Lüürilised laulud maast ja ilmast

Suude sulg

Kursi/Laiuse

KÜLA MUL ÜTLES: KUKU, KUKU,
külalapsed: laala, laala!
Mis mina kukun, kurba lindu,
või mis laulan, alva lapse!
Mul jäi kodu suude sulge,
lavva piale laululehte,
parsi piale pajatisvaipa,
kirstukappi keelekõlksu.

Noored mehed, ellad vennad,
pange lauku rakkeesse,
hallid hõbehelmedesse,
sõerusilmad sõrmustesse.
Sõitke ratsuje koduje,
pange hallid alla õue,
toogem mulle suude sulge,
laua pialt too laululehte,
parsi pialt pajatisvaipa,
kirstu kappist keelekõlksu.
Siis ma laulaks linnu viisi,
häälta teeks ma tedre moodi,
pajataks ma pardi moodi,
lõõritaks ma lõo moodi.

Viis ja tekst: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 298 (35) ja EÜS VIII 245 (44) < Kursi khk, Härjanurme v, Kukruse k, vstmj < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911).

Kust laulud saadud. Hiline

Kursi

LAS MINA HAKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, laskemaie,
veedikene veerimaie.
Küla siis tõuseb künniselle,
valda tõuseb vainiulle,
kuulama minu sõnuda,
lapse hullu laulukesi.
„Kus see laps need laulud võtnud,
hulluke sõnad osanud?
See käind Harjus õppimassa,
Virus viisi võttemassa!“
Mina mõistsin, vasta kostsin:
„Ei käind Harjus õppimassa,
Virus viisi võttemassa –
lood mina võtsin lutsu suusta,
laulud latika ninasta,
sõnad kiisa keele pealta,
kõla võtsin käo suusta!“

Isa mind ütel hiljakuksi,
ema enneaegadeksi,
sugu ütel mind surema,
veli vette uppumaie.
Mina aga mõistsin, vasta kostsin:
„Ei sure minu sugune,
kao ei kahjude alune,
lõppe ei leina linnukene!“

Laulnud Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (11) ja EÜS VIII 229 (13) < Kursi khk, Puurmanni v, vstmj – J. ja M. Kärt, 1911).

Arg laulik. Kust laulud. Lauliku lapsepõli

Kursi

Vaeselapse laul

OLEN AGA ALLES VÄETIKENE,
häälesta ma hädapasun.
Siin ei tohi lapsed laulda,
lapsed laulda, lapsed laske,
tillukene teha häälta:
siin on vallad vahtimassa,
kihelkonnad kuulamassa,
sõna võttijad võsassa,
hääle võttijad vitsikussa.

Kui need kullad kukkuvata,
ääled äälta äältavata,
küla siis jookseb kuulamaie,
vald siis jookseb vaatamaie,
naesed aakis aia otsas,
mehed müüril mütsakussa,
poisid puuriida otsas.
Küsivad ja mõistatavad:
„Kus ta’p laps need laulud võttis,
laulud võttis, laulud leidis?“
Mina aga mõistsin, kostsin vasta:
„Meil oli kaugel karjalauta,
laulu laulsin minneessa,
teise laulu tulleessa,
kolmandama koduje.“

Laulik oli mu isada,
laulik oli mu emada.
Ema viis kiigu heinamaale,
kandis kiigu karjamaale,
pani põllu peenra peale.
Pani partsi kiigutama,
änilase äiutama,
lõolinnu liigutama.
Partsil olli pallu sõnu,
änilasel üva ääle.
Sääl ma’p laps need laulud võtsin,
laulud võtsin, laulud leidsin.

Laulnud Ellu Sõster (48 a) (EÜS VIII 282 (3) ja EÜS VIII 214/6 (3) < Kursi khk, Puurmani v, vstmj < Põltsamaa khk, Lustivere v, Tõrve k – J. ja M. Kärt, 1911).

Lauliku lapsepõlv. Laulust saar

Laiuse/Palamuse

KUS MA LAULU LAHUTASIN,
sinna kasvis suuri saari,
sinna metsa murdeessa,
sinna laane langeessa.
Jõgi jooksis juurta mööda,
kalad kullased jõesse,
haugel suured laugud otsad,
purikatel kirjud küljed

Kui ma hakkan laalemaie,
laalemaie, laskemaie,
siis ei saa küla magada,
külanaised natukesta,
külapoisid poolta unda,
tüdrukud ei tüki aega.
Küla tõõseb künnissele,
valda tõõseb vainiulle,
kuulama minu sõnuda,
lapse hullu laulukesi.
„Kust see laps need laulud võtnud,
hulluke sõnad osanud?“
Mina mõistsin, kostsin vastu:
„Lood mina võtsin lutsu suusta,
laulud latika ninasta,
sõnad kiisa keele pealta,
purikal olid pugalad küljed,
ahvenil olid hallid küljed,
särje küljed lapilised!“

Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 178 (204) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891); teksti H. Maasen (E 52025 ja E 52071 < Palamuse khk, Kaarepere).

Lauldud hobu

Kodavere

MINA LAALAN, MEKS EI LAALA,
mina laalan laadakese,
laada taha tallikese,
talli sisse latteriku,
latterikku laugi ruuna,
laugi ruunale sadula,
sadulasse saksa meesi,
saksa mehele kübärä,
kübäräle kulda pärge,
kulla pärjele kuduja,
kudujale kulda mõeka,
kulla mõegale pidaja,
pidajale pikka kuube.

Viis ja tekst: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 278 (120) ja EÜS II 409 (140) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Laulikule palka

Kodavere

KUI MINA (H)AKAN LAULEMAIE,
laalusida laskemaie –
ei mina rahata laala,
suud ei kullata kuluta.
Anna raha laulijale,
kulda suu kulutajale!
Laaliku lagi põlesse,
jooja kurku kõrbenesse.

Viis ja tekst: Leena Töövahe (71 a) (EÜS II 290 (74) ja EÜS II 383 (111) < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahe – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Halb laulja

Kodavere

MES SA LAALAD, KUI SA EI MÕESTA?
Laalad sa jo sia sõnust,
siga sinu sõnad söönu,
lammas laalud lakatanu,
(h)obene jo unetanu.
Suu sul jooseb soolavetta,
(h)abe alla (h)aavavetta,
nina tilgutab tatiena.

Viis: Leena Töövahe (71 a) (EÜS II 290 (74) < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahe – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Mari Poks (66 a, sünd Lõhmus) (EÜS II 224 (32 nr 25) < Kodavere khk, Alatskivi < Kavastu, 1905).

