Lõhu’, lõhu’, pääväkene

Urvastõ

Pääväle

PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,
ma lää sullõ käümä,
vii pütü piimä,
poolõ pätsi leibä.

RKM, Mgn. II 100 d < Antsla raj, Tsooru k/n /Rõuge < Urvaste/ –  H. Tampere ja O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Põlva

Pääväsõnaq

PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,
tuuq pütt piimä,
kats´ kandsu karaskit!
Päiv, tulõq vällä,
mina küdsä saia
kivitseh keldreh (ja)
karratsõh kambrõh.

Viis: RKM II 208, 634 (5) < Põlva khk, Himmaste k – H. Tampere < Emilie Käis, 85 a (1966).
Tekst: RKM II 208, 39/40 (3) < Põlva khk, Himmaste k, Haigri t – Erna ja Herbert Tampere < Emilie Aedmaa, 88 a (1966).

Põlva

Pääväsõnaq

*

PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,
tuuq pütt piimä,
kandsuots leibä,
kausiga kile kah!

O. Kõiva: Millal te seda lugesite?

A. Paabut: Kar´ah kävemeq, sõs loimõq. Pääväle.

RKM, Mgn. II 1174 a < Põlva raj, Mooste k/n ja as – O. Kõiva ja H. Tampere < Aliide Paabut (pärit Adistest, Põlva), 59 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Põlva

Pääväle

PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,
palgas anna päts´ leibä,
pütt piimä,
kats´ nakla silkõ,
nagõl räimi!

Viis ja tekst: RKM II 208, 627 (2) < Põlva v, Himmaste k, Vainu t – H. Tampere < Marie-Rosaalie (Marie Rosalie) Juks, 80 a (1966).

Põlva

Pääväsõnaq

*

PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,
tuuq pütt piimä,
tuuq päts´ leibä,
tuuq kats´ kalla.

O. Kõiva: Millal seda loeti?

A. Voll: Lats´ oll´, väikene, imä opas´, et ku päiv pilve lätt, sis lugõ – sis tulõ päiv jalq vällä.

O. Kõiva: Kas te lugesite ja aitas ka?
A. Voll: Jaa, tull´ küll vällä.

RKM, Mgn. II 1177 c < Põlva raj, Mooste k/n, Kauksi k /Põlva/ – O. Kõiva < Alma Voll, 73 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Põlva

Pääväsõnaq

TULÕQ VÄLLÄ, PÄÄVÄKENE,
ma anna sullõ pütü piimä,
ma anna sullõ pätsi leibä.
Viiq vihma Vennemaalõ,
tuuq päivä miiq maalõ.
Vennemaal vil´aq kuiusivaq,
Saarõmaal sannaq palasivaq.

RKM, Mgn. II 1179 a < Põlva raj, Mooste k/n, Järveküla /Põlva/ –  O. Kõiva < Marie Urgand, 84 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Vahtsõliina

Päiv

*

PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,
seledäq ilma,
kuludaq kulda,
karratsõst kambrõst,
vasitsõst vankrist,
kullatsõst koplist,
hõpõlivva perä päält.

Tekst: E 54236 (5) < Vastseliina khk ja v, Tsäpsi – J. Sandra (1924).

Urvastõ

Ilmaimmeq. Taivas tands´

LÄÄMIQ VÄLLÄ ILMA KAEMA,
mis sääl ussõn ollõnõs?
Taivas tandsõ, maa mürisi,
pilveq leiväq pillakaari,
kuu lei kulda rõngõliid.

Viis: EÜS IX 1294 (79) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen < Leenu Akermann, 62 a (1912). Fon 11 a.
Tekst: H III 9, 744 (82) < Urvaste khk, Vaabina v – Gustav Seen < Eeva Tiganik (1889).

Hargla

Herätämine

OI, TULÕQ ÜLES, OI TULÕQ ÜLES!
Tulõq üles, valgõ vällän, tulõq üles, valgõ vällän!
Oi, heeli- leeli, oi, heeli- leeli,
heeli- heeli-hell´u- lell´u, heeli- heeli, hell´u- lell´u.
Oi, joba kuu kua koruq,
oi, joba agu aia koruq,
oi, joba päiv pää koruq.
Oi, tiiq neiuq noorõkõsõq,
oi, hoitkõ hennäst hulkumasta,
oi, siin ommaq soeq sõidu päällä,
oi, Roodsi piniq roidu päällä.
Oi, võtkõ üten maaväidseq,
oi, laskõ maha neide maoq!

Viis ja tekst: ERM 128, 13 (1) < Hargla khk, Taheva v – Hargla köster Jaan Tamm < Julie Raudsepp, 20 a, (sünd 1880) (1900). Lisatud 2 tekstirida: ERM 19, 36 (28) < Põlva khk, Kähri v < Sangaste khk – Paul Reim < E. Karolin, 83 a (1920).

Hargla

Hommuguhoolõq

NÄIU TULLI ÜLES, leelu, HOMMUNGULLA, leelu,
varra inne valgõhõt.
Aie õks anumõq aialõ,
pand´ kua katussõlõ.
Külä tull´ üles hommungul,
varra inne valgõt,
mõtõl´ õks päivä paistavat,
kuu kulla herätävat.
Is ka paistaq pääväkene,
herändä-s kulla kuukõ –
nii õks paistiq näiu lauvaq,
näiu kadajatsõq kanniq.
Is lähäq karja kammõldõnna,
vihta lähä-s vihanu –
karja läts´ õks kaput käen,
vihta läts´ õks viisuq peon.

