mõnes päeväs mõteldagi. Küla sis astub aia pääle, poisi puuriida pääle, latse laastu-unikule – ikkes kulleva minuda: kost se laits sii laulu saanu, ulluke sõna osanu?Continue Reading
Ei tohi laulda Rannu KÜLL MA LAULAKS, KUI MIND LASTAKS, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, küll ma kukuks, kui mind kuuldaks, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la! Ma laulas maa meresse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, mere veere virtsikusse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, mereContinue Reading
Laulu võim. Küla ütel… Rannu KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE Viru kannelt veeretama, Harju kannelt haugutama – ära siis petan pilli hääle, kata kannelte kõlina! Sõs ei saa küla magada, külä poisi poolta unda, külä tüdruku sugugi. Külä küll ütel: kuku,Continue Reading
Laulu võim Puhja x OLES (ole-es?) MUL SÕNA SEPÄ TETTÜ, viisi vasarde valatu – sõsar mull sõnade seppä, veli olli viisi kirjutaja: kirjut maa, kirjut ilma, kirjut puida, kirjut maida, kirjut tähti taivaesse, kirjut puida põõsaesse. Oles sõna sepä tettü!Continue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Puhja KUI MA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, saa ei külä magada, külä poisi pooli unda, külä naise natukene – kõik om rinnu riida päälla, kõik om akkin aia päälla minu laulu kuulemaien, viisikesta võttemaien. Kuulellie,Continue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Puhja OLES MU LOODU LAULIJAS, laulijas ja laskijas! Laulas ma, maa mürisep, laulas ma, sis laksus mõtsa, kõneles ma, kõlgsus mõtsa. Ei ma tiiä, kes ma ole – mõni mõtel mõtuses’se, esi eidi ilves’sesse. KonnesContinue Reading
Laulu võim. Laulust hobu Puhja Laulu vägi KUI MA HAKKAN, joodu, LAULEMAIE, joodu, oi, leeli, laulemaie, joo, laulemaie, joodu, laskemaie, joodu, oi, leeli, laskemaie, joo, küla jääb vaiki, joodu, kuulamaie, joodu, oi, leeli, kuulamaie, joo, vald jääb vaiki, joodu,Continue Reading
Laulikule juua. Lauliku vaev Puhja ANDKE ÕLUT LAULIJALLE, viina viisi võttijalle, laulja lagi palasi, jooja kurku kõrbenessi. Enamb vaiva laalijalle, kui jo rehepessijalle – laulu laali, tõist mureti, rehe pessi, sii uneti. Maha pessi pika rehe, aganatse halva rehe, esContinue Reading
Laulikule juua Puhja ANDKE ÕLUT LAULIJALE, viina viisi võttijale, laulikul lagi palasse, jooja kurku kõrbenessi. Sis ma laula – laksup mõtsa, kõnele, sis kõlksup mõtsa, heida keelta – helgip mõtsa! Oles mu heli ennitsessi, kurku mul kulla mullutsessi, sis minaContinue Reading
Laulu võim Puhja LÜHIKE LUGU MINULE, lee-lee-loo, väikene värsikene, lee-lee-loo; pööra ümbre, ütle jälle, lee-lee-loo, varsti vana järje pääle, lee-lee-loo: kui ma nakka laalemaie, lee-lee-loo, laalemaie, laskimaie, lee-lee-loo, pisut sõnu pildumaie, lee-lee-loo – jõua ei obu vedada, lee-lee-loo, jõua eiContinue Reading
Mõistatuslaul Otepää MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, mõista minu mõistatused! mõni mees mõnesugune: mõni illus ümarkune – mina mõistan, miks ei mõista: herne illus ümarkune; mõni pisut pillerkune – uba pisut pillerkune; mõni kolmekandeline – tatrik kolmekandline; mõnel lakaka mütsi päänContinue Reading
2õistatuslaul Otepää MÕISA POISI LÄÄVA NIITMA: mõnel pikä püksi jalan, mõnel siidisärki sällän, mõnel raudaküpar päänna, mõni om ihualaste, mõni om liperlapergune, mõni om kolmekandiline, mõni om kümne korraline, mõni om all porine! Jälle ma laula tõisite, kõrra tõisite kõnela:Continue Reading
Mõistatuslaul Rannu MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE: kelle seltsi sirgeemba, kelle varju valgeemba, kell sii pale punane, kelles (kes) sii igiilusa.? Mina mõista, miks ma ei mõista: meiste seltsi sireemba, naiste varju valgeemba, poisil see pale punane, tütriku igi-ilusa. Mõista, mõista,Continue Reading