Laulikule juua

Kodavere

PIAS MINA PIISA VIINA SAAMA,
tõise piisa piiritusta,
siis mina laulaks lahkemassa,
siis minu kiil saaks kergemaksa.
Kui mina hakkan laulemaie,
laulemaie, laskemaie,
siis tuleb küla kuulemaie,
valda suuri vaatemaie,
minu lapse laulusida,
minu virve viisisida.
Kust see laps on laulud saanud,
kust see virv on viisid võtnud?
Luud (1) on võtnud lutsu suusta,
viisid kiisa keele päälta,
arvu havi hambaasta,
laulud latika ninasta.

(1) lood

Laulnud Krõõt Anask (79 a) (EÜS 752 (112) ja EÜS II 638 (139) < Jõhvi khk, Jõhvi v, Puru k < Kodavere khk, Kokora v, Pärsikivi k – P. Penna ja K. Luud, 1905).

Laulu võim

Kodavere

KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, laskemaie,
ma laalan lapsed lambaasta,
sarved pähä oinaasta,
tüterid jave-kivista,
poisid piäle mölderistä.
ma laulan mered murusta,
mere kaldaad kalasta,
mere ääred ätikistä,
mere saared satikistä,
mere liiva linnassistä.

Viis ja tekst: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 278 (120) ja EÜS II 404/5 (135) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Laulu võim. Kalajõgi

Kodavere

KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE,
luulemaie, laskemaie,
siis tulgu küla kuulamaie,
valdaie valatamaie (1):
kost sie laps need laulud suanud?

Laulud sain latika nõnasta,
kirju kiisa keele alta,
auusa avi amba alta.
Kus mina laulu lautasin,
sinna kasvi suuri saari,
sinna laane langenesi,
sinna metsa murdunesi.

Puud küll, puud küll, ellad velled,
puud õlid täis putukesi,
oksad täis oravaida,
ladvad laululindusida.
Jõgi jooksis juure alta,
kalad kuldsed jõe sees:
auugil suured laugid õtsad,
purikatel kirjud küljed,
säred kulla-soomuslised.

1 vaatamaie

Viis: Kristjan Sepp (EÜS II, 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), teksti kirjutas üles O. Grosschmidt (H II 31, 401 (1) < Kodavere khk, 1889).

Laulust saar

M-Magdaleena

KUS MA LAULUD LAHUTASIN,
sinna kasvis suuri saari,
sinna metsad murdunessa,
sinna ladvad langenessa.
Puugel, puugel, hellad velled,
puud olid täisi putukida,
oksad täisi oravida,
ladvad laululindusida,
jõgi jooksis juurte alta,
kalad kuldased jõessa,
avil laiad laugid otsas,
purikal olid pügalad küljes.

Viis ja tekst: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (2) ja EÜS V, 1058 (1) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Kust laulud saadud

M-Magdaleena

KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, laskemaie,
tulgu küla kuulamaie,
valda viisi vaatamaie!
Siis jääb küla kuulamaie,
seitse valda vaatamaie:
„Kust see laps need laulud saanud,
hulluke sõnad osanud?“
Mina küll kuulsin, kostsin vastu:
„Lood mina võtsin lutsu suusta,
ametid avi ninasta.
Kodu jäi mul koti täisi,
uvve kuvve hõlma täisi,
parsile jäi palaka täisi,
aita arva sarja täisi.
Kui mul sõnu puudunesse,
kodust perrä toodanesse.“

Viis ja tekst Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1178 (6) ja EÜS V 1060 (6) < M-Magdaleena khk, Igavere v – J. Välbe, 1908), täiendatud (H II 56, 360 (26) < M-Magdaleena khk, Kaiavere vstmj – J. Tammemägi < Liisa Äärmann (üle 60 a), 1895).

Suude sulg. Küla ütel…

M-Magdaleena

KÜLA MUL ÜTLES: „KUKU, KUKU!“
Külalapsed: „Laula, laula!“
Mis mina kukun kurba lindu,
või mis laulan halba lapsi:
mul jäi kodu suude sulge,
laua pääle laululehte,
parsile pajatisvaipa,
kerstukappi keelekõlksu.

Noored mehed, hellad veljed,
pange ratsud rakke’esse,
hallid hõbehelmedesse,
sõõrasilmad sõrmussisse.
Sõitke ratsulla koduje,
aage hallid alla õvve,
tooge mulle suude sulge,
laua päälta laululehte,
parsilta pajatisvaipa,
kerstukapist keelekõlksu.
Siis ma laulan linnukeeli,
teeksin häälta tedre moodi,
pajataksin pardi viisi,
heliseks anide moodi.

Viis: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1178 (6) < M-Magdaleena khk, Igavere v – J. Välbe, 1908), tekst Liisa Vadi (57 a) (H II 56, 435/6 (130) < M-Magdaleena khk, Jõe v) ja Ann Tros´s (Tross) (70 a) (H II 56, 382/3 (57) < M-Magdaleena khk, Kudina vstmj – J. Tammemägi, 1895).

Lauliku vaev. Ei laula rahata. Laulu võim

M-Magdaleena

ENAM TÜÖD ON LAULIJAL
kui sel rehepeksijal:
rehe peksan, sie unetan,
laalu laalan, teist tuletan.
Ega mina rahata ei laala,
suuda kullata kuluta:
antke raha laulijale,
kulda suu kulutajale!
Laalan ma mered murusta,
mere ääred hallikista,
mere kaldad kõik kalevista,
mere põhja põllumaasta.

H II 74, 411/2 (1) < M-Magdaleena khk – J. Tammemägi (1895 kogutud, 1905 saadetud).

Laulu võim

M-Magdaleena

KUI MA HAKKAN LUULEMAIE,
luulemaie, laulemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
seitse valda vaatamaie:
„Kos sie laps nied laulud saanud,
virvekene viisid toonud?“
Lood mina võtsin lutsu suusta,
ametid avi ninasta.

Kui mul sõnu puudunesse,
kodust perrä toodanesse:
kodu jäi mul koti täisi,
uvve kuvve hõlma täisi,
aita harva sarja täisi,
parsile palanga täisi.
Kui mina hakkan laulemaie,
laulemaie laskemaie:
ma laulan mered murusta,
mere kaldad kalasta,
mere ääred ätikasta,
mere lained latikista,
mere põhja põllumaasta,
mere liiva linnasista.

Viis ja tekst: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (2) ja EÜS V, 1064 (16) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); täiendatud (H II 56, 360 (26) < M-Magdaleena khk, Kaiavere vstmj – J. Tammemägi < Liisa Äärmann (üle 60 a), 1895).

