Miks poisse põlgate Laiuse NEITSIKESED NOORUKESED, mis te endid arva’ate, et te poissa põlgaate? Tukkudes te teete tööda, laiseldes lõnga lasete: viis aga vilku vaksa peale, tuhat tompu tolli peale, sada sõlme süllalegi. Kui te kangasta kujute, suga siis nutab…
Riia rikkumine Kursi SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA, paras parve tütterida. Tulgu teilta teine rinda, kubijalta kolmas rinda, vainialta valdakonda, saksulta sada tuhanda! Lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole – lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna taotamaie, Võndu kinni võttemaie, Põltsamaad põletamaie!…
Uhke neiu M-Magdaleena ET ON MEHI MIS ON MEILE, kaasike, kaanike, poissa meie poole peale, kaasike, kaanike. Kübar peas neil kõrkidella, kaasike, kaanike, ehk kus küla köömenilla, kaasike, kaanike, küla õue õunadella, kaasike, kaanike, küla tänav tangudella, kaasike, kaanike. Siis…
Pole tuimade soost M-Magdaleena MA POLE TUIMADE TUASTA, ega seinade seasta: ma olen trummali tuasta, pillipuhuja peresta. Pilli lõid minu pidajad, kannelt (lõid) minu kasvatajad, erelit lõid hellad velled, suu-küll-pilli suisutajad. Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk,…
Ilus juus M-Magdaleena OMA MEMM ON MEMMEKENE, andis päeva piada pesta, kuu juuksid kuivatada. Pessin piada allikalla, jõe jookseva veella, mere keeru keske’ella. Panin mina kuuske kuivamaie, kadakasse kahkumaie. Mööda läksid Mündi saksad, kaugelt need Kalevi saksad. Küsiteles, mõistateles: „Kas…
Iluaeg M-Magdaleena ILUGEME, KUI ME VÕIME, kärageme, kui me käime, noored noorella ealla, parajailla põlvedella! Ma ise ilu tegija, alles rõõmu algajagi. Ilu kannan kaasassani, rõõmu räti nurgassani, nalja räti narmassani. Koju jäivad meeled kurvad, ahju ette naised kurjad, tuimad…
Vaeslapse laul Torma OH SEDA ENDISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, veerin venna kamberissa. Kasvin kui kana kesalla, veerin kui muna murulla, kasvin kui kanepikiudu, linakiudu lemmendasin. Oi, oi, oi, oi, orja päävad, vaeselapse vaeva päävad ! Võttab…
Ema haual M-Magdaleena/Äksi MEIE KAKSI VAESTALASTA, nutame ema haua pääl, laseme rinnul risti pääl, küli risti küll´e pääl, servi risti serva pääl. Ema haual me pallema: „Tõusu üles, ennekene, tõusu üles hauastagi, tõusu mul armu andijassa, päevas pää silitsejassa, üüsi…
Vara vaeslapseks. Hiljuke Kursi/Äksi SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE, nähku näljapäeva kätte – võttis isa, võttis ema, jättis mind vara vaeseks lapseks, ilma helmita elama, kaelakonnata kasuma. Las ma elan, ostan helmed, las ma kasvan, katan kaela! Elades saan helmekorra, kasudes…
Ema haual, Vara vaeslapseks. Kodavere EMÄKENE, NENNEKENE, jätt mu vara vaeseesta, enneaegu armetusta, jätt mu muale marja suurust, kesäle kiviku suurust, kivi piäle kedrä suurust. Ma lähen ema haua peale. „Emäkene, nennekene, tule luegen lunda müüdä, tule a´nen alta vetta,…
Ema haual Kodavere MEMME VIIDI TIIDÄ MÜÜDÄ, armud läksid aeda müüdä; memme (h)auda kandaneksi, armud alla langeneksi; las (h)üüdä keriku kellä, pika paua (h)aua kellä. Läksin memme haua piale. „Tõuse ikke ja tõota, tõuse mu piäd silimä, laia lakka lahutama!“…
Vara vaeslapseks Kodavere ÄRA SURI MU ISAKE, lee-lee, ära suri mu emake, lee-lee, jättis mind vara vaeseks lapseks, lee-lee. Andis härjad härra kätte, lee-lee, lehmad lellu naeste kätte, lee-lee, hobused onude kätte, lee-lee, lambad laesa naese kätte, lee-lee, kanad koka…