Saar. Kalajõgi Rannu KUULKE, KUULKE ELLAD VELLED, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, oksad täisi oravida, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, ladvad laululindusida, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la. Jõgi jooksis juure alta, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, kalad kullased sehena, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, augilContinue Reading
Rannu LÄHAB SUVI SAAB SÜGISE, vikat viib arulta haina, nuga viib nõmmelta pedaka, kirves raiub kaske jalgu, hall viib õunad õunapuusta, pälk viib pähklid salusta, mees viib tütrid talusta. Nutma jäävad nurme nurgad, igatsema metsa eared., seda eadi söödijada, sedaContinue Reading
Püha putke lõikaja Sangaste Püha lehe lõikamisest haige ÕTEPÄÄN OLI SUURE ORU’, Karulan oli kallaspoole’. Mis sääl orge vaijeel, kallaspoolde kaldeel, kua lod´jat´ lohu pääl? Pühä-püdse’k leina-lehe’ – nuo no orge vaijeel, kallaspoolde kaldeel. Kes no lõigas´ pühä-püdse, pühä-püdse leina-lehe?Continue Reading
Kuld jäljel Sangaste LÄKI SIISTA SEDA TEEDA, siista marske seda maada, kost om enne härjad käinu, härra käinu, orjad lännu. Mis sääl jälile jäänu, kua sammule sadanu? Hõpe jälile jäänu, kuld sammule sadanu. Kesse kulla üles korjas, kua hõpe maaltaContinue Reading
Marjule. Kulla põlemine Sangaste LÄTSI MÕTSA MIE MARJALE, ala päävä pähkemille, mis mie säältä maalta löüse? Kuusi kollast üökest, sada saksa lastukõist. Kos mie nuo’ üö panni, kos mie nuo lastu lahi? Küü-meeste kübärte pääle, väü-meeste värte pääle, ämma padjaContinue Reading
Kuldnaine Rannu JAANIKENE, POISIKENE, Jaanike, saani tegija, kuldakõrvi kirjutaja – lubasid naiseta elada, abikaasata kasuda. Elanud ühegi aasta, pääle mõne päivakese! Võtsid teha puusta naista, haavast teha Annekesta, kasest teha Kaiekesta, marjavarsista Marida. Ei sa saanud puusta naista, läksid seppaContinue Reading
Kuldnaine. Humal Sangaste VELI, HELLA VELLEKENE, tahit puusta naista teta, lepapakust lepitada, tammepakust tahuda, kulda panna palgeessa, hõbedad ihu ilussa. Lätsit kullaga magama, hõbe hella hingama, ei na kulla es kõnela, hõbe hella es tee heli. Kullal vaja kolme asja:Continue Reading
Õlu. Suur tamm Sangaste TRESIN-TRESIN, LASIN-LASIN, Tartun tetti kumme liina, Leela-maal mammu liina. Tulge sisse, näio’ noore’, ostke kibuna olluta! Kipun ol´l´ kulda kirjutet, kan´n´ ol´l´ vas´ki vitsutet. Kohe eidä (h)iivakese, kohe vala vatukese? Eidä (h)iiva penderede, vala vatu vaoContinue Reading
Nuttev tamm Sangaste TAMM´ KASVI TARTUMAAL, kuus´ kasvi Kuramaal, lepp liina uulitsal, aab Arju piiru pääl – sĩski juure’ kokko joosi, aru’ kokko algenesi, iĩ’ joosi alte juure. Lätsi ma mõtsa kõndimaia, ommogulta ul´l´umaia (hulkuma), näi tamme ikevata aava pikäContinue Reading
Salme laul Sangaste TANDSE, TANDSE MA MÄELA, le-lee, le-la-mus-lee, tandse Tõrvastu mäela, le-lee, le-la-mus-lee. Kes sääl istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee? Mari istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee. Kes tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere,Continue Reading
Salme laul Sangaste KES OLLI SUURI, KES OLLI SAARI, le-lee, le-la-mus-lee? Mari suuri, Mari saari, le-lee, le-la-mus-lee! Kes läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere, Mari neitsikene, le-lee, le-la-mus-lee! Kas sa tahat mulle tulla,Continue Reading