Lauldud hobu…

M-Magdaleena

Lauljale

MINA LAALAN, MIKS EI LAALA
mina laalan laatakese,
laata taha tallikese,
talli sisse latterita,
latri sisse lauku ruuna,
(ja) laugu ruunale sadula,
sadulasse saksa poissi,
saksa poisile kübara,
kübaralle kulda krooni,
kulda kroonile kuduja,
kudujalle kulda mõeka.
Mina laulan mered murusta,
mere kaldad kalasta,
(ja) mere laened lattikasta.

Viis: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (2) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); teksti kirjutas üles G. Jürgenson (H II 28, 793 (4) < M-Magdaleena khk, Saare v, 1890).

Endine hääl. Laulu võim. Kust laulud saadud

Torma

OLEKS MINU HEALI ENDISEKSI,
vana heali vaskiseksi,
küllap mina peidaks pilli healed,
saksalaste sarve healed,
kandeli kõma kaotaks.

Kui mina hakkan laalamaie,
laalamaie, laskemaie,
siis ei saa küla magada,
külapoisid poolt ei unda,
külatüdrukud sedagi,
külanaesed natukestki.

Küla siis tõuseb künnisselle,
valda tõuseb vainuelle,
kuulama minu sõnuda,
lapse hullu laulusida.
„Kust see laps need laulud võtnud,
hulluke sõnad osanud?
See käind Harjus õppimassa,
Virus viisi võttemassa,
Järvas sõnu jätkamassa!“

Mina mõistsin, kohe kostsin:
„Ei käind Harjus õppimassa,
Virus viisi võttemassa,
Järvas sõnu jätkamassa.
Kodu kangast ma kudusin,
niied nutsid, varvad vantsid:
„Siia suitsu me sureme,
palavasse pakatame.“

Viis: Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian); teksti kirjutas üles E. Õunapuu (E 40137 (8) < Tartu < Torma, 1900).

Kust laulud saadud

Torma

KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, laskemaie,
siis ei saa küla magada,
külanaesed natukesta,
külapoisid poolta unda.
Kõik tulid välja kuulamaie:
„Kust see laps need laulud võtnud,
hulluke sõnad osanud?
See pole tüdruk teinud tööda,
ta pole kangasta kudunud,
näpud niisi nikutanud,
jalad pole tantsind tallaspuida.“

Mina mõistsin, vasta kostsin:
„Lood ma võtsin lutsu suusta,
sõnad kiisa keele alta,
laulud latika ninasta.
Ütlen üles seegi paiga,
kus ma need laulud ladusin:
orus heina niitessagi,
luhas loogu võtessagi,
kodu kangasta kududes.
Seal ma need lood lugesin,
seal ma need laulud ladusin.
Näpud mul niisi nikutasid,
jalad tantsid tallaspuida,
suu see seadelis sõnuda.“

Viis: Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (E 40485/6 (5) < Torma, 1900).

Sõnasõlg

Torma

KUI ME’ LAULULE LASEME,
keele viisile me veame,
meil sai üüni üteldagi,
meil sai kukeni kudada,
meil sai auni autre,
meil sai lõhku lõuneeni,
ohterasta hommikuni.
Meil o’ kaalan laulu laasi,
rinnan meil sõnade sõlgi,
vööl on meil lugude lõnga.

Emakene, ennekene,
ku’a üles kongsiline,
arva üles angsiline,
sisse ku’a siidikirja,
pääle ku’a päävakirja,
kuukirja keskeella !

Viis: Kask (naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H II 27, 813 (14) < Torma khk, Torma v, 1888).

Halb laulik

Kodavere/Torma

MIS SINA LAULAD, LAMPILÕUGA,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
kõõrutad nina kõveras,
oie elle, oie elle, leelo, leelo?
Sul pole häälta hästi laulda,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
kurgul kõrgesti kõnelda,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
sa pane äke hääle ligi,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
adrakurge kurgu ligi,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
sina räägid sea sõnuda,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
oriku unenägusid,
oie elle, oie elle, leelo, leelo,
vana kuldi kuulamisi,
oie elle, oie elle, leelo, leelo.
 
Viis: Mari Poks (sünd Lõhmus, 66 a) ( EÜS II 280 (25) < Kodavere khk, Truiu < Kavastu v, Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (E 40514a (65) < Torma, 1900).

Lauliku lapsepõli

Ta-Maarja

LAULIK OLI MU ISAKE,
laulik oli mu emake,
õppas latsed laulemaie.
Viis ta hella heinamaale,
pandis kull´a kaari pääle,
tegi hälli häista puista,
otsis vibu visnapuusta,
leidis leppade seasta.
Pandis partsi hällitama,
suvilinnu liigutama.
Partsil oli palju sõnu,
suvilinnul liiad laulud.
Säält mina latsi laulud saien,
ullike sõnad osasin.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS III 32 (3) < Ta-Maarja, 1906), teksti J. Tootsi (H III 21, 511 (1) < Ta-Maarja khk, Luunja v < keegi vanaemake (u 80 a), 1895).

Metsa murd. Kalajõgi

Ta-Maarja

KUS MINA LAULU LAOTASIN,
sinna kasvis suuri saari,
sinna metsa murdenesi,
sinna laaned laugenesi.
Puu küll, puu küll, ellad velled.
puud olid täisi putukeisi,
oksad täisi oravaida,
ladvad täisi lindusida.
Jõgi jooksis juurde alta,
kalad kuldseda jõena.
Augil suured laugud otsas,
purikatel kirjud külled.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS III 32 (3) < Ta-Maarja, 1906), teksti K. Koplus (H III 9, 548 (29) < Ta-Maarja khk, 1889).

Küla ütel… Suude sulg. Kust laulud saadud

Laiuse

KÜLA ÜTLES: „KUKU, KUKU!“
Külalapsed: „Laala, laala!“
Mis ma kukun, kurba lindu,
või mis laalan, halba lapsi –
mul jäi kodu suude sulge,
laua peale laalu lehte,
kerstu kappi keele kõlksu,
parsile pajatisvaipa.

Noored mehed, ellad vennad,
pange ratsud rakeesse,
hallid hõbehelmedesse,
sõerasilmad sõrmustesse:
sõitke ratsulla koduje,
aage halli alla õue,
tooge mulle suude sulge,
laua pealta laulu lehte,
kerstu kapist keele kõlksu,
parsilta pajatisvaipa!

