Laulu võim. Laulud laulust Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, kihelkond jääb kuulamaie, vallakond jääb valatamaie, mõnd mies jäeb mõtlemaie, mõni naine nuttemaie, tütar tööle seisamaie, kabu tööle katsumaie, luulema minu sõnuja, lapse alva laulueida. – LapsiContinue Reading
Laulu võim Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, siis jääb valda vaatamaie, kihelkond jääb kuulamaie, tütred tüöle seisamaie, kuulama minu sõnuda, lapse ullu laulusida. “Kust see laps neid laulud võtnud, ulluke sõnad õsanud?” “Luud mina võtsin lutsu suusta, lauludContinue Reading
Suude sulg Vaivara HELLAD VENNAD, NOORED MEHED – pange ratsut rakedeie, ruunad rubla tükideie, korvid karu nahkadeie: soidke meie alle oue, tooge mulle suude sulge, laua päälta laulu lehte, kirstu kapist keele kloksu. Siis mina laulan linnu viisi, teen häältaContinue Reading
Kurb laulik (?) Vaivara LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnu keelekene, margu (?), marja meelekene, ilutse, südamekene! Kül saab siiski vaida olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeella. Muru kasvab päälle mulla, aro-heinad päälle hauva. Söödä muru mullikalle, aro-heinadContinue Reading
Suude sulg Vaivara KÜLA MULL ÜTLEB: „KUKKU, KUKKU!”, külalapsed: „Laula, laula!” Mis ma kukkun, kurba lindu, või mis laulan, halba lapsi – mul jäänd kodo suude sulgi, laua pääle laulu-lehti, parsile pajates-vaipa, kirstu-kappi keele-kõlksu. Noored mehed, hellad vennad, pange raudjadContinue Reading
Laulu võim. Lauliku soost Vaivara KUI MINA HAKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulamaie, moni mies jääb motlemaie, moni naine nauramaie, tütred tiele seisamaie, naised ajale asusivad, poisid puu riitadelle, kuulema minu sonäje. „Kust sie laps on laulud votand, ulluke sonad osanud?” MinaContinue Reading
Arg laulik Vaivara Laulaksin. LAULAKSIN LUGUDA KAKSI, veeretaksin viisi, kuusi, en tohi tõesta laulda, hästi häälta kuulutada, ehk on kuulajad kurussa, hääle võtijad vsussa. Toomas kuulas toomingassa, Madi Matsu haavikussa, Peeter pikkassa pajussa. Ei tohi tõesta laulda, hästi häälta kuulutadaContinue Reading
Orjade tee. Orja uni Lüganuse SÕIDAME SEDA TEEDA MÖÖDA, kust on enne orjad kä nud, orjad käinud, ärjad läinud, ilja aga ulkunud unised, vara käinud vaesed lapsed. (Kuulin ukse uigastama, ukse lingi liigastama, lingi paula paugastama. mina mõtlin meelestani arvasinContinue Reading
Vaeslaps ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAESTA LASTA, ematuida itketage! – küll on vaesel lüöjaaida, lüöjaaida, lükkajaida, tõukajaida, tõmmajaida. Ei ole armu andajaida, pääsul pää silitajaida. Tõuseb tuuli – annab armu, paistab päiva – pääd silitab. – Tulitsed on tuuleContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEID OLI KAKSI KAKSIKUIDA, paar oli pardi poegasida, kõnnivad kirikuteeda, valged rätikud käessa, tõine pühib tõise silmad, tõine tõise palget silitab. Minu ella eidekene, juba läksid mullu mulda mullu mulda, ammu auda, tunamullu Toonelaie. Jätsid tuomed muieContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, käisime eile Iielassa, tunaeila Tuonelassa, käisime eide aua peala, auduja südame peala, tuojasi tua laela, kandajasi katusella. „Tõuse üles, eidekene, tõuse kirstu kinnitama, tõuse vakka valmistama, tõuse luku vüöd lugema, luoma looga kindaaida!” „EiContinue Reading
