Vahtsõmbaq mängoq

Karula

Latsi tiitämine

TII-TII, TIHANÕ,
vaa-vaa, varblanõ!
Hüpäs’ üle uaaia,
karas’ üle kapstaaia,
üle mõtsa, vurrr!

Viis ja tekst: RKM II 307, 397 (12) < Karula khk, Kaagjärve, Kalda t – Vaike Sarv < Miili Simmul, 74 a (1973)

Põlva

Latsi nal’atmisõ laul

*

TII, TII, TIGANÕ,
raa, raa raganõ,
osta’ mullõ hobõnõ,
mina lää liina,
tuu sullõ saia.
Suurõ saia sarvilidsõ,
kulatski kolmõkopkalidsõ.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1178 c < Põlva raj, Mooste k/n, Kauksi k /Põlva/ – O. Kõiva < Alma Voll, 73 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Põlva

Latsõ hupataminõ

SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,
üle oja onolõ,
tiid pite tädile,
maad pite mammalõ.

Viis ja tekst: RKM II 208, 643 (1) < Põlva khk, Mooste v, Kooskora k, Kitserosoo t – H. Tampere < Emilie Katai, 76 a (1966).

Põlva

Hupataminõ

SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,
üle oro onolõ,
tiid müüdä tädile!
Ptruu, ptruu Riiga,
toomõ’ latsilõ saia!
Liinasaia’ sarvilidsõ’,
liinakringli’ keerolidsõ’.

Niisama jorutus latsilõ, määnestki viit täl ei olõ’.

Viis ja tekst: RKM II 208, 609/10 (3) < Põlva khk ja v, Eoste k, Kahuotsa t – H. Tampere < Emilie Kõiv, 74 a (1966).

Põlva

Latsõ hupataminõ

*

SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,
üle, oja onolõ,
Tännässilmä tädile.
Tädi tõi täie,
ono tõi ubinit,
lell tõi leibä.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1202 d < Põlva raj, Põlva al/n, Kiuma k /Põlva/ – E. Liiv < Maria Kool, 82 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Kanepi

Hupataminõ

SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,
üle oja onolõ,
läbi laanõ lelläle,
Tännäsilmä tädile.
Esä tõi leibä,
sarviliidsi saiu.
Ono tõi ubinit,
kausitävve kallu.
Tsõdsõ tõi sõira,
kõo otsast vitsõ.
Tädi tõi kotitävve kirpõ.

Viis: RKM II 64, 481 (107) < Hargla khk, Mõniste v ja k – Helgi Sirmais < Emilie Kaldalu, 65 a (1957).
Tekst: E 56382 (2) < Kanepi khk, Kõlleste v – Ev. Grünberg < Anna Himalane, 62 a (1925).

Harglõ

Latsõ hupatamisõ laul

TSÕI, TSÕI, TSÕDSÕLÕ,
üle aia onulõ,
läbi lepistü lellile,
üle tänävä tädile.
Mis sääl aia all om?
Meri aia all om.
Mis sääl mere keskel om?
Tulp mere keskel om.
Mis sääl tulba otsan om?
Säng tulba otsan om.
Mis sääl sängü sisen om?
Padi sängü sisen om.
Mis sääl pad’a pääl om?
Preili pad’a pääl om.
Mis sääl preili üsän om?
Lats preili üsän om.
Mis sääl latsõ peon om?
Mõõk latsõ peon om.
Mis sääl mõõga otsan om?
Muna mõõga otsan om.
Mis sääl muna pääl om?
Kikas kuldakannustõga,
varõs vaskisaabastõga.

Viis ja tekst: RKM Mgn II 66 (c) < Hargla khk, Mõniste v ja k – Fonogr. H. Tampere, S. Lätt < Emilie Kaldalu, 65 a (1957). – Dešifreerinud I. Allik, kontr. K. Alev. Lit. E. Tampere.

Põlva

Latsilõ

*

KEEDÄ’ PUTRU, PORI NAANÕ
lasõ’ jauha, Jaagu naanõ,
tuu’ piimä, Peebu naanõ,
heidä’ suula, Hindo naanõ.
Anna’ maitsa’ harakulõ,
anna’ maitsa’ varõssõlõ,
ampsti kah!