Kui ma hakkan laulemaie,
siis tulid külad kuulamaie,
vallad tulid voatamaie,
rikas reie katusselle,
santi saana sõnnikulle,
kuulama minu sõnuda.
„Kust se laps on laalud võtnud,
ulluke sõnad osanud?“

Mina mõistsin, kostsin vasta:
„Lood ma võtsin lutsu suusta,
havikala hambuesta;
laalud sain latika ninasta,
sõnad kiisa keele pealta.
Pilli lõid minu pidajad,
kannelt lõivad kasvatajad,
suupilli suisutajad,
erelid lõid ellad vennad:
sealt sain mina rõõmuline,
rõõmuline, lustiline,
laaluline lapsukene.“

Viis: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 298 (35) < Kursi khk, Härjanurme v, Kukruse k, vstmj < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles M. Kolluk (EKS 8° 2, 723/4 (1) < Laiuse khk, Ellakvere k, Kolluka t, 1879).

Kurb laulik

Laiuse

KES MIND KUULEB LAULEVADA,
see mõtleb ilul elama,
lusti rõõmula olema.
Ma laulan läbi murede,
läbi leinatse südame,
läbi hoole ohkadelles.

Ma mõtlesin süia toodavada,
kala ette kannetava –
toodi ette mo sõnude,
lahutati laulusida,
pandi paari palveeida.
Homme ette heidetakse,
tuna tuuakse tubaje,
siiski söömalaua peale,
pesemata käte peale,
uniste huulede peale,
raksitakse raamatuja,
pistetakse piibelie.

Mis on siiski seepärasta,
et laulan ligi külada,
ligi Leedi mõisaada,
ligi Laiuse rajada,
ligi torni tomingada,
ligi valli valgeda,
ligi plankida punasta.

Seal kuulab kuninga poega,
seisab servi sakselane,
kuulab kullasta käguda,
hõbedasta õue lindu,
kes on tulnud kukkumaie
meie hella heinamaale,
meie kulla koppelissa,
meie laasi laalemaie.

Ega kägu meile kuku,
kägu kukub karjatsele,
helgib heina niitejale,
laksub loogo võttijale,
paugub pajo raiujale.

Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 179 (205) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891), teksti dr. H. v. Jannau (GEG, EH 127, 9/10 (4) < Laiuse khk , Leedi, 1857).

Kurb laulik. Nutust järv

Laiuse

LAALIK OLI MINU ISAKE,
laalik oli minu emake,
laalikud olid pooled vennad,
sõna võttijad sõsarad –
laalik peab minustki saama (soama).

Kes mind kuuleb laalevada,
Laalevada, luulevada,
see mõtleb ilula elama,
lusti rõõmula olema:
„See põle tütar teinud tööda,
ega vaene näinud vaeva.
see on seadelnud sõnuda,
pannud paari palveeida,
lahutanud laulusida!“

Ma laalan läbi murede,
läbi leinatse südame,
läbi hoole ohkatelles.
Suu laalab, süda muretseb,
silmad vetta veeretavad,
kulmud kulda tilgutavad.

Pale lasi pange vetta,
teine pale teise pange:
siis said jõed jooksemaie,
allikad arunemaie,
seitse sood sai sitkeeda,
kaheksa kalamereda,
üheksa üva jõgeda,
kümme külma allikada.

Sealt sai vetta veiste juua,
kõige küla karja juua,
mõisina hooste juua,
vald sai joota varsukeisi –
kõik minu vaese silma veesta,
kulmu kulla tilkadesta.

Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 179 (205) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891), teksti J. Remmelgas (H II 50, 195/6 (1) < Laiuse khk, Reasvere, 1895).

Kust laulud saadud

Laiuse

KUI MA AKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, luulemaie,
siis jääb kubjas kuulamaie,
viisi valda vaatamaie,
saksad servi seisemaie,
isandad eemalt vaatma.
Sõnad pannakse tähele,
laulud lastaks kirjutada,
pistetakse piibelie,
rapsitakse raamatuie.
Siis ma kuulen ütlevada:
„See´p pole tütar teinud tööda,
see´p pole vaene näinud vaeva,
see´p on seadelnud sõnnuda,
pannud paari palveeida!“

Mina mõistan, vasta kostan:
„Kuulge, kuulge, saksad suured,
andke aega, mo isandad!
Üles ma ütlen selle paiga,
tunnistan ma selle tunni,
kus ma seadelsin sõnuda,
panin paari palveeida:
küla all ma kündelesin,
arulla ma äestaesin,
luhas loogu võttelesin,
lõikusel lood lõksutin.
Kodu kangast ma kudusin:
käed mul kangasta kudusid,
sõrmed niisi niksutasid,
suu mul seadelis sõnnuda,
pani paari palveeida.“

Viis: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 298 (35) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Laiuse – J. ja M. Kärt, 1911), teksti F.R. Kreutzwaldi kogust (GEG, EH 72, 57/8 (11) < Laiuse, 1844).

Palju sõnu. Ohjad ei jõua hoida

Laiuse/Äksi

Võitulaulmine

LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE,
võitlemaie, sõitlemaie,
kummal on enam sõnuda.
Kodu ma jätsin koti täie,
maha matsin mati täie,
kivi veere kirstu täie.

Ei ma hooli siigi pärast,
et mu ohjel hoietigi,
köiel kinni köideti –
ei ma siiski siia jää,
siia valda ei vanane!
Katki lõikan keerud köied,
keerud köied, saksa sõlmed,
ohjad otsani harutan.

Siia valda ma ei jää,
siia valda ei vanane!

Viis: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 298 (35) < Kursi khk, Härjanurme v, Kukruse k, vstmj < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles J. Valk (saatja) (H II 28, 253 (8) < Äksi khk, Kärkna v – J. Lepik (koguja), 1889).

Lauliku lapsepõlv

Kursi/Äksi

MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE,
laaluline, lustiline,
teene sõsar sõnuline,
kolmas kullahääleline?
Memm tegi hälli häista puista,
õunapuusta õige’esta,
sarapuista sirge’esta.
Pani pardi hoidemaie,
suvilinnu suisutama.
Pardil oli paillu sõnu,
suvilinnul laulud suured;
selle tütar laalulene,
laalulene, lustilene,
teene sõzar sõnulene,
kolmas kullahäälelene.

Viis: Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (11) < Kursi khk, Puurmanni v, vstmj – J. ja M. Kärt, 1911); tekst: Leenu Kur´ss (Kurss) (81 a) (H II 56, 401/2 (85) < Äksi khk, Elistvere vstmj – J. Tammemägi, 1895)

Orjade rada

Kursi

LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA,
seda teeda tipulista,
maada marjavarsilesta,
kus on enne orjad käinud,
orjad käinud, orjad läinud,
ilja ulkunud õesed,
vara käinud vaesed lapsed,
enne valget varesed,
enne päeva pääsukesed,
enne lõunat lõokesed.

Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 295 (30) ja EÜS VIII, 242/3 (36) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911).

Orjade tee. Laulu võim

Kursi

Orjalapse laul

LÄKI SEDA TEEDA MÖÖDA,
seda teeda tipulista,
maada marjavarsilesta,
kus on ene orjad käinud,
ilja ulkunud õesed,
vara käinud vaesed lapsed.
Siis lähme läbi külade,
küla siis tõuseb künnisele,
valda tõuseb vainijule,
rikas rehe katusele,
vabatmees värava peale,
santi sauna sõnnikule
kuulama minu sõnuda,
lapse ullu laulukeisi.
Kust se laps need laulud võtnud,
ulluke sõnad osanud?
Mina kuulsin, kostsin jälle:
„Arulla äestassagi,
luhal loogu võttessagi,
sääl ma säädin sõnuda,
lahutasin laulukeisi.“
Ööldi mind lugude lukku,
sõimati sõnade sõlme,
laimati laulu lehte.
Mina kuulin, kostsin jälle:
„Kodu jäi lugude lukku,
lavvale jäi laululehte,
kerstu kappi keele kõlksu,
sõnnikule sõnade sõlme.“

Viis: Madli Saeale (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles H. Paap (H III 8, 80/1 (16) < Kursi khk, 1889).

Orjade rada

Kursi/Äksi

LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA,
seda teeda tipulista,
maada rmarjavarsilista,
kust olid enne orjad käinud,
orjad käinud, härjad läinud,
vara käinud vaesedlapsed,
enne koitu koovitajad,
enne päeva pääsukesed,
enne lõunat lõokesed.

koovitajad (s.t. orjad),
pääsukesed (s.t.paremad töölised)
lõokesed (s.t. peretütred).

Viis: Madli Saeale (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911); tekst: Karoline Siibach (E 74626 (18) < Äksi khk, Saadjärve v – A. Krimp, 1931).

Imemaa

Kodavere

LÄÄME, LÄÄME, KÄEME, KÄEME,
kunas me käies sinna suame,
kos nied kuused kullendavad,
huavad nuored haljendavad,
lepad sirgeed sinevad,
kased valgeed kasuvad?
Seäl one kuusede kohinad,
tamme ladvade lahinad.

Viis: Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), tekst: Kadri Kriit (H II 4, 568/9 (41) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik ja J. Härms, 1887).

Kuud kuulama

Kodavere

NÄIUKESED NUORUKESED,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
lääme Luoja lästeelle,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
valatama varju peäle,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
 
Kelle varju valgeemma,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
kelle pale punasemma,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija?
 
Luoja varju valgeemma,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
Muarja pale punasemma,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
 
Ega teädnu meie mehed,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
kos jo kääsid meie naesed,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija –
 
kääsid kuuda katsumanna,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
päävida valatamanna,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
 
Kuu sie mängib kudrussinna,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
pääva mängib pähkelinna,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
kuul on kudrussed kähena,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
 
pääval pähkelid pihuna,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
 
Kuukene, õle koduna,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
päävakene päris paegan,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija!
 
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 279 (23) < Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst Kadri Kriit (H II 4, 561 (28) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik ja J. Härms, 1887).

Neiud öösel käimas. Õunapuu

M-Magdaleena

Neiud öösel käimas. Õunapuu

KOHE ME LÄHME VASTA ÖÖDA,
vasta pilgasta pimedada?
Kessi vastaje tulese?
Varve (1) vastaje tulese.
Mis seal varve keske´ella?
Mägi varve keske´ella.
Mis seal mäel õõtsutena?
Õunap mäel õõtsutena.
Mitu õksa õunapuuna?
Kõlmi õksa õunapuuna.
Mitu õuna õksanagi?
Kõlmi õuna õksanagi:
öö poolt elletikene,
pääva poolt punasikene,
kuu poolt kumetikene.

(1)  kaasik

Viis: Mart Kool (60 a) (EÜS V 1184 (44) < M-Magdaleena khk – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles K. E. Martinson (H II 68, 539/40 (5) < M-Magdaleena khk, 1902).

Hiie noorem vend. Vend ostab ehteid

M-Magdaleena

LÄHME HILJU TEEDA MÖÖDA,
salaja mööda saluda,
et ei kuule iie kuked,
iie kuked, iie koerad,
iie endised isantad.

Kuulis iie noorem venda,
kõige noorem, kõige nõrgem,
kõige kõrgema kübara,
kõige ülema ülipeake.
„Tule tuppa, mu õeke!“
„Ei või tulla, peigu noori,
mul on velle otsimine,
nõrgukese nõudemine,
pärjekese püidemine!“

Kost mina leitsin elle velle? –
Uue poe ukse eest.
Mis leidsin velle tegemast? –
Hõbetada tõstemasta,
vaskesida vahetamasta,
kuldada lunastamata.

Viis: Mart Kool (60 a) (EÜS V 1184 (44) < M-Magdaleena khk – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles J. Martinson (E 18574/5 (4) < M-Magdaleena khk, Kudina v, 1895).

Orjade tee

M-Magdaleena

LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA,
seda teeda tipulista,
mõtel-marja varsilesta;
kust on enne orjad käinud,
orjad käinud, härjad läinud,
vara käinud vaesed lapsed,
enne päeva pääsukesed,
enne lõunat lõokesed.

Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4) ja EÜS V 1059 (4) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908).

Neiud öösel käimas

Torma

KUS ME’ LÄH’ME, NEITSIKESED?
Kus me’ läh’me vastu ööda,
vastu ööda, vastu kuuda,
vastu pilgasta pimedad,
vastu eha valgeeda?

Ööd on pikad ja pimedad,
väljad laiad ja lagedad,
taevas tahmakarvaline.(1)

Heidame öömajale,
oleme hommiku varased,
enne kuuda, enne päeva,
enne eha valgeeda.

Küll oli vares varane,
enne muida musta lindu,
enne päeva pääsukene,
enne teisi tedrekene,
enne valget varbelane –
varasem veel vaenelapsi.

(1) taevas laia laiguline

Viis on kirjutatud üles Kaselt (naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v  Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 472/3 (4) < Torma khk, 1895).

Looja heinateol

M-Magdaleena/Palamuse

KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA,
pillume vasta pimedat?
Öö on pikka ja pimeda,
taevas laia ja lageda,
meri musta meeletuma.
Meie teeme tee iluda,
tee iluda, maa mõnuda,
et see tee ei teotaks meida,
väli laia laidaks meida.