Ema haual Lüganuse ÕEKESED, HELLAKESED, lähme jaanilla kiriku, lähme eide haua peale, auduja südame peale. „Tõuse üles, eidekene, astu üles, audujani, kõnni üles, koorajani, tuise mu elu elama, tuise mu pidu pidama tuise vakka valmistama tuise mu jägu jägama!” EiteContinue Reading
Ema haual Vaivara ÕLI KAKSI VAESTALASTA, menid jaanipää keriku, nuttu-rättikud käessa, nuttu-kirjad rättikussa. Tõine pühkis tõise silmi, läksid isa haua pääle: „Tõise üles, isakene, tõise atra säädamaie! – Muud on menned kündemaie, meie atra säädamata, varo vits on väänemata, lippitiContinue Reading
Ärge lööge vaeslast. Ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAISTA LASTA, ematunda (ematut) itketägä – küll on vaisel lüöjuida, lüöjuida, lükkajuida, tõukajuida, tõmmajuida. – Ei ole armu andajada, pääsul pää silitajada: tuiseb tuuli, annab armu, paistab päiva, pääd silitab. Tuulitselt onContinue Reading
Ema haual Vaivara ÄRA SURI MO ISAKE, ära suri mo emake, jätis hulga hullukesi, tua täie tuvvikesi, lavva taie lapsukesi – võera toita, võera katta, võera lüia, võera lükka. – (Võeras) annab süiä hanguteli (hauguteli?), annab juvva, norguteli, otsib riiduContinue Reading
Ema haual. Suur tamm Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, lähme jaanipäe kiriku, nutu-aga-rätikud käessa, leinapõlled on eessa. Itken eide aua päälla: „Tuis’ aga üles, eidekene, tuise üles, tõsta pääda, jalgu alleje arima, ann’ aga seepi, silmi pessa!” Eite kuuli, vasta kosti:Continue Reading
Orja palk. Ori taevas Lüganuse PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, õtsi uusi orjasida, palu uusi palgulisi, õtsi uusi ja usinu, palu uusi ja paraju, leia uusi leiva süöju! Peremies, peremehike, perenaine, naisukene! Pahast sina maksid orja palga, madalalla mattidella, kitsaalla kilmitulla,Continue Reading
Viru sepp. Sepa lapsed. Kuldnaine Lüganuse MULL ÕLI KOLMI VENNAKESTA, kui kolmi oa ivada, kaksi kaura seeme´eida. Üks läks aiasta jõele, tõine palgista pajoje, kolmas sepästä Viruje. Mi läks aiasta jõgeje, see sööneb jõe kaluja, sügavava ahvenida, jõe laijuContinue Reading
Viru sepp. Kuldnaine Vaivara OLI MULLE KOLMI VELJÄ, kolmi kui uva-üvädä (ivada), kaksa kaura-siemenidä. Üksi oli putkina pajussa, toine ruogona meresse, kolmas sepänä virussa. Mis oli putkina pajussa, sie sõi putkija pajussa, vesi naatija viessä; sie oli putkista punane, vesiContinue Reading
Kuldnaine Vaivara Võtaks – kardan KÜLL MINA OSTAKS UUE KUUE – kardan karva veeremaje, paneks vööle pika mõega – kardan kanda puutumaje, küll mina võtaks noore naise – kardan noore nutamaje, ilusa igatsema, kätki tupa toodemaje, vibu parde painemaje. KüllContinue Reading
Viru sepp. Kuldnaine Vaivara OLI MULLA KOLME VELJÄ, kolme kui uva-ivada kaksi kaura seemeneda, üheksa nisu hüvädä. Üks oli palkina pajossa, toine oli roogona meressa, kolmas seppanna Virussa. Mii oli palkina pajossa, see sõi putkija pajosta, vesi naatija veesta, seeContinue Reading