Salme laul Sangaste LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE, lätsi söödi keskeella. Mis sääl söödi keskeella? Kana oli söödi keskeella. Kanast kasvis Salvikene, saksa Salvi neitsikene. Tulli päiv, terets päiv: “Tere, saksa Salvi neitsi, vaski orja vaenelatsi, kas sa tuled minule?” „Lä’ä eiContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste NAKSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju’ pillumaia. „Piä, meri, saisa, vesi – las ma kae kodo poole, eidä sil´mi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines?” Ise koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekene, taadikene, ostaContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste LÄTSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju pilluma. Odot, meri, peä, vesi – las ma kae kodo poole, eidä silmi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines? Ise (isa) iks koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekeni,Continue Reading
Mere kosilased Sangaste KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA, kõndsen ümbre mere äärta, lassi lainetel vajuda. Kes säält merest vastu tulli? Vaskineiu vastu tulli. “Tere, tere, neiukene, tere, neiu noorekene! Kas sina võtad mulle tulla, mulle tulla, muile minna?” “Ei minaContinue Reading
Haned kadunud Otepää PEREMEES PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, muile andis muuda tööda, mulle andis anid hoita, anid oita, kanad kaitsa. Aa’si ma ani vesile, keeruti kana kesäle, esi mina lätsi kõrtsusseni; sääl ma jõien suutäis viina, suutäis viina, tõine „piiva”. JäiContinue Reading
Salme laul Otepää x Tähe mõrsja MARI MARJA, SARI SARJA, saije karvetu mäele, usse ette astemaije, kaije kauba tegimaije. Tulli Kuu, poisikene: „Tere, Mari, neitsikene, kas tuled Kuulegi?” „Ei ma lää Kuulegi – Kuu om kolmest kõvera: ütte kasvas, tõseContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele liiger-laager laintelle. Tuli tuultaContinue Reading
Haned kadunud Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, muile annid muuda tööda, sulasile suurta tööda; mulle annid alba tööda – annid mulle ani’ oita, ani’ oita, kana kaitsa. Aije ani ma vesile, lasi kana laineile. Tul´l´i augas´ alta vie, mudakurvits alta mua, veiContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele. Tuli tuulta muialt maalta,Continue Reading
Haned kadunud Puhja 1. 2. EMAKENE, ENNEKENE, muile (sa) annit muida tööda, sulasella suurda tööda, mulle annid ani oida, ani oida, kana kaitsta, kana karja kaitseda. Aie ma ani ojalle, keeruti kana kesälle. Tuli kotkas, kurja lindu, ahka lindu aavikust,Continue Reading
Uppunud vend Otepää Venna otsija OLLI MUL KOLMI VENNAKESTA, kolmi kui ua-ivada, kaits kui herne-kaunakesta. Üte panni marjamaale, tõse panni karjamaale, kolmanda saatse kalale. Tulli velle marjamaalta, tõine velle karjamaalta, ei tulnud kolmandat kalalta. Panni_s sõle sõudemaie, lehe laia lendamaie:Continue Reading
Vend veehädas Rannu OLLI MULL KOLMI VENNAKESTA: ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tulli kodu karjamaalta – karja pullike eessa, tulli kodu marjamaalta – marjakorvike käessa, ei tulnud kalamerelta. Laksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orudContinue Reading
Uppunud vend Puhja OL’LI MUL KOLMI VELLEKEISTA: üte saadi marjasmaale, tõise saadi karjasmaale, kolmanda saadi kalale. Üits tul’li velle marjasmaalta, tõine tul’li velle karjasmaalta, kolmat ei tullu kalalta. Tei ma päise pätsikese, lätsi velle otsimaie. Tul’li mul vasta vana meesi.Continue Reading
Härjad murtud Rõngu x Sahka laul. LÄKSIN METSA KÜNDAMAIE, kuuma päeva paisteenna, oodi ma toitu toodavat – näe_es toitu toodavat! Vilisti ma vinti metsast, parmo pajo põõsaasta – pist ta Kirju kindsu pääle, pugalile puusa pääle. Kiri läks metsa kiieldes,Continue Reading