Vara vaeslapseks. Nutust järv Kodavere MINA KÜLL, MINA KÜLL VAENELAPS, lee-lee, ilma peälta peäsukene, lee-lee. Maha jäin ma marja suurust, lee-lee, põrmandule põrmu suurust, lee-lee. Läksin aeda (aida) lävele, lee-lee – es õle aedal õikajada, lee-lee; läksin kõda lävele, lee-lee…
Ema haual Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, kui valatan keriku peäle, siis hakkab hale tulema, vesi silmi veäremaie. Kerikun minu emake, kabelin mu kandijake, kerikun ta keädab leäme, kabelin ta kassub suola. Lähme nenne aada peäle, rinnu nenne risti peäle, polvi aaduja…
Ema haual Kodavere/M-Magdaleena MEELES ON MINU MEMMEKENE, meeles memme armukene, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memm aga viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memme hauda laskenessa, armud alla langenesse, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. …
Ema haual M-Magdaleena MEIE KAKSI VAESTALASTA, kahekesi karjalasta, lähme me muremäele, murerätikud käela, murekirjad rätikuna. Lähme rinnu risti pääle, memme hauda vaatama. „Tõuse üles, memmekene, tõuse üles hauasta!“ Memme mõistis, kostis vasta: „Ei või tõusta, tütar noori, ei või tõusta,…
Ema haual M-Magdaleena MEIE KAKSI VAESTALASTA, helelee, sa isatu, ma ematu, helelee, läheme muremäele, helelee, murekarikas käessa, helelee. Lähme memme haua piale, helelee. „Tõuse üles, memmekene, helelee, tõuse mu piad sugema, helelee, tõuse mu piad plettima, helelee!” „Ei või…
Ema haual. Ema ja armud Laiuse/Palamuse JUMAL AGA SUNDKU SURMA KÄTTE, jumal aga sundku surma kätte, hele-lee, nähku suure vaeva kätte, nähku suure vaeva kätte, hele-lee! Tappis aga isa, tappis aga ema, tappis isa, tappis ema, hele-lee, jättis vara vaeseks…
Ema ja armud Laiuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, hele-lee, kaksi kui kanapojaksed, hele-lee. Ema viidi uksestagi, hele-lee, armud läksid akenasta, hele-lee, ema hauda lasketadi, hele-lee, armud haua kaldaella, hele-lee. „Tõuse üles, mu emake, hele-lee!“ „Ei või tõusta, tütar vaene, hele-lee, muru…
Ema haual Laiuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, sa isatu, ma ematu, lähme jaanipäev kiriku, murerätikud käessa, mure nummer nurga pealla. Teine pühib teise silmad, teine teise pea silitab. Ma lähen isa haua peale: „Tõuse üles, taadikene!“ „Ei või tõusta, poega noori,…
Ema haual. Ema ja armud Torma Vaenelaps MEIE KAKSI VAESTALASTA, meie kaksi vaestalasta, hele-lee, lähme võidu nuttemaie, lähme võidu nuttemaie, hele-lee. Üks läeb isa haua pääle, üks läeb isa haua pääle, hele-lee, teine ema haua pääle, teine ema haua pääle,…
Sõid eide südant Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, mitu ööd õlid uneta, mitu süöki süömatagi, mitu tundi tastemata. Ütlid südat süödaneva, puretava puusalueda, katkutava kaalasuoni. Ma seien sinu südata, purin nenne puusalueda, katkin nenne kaalasuonta. Ma õlin sulge nenne suussa, avi nenne…
Meeles memmekene Kodavere EHK MA LAALAN KÕEGE PÄEVA, kõege õntsa õsta puole, ep kuule emale heälta, heält ei kaegu kandijalle. Õelalle õegub heäli, kadedalle kaegub heäli – õelalle õõtsimuale, kadedalle karjamuale, vihasele värate suhu. Muil one meeles mehed nuored, kõnejel…
Kasvatus asjata Laiuse EMAKENE, NENNEKENE, kasvatasid tütterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängitasid, üles tõstsid, üpitasid. Mõtelsid sa abi saama. Abi sai neile halvadelle, tugi neile tuimadelle, tuimale tule puhujaks, laisal lapse kiigutajaks, virtsiku vee vedajaks. Viis: J. Remmelgas (EÜS V…