Kolm venda. Kuldnaine Lüganuse MEID OLI KOLMI VENNAKSEIDA, kui kolmi ua-ivada, kaks oli kaura-seemekesta. Üks läks heinasta jõgeje, tõine pardista pajuje, kolmas sepasta Viruje. Mis läks heinasta jõgeje, see sööneb jõe kalada, jõe ausi augisida, jõe laia latikuida. MisContinue Reading
Salme laul Lüganuse KUI SALME SALUSSA KASVI, imme iiessa üleni! Salmel tulid kolmed kosjalased: tuli Kuu kuuvel ratsul, Päivikene viiel ratsul. Ei mina Kuule mennud, Pärg ei Päivile lubanud – Kuul paljo kombeeida: vahel kasvab, vahel kaheneb,Continue Reading
Salme laul Vaivara OLI ENNE NOORI NAINE, läksi karja saatamaie, leisi kana karja teelta, viis se kana koduje. Kanast kasvis inime, sula Salme neitsikene. Siis sell tulid kolmed kosjad: üks oli kuu, teine pääva, kolmas tähti poisikene. Tuli kuu, poisikene,Continue Reading
Kolm kägu. Salme laul Jõhvi KUKUS KOLMIDA KÄGUDA, üks kukus: oole, oole! Teine kukus: leina, leina! Kolmas kukus kulla kieli. Mis sie kukus: oole, oole, sene oolele ulatin; mis sie kukus: leina, leina, sene leinale lehitin, mis sie kukus kullaContinue Reading
Neli neidu. Arg kosilane Vaivara LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, pühapäeva homikulla, aripäiva aigudella. Leisin neiud neljakesta, kogemata kolmekesta: üks aga kudus kuldavööda, teine lõi õbedast vööda, kolmas looga poogalista. Ei olnd julgust juure a’ada, kangust kaulaje karata, ei ka südant süliContinue Reading
Palju tütreid. Tütred vette Vaivara EHITELIN VELJÄKESTÄ, ehitelin ja opitelin, luulin linnäje minemä. Veli siis kondis kosja teida (plural), ajas neiu asja teida. Siis tuli kosjasta koduje, lõi kübärä lavva pääle, kindad kübärä pääle, ise pääle itkemaie: „Miks ei tulledContinue Reading
Heinast hobu. Vahelt vaene Vaivara TAHTSIN MINNA TALGUSELLE, odra pulmaje poeta, kaera varule valada. Küsisin isalt hobusta, vennalt vaski-val’l’aeida, oelt obe-narmaeida, sosarilt sormi-kindaeida – ei andand isa hobusta vend ei vaski-val’l’aeida, ode ei obe-narmaeida sosar ei sormi-kindaeida. Küsisin külast hobusta,Continue Reading
Tule mulle Lüganuse NEITSIKENE, NUORUKEINE, tule minu uole oidijasta, tule minu karja kaitsijasta, tule minu lehma lüpsijasta, tule minu sea süötijasta!” „Peiukeine, poisikeine, kie sinu uole enne oisi, kie sinu karja enne kaitses, kie sinu lehmad enne lüpsi, kie sinuContinue Reading
Vend kosjateel. Õe õpetus Lüganuse EHITELIN VELJEKEISTA, ehitelin, kenitelin, mõtlin mõisaje mineva, saksa asjuje ajama. Veli kõndis kõsja tieda, ahi neiu asja teida. Kui tuli kõsjasta koduje, lei kübara laua pale, kinda’ad kübara pale, saapad salvu serva pale, ise pääleContinue Reading
Salme laul Lüganuse PALJO ILMALIST IMETA, ilmalist imeteguda, kui Salme salussa kasvi, imme iessa üleni: kasvi vüöta, kasvi tüöta, sie kasvi kahe käsita, ilma piimata ülenes, tõussi tuoja kummelita. Seda toiti mahlakaske, marjapõõsad elatid, Sai sie Salme kasvanessa, sai immeContinue Reading
Salme laul Lüganuse KUI SALME SALUSSA KASVIS, imme iiessa ülene, tulid salmel kõsjalased: Tuli kuu, tuli päiva, tuli tähti poisikene. Salme varsti vastatelle: “Ei mina kuule tule – kuul on kuusi ammetida, vahest kaob, vahest kasvab, vahest kaob kannikalle, vahestContinue Reading