Viis: EÜS I 802 (94) < Hargla khk, Taheva v, Tsirgumäe t – J. Aavik < Hipp Kähr, 51 a (1904).
Tekst: ERM 128, 5 (6) < Hargla khk, Taheva v – Hargla köster Jaan Tamm < Ann Puusepp (sünd Mõniste v), (1900).

Rõugõ

Vihm üle vaesõstlatsõst

VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,
ärq sa minnu hämmäku-iq!
Olõ-õi kotu, kon ma kuiu,
olõ-õi tarrõ, kon tahenõ,
olõ-õi maja, kon ma maka.
Kodu kuiva kuusõ all,
tarõ tammõlehe all,
maja mar´avarrõ all.

Viis: ERA III 3, 139 (130) < Rõuge khk, Viitina v – E. Oja < Peeter Pähn, 75 a.
Tekst: H IV 8, 851 (1) < Rõuge khk – P. Ruga < Anu Puusepp (1896).

Rõugõ

Vihm muialõ

VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,
viiq no vihma Vinnemaalõ!
Vinnemaal villäq kuiusõq,
S´aksamaal sannaq palasõq –
sinnäq vihma oodõtassõ.
Miä vesi vitsa pääl,
seo kar´usõ kaala pääl.

Nii üteldi, ku oll´ pall´o vihma sadanuq jo ja tuu es tahaq üle minnäq.

Viis: ERA III 3, 215 (230) < Rõuge khk, Vana-Roosa v, Tedremäe t – E. Oja < Minna Siirak, 60 a (1930). Fon 293 c.
Tekst: ERA II 26, 197 (7) < Rõuge khk, Vana-Roosa v, Matsi k, Tedremäe t – H. Tampere < Minna Siirak (1930) & ERA II 180, 561 (6) < Rõuge khk, Soemetsa (Soemõtsa) k – Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 60 a (sünd 1878) (1937/8).

Urvastõ

Kar´alatsõ laul

*

VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,
ärq sa minnu hämmäkuq,
likõs tekkuq linnukõist.
Ei olõq kotu, kon ma kuiu,
ei olõq tarrõ, kon ma tahena,
kodu kuiva kuusõ all,
tarõ tammõlehe all.

RKM, Mgn. II 99 b < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge < Urvaste/ – H. Tampere ja O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Urvastõ

Vihm ja vaenõlats´

VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,
õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,
ärq sa minnu ärq leotaguq,
ärq sa minnu ämmetäguq!
Ei mul kotu, kon ma kuiva,
ei mul tarrõ, kon ma tahenõ –
kodu kuiva kuusõ all,
tarõ tammõlehe all.
Viiq vihma Vinnemaalõ,
ajaq vihma Arjumaalõ,
saadaq vihma Saarõmaalõ,
tuuq kuiva Turjamaalõ!
Vinnemaal viläq palassõq,
Arjumaal kaaraq kõrvõssõq.

Viis: ERA III 7, 48/9 (11) < Urvaste khk, Urvaste v – H. Tampere < Elisabet Teos, 63 a (1932).
Tekst: H III 9, 615 (5) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1888).

Urvastõ

Üle, vihm!

VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,
õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,
saokõnõ, mu sõsari,
ärq sa minnu likõs tekuq,
minnu vaest likõs valaguq!
Olõ-õi kotu, kon ma kuiva,
olõ-õi tarrõ, kon ma tahenõ.
Kodu kuiva kuusõ alla,
tarõ tammõlehe alla.
Jõvva-i esä tarrõ tetäq,
veli palki veeritädäq,
sõsar palki tsõõritadaq.
Teomeheq teiväq tarõ,
palgalisõq panniq paariq.
Sis sai esä elumaja,
vallalastõ laulumaja.

Viis: ERA III 7, 48/9 (11) < Urvaste khk, Urvaste v – H. Tampere < Elisabet Teos, 63 a (1932).
Tekst: H III 9, 662/3 (77) < Urvaste khk (Sangaste khk, Restu v) – Gustav Seen < poolrumal sant (1888).

Urvastõ

Karjalatsõ laul

VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,
vihmakõnõ, velleken;
saokõnõ sõsaragõnõ,
saokõnõ sõsarakõn.
Ärq sa meidä ämmäkugi,
ärq sa meidä ämmäkug,
karjalatsi kastõtaguq,
karjalatsi kastõtag!
Olõ-i meil kotu, kon mi kuiu,
olõ-i meil kotu, kon mi kui,
olõ-i tarrõ, kon mi tahenõ,
olõ-i tarre, kon mi tahen –
kodu kuiva kuusõ allõ,
kodu kuiva kuusõ all,
tarõ tammõlehe allõ,
tarõ tammõlehe all.

Viis ja tekst: ERA III 7, 152/3 (32) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – H. Tampere < Mari Saalup, 74 a (1935). Fon 449 a.

Hargla

Üle, vihm!

*

VEHMAKÕNÕ, VELLEKENE,
kaske, kanike,
vehmakõnõ, vellekene,
lasõq mul kuiva kodu minnäq,
kui ma kuiva kodust tulli,
tahe uma tarõ iist,
lakõ uma lauda iist.
Kodu mul kuiva kuusõ all,
tarõ targa tammõ all.
Vehmakõnõ, vellekene,
lasõq kuiva kodu minnäq,
ju ma kuiva kotust tulli.
Viiq vehma Vennemaalõ,
tuuq põuda seele maalõ.
Vehmal veli Vennemaal,
põuval sõsar siin maal.
Ei olõq mul kuiva kolkijat,
ei hämme mõskijat.
Kuiva kolkja kodu lännüq,
hämme mõskja mahaq matõt.

ERA Pl 24A2 < Hargla khk, Taheva v, Hargla al – Heliplaadistatud Riigi Ringhäälingus < Liis Peltser, 78 a (1936).