Kasvatus asjata Laiuse OH MINU ISA, OH MINU EMA, mis teie minust kasvatan’d! Eks teie võind mind jõkke panna, ehk ka jõe kaldale. Seal oleks vesi veeretanud, mätas pannud mu mehele, kallas oleks kasvatanud, vesi musta meelitanud, särg oleks teinud…
Kasvatus asjata Laiuse Lapse imetaja laul IMETASIN, ELLITASIN, kasvatasin, kallistasin, maha panin, mängitasin. Ime, elli, kasva, kalli, ime, elli, tütarlasta! Soosse viisin soojad leevad, arule pudrud palavad, mõtlesin tugi tulema, mõtlesin abi ajama. tugi sai sellel, keda ei tunnud, abi…
Ema kasvatus asjata Torma EMAKENE ENNAKENE, mi’ said minu hoidemisest? Sülen olin süvveenna, puusal putru kiiteenna, rüpen rüga lõigatena, kaisun karja saateenna. Tugi sai neile, kenn’es tunne, abi sai neile, kenn’es astu, tugi sai Tuurja tuulikille, abi sai Harju sarvikille.…
Memme vaev Torma MILLAL MAKSAN MEMME VAEVA, kaasike, kaasike, hea ema piima vaeva, kaasike, kaasike, kahel käel kandemise, kaasike, kaasike? Kasvatasid tüterida, kaasike, kaasike, viisid põllel põllu peale, kaasike, kaasike, panid parmaste vahele, kaasike, kaasike, sületäie keskeelle, kaasike, kaasike, et…
Sõin eide südant Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, mitu ööd õlid uneta, mitu süöki süömatagi, mitu tundi tastemata. Ütlid südat süödaneva, puretava puusalueda, katkutava kaalasuoni. – Ma seien sinu südata, purin nenne puusalueda, katkin nenne kaalasuonta, ma õlin sulge nenne suussa, avi…
Kasvatus asjata Kodavere MIS SAI NENNELE MINUSSA, mis sai tuoja tüteressa? Itkud said minu emale, aledused aadujalle, itkud said imetamassa, käed said kalet kandemassa, silmad märjad mähkimassa. Abi sai sellel kes es assu, tugi sellel, kes es tunne, tuimale sai…
Kolm hälli. Kasvatus asjata Kodavere EMAKENE NENNEKENE, mõtlid müüda muudgi tüki, kaabelda kalevi paku – ise müüsid tüterida kaupelid kodu kanuda. Abi sai sellel, kes es astu, tugi sellel, kes es tunne. Emakene, nennekene, kõlmel äll´il ällitasid neljal nõtkel nõkutasid:…
Kasvatus asjata. Vara vaeslapseks. Ema haual Kodavere Vaeselapse laul EMÄKENE, ENNEKENE, mes said abi minusta, kasu minu kasvatemäst? – Itku said imetämestä, süüdi sülle võttemastä, abi sai neile, kenn es astu, tugi sai neile, kenn es tunne. Jätid mu vara…
Ema ei viinud vette Kodavere KUI MA SÜNDISIN EMALE, kui mu anti aadujalle, siis küssid külatsed naesed: „Mis one sündinud emale, mis one antud aadujalle? Ones poega või one tütar? Kui one poega, tuo tubaje! Mähi poega mähkmeie, sidu siidirätikuie…
Tütar vette Kodavere KUI MINA SÜNDISIN EMÄLE, kui minu anti aadujale, külä naesed siis küsisid: „Mis on sulle sündinud, mis on antud aadujale – kas on poega vai on tütär? Kui on poega, too tubaje, mähi poega mähkmeje, sidu siidi…
Memme vaev. Kasvatus asjata Torma MILLAL MAKSAN MEMME VAEVA, kaasike, kaasike, hea ema piimavaeva, kaasike, kaasike, kahel käel kandemise, kaasike, kaasike? Kasvatasid tütterida, kaasike, kaasike, viisid põllel põllu peale, kaasike, kaasike, panid parmaste vahele, kaasike, kaasike, sületäie keskeelle, kaasike, kaasike,…
Põlatud laps. Nekrut M-Magdaleena OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! (Mind) pandi liisku võttema. Neiud kõik jäid nuttemaie, mustad piad muretsemaie, hobused jäid ohkimaie, vanad ruunad rähklemaie, varsad valjult kisendama. Milles kurvad meie kullad, närvetetud neiud noored? Sellep kurvad meie kullad,…