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1174 c < Põlva raj, Mooste k/n ja as – O . Kõiva, H. Tampere < Aliide Paabut (< pärit Adistest /Põlva/), 59 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Rõugõ

Mängitüslaul

Latsõlõ laula kässi kokko lüvveh:

Lüü’ kokko, kasta’ kakku,
hiidä’ ahjo, võta’ vällä,
tsilguda’ tsialihaga,
karguda’ kanapasaga:
hamm, ham, ham, haas. –

Viis: ERA III 3, 57 (50) <Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves < E. Oja, 63 a (1930).
Tekst: ERA II 143, 516 (28) < Rõuge khk, Haanja v – Jaan Gutves (1937).

Rõugõ

Mängitüslaul

Var:

Lüvväs peopessi kokko ja esi’ lauldas:

Lüü’ kokko, kasta’ kakku,
heidä’ ahjo, võta’ vällä!
Süü’ esi’, anna’ mullõ kah!
Pai, pai-pai-pai-pai,
pai, pai-pai-pai-pai.

(“Pai” aigu tetas paid üle näo)

Viis: ERA III 3, 57 (50) <Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves < E. Oja, 63 a (1930).
Tekst: ERA II 143, 548 (14) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Lõvaski t – Ludvig Raudsepp (1936).

Karula

Latsõ äiotaminõ

ÄIU, ÄIU, KUSS’U, KUSS’U,
väiku pois’u magama!

Viis ja tekst: RKM II 307, 397 (13) < Karula khk, Kaagjärve k, Kalda t – Vaike Sarv < Miili Simmul, 74 a (1973).

Karula

Kasu’ kar’ussõs

*

Tütärlatsõlõ tuudi kõoors, poisslatsõlõ kuusõors. Kandsust köüdeti lakkõ. Tuu peenenb ots jäi kaugõmbalõ. Sinnä’ köüdeti häll nellä nöörige otsa. Mõnõl oll’ puunõ häll, vähä piklik, mõnõl oll’ rõivagõ lüüdü. Oll’ nöörikene hällü küllen. Jalg panti pääle. Jalaga liigutõdi hällü, kässige koeti sukka.

Ku jalg nööri pääle panti, sis lasti (hällülaulu):

ÄÄ-ÄH, TS’UU-TS’UH,
egä suvõ suurõmbõs,
egä talvõ targõmbõs,
emä lehmä oidijas,
esä karja kaitsijas.

Tekst: ERA II 284, 628/9 (604) < Sangaste khk ja v, Korijärve k < Karula – Liis Pedajas < Viimi Karolin (sünd 1892) (1940).

Kanepi

Hällülaul

*

Hällülaul
Seo salmiga uinut’ memm minnu magama.

MAKA’, MAKA’, MAR’AKÕNÕ,
uinu’, uinu’, ullikõnõ!
Küll sul tulõva’ tõõsõ’ päävä’,
tõõsõ’ päävä’, rassõ’ vaiva’:
tulõ kar’al kõndiminõ,
tulõ õitsil hõl’uminõ.

Tekst: H III 29, 676(5) < Kanepi – Johann Sööt (1901).

Urvastõ

Hällülaul

*

ÄIU, ÄIU, KUSS’U, KUSS’U,
kuss’u, kulla latsõkõnõ,
tsirgu silmäteräkene,
esä-emä õnnõs, rõõmus,
Eesti riigi ausas mehes.
Liiri-lõõri lõokõnõ,
piiri-pääri pääsukõnõ,
hüppä’ üle ua-aia,
karga’ üle kapsta-aia,
üle mõtsa: vurr!

Tekst: RKM II 65, 367/8 (86) < Urvaste khk, Antsla l – S. Porosson, A. Garšnek < Kadri Prääts (sünd 1873) (1957).

Kanepi

Hällülaul 1

UNI TULÕ UIKÕN,
läbi laanõ lauldõn,
kats patja kangli all,
olõkubu ola pääl.

Viis ja tekst: RKM II 246, 113 (3) < Kanepi khk – Laura Pihlapuu < Hilda Akken (Aken) , 69 (sünd Erastvere v, Tori t) (1967) & RKM, Mgn. II 1335 g < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Akken (Aken) (sünd 1898) (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Hällülaul 2

ÄIU-ÄIU, KUSS’U-KUSS’U,
saa’, latsõ, suurõmpas,
kasu’, latsõ, kar’ussõs,
kar’a perän kõndijas,
vitsa peon pidäjäs,
lehmä kodo ajajas,
nots’o sulgu pandijas.