Loomine Jõhvi ÜLE LENDSI LINNUKENE, üle lendsi ilma kõige, üle ilma, suure järve, üle ilmatse keriku. Õtsis maad munetessanna, aset autellessanna, ei saand maad munetessanna, aset autellessanna. Üle lendsi linnukene, üle lendsi ilma kõige, üle ilma, suure järve, üle ilmatseContinue Reading
Loomine. Salme laul Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAIKE! Lenda’eli, linnukeine, lendas üle ilma kõige, üle ilma, suure järvä, üle ilmatse keriku. Lendas meie koppelije, otsis maad munetessanna, aset autelessanna – leidas põõsamaa punase. Põlga’eli, linnukeine, põlgas põõsamaa punase. Kii-kiike, laa-laike! Lenda’eli, linnukeine,Continue Reading
Loomine. Meie ja teie küla poisid Vaivara PÜHÄ PÜRJE LINNUKENE, püha pürje, sine särge, lenda-eli linnukene, lenda-eli, liuge-eli. Lendab meie koppelie, otsis maad munedessa, aset poigi aududessa. Leidas pesa kulla-karva: „Sie pean pesa tegema, sie pean munad munema, sie pojadContinue Reading
Loomine. Kiigelaul Lüganuse KES NIED SELLE KIIGU TEINED? Teopoisid kiige teinud, abivaimud raiund aisad, teinud kiige kitsaaksi, kiige lauvad laiemaksi – alt ei piast ani ujuma, pialt ei pääsuke pugema, siest ei siidilinnukene, vahelt ei rootsi värvälane. Tuli metsastContinue Reading
Mardilaul Vaivara x SANDI MARDI MAUGUKENE, kõveram kui kougukene. Ei ole Marti maasta tulnud – Mart on tulnud kaugeelta, üle viie viljavälja, üle seitsme seljavälja, üle kaheksa kaeravälja, üle kümne künnivälja. Mardi küüned külmetavad, Varbad valatelevad (varbad valu tegevad). PeremeesContinue Reading
Vastlalaul Vaivara x Liugu laul. LIUGU JA LAUGU, linad pikkad liugujalle, tutrad tuas istujalle, takkud taga tõukajalle! Kes ei tule liugumaie, kaski kasvab kaela peale, niinepuu nisade peale, õunapuu õlade peale, vahter käevarre peale, kürnap’ kasvab külle peale, pihlakas pia-laele.Continue Reading
Kass kaevus Lüganuse PERETÜTAR LUOME LAISKA, ei sie viitsind vetta tuua: sie ai kassi vetta tuoma. Kass läks kaivuje paguje, saba pitte sai vedeje – kahju oli kassist, kahju oli kaivust, kahju oli küla külmast viest. Küla itke kaivutasa, pereContinue Reading
Kits, krapp Vaivara x MULL OLI RIKKAS RISTI-ISA, kinkis mulle kitsekese. kits oli kerge kargamaie, kell oli kange plaksumaile. Hunt sõi kalli kitsekese, jättis järel kellukese, ma panin kella koera kaela, koer oli kärme jooksemaie, kell oli kange plaksumaie. HuntContinue Reading
Kalapüük. Kass kaevus Vaivara LÄHME NOODAL, NOORED MEHED, võrgul, Võnnu poisikesed, lähme kiisku kiskumaie, vähki välja võttamaie, lähme järvele kalala, aru suure allikale. Sealt sain sada angerista, tuhat turja lutsukesta. Siis tulin kalalta koduje, panin aga kalad kuivamaie. Kes tuliContinue Reading
Seatapp. Kass kaevus Vaivara ÕITS MÄELE, ÕITS MÄELE, tuhni kivid, tuhni kannud, tuhni kolmat natukene. Küll oli seljasta sileda, küll oli kasnud kaelastagi! Kutsusin orja otsa lööma, palgapoissi pähe lööma – ei tulnud orja otsa lööma, palgapoissi pähe lööma. MullContinue Reading
Parmu matus Vaivara x Paarmu matuse lugu. „TERE, TERE, TEDRE REINU!” „Kuhu sa lähad, Rabase Reinu?” “Lähen paarmu matussele, vere kaanil viimseks saatjaks.” “Kes siis paarmu ära tapis?” “Kadri kaevu kookaga, Eeva ahjuluaga Viiu suure vemlaga.” “Lähme, lähme, matame, paarmuContinue Reading