Hollandi sulane. Härjad murtud Otepää OLLI MINA ORJAN OTTEPÄN, käisi karjan Kammian, Soomemaal olli sulasen. Künni üles härra nurme, risti-rästi Riia nurme; aie mina adra kivi taade, tsusksi piidsa peendreeda, lassi härga laaneessa. Tuli susi Soomeesta, laia käppa laaneesta: kiskusContinue Reading
Härjad murtud Otepää Teoaja laul ENNE OLIN HÄRRA POISSI, taga Riia tallipoissi. Kündsin üles härra põllu, risti rästi härra põllu, ajasin adra kivi taha, piitsa visksin padrikusse. Hunt tuli soovikusta, laiakäppa laanikusta, kisksid minu kirju härja, lõhksid minu laugu härja,Continue Reading
Härjad murtud Sangaste TULDA LEIVÄ TUIMA’ RAVVA’, k´ibõnida k´ülmä’ k´ivi’, utsu lei Urvastõ nurmõn, savvu Sangastõ saarõn. Ai-tui-tui-tui, tukka mõtsa, pääle pimme paiu mõtsa! Sääl ma raie rattapuida, kõkkutesi kõdarapuida, tikutõsi tele(telje)puida, oma k´ülä velle vehmeriida, tõsõ talu taadõ taoslaudu.Continue Reading
Kari kadunud. Hobuse otsija Rõngu Karjalaul KAUA KÄISIN KARJADESSA, kaua karja hoole pool, vai mina hulgasta uneti – karjast katte karjat-lehma eest katte esa hobune. Pandi orja otsimaie, nõrka venda nõudemaie – ori es otsi hobusta, nõrk es nõua ratsukesta.Continue Reading
Hobune kadunud Puhja OL’LI MA ESÄ KODUNA, ol’li ma emä koduna, üüse ol’lu, päivä kal’lu – üüse ol’lu eitsinagi, päiva kal’lu karjanagi. Üüse oisi esä obese, päivä kaidsi memme karja. Eitsi lätsi ehtemaie, kõhna karja oidemaie. Pannin pää põõsa pääle,Continue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Otepää Hobuse otsimine OH MINA VAENE MEHEKENÕ, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ. Aeti minnu, vaene, teole – kivistikku kiskuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, kivistikku kiskuma. kivistikku kiskuma ja kannustikku kakuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali,Continue Reading
Hobune varastatud Otepää 1. 2. OH MINA VAENE MEHEKENÕ, lillipoo, elleroo põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, lillipoo, elleroo. Aeti minnu, vaene, teole, lillipoo, elleroo – kivistikku kiskuma, lillipoo, elleroo, kannistiku kakuma, lillipoo, elleroo. Ööse pessi mõisa rehe, lillipoo, elleroo, päivä kündseContinue Reading
Hobune varastatud Sangaste LÄTSI SOODE SÕITEMAIE, näie ma sooda suitsavad, palu pikaste palavad – mõtsi ma mõisa palavat. Ai ma manu kaemä: soo tekk sulaja õlut, palu armast aaniket. Jõi ma toobi, jõi ma katsi, kolmandat ka koogutelli, neljandat maContinue Reading
Tille teopoiss. Hobune varastatud Sangaste Hobuse varastamine OLLI MINA VÄIKE MIHEKE, põlve piiu (pikku) poisike, vaat luu-li, vaat-luu, põlve piiu (pikku) poisike, üüse pesse mõisa rihe, päivä kündse mõõdu maad, vaat luu-li, vaat-luu, päivä kündse mõõdu maad. Continue Reading
Hobune (kari) kadunud Sangaste EMÄ PAND´ KARJA MU KASUMA, võsa veerde venimä, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa veerde venimä, mõtel’ karjast kaduvat, võsa vilust viidävät, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa vilust viidävät. – Kao ei karjast kohegi, vii’äContinue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud Sangaste OLI MINA VÄIKÕNE MEHEKÕNE, le-lee, le-la-mus, lee, põlve kõrru poisikõne, le-lee, le-la-mus, lee. Saadeti minu teole, le-lee, le-la-mus, lee. Mis sääl tegema mind panti, le-lee, le-la-mus, lee? Kivistikku kiskumaie, le-lee, le-la-mus, lee, kannestikku kakkumaie, le-lee,Continue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud. Nutust järv Sangaste OLIN MA VÄIKE MEHIKENE, põlve kõrgu poisikene, vaat luu-li, vaat-luu, põlve kõrgu poisikene, öösi peksin mõisa rehe, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-li, vaat-luu, päeva kündsin mõõdumaa. Panin ma hobu ampi (lumpi)Continue Reading