Viis ja tekst: RKM II 246, 113 (2) & < Kanepi khk – Laura Pihlapuu < Hilda Akken (Aken), 69 a (sünd Erastvere v, Tori t) (1967) & RKM, Mgn. II 1335 f < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Akken (Aken) (sünd 1898) (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Hällülaul 3

*

ÄÄ-ÄÄ, ÄÄ-ÄÄ, ÄBÄ LALL’A,
ts’uu, ts’uu, ts’ud’su tulõ,
susi suun, sarvõ’ pään,
jänes mõtsan, jala’ all.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1335 g < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Akken (Aken) (sünd 1898) (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Kanepi

Hällülaul

1

2

ÄIU-ÄIU, KUSS’U-KUSS’U,
saa’, latsõ, suurõmpas,
kasu’, latsõ, kar’ussõs,
kar’a perän kõndijas,
vitsa peon pidäjäs,
lehmä kodo ajajas,
nots’o sulgu pandijas.

Viisid ja tekst: RKM II 246, 113 (2) & RKM II 246, 112 (1) < Kanepi khk – Laura Pihlapuu < Hilda Akken (Aken), 69 a (sünd Erastvere v, Tori t) (1967) & RKM, Mgn. II 1335 f < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Akken (Aken) (sünd 1898) (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Kanepi

Hällülaul

*

ÄÄ-ÄÄ, ÄÄ-ÄÄ, ÄBÄ LALL’A,
ts’uu, ts’uu, ts’ud’su tulõ,
susi suun, sarvõ’ pään,
jänes mõtsan, jala’ all.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1335 g < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Akken (Aken) (sünd 1898) (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Põlva

Latsõ äiotaminõ

*

UNI USSÕST TULGU’,
tili silmä mingu’,
silmä’ kinni’ pangu’,
latsõl rahu angu’.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1170 d < Põlva raj, Mooste k/n, Miiaste k /Põlva/ – O. Kõiva < Emilie Kottise, 75 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Räpinä

Latsõ hällütämise laul

MAKA’, MAKA’, MAR’AKÕNÕ,
uinu’, uinu’, ullikõnõ.
Pää all sul pehme’ padi,
küle all om kenä lina,
triibulinõ tekikene,
kruudõlinõ kotikõnõ.

Viis: EÜS IX 1335 (238) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevako k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Kristina Zerning, 73 a (1912/13).
Tekst: EÜS IX 1508 (98) < Räpina khk ja v, Kõnnu k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a (1912).

Räpinä

Hällülaul

UINU’, UINU’, ULLIKÕNÕ,
maka’, maka’, mar’akõnõ!
Mar’al aigu magada’,
ullil aigu uinuda’.
Tulõva’ sul tõsõ’ päavä’,
tõsõ’ päävä’, mitmõ’ vaiva’:
pandas öütsi uikumahe,
päivä karja kaitsõmahe.
Maka’, maka’, mar’akõnõ,
uinu’, uinu’, ullikõnõ,
kenä lina küle all,
teki’ tettü’ triibulidsõ’.

Viis ja tekst: EÜS IX 1364 (373) & EÜS IX 1514 (109) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Alide Holsting, 58 a (1912).

Räpinä

Hällülaul

MAKA’, MAKA’, MAR’AKÕNÕ,
uinu’, uinu’, ullikõnõ,
tud’u’, tud’u’, tuvikõnõ!
Mar’al aigu maada’,
ullil aigu uinuda’,
tuvil aigu tud’oda’.
Kunas sii kud’u (=kana) kodo tulõ,
kunas sii tibu tööle lätt,
kunas sii mari magama jääs,
kunas sii ulli uinus.

Laulti latsõ hällütämise man.

Viis ja tekst: EÜS IX 1332 (224) & EÜS IX, 1470 (60) < Räpina khk ja v, Võõpsu al – A. O. Väisänen, R. Tamm < Ann Tarusk, 40 a (1912).

Kanepi

Uinutamise laul

*

KIIGU’, KIIGU’ KERIKO POOLÕ,
jala’ musta mulla poolõ,
pää valgõ päävä poolõ,
käe’ risti rindu pääle.

Tekst: ERA II 36, 208 (5) < Kanepi khk, Erastvere v (vaestemaja) – Rich. Viidebaum < Mari Kirves, 66 a (1931). Fon. 253f.

Kanepi

Latsõ äiotamisõ laul

*

ÄIU-ÄIU, KUSS’U-KUSS’U,
kuss’u, kallis latsõkõnõ,
kasu’, kasu’ kar’ussõs,
kar’a perän kõndijas,
vitsa peiu võttijas,
lehmä lõiga pandijas,
lamba lauta laskijas,
kitsõ kinni’ ajajas.