Kits kile karja Lüganuse Mina lehe lambale, lammas mulle villa, mina villa vitsikule, karjalastel kapukad, sulasele suured sukad, pereme´le kusikübarad. RKM Mgn II 743 k < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, ülemere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima possale, possa mulle külge, mina külge ämale, äm mulle kakku, mina kakku kaleville, kalev mulle rauda, mina rauda rebole,Continue Reading
Kits kile karja Lüganuse 1153_KKI_RLH_61_14_19_
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, üle mere marja! Tuo mulle eina, mina eina lehmale, lehma mulle piima, mina piima porsale, porsas mulle külge, mina külge kukele, kukke mulle lehte(e), mina lehte lamballe, lammas mulle villa, mina villaContinue Reading
Kits kile karja Vaivara Vana eide sukka kudumise lugu. KITS KILE KARJA ja üle mere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehma mulle piima, mina piima põssale, põss mulle külge, mina külge ämale, äma mulle kaku, mina kakku Kalevile,Continue Reading
Lüpsilaul Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (8) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kiriknar (1961).
Lüpsilaul Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 62:41 (7)- Lüganuse khk, Aidu-Nõmme k – Ingrid Sarv, Ülo Tedre, Ivar Mirov < Alviine Kaukes (1962).
Lüpsilaul Vaivara x SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA, anna piima, arkijalga, sõõru neljasta nisasta, udarasta umbisesta! Kokka tahab kohvipiima, emand tahab perele piima, neitsid võida ruugeeida. Sõõru neljasta nisasta! Unt viib sinda, poiss viib minda, unt viib sinda sööda pääle, poiss viibContinue Reading
Heinateol Lüganuse EI MINUD VIIDAS HEINAMAALE – ilust viidas heinamaale, kallist viidas kaare peale. Kõik see heinamaa heliseb, kõik see kaaremaa kahiseb minu imme hüüdedessa, minu lapse lauldadessa. Tekst ja viis: EÜS XII 1457 (45) ja EÜS XII 1405 (15)Continue Reading
Kurjad kiigutajad Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Oi minu kullad kiigutajad, õbedased õilutajad, vaskivarvas vieretajad! Ärge kurjast kiigetage, õilasta õilutage, valusast mind vieretage! Ma õlen kuri kukkumaie, mari maha langemaie; kukun, kulda, kurjasta, õbedane, õela’asta! Kiik on toodud Kiikalasta, kiigesambad Saksamaalta, kiigepostidContinue Reading
Lesenaise kaebus. Kurb kodu Vaivara ET LAS LAULAN RAHVASSANNA, teen ilu inimessissa, küll saan kurtada kodoje, itkeda oma toassa, leinada lee paena. Kodo on minul kurba sängi, taga nurgas nuttu-sängi. Oi minu mesine meesi, kalamarja kaasakene, tule Toonelt, jookse joonelt,Continue Reading
Lesenaise kaebus Lüganuse Kus istun – iken OI MINU MESINE MIESI, oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepooli, oi minu kallis kaasakene. puhas tõinepoolekene, säädus sängie täidivine! Jätid minu, imme, itkemaie, jätid kulla kurtamaie, noorel põlvel nuttamaie. Kus minaContinue Reading
Surma sajatus Jõhvi MA TAHAN SURMAGA KÕNELDA, tahan taudi augutatta! Oh sina surma, suuri kuera! oh sina taudi, tappelikku! Muilt nopid nuoremaida, käärid kätkist kiikejaida, minult võtsid kõige vanema, õtsast õsa jagaja, lauast laste tallitaja, paal(t) – pää vanema! Tekst:Continue Reading