Kasvatus asjata M-Magdaleena EMAKENE, MEMMEKENE, kui sa kasvatid minuda – võinud viia mu vedeje, kannud järve kalda’esse! Sääl oles vesi veeretanud, järve kallas kasvatanud, meri oles pannu mu mehele, haug oles annud ande’ida, kiis oles tehnu kinda’ida, luts oles loonu…
Põlatud laps sarve puhumas. Kodukutse M-Magdaleena OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Kuhu pean mina minema, kuhu pean pia panema? Lähen alla haavikusse, tua taha tammikusse, saana taha sarapuusse. Sarapuust teen sarvekese. Läksin puiku puhumaie, läksin sarve aamemaie. Isa kuulis õue…
Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, oles sa uneski nähnud, magadella mõtelenud, tukkudena tulnu meele, et must sündis süüalune, et must kasvis kahjulene, veeris vemmalde alune! Võinu, võinu, memmekene, võinu viia mu vesile, kanda järve kalda’asse, et oles vesi veeretanu, jõe…
Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatasid tütrekesta. käed olid märjad mähkijalle, jalad külmad kõndijalle. Ei sul lõpnud tuli tuasta, säde sängi samma otsest. Emakene, memmekene, ei saand abi tütteresta – abi sai sellel, kes ei astu, tugi sellel, kes ei…
Äksi Asjata loodud. Ohkus VAIE LOOJA, VAIE LOOJA, mis se Looja mõttelessa, kui se Looja mind on loonud? Võinud luua lodjapuusta, küla alla künnapuusta, valla alla vahterasta, õe õue õunapuusta, kubja õue kuslapuusta, saksa õue sarrapuusta, venna õue visnapuusta! Minust…
Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Puust mina tegin puigukese, sarapuusta sarvekese. Isa kuulas õue pealta: „Kuule, kus hüiab põlgtud lapsi, kõerutab kodukanada!“ Kis läheb kodu kutsumaie? Kõige veiksem vennakene. „Tule kodu, mu õekene! Sinu kodu müüdaneksa, isa jäi kodu…
Memme vaev. Kolm hälli M-Magdaleena EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatid sina minuda – mitu ööd olid uneta, mitu pääva lõuneetta. Äi tegi hälli häistä puista, õtsan tingutid tihased, latvan laalid loanelinnud, kõrval koarsed kõnelid. Siis oli tares kolmi hälli – üks oli…
Memme vaev M-Magdaleena EMAKESTA, MEMMEKESTA, kui sa kasvatid minuda, ei sina sundnud suurte kuuldes, ei vandnud vagade kuuldes. Sund’sid oma suuda mööda, käsk’sid oma kätt’a mööda. Millal maksan eide vaeva, eide vaeva, piima vaeva, ella ema imetusvaeva, suu juures suiskumises,…
Memme vaev M-Magdaleena/Äksi (OI) MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, piima vaeva, hea ema imetisvaeva, suu juures suiskumises, kää pääl kandemises. Mitu ööd oli uneta, mitu ommikut osata, mitu suitsu suuruseta, mitu pääva lõuneetta. Ei kustund tuli tuasta, säde sängi…
1. 1942. a juunis Tartu lillenaine müütas Tähe ja Riia tn nurgal poetrepil sinililli ja kullerkuppe: 2. 1943 a. juunis Tartu lillenaine pakkumas lille Tähe ja Eha tn nurgal: 3. Laupäeval 14. II kell pool üheksa hommikul pakkus vana oksamüüja…
Laste improvisatsioonid Tartu 1. 2. Väike Reet matkib mängides oma vanemat õde Tiiut: 3. 4. Väike Reet istub diivanil ja laulab: 5. 6. 7. 8. Vett on läinud lauale. Reet tantsib sõrmedega ümber loigu ja laulab: 9. 10. Väike Reet …
Hällilaul Tartu/Äksi Uni TULE, TULE, UNEKENE, tule, uni, uksest sisse, astu, uni, aknast sisse, kuku lapse kulmu pääle, lange lapse silma pääle sihi lapse silma pääle, asuta aseme pääle, vaju lapse voodi pääle. Viis: Paul Ariste (RKM III 5, 37…
Hällilaul Tartu Laulnud Paul Ariste (kuuldud abikaasalt) (RKM III 5, 37 (2) < Tartu – I. Rüütel, 1966).