Hobune varastatud. Tore sõit. Oleks Rannu MA LÄTSSI ORGO OMMATSILE, Viromaale vellitsile. anti liha soolast süvva, kibetaste ollot juvva. Jõi mina toopi, jõi mina kaitsi, kolmandat jõi poole toopi, sis jäi mina joobonessa. Pannin pää põõsa pääle, jalad Jaani niidoContinue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Võnnu x VEI MINA HOBU OITUVALLE, esi heitsi makama, pää panni perve pääle, jala järve veere pääle, kõrva kõivu juure pääle. Kuri mees tull kuusikust, varas mees tull varikust, varast minu hüva hobu, paremba kui paadi ruuna, ilusambaContinue Reading
Hobune varastatud Kambja/Võnnu OLL MINA VÄIKENE MEHIKENE, põlve kooru (kõrgune) poisikene, vaat-luu, vaat luu-lii, põlve kooru poisikene, Öösi pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdu maad, vaat-luu, vaat luu-lii, päiva künni mõõdu maad. Panni obese süüma, esi eitsi magama,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES NO MEISTA SÕTTA LÄNNÜ, kua väärät väe ala? Ol´l´ mull ütsi väiko veli, väiko veli, ahka-särki, tuo no meista sõtta lännü, venne-väkke veerünü. Valmist ta sõtta minekit, sõa poole sõitemist. Ise (isa) val´mist´ vangerida, esi val´mist´,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OLLI MULL ÜTSI VÄIKU VELI, verevide silmiga vellekene – tuugi viidi Vinnemaalõ, värvätedi väe ala, sõkuti sõa jalulõ. „Vellekene helläkene, kunas sa sõast kodu tulõd, lahingusta vällä astud?” „Ei ma enne kodu’i tulõ, lahingust ma vällä eiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI (MUL) SÕA SÕNUME? Vares tõi sõa sõnume, arak kandas vainu keele. Kes peab sõtta meil minemä? Sõsar peab sõtta meil minemä! Esa võt keerilde (1) kõnelda. „Ei või sõsar sõtta minnä! Veli peab sõtta minemäContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI SÕA SÕNUMIID? Arak tõi sõa sõnumiid. Kes see kande vainukeeli? Vares kande vaenukeeli. Kes peä sõtta minemä? Veli peä sõtta minemä. Ei saa velle sõtta minnä – vellel naine naitamata, tinarinnan tingimata, kuldakaalan kaalumata. SaasiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OL´L´ MULL ÜTSI VÄIKO VELI, väiko veli ahkasärki – naksi sõtta minemäie. Isa valmist´ vankerida – esi valmist, esi iki, veli suge obesida – esi suge, esi iki, ime ummel´ ammeida – esi ummel´, esi iki, sõsarContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES LÄITS SÕTTA MINEMA? Veli läits sõtta minema – esi lätsi, esi ikki; esä trikki taossida – esi trikki esi ikki, veli valmist vankerda – esi valmisti esi ikki; ema aie ammejida – esi aie esi ikki;Continue Reading
Venna sõjalugu Rannu x KESSE TÕI SÕA SÕNUMED, kesse kandis vainukeeled? Harak tõi sõa sõnumed, vares kandis vainukeeled: kes siit saab sõtta minema – kas saab isa, vai saab poiga, vai saab kõige viimne venda? – Kõige viimsem, kõige viksemb,Continue Reading
Venna sõjalugu Puhja TOODI NO SÕA SÕNUME. Kes meil sõtta minnenessa? Veli alles tillukene, sõsar sõrme suurukene – ikkes peat sina minema. Veli läts aita ehtemaije, sõsar perrä ikkemaije. „Aja sälgä surma_ame, pane jalga surmapüksi, surmapüksi, surmasuka, aja kätte surmakinda,Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää Sõa laul KEIS TÕI SÕA SÕNUMIDA? Vares tõi sõa sõnomida. Keis lät sõtta minema – kas lät esa vai lät ema, vai lät väike velleke? Ei lää esa, ei lää ema, ei lää väike velleke – vanalContinue Reading
Venna sõjalugu Otepää MUL OLL ÜTSI VÄIKE VELLE, siegi viidi Vennemaale, Vennemaale, väe pääle, väe pääle värvatie. Sõsar vellelta küsima: „Vellekene, noorekene, konas sa luppat käima tulla? Tuled sina siissa kodo käima, kui nie oja õlut juoskva, mõtsa veere mõduda?”Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää KES TÕI SÕ’A SÕNUMIDA? Vanem tõi sõ’a sõnumida. Kes peap sõtta minemaie? Noorem veli peap minema. Esa otsis hobusida, veli valmist vankerida, ema kudus kirju kinda, sõsar ummel aetu amme. Sõsar vellelta küsima: „Minu hella vellekene, millalContinue Reading