Memm läts’ mõtsa marju otsma,
tõi säält suurõ sukatävve,
kadajatsõ kanni tävve,
pedäjätse pütü tävve.

Hää’ latsõ’ hällü sisse,
kur’a’ latsõ’ koti sisse,
sitarua’ sängü ala’,
pasapütü’ pingi ala’.

Seod laul’ vanaesä, ku tä meid hällüt’. Tä üskä es võta’, tä hällüt’. Vanast panti häll üles ja hällütedi last. Sis oll’ kõgõ üts äiu-äiu, kuss’u-kuss’u, kallis latsõkõnõ. Seo oll’ vanaesä laul.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1942 e < Tallinn < Erastvere v /Kanepi/ – I. Rüütel, A. Strutzkin < Natalie Kivi, 74 a (1970). Lit. E. Tampere (1990).

Põlva

Latsi hällütämine

*

TS’UU-TS’UU SUURÕMBAS,
kasu’ mullõ kar’ussõs,
kar’avitsa kandijas,
ut’e mõtsa ajajas,
lamba lauta lugõjas!

Tekst: RKM II 208 160 (4) < Põlva, Põlva al/n, Himmaste k, Hansu t – Erna ja Herbert Tampere < Liidia Hurt, 44 a (1966).

Rõugõ/Vahtsõliina

Hällütüslaul

ÄÄ-ÄH, TS’UU-TS’UH,
Kasu’, poja (tüti), kar’ussõs,
pikä vitsa võttijas,
kar’a mõtsa ajajas,
maasikmar’a korjajas.
Ää-äh, ts’uu-ts’uh.

Seod laulu laulva’ Rõugu ja Vahtsõliina imäkese’ ummi väikeisi latsi hällüteh.

Viis ja tekst: EÜS I 108 (2) < Rõuge khk < Vastseliina – J. Orav (1905).

Harglõ

Hällütüs

ÄÄ-ÄÄ, TILL’UKÕNÕ,
jää’, väiku, magamõdõ!
Kasu’ pia karjussõs,
pikä vitsa vedäjäs,
suurõ koti kandjas!
Ää-ää, till’ukõnõ!

Viis ja tekst: ERA III 7, 138 (16) < Hargla khk, Taheva v, Kirepi k – Herbert Tampere < Leena Karh, 78 a (1935). Fon 444 b

Harglõ

Hällütüs

ÄÄ, ÄIJU-ÄÄ, ÄÄ, ÄIU-ÄÄ,
kasu’, latsõ, karjussõs,
karjavitsa kandijas.

Viis ja tekst: ERA III 3, 157 (155) < Hargla khk, Mõniste v – E. Oja < Pauliine Pihlak, 44 a (1930). Fon 280 b.

Urvastõ

Hällülaul

*

ÄIU, ÄIU, KUSS’U, KUSS’U,
tibukõnõ magama.
Ää-äh, ts’uu, ts’uu,
hää’ latsõ’ hällü sisse,
kurja’ latsõ’ koti sisse.
Hää’ latsõ’ tundas hällü,
kurja’ latsõ’ tundas kotti.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 87 c < Antsla raj, V-Antsla k/n, Kauksi k / Urvaste / – H. Tampere < Anna Põder, 72 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Põlva

Latsõ äiotaminõ

*

ÄIO, ÄIO, KUSS’U, KUSS’U,
äio, kallis latsõkõnõ,
ää no ts’uu, latsõkõnõ,
mesi memme mar’akõnõ,
kallis hellä linnukõnõ!

Tekst: RKM II 208, 629 (2) < Põlva khk, Põlva v, Himmaste k, Vainu t – H. Tampere < Marie Rosalie Juks, 80 a (1966).

Põlva

Lugõminõ latsilõ

*

UDSU JÄLIL TULÕ UNI,
läbi akna kaes tä,
kas ehk latsõkõisi mõni
üleväl piäs olõma.
Kos neid löüd argsõlt sääl,
tassa heit kulmu pääl.
Heidä’ sa’, latsõkõnõ,
rahulist sis hingämä.

Imä opas’.

Tekst: RKM II 208, 46 (5) < Põlva khk, Himmaste k, Hansu t – Erna ja Herbert Tampere < Liidia Hurt, 44 a (1966).