Hällilaul Tartu Selgitus: Vanaema laulis hällilaulu ka järgmiselt. Üles kirjutanud Ingrid Rüütel (oma mälu järgi) (RKM III 5, 18 (31) < Tartu, 1966).
Hällilaul Tartu Selgitus: Veel üks vanaema hällilaul, mida laulis ka ema. Üles kirjutanud Ingrid Rüütel (oma mälu järgi) (RKM III 5, 18 (22) < Tartu, 1966).
Hällilaul Kursi/Laiuse ÄIU ÄIU, KUSSU KUSSU! Vokikene, lehmakene, kedervarsi kitsekene, seep mu kallis kangaspakk, seep mu ella eide vokk, äripäine a’aviide, pühapäine mängukene. Küllap laiska lapsed toidab, hiline pere elatab, laisal on lapsed ladusad, hilise pere ilusa. Viis: Madli Saeble…
Hällilaul Kodavere Äiutamise viis ÄIO, ÄIO KUSSU, KUSSU, kiigu, kiigu, Kreosselle, üle aia Õtsaralle, pitkä teedä Piiburalle, vahess arvass Vaenaralle! Soesu-soesu – suad suuress, maga kavva – kasvad pitkäss, siis sinuss suab üks karjussikene, tõõseb tõõrasse ajaja, metsän lehmä lemmotaja,…
Hällilaul Ta-Maarja Memm marjul KIIGU, KIIGU, KITSETALLE! Memm läks metsäst marju tooma pedäkäse pütiga, kadakase kapaga, vahtrapuuse vaadiga, künnäpuuse kühvligä, tammepuuse taldrekuga. Vahtrapuune vaat olli õlal, künnäpuune kühvli seljän, kadakane kapp olli kainlan, pedäkäne pütt olli seljän (või: puusa pääl),…
Hällilaul Torma Kiigulaul. Üles kirjutanud J. Kask (EÜS IV 276 (415) < Torma khk, 1895).
Hällilaul Torma Laulnud Joosep Müür (EÜS IV 1116 (6) < Torma khk, Avinurme v, Kõrve k – M. Sild, 1907).
Hällilaul Torma Ennemalt Avinurmes lauldud. Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1118 (9) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Hällilaul Torma Ennemalt Avinurmes lauldud. Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1117 (7) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Hällilaul Torma Ennemalt Avinurmes lauldud. Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1117 (8) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Hällilaul Torma Laulnud Paul Ariste (RKM III 5, 37 (1) < Tartu < Torma khk – I. Rüütel 1966).
Hällilaul Ta-Maarja/Äksi MINA LAULAN LASTADANI, suisutelen sulgedani, kui see parti poegadana. Maga kaua, kasva suureks, kasva suureks, karjaskäija, karjaskäija, marjatooja, orusta hobuste tooja, soosta lehma lennutaja. See toob marja metsastagi, sinikad toob soo aga seesta, joovikad jõe taganta, murakad toob…
Hällilaul Ta-Maarja (T)SUU, (T)SUU, SUTRA, MUTRA, kasva, latse, kangemasta! Ää, ää, älli sisse, kiigu, kiigu, kindad kätte, (t)suu, (t)suu, sukad jalga! Maga, maga, mu marjakene, marjal magus unekene ! (T)suu, (t)suu, suuremasta, kasva, kasva, kangemasta! Viis: Mari Kübarsepp (EÜS II…
________________________________________________________________________