Kus me lähme kolmekesti,
üle välja viiekesti?
Läheme Loojale loole,
Maarijale heinamaale,
Looja loogu võttemaie,
Maari heina niitemaie.
Mis meil sealta annetakse?
Kuus kullast vöökesta,
sada saksa naastukesta.
Kus mina viskan vöökesta,
saadan saksa naastukesta?
Vä(h)imehe värava peale,
küdimehe kübara peale,
äia sängi ääre peale,
ämma padjapööri peale.

Viis: Mart Kool (60 a) (EÜS V 1184 (44) <M-Magdaleena khk – J. Välbe, 1908, teksti kirjutas üles E. Uus (H III 8, 307/9 (6) < Palamuse khk, Luua, 1889).

Tee ilu

Laiuse

HULK SIIT LÄINUD UHKEEIDA, helelee,
rida kaks läind rikkaaida, helelee,
tropp läind peretüterida, helelee,
ei nad teinud tee iluda, helelee
tee iluda, maa menuda, helelee
metsa kõrge kõmada, helelee
välja laia laulusida, helelee.

Meie kaksi vaestalasta, helelee
meie teeme tee iluda, helelee,
tee iluda maa menuda, helelee,
metsa kõrge kõmada, helelee,
välja laia laulusida, helelee.

Viis: Juula Prosin (EÜS V 1187 (62) < Ta < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe, 1908), teksti kirjutas üles H. Asper (koguja) (H, Asper 47 (75) < Laiuse khk, Laiuse v, Sootaga k – M. Ostrov (ümberkirjutaja), (1887)

Tore sõit

Laiuse

SAIN MA TEELE, VÕTT´ TIBADA,
sain ma muale, võtt´ marada,
võtid loogad lüia lunda,
loogad lunda, turjad tulda.
Tulda lõivad ruuna turjad,
sädemeid lõid sälu siared,
välku lõivad varsa kabjad.

Kui läksin läbi külade,
läbi küla vahede,
obu oli eesi kui see ahju,
meesi peala kui see pääva,
kübar peas kui kiriku kella,
vöö kui Riia linna linti.

Helkis helmine hobune,
paukus paasine tänava,
läikis looga kulda küisi.
Kägu kukkus loogalagi,
halli lindu aisalagi,
tedre tiksus teljelagi,
meigas mehe õlalagi.

Viis: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 297 (34) < Kursi khk, Härjanurme v, Kukrukse k < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911), tekst (H, Asper 24 (36) ja H, Asper 29 (47) < Laiuse khk ja v, Sootaga küla – Asper, 1887), täiendatud (H III 9, 176/7 (10) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Tuimõisa kool – J. Sepp, 1888).

Mustad mundrisse. Imemaa

Tartu linn

OOTAME JA KANNATAME,
kas meid hulka hüietakse,
seltsi sekka kutsutakse,
parve sekka palutakse.
Kui meid hulka’ei hüieta,
seltsi sekka ei kutsuta,
parve sekka ei paluta,
paneme mustad munderisse,
hallid hõbehelmetese,
sõrasilmad sõrmustesse,
paadid täkkud pannelisse,
kõrvid kuldatutidesse
valged vaskirõngastesse.

Lähme läbi alta ilma,
alta ilma, päälta päiva,
sinipilvede seasta,
valge pilvede vahelta,
kuldse pilvede kohalta,
kuue kuude keske´elta,
taeva vankre vahelta,
taeva sõela serva alta,
koodi reha ligitalta,
ristikeste keske’elta,
halli pilve ääre alta.
Põhjanael meil teede juhiks,
teede juhiks, ööde küinlaks,
kui me nõnda laialt käime,
küll me siis ka ära näeme,
kas on soosse sildu tehtud,
sildu tehtud, sihke aetud,
arusse teed aetud.

Lähme läbi Lätimaasta,
Lätimaasta, Läänemaasta,
veitikese Virumaasta.
Lähme viimaks sinna maale,
kus ei kuule kuke häälta,
nõdra lapse nutu häälta,
kus ei koha kuusemetsa,
ega müha männimetsa,
kasva kallis kasemetsa,
sagarikus saaremetsa,
tukakesta tammemetsa.

Laulnud Simm (EÜS VII 100/2 (25) < Tartu linn – P. Kurg, 1910).

Imetegija. Tore sõit

Laiuse

JUMALAL OLI ÜKSI POEGA,
Maarial oli kaksi lasta.
Need tegid ilmas imeta:
need kisksid kivista peergu,
nad lõhksid lumesta laudu,
aganast tegid keerud köied.
Nad heitsid munale sõlmed,
tegid tuulesta hobuse.
Siis läksid Soome sõitemaie;
sõitsid Soome silda mööda,
Kuuramaa mägesid mööda.
Soome silda nõksatelles,
Kuuramaa mäed kumasid.

Kuuramaa mäed kumasid,
Soome saksad jooksid välja
tema hobu ostemaie,
tema täkku tahtemaie.
Pakkusid palju rahada,
sada salve rukkiida,
tuhat tünderit nisuda,
külimitu rublatükka.
Saksa sälgude seasse
Vene varsade vahele
ei tema annud siiski ära.

Viisi ja teksti üles kirjutanud M. Kõrts (EÜS IV 178 (204) < Laiuse khk, Laiuse v – M. Korts, (1891).

Mure

M-Magdaleena

MIS MAKSAB MURETSEMINE,
kange hooli kandemine!
Ei lase mure magada,
hooli suuri tulla unda,
mure kõrvan kõneleb,
hooli vaatab varjultagi.
Mure muugib, leina leegib,
mure minu muugib mustaasta,
leina leegib valgeesta.

Mis mul oli hommikulla,
vara enne valgeeda?
Silmad pesta, käeda pesta,
pühi tuba, hari lauda,
hari akende alune.
Läbi lähen mehitse metsa,
läbi lähen naisista metsa,
piad ei pista põuena,
jalga ei kalmu kapukan.

Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (26) <M-Magdaleena khk, Nava k – J. Välbe, 1908); tekst: Mari Neumann (79 a) (EÜS V 1086/7 (61) < M-Magdaleena khk, Kudina v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Nutust järv

M-Magdaleena

ÄRA LÄHEN, ÄRA TÕOTAN,
ära siita rahva seesta,
paremisse paikadesse.
Aseme ma annan muile,
toa teisele tõotan.
Siis hakkas hale tulema,
vesi silmist veeremaie:
pale jooksis pange vetta,
teine pale teise pange.
Sealt sai küla karjal juua,
küla hobustel ujuda,
küla vasikil valada.