Lesenaise kaebus Jõhvi, Vaivara NINDA ON ALBA LESKI-NAINE kui tuba ilma tuketa; ninda on alba leski-naine kui kamber ilma katusetta; ninda on alba leski-naine kui sauna ilma samblita; ninda on alba leski-naine kui aita ilma aknata. Keik tuuled pealeja tulevad,Continue Reading
Naise kiitus. Ilus naine Vaivara VÕTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, piitsavarre pienikese; sie oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdiruosi mieleline. Sie oli oige kui üks ouna, sie oli sile kui sibula, puhas, poisi puutumatta, käsi kärme katsumatta, punasarve puutumatta! Tekst:Continue Reading
Ilus naine Vaivara VOTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, see oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdi-ruosi mieleline. sie oli oike kui ouna, sie oli sirge kui sibula, puhas poisi puutumatta, sinisarve sattumatta, punasarve puutumatta. EÜS VI 1150 (35) < Jõhvi khk,Continue Reading
Virk naine Vaivara OLGAKENE, LINNUKENE, Olga, lindu tüttarida! Muud naised uned magavad, kõrvad kangasta kuovad, vähid niiti vieretelled – sina arid allitasa, kasid kammer vaari-tasa, tuod sina künad külasta, torred toisesta talosta, misga harid allidasa, kasid kammer vaari-tasa! Siep sullContinue Reading
Kust laulud õpitud. Lauliku vaev Jõhvi KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb küla kuulamaie, valdaje vaatamaie, mõni mies jääb mõtlemaie, mõni naene naeramaie, tütrik tüele seisamaie: ”Ei sie poiss õle tüeda teinud, tüeda teinud, vaeva näinud, see onContinue Reading
Arg laulik Jõhvi MIKS ON KURVAD MEIE KULLAD, miks ei tüttared ilutse? Kardavad suud kuluma, kiele kanned katkemaie; äbänevad äiäsida, äbänevad ämmäsida! Mis minul äväta äia, mis minul äväta ämmä, mis mul peiust pelgatava, kaasast nuorest kardetava: kivi suuri keskContinue Reading
Tütarde tapja Jõhvi EHITELIN VELJEKESTA, ehitelin, kenitelin. Veli kõndis kõssa-tieda, ajas neiu asjasida. Tuli kõsjasta kodoje, küsiteles eidekene, küsiteles taadikene: „Mis sa itked, poiga nuori, mis sa, ainiki, alatsed?” „Miks mina ei itke, eidekene, miks mina ei itke, taadikene! EiContinue Reading
Loomine Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli, lendas üle ilma kõige, üle ilmatse keriku, üle ilma, suure järve. Otsis maada munetessanna, aset autellessanna, pesa poigi tehessanna. Lendas meie kopelie, leidas põõsamaa (?) sinise – põlgas põõsa linnukene: „Ei või muni muneda,Continue Reading
Mõõk (suga) merest Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava. Tõin kuused tua edeje, kased kammeri lävale. läksin kulles kuuskeeie, kallis kase latveeie, suga kuldaine käessa, õbedane täie-lauda. Suga sulbasti mereje, täie-lauda laineeie. Mina Peetri palveelle: „Oi Peeter, püha sulane, Andres,Continue Reading
Suga meres. Mõõk merest Lüganuse KUUSKE KASVI ÕUE ALLA, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Sääl ta sueb sulaste päida, kasib karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedane täielauda.Continue Reading