Venna sõjalugu Võnnu x ARAK TÕI SÕAST SÕNUMIT, vares küll vaakus vainu-keeli: „Kes lääb sõtta minemä – kas lääb isä või lääb ema?” Es lää emä, es lää isä, veli küll nakkas jalgu kängmä, sõsar küll nakkas ikkema: “Vellekene, ellakene,Continue Reading
Kolm kätkit. Salme laul Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle, üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teine pantudContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste x Karjalaul LÄTSI (MA) MÕTSA OMMUGULTA, varra enne valge’elt, lätsi (ma) kaara kidsuma, al’last aina aardema. Panni (ma) sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle, el’mejälle kivi pääle. Tul’l’ no kurat kuusikust, varas meessi vaarikust, võt’t’ mu sõbaContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI ORGU OMATSILE, mäe pääle pähkenile, panni helme kivi otsa, kaalakirjä kannu otsa. Se(e)ni tulli varas varikust, kuri meesi kuusikust, varast helme kivi otsast, kaalakirjä kannu otsast. Naksi minäjä minemä, üle nurme nuttaten, üle õue õlluden. KesContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAADEMAIE, värrist vällä veerimaie, panni sõba sooru (sõõru) pääle, kaalaraha kannu pääle, lehi (lehvi?) lepä ossa pääle. Kuri mu kuuld kuusikust, varas meesi varikust, võtt mu sõba, võt mu sõle, võtt mu kalli kaalaraha, lehiContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAATEMAIE, värrist vällä veerimäe, näi ma kaara kasuvat, tõuvillä (vilja) tõsevat. Karksi ma sise kidsumaie, panni ma sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle. Tulli kurat kuusikost, varas´-miesi varikost, võt´t´ mu sõba, võt´t´ mu sõle, võt´t´Continue Reading
Salme laul Puhja MEMM LÄTS KARJA SAATIMAIJE, leis ta kana karjateelta. Memm pand salve ta kasuma. Salven kasvi kena lats, kasvi Salme neitsikene. Salme memmeda paluma: „Emakene memmekene, anna mulle aida võtti – ma lää aita ehtimaie, pääle aida päädContinue Reading
Mõõk merest Kambja PÄIVAKESEL PALJU TÖÖDA, palju mured enne muida – päev suib sulaste päida, kammib karjalaste päida. Istub mere veere pääle, Peipsi järve perve pääle, kalajärve kaala pääle, oma järve otse pääle, küla järve küle pääle, hari kuldane käena,Continue Reading
Mere pühkimine. Suur tamm. Venna kirvehaav Sangaste Tamme raijuja MEIE KATSI VAESI LATSI, ollime võõraste orune, kurdime võõraste kurune. Mia and võõras tööda meile? Võõras pand’ merda pühkimaie, kalajärve kaevamaie! Kohe nėė pühkme pühime? Pühkme pühim’ püha kojasse, kannam’ MaarjaContinue Reading
Mere kündmine. Lina Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mari mäella, sinilillede seäna, kullerkupu põesaenna. Nägi unda maataenna, nägi merda künnetavat, künnetavat, külvetavat. Mes sinna merde külvetie? lina merde külvetie – lina kasvis kui sii linti, kugar otsas kui sii kulda,Continue Reading
Mere kündmine Puhja MAGASI MINA, MAGASI, sinilillede seana, kullerkuppe põõsaenna. Mis mina näie maateenna? Näi mina und maateenna: meri üles künnetiie, künnetiie, külvetiie, meri ära äestedi, lina sisse külvetiie; lina kasvi kui see linti, kukar otsan kui see kulda. LinastContinue Reading
nike air jordan 3 Closeout ray ban sunglasses ray ban sunglasses sale
INEMISE JA ELÄJIDE-TSIRKUDE OMAVAHELIST JUTTU aetas nii meie perimusmaastiku põlitsiden mõtsaden kui ka laulunoorendiken. Me käime kõik üte kiilkonna alla: oleme üte emä, üte maailma latse – egälütel eng sisen ja laulu suun. _____________________________________________________________