Laulnud Kaarel Siim (80 a) (EÜS V 1180 (19) ja EÜS V 1073 (34) < M-Magdaleena khk, Vara v, Äti mõis – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Kurva kodu

Torma

Tuule tuba. Kurva kodu.

KUS ON (NÜID) KURVADE KODUKE,
vaestelaste varju paika?
Kõik kullad kojuje läävad,
kõik hellad emade juurde.
Kuhu mina, vaenelapsi,
kuhu pean mina minema,
kuhu pean pea panema?
Sinna, kus udu on akandesta,
päev on peale katusesta,
sadu oli seinad sammeldanud,
vesi oli palgid veeretanud,
pitkne piidad püsti pannud.
Seal on nüid kurvade kodu,
vaestelaste varjupaika.

Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); tekst: Kotlep Lõoke (70 a) (E 56836 (1) < Torma khk, Vaiatu – B. Sööt, 1926), täiendatud (E 25887 < Torma khk, Kõnnu – J. Soodla, 1896).

Orjad. Murelaul

Palamuse/Äksi

OS ME VAESE OSTET ORJA, õeke,
ostet orja, pästet pärja, õeke,
kinni kiilutu sulase, õeke!
Ei me oju osteenna, õeke,
pääse ei välla päästeena, õeke.
 
Ma vaene murealune, õeke,
liia leina kannataja, õeke,
mullu jõin murekariku, õeke,
tänavu jõin teise tävve, õeke,
kolmat täita täidetes, õeke,
nellat mõõtu mõõdetes, õeke.
 
Heiti õhtuelt magame, õeke,
panni hoole õrre pääle, õeke,
mure musta parre pääle, õeke,
mõtli mure muile minna, õeke,
hoole tõistele olevet, õeke,
kahju muile kargaveta, õeke,
leina muile lendaveta, õeke.
 
Tõusi üles hommukula, õeke:
mure tuli mul sülesse, õeke,
kahju mul karas käte pääle, õeke,
hoole hüppas õladele, õeke,
leina lennas põlve pääle, õeke.
 
Mure muugib mul ihena, õeke,
leina leegib põlve pääle, õeke.
 
Muret saab musta härja võrra, õeke,
kahjut küla karja võrra, õeke.
 
Oleks sii mure munde tääda, õeke,
kahju või küla kahetse, õeke:
avites muu mul muretse, õeke,
avites küla kahetse, õeke.

Viisi kirjutas üles C. Pillesson (EÜS VII 549 (121) < Palamuse khk, 1911); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 815/6 (95) < Äksi khk, Saadjärve v – P. Sepp, 1894).

Murelaul

Ta-Maarja/Äksi

Lese mehe laul

ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“
Teine ütel: „Luule, luule!“
Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“
Kuidas kukun, kurba lindu,
laulan, laane leinalindu?
Ma laulan läbi murede,
läbi leinase südame,
läbi hoole ohkatella.

Mul on mure, ei ole muuda,
mul on leina, pole lehma,
mul on hool, pole hobusta.
Mure mind moogib mustastagi,
leina leegib valgestagi,
rudjub ruuged juussed,
kakub kullakarvalised.

Kohe pean mure panema,
kohe hoole jättema?
Lõin ma hoole õrre pääle,
mure musta parre pääle.

Viis: Ann Suitt (42 a, sünd Helmes, Leebiku v, 29 a eest Kavastu rännanud) (EÜS II 286 (53) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja); teksti kirjutas üles J. Lepik (koguja) (H II 28, 255 (10) < Äksi khk, Kärkna v – J. Valk (saatja), 1889).

Kellele kurdan. Nutust järv

Palamuse/Äksi

KELLEL KURDAN KURVAD MEELED, õeke,
alan haige’e südame, õeke?
Kurdan kivil keriku teele, õeke,
kannule kabeli teele, õeke:
kivi kõrki, ei kõnele, õeke,
paas om paksu, ei pajata, õeke,
kand on kalki, ei kõnele, õeke.
Kivi ei mõista neiu keelta, õeke,
paas ei neiu palve’ida, õeke,
kand ei neiu kurtemista, õeke.
 
Läksin metsa kõndimaie, õeke,
kurdan kullerkuppudele, õeke,
halan nallernaatidele, õeke.
 
Lähan hommen vaatamaie, õeke:
kullerkupud kollatanud, õeke,
nallernaadid närvatanud, õeke.
 
Kus oli tsirgu silmavetta, õeke,
kus oli kulla kulmuvetta, õeke,
sinna tekkis tiigikene, õeke,
kaldus kalajärvekene, õeke.

Viisi kirjutas üles C. Pillesson (EÜS VII 549 (121) < Palamuse khk, 1911); tekst: Leenu Kur´ss (Kujrss, 81 a) (H II 56, 400/1 (83) < Äksi khk, Elistvere vstmj – J. Tammemägi, 1895).

Mõistatuslaul

Tartu linn/Palamuse

KELLEL ON PIKAD PÕLLE PAELAD?
Pajul on pikad põlle paelad.
Kellel on seljas siidikleiti?
Lepal on seljas siidikleiti.
Kellel on seljas valge kasuk?
Kasel on seljas valge kasuk.
Kellel on rüüdi remmelgane?
Haaval on rüüdi remmelgane.
Kellel on peassa kumer kübar?
Kuusel on peassa kumer kübar.
Mis on metsas ruski härgi?
Rohi on metsas ruski härgi.
Mis on laane valgepea vasikas?
Kand on laane valgepea vasikas.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS VII 71 (31) < Tartu linn, 1909-1911), teksti E. Uus (H II 27, 544 (1) < Palamuse khk, Luua v, 1889).

Mõistatus viljadest

Palamuse

PALJU MEHI, MIS ON MEILA,
mehed, kui mere varesed,
mõista, mõista mu õeke:
üks on üksi ümmargune,
teine pisut pikergune,
kolmas kolmekandiline,
neljas neljanurgeline,
viies terava ninaga,
kuues tömbi otsaga,
seitsmel pikad püksid jalas.
Mina mõistan, miks ega mõista:
„Ernes on üksi ümmargune,
lääts on pisut pikergune,
tater kolmekandiline,
uba neljanurgeline,
ohr on teravaninaga,
rukis tömbi otsaga
kaeral pikad püksid jalgas.”

Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) < Palamuse – J. Välbe) ja (H III 8, 837/8 (16) < Palamuse khk, Kaarepere v, 1891)

Mõistatused viljast

Laiuse

KIS ON ÜKSI ÜMMARGUNE?
Ernes üksi ümmargune.
Kis on pisut pikergune?
Uba pisut pikergune.
Kis on lai ja latergune?
Leats on lai ja latergune.
Kis on kolmekandiline?
Tatar kolme kandiline.
Kellel ruugeed juuksed?
Rukkil ruugeed juuksed.
Kellest soab õlut punane?
Odrast soab õlut punane.
Kellest soab leiba sitkeeda?
Nisust soab leiba sitkeeda.
Kelle jalas pikad püksid?
Kaera jalas pikad püksid.
Kellest soab kama magusa?
Kaerast soab kama magusa.

Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1186 (53) < Ta < Laiuse khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908), teksti kirjutas J. Remmelg (H I 2, 420 (10) < Laiuse khk, 1888).

Mõistatuslaul

Laiuse

MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE,
kas sina mõistad mõistatada?
Mina kül mõistan, miks ei mõista,
mis sest tühjast mõistatada.
Kellel pikad põllepaelad?
pajul pikad põllepaelad.
Kellel leinasärgikene?
Lepal leinasärgikene.
Kellel see pea punane?
Pihlaka pea punane.
Kellel see kardane kasukas?
Kuusel kardane kasukas.
Kellel see alli vatikene?
Aaval alli vatikene.
Kellel see torukübara?
Toomingal torukübara.
Kellel see mütas mütsikene?
Männal mütas mütsikene.
Kelle kukel kulda arja?
Kobru kukel kulda arja.
Kelle sead siuakamad?
Matsil sead siuakamad.
Kellel palju õunapuida?
Mihklil palju õunapuida.

Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1186 (53) < Ta < Laiuse khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908), tekst Jüri Indus ja Ann Indus (mustlased) (H, Ostrov 112 (54) < Laiuse khk, Laiuse v, Sootaga k – G. Johannson, 1887).

Kolm välja, kolm metsa

Palamuse

SIIVU, SIIVU, PÄÄSUKENE,
lenda, kaeralinnukene,
lenda üle kolme välja!
Lendas üle kolmi välja:
üks oli välja rukkivälja,
teine välja odravälja,
kolmas välja nisuvälja.

Mis on välja rukkivälja,
see on vannu naiste välja,
mis on välja odravälja,
see on noorte meeste välja,
mis on välja nisuvälja,
see on noorte neidude.

Siivu, siivu, pääsukene,
lenda, kaeralinnukene,
lenda üle kolme metsa!

Lendas üle kolme metsa,
üks oli metsa kasemetsa,
teine metsa kuusemetsa,
koomas metsa haavametsa.

Mis on metsa kasemetsa,
see on vanna meeste metsa,
mis on metsa kuusemetsa?
see on noorte meeste metsa,
mis on metsa haavametsa?
see on noorte neidude.

Viis: Kadri Puuri (80 a) (EÜS V 1224 Tartu linn – M. Kampmann), teksti kirjutas üles E. Uus (H III 8, 359/60 (9) < Palamuse khk, Luua, 1890).

Kolm metsa

Äksi

SINISILMA PÄÄSUKENE,
marjaskaela linnukene,
lendab üle kolme metsa:
üks on metsa kuusemetsa,
teine metsa kasemetsa,
kolmas metsa lepametsa.
Mis on metsa kuusemetsa,
see on vanameeste metsa,
mis on metsa lepametsa,
see on vana naiste metsa,
mis on metsa kasemetsa,
see on noorte naiste metsa.

Sinisilma pääsukene,
marjaskaela linnukene,
lendab üle kolme metsa:
üks on metsa tammemetsa,
teine metsa õõnametsa,
kolmas metsa sirelimetsa.
Mis on metsa tammemetsa,
see on noorte poiste metsa,
mis on metsa õõnametsa,
see on meie laste metsa,
mis on metsa sirelimetsa,
see on noorte neide metsa,

Viis: Kadri Puuri (80 a) (EÜS V 1224 Tartu linn – M. Kampmann), teksti kirjutas üles H. Maasen (H III 8, 781/2 (10) < Äksi, 1890).

Kolm metsa

Laiuse

SINISIRJE LINNUKENE,
sinisirje, kuldakirja,
lendas üle kolme välja:
üks oli ruuge rukkivälja,
teine kallis kaeravälja,
kolmas niiske nisuvälja.
Mis on ruuge rukkivälja,
see on meie laste välja,
mis on kallis kaeravälja,
see on noorte meeste välja.
mis on niiske nisuvälja,
see on noorte neitsikeste.

Sinisirje linnukene
sinisirje, kulda kirja,
lendas üle kolme järve:
üks oli viha viinajärve,
teine hea õllejärve,
kolmas mõdu magusa.

Mis on viha viinajärve,
see on meie meeste järve,
mis on hea õllejärve,
see on meie naeste järve,
mis on mõdu magusa,
see on noorte neitsikeste.

Sinisirje linnukene
sinisirje, kulda kirja,
lendas üle kolme metsa:
üks oli halli haavametsa,
teine kena kuusemetsa
kolmas õunapuu ilusa.
Mis on halli haavametsa,
see on meie laste metsa,
mis on kena kuusemetsa,
see on noorte meeste metsa,
mis on õunapuu ilusa,
see on noorte neitsikeste.

Viis: Kadri Tädimees (60 a) (EÜS V 1187 (65) < Laiuse khk, Tähkvere v – J. Välbe, 1908), teksti kirjutas üles H. Asper (koguja) (H, Asper 28/9 (46) < Laiuse khk, Laiuse v, Sootaga k – M. Ostrov (ümberkirjutaja), 1887).

Kolm metsa

M-Magdaleena

SINISIRGU LINNUKENE
lendas ülle kolme metsa:
üks oli metsa kuusemetsa –
see oli vana meeste metsa,
üks oli metsa haavametsa –
see oli noore poeste metsa,
üks oli metsa kasemetsa –
see oli noorte neide metsa.

Teraga elli leerispilli,
soome elli landerpalli.

Sinisirgu linnukene,
lendas üle kolme järve:
üks oli järve viinajärve –
see oli vana meeste järve,
üks oli järve õllejärve –
see oli noorte poeste järve,
üks oli järve mõdujärve –
see oli noorte neide järve.

Teraga elli leerispilli,
soome elli landerpalli.

Sinisirgu linukene,
lendas üle kolme välja:
üks oli välja rukkivälja –
see oli vana meeste välja,
üks oli välja õdravälja –
see oli noorte poeste välja,
üks oli välja nisuvälja –
see oli noorte neide välja.

Teraga elli leerispilli,
soome elli landerpalli.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2019) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k), teksti kirjutas üles Anna Marie Kask (koguja) (H II 28, 835/7 (5) < M-Magdaleena khk, Saare v – K. E. Martinson (saatja), 1890).