Suga meres Lüganuse KUUSKE KASVI MEIL ÕUES, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Mina aga päiva päivakene, sääl suen sulaste päida, kasin karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedaneContinue Reading
Saan. Mõõk merest Lüganuse JAANIKENE, KAANIKENE, tee mul saksa saanikene, kalaluine karbikene, minu meel teeb teele minna – ma lään venda vaatamaie: kas on venda karjapoissi, või on orus ooste poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkasContinue Reading
Kolm õuna. Mõõk merest Vaivara MÄNGIjÄD MÄGEDA ETSID, tantsijad tasasta maada, üpimaada ümärgusta, laulumaada latsergusta. Mää löüsu männikusta, maa tasane tammikusta, üpimaa sain ümmärguse, laulumaa sain latserguse. Üksi oli õunapuu mäella, üksi oksa õunapuussa, üksi oli oksassa omena, seegi mitmesuguneContinue Reading
Kiik tahab andeid Jõhvi MIS SA, KIIGEKE, KIGISED, aluslauake lõgised? Kiike tahab kindaida, aluslaud tahab andeida, sammas sini sääre-paulu, päälispuu puna-panimid. Oota, oota, kiigekene, las minu veli võttab naise, teine veli teise naise, kolmas toob mini koduje – siis soabContinue Reading
Kiik tahab andeid. Kirp kiigel Jõhvi MIS SA, KIIGEKE, KIDISED, aluslauake, ladised, päälispuuke padised? – Kiike küsib kindaaida, aluslaud jo andeeida, päälispuu puna-panimeid. Oot-oot, kiike, no-no, kiike, las tuleb suvi, saab sügise, tuva (tuvvakse) mõrsiad külaje, tõine tõiseje taluje, kolmasContinue Reading
Kallis kiik. Kingitused kiigutajale Jõhvi KIIGE IKKE, LAALA IKKE, lähme kiike katsumaie! Kas see kiike kannab meida, kas kannab kabuda kahte, kahe kahu riideida ja nelja neiu ehteida? Too kirves, raiu kiike, too nuga, nooli kiike, too vestu, vesta kiike,Continue Reading
Suga merde. Mõõk merest Jõhvi OI MINO VEIKE VENNAKENE, kui kuuled pühad tulema, Jaanipääv jalul õlema, Lihavõtted liugenemas – Kuused tõin tua etteje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeella. – Sääl suen sulaste piada, kasin karjalaste piada, arin piada armutumil.Continue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi LÄKSIN VENDA KATSELEMA, kas on venda karjapoissi, või on venda obuse-poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkas pääda arjamaie, kuldane suga piussa, õbedane täie lauda. Suga suisasti mereje täie lauda laaneeie (1). MinaContinue Reading
Orja uni Lüganuse KES TAHAB ORJASTA ASUDA, sulasesta saada sulge, tulgu mult luba küsima, kuida õrjast õldanesi, käsku jalgust käidanesi: pisut saab ori ma’ata, vähe aiga aigutella, kuurukeise kurvastella, siiski seinide nõjalla, kirves varside varalla. Kui sie uksi õilasteli, jaContinue Reading
Ori taevas Vaivara OODU (oot-oot) KUBJAS, NOONU (no-noo) KUBJAS, kui sa ei anna meile süia, meile süia, meile juua, küll saad tasu taevaassa, maksad Maarja eessa. Küll saad Looja ukse suussa, leivakannikas käessa, piimalähker pihassa, kalakarbid kaendlaassa: “Tulge sööma, vaimudContinue Reading
Öised orjad Jõhvi x OH ME VAESED SAKSA VAIMUD igised isanda orjad, kurja saksa kõrralised, paha härra palgalised! – Ööd tuleme, üöd läheme, pääva pika tüöd tieme, siiski kurjad kukkutakse, pahad sõnad paisatakse, sõnad halvad annetakse – kelle mu’ule kuiContinue Reading
Oksad oigamas (?) Iisaku MEIE VAESED TIU POISID, nii kui tamme kännukesed, heinalööjad, puu vedajad, kõige metsa kõigutajad. Rajun maha märjad männid, märjad männid, kuivad kuused, jättan kased kasvamaie, kase oksad oigamaie, kase lehed leinamaie. Oksad oigavad isada, lehed leinavadContinue Reading
Orja elu. Orjusest ostja. Tuule tuba Jõhvi MIS SA TUISUD, TUULEKENE, paugud, paha ilmakene, mis sa raisud, rannakene (rahe)? Sa puhud puna minulta, lõõtsud verda valgeelta, pisut on puna minulla, vähe verda valge´ella. Ehk tuleks lumi tuline, rane (rahe?) raudaneContinue Reading
Tõbine naine. Kuulus kuhjalooja Jõhvi MULLU VÕTSIN NAISE NOORE, tunamullu teise poole, kül oli priske ja punane, kül oli valge ja valusa. Viisin mina ella einamaale, kulla einakaare pääle; ella eina niitamaie, niitis eina, elkis metsa, paukusid paju alused. KogusContinue Reading
Ori lahkub Jõhvi KUI MEIL LÕPEB LÕIKAMINE, saab kokko korjamine, siis meil lõpeb lõune leiba, vahekannikad kaovad. – Saavad orjad oodavaksa, palga võttijad pahaksa, tülist saavad tütarlapsed. – Peremies, peremehike, perenaene, naisukene, mina annan aiksast tiada, jua minu nädali nähikse,Continue Reading
Orjade tee. Orja uni Jõhvi Pisut saab ori magada LÄHMÄ TIÄDÄ TIPILISTA, tipilistä, täpilistä, maad jua marja varrelista. Siit on käined enne orjäd, enne orjäd, enne härjäd, vara käined vaesed lapsed, hiljä astuned anised. Jäänud kulda jäljä päälä, hõbedäd samudeContinue Reading
Orja elu. Ori taevas Jõhvi Sulase laul peremehele PEREMEES, PEREMEHIKE, anna ästi orjal süia, ori annab ärjal süia, ärg annab põhku põllu peale, põld annab põlveni rammuda, aita arjani ivada, kukur kuhjani rahada. Uueste ütlen ümber jälle, uueste ümber, taasContinue Reading
Kuri mõis. Ei tohi laulda Jõhvi MEIE VAISED VAIMULAPSED, oigukesed orjalapsed, paha saksa palgulised, kurja mõisa kõrralised – ööd tulema, ööd lähema, päivad pikad, tüöd tiema, siisgi pelgan peksetama, kardan karvu (k)akketama. Kül laulaksin, kui tohiksin, kardan koje kuulamaie, eideleContinue Reading
Orja elu. Orja söök. Orja uni Jõhvi KES TA’AB ORJASTA ELADA, sulasesta saada sulga, tulgu mult luba küsima, kuida orjast oldaneksi, käsku jalast käidaneksi. Ori peab pisut magama, siisgi seinade nõjalla, kirves varside varalla. Kui sie uksi uisastelli, lingapaul joContinue Reading
Orjade tee. Orja uni Jõhvi Pisut saab ori magada LÄHMA, LÄHMA, KÄIMA, KÄIMA, lähme tehtud teeda mööda, raiutu radade mööda, kust on käinud enne orjad, enne orjad, enne härjad, vara käinud vaesed lapsed, hilja astunud anised (?). Jätnud kulda jäljeContinue Reading
Koka kiitus. Humal Vaivara Pärast sööma. JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA, lõppin lõunata pidamast, veel on kokka kiitamatta, õllepruual pruukimatta! Esti kiidan kokkakesta, pärast pruugin pruualida. Hüva kokk on keitand lõuna, parajast on pannud soola, toonud rohud Rootsi maalta, salatidContinue Reading
Koka kiitus Jõhvi ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA, üa kokka kietand lieme, parajast on pannud soola tuonud rohud Rootsimaalta salatimed Saksamaalta, piparid Venete-maalta. Tekst_ H II 1, 224 (328) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < LiisuContinue Reading