Suur tamm. Kiigelaul Vaivara KII-KIIKE, LAI-KIIKE, kii-kiike kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mida nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta? Tamme nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta. Tamm tahi tõissa taevaaie, õksad pilveje pugeda. Õtsin tamme raijuida, puu pitka lühendajuida. Minu veike vennakene, ihu kirves, hiila mõeka,Continue Reading
Oma ja mehekodu. Kuri mees. Joodiku hobune Jõhvi NEITSIKENE, NOORUKENE, kodu maksid sina kulla, isa õvvesa õbeda. Said sina sinna saaneessa, sinna õvveje ujunesta. Viisi päiva õlleesta – akkas äia augutama, akkas ämma augutama: “Mis oli sinul tuuessanna – eiContinue Reading
Joodik mees Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 62:28 (1) < Lüganuse khk, Uniküla – Ruth Mirov < Alvine Schmuul < Emma Osju (1962).
Joodik mees. Endine elu isakodus Lüganuse MIS OLI MUKSIJAST MEHESTA, kallist abikaasakesest – pesen mukki, kasin mukki, pesen mukki peeneeste, kasin mukki kaunikeste. Mukk see kõnnib neitsi-teeda, hulk tal hoorasid järele, lippab litside järele, ostab hoorale õluta, liidab saia litsidelle.Continue Reading
Joodik mees Lüganuse ÕDE ELLA, EKS MINA ÖÖLNUD, sõsar kallis, eks mina kielnud: äla sina juokse juomarille, käi sina kõrtsi käimarille! Ei ole juomaril rahada kõrtsi käimaril kobika. Ööd magab küla tuassa, päivad kõnnib kõrtsi tiella, ise on kõrtsi lauaContinue Reading
Hea ja halb mees Lüganuse VÕTKU PERGEL NIEDGI PEIUD, kaotago niedgi kaasad, vastu puida, vastu maida, vastu kuumija kivija, teravida teibaaida, kie sie kaulab kõiki nähes, suud annab sulaste nähes, palub palju rahvaassa. – Sie’p pole miesi, mi minulla, sie’pContinue Reading
Hea mees Lüganuse OI MINU MESINE MIESI oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepuoli, oi minu kallis kaasakeine, puhas tõine puolekeine, säädus sängi täidivine! Et pidand minule uolta, uolt sina uolind tütarelle, pidid muldaje mureta, kabelie kandsid uole, mullasContinue Reading
Ära mine noorelt mehele. Kuri mees. Joodiku hobune Jõhvi NEITSIKENE, NUORUKENE, ära mine noorelta mehele, kese kasvu kaasadelle! Kaasa küsib kangaaida, mies ei mieldi riideeida, Ürje särkida üvada, kaasa särki kaunikesta! Kui ei õle särki selga müeda, pihalappi pihta müedaContinue Reading
Kuri mees. Noorelt mehele Jõhvi/Vaivara Ei noorelt mehele LIENUKENE, LINNUKENE, Lienu-lindu, tüttarida! Miks läksid vara mehele, kese kasvu kaasadelle? Kaasa ei pane kasvamaie, mies ei mielta vottamaie! Kaasa katsub kangaaida, mies neid miele riideida. Kui’ (ei) ole särki selga müöda,Continue Reading
Joodikul mehel. Kasvatus asjata Jõhvi OH MA VAENE, MIKS MA LÄINUD juomarille mehele! Juomaril saab nälga näha, ei saa enam tagasi! Oh minu isa, oh minu ema, miks te kallist kasvadetta? Enne viskand vedeje, enne tõukand tuleje – sial saandContinue Reading
Joodik mees. Joodiku hobune Jõhvi ÕDE ELLA, EKS MA ÜELNUD, sõsar kallis, kas ma ei kielnud: ära sina joose joodikulle, piad ei pista püeraselle! – Kus on juodiku obone, kõrtsi käia kõrvikene? Seisab kõrtsi seina külles, vahib kõrtsi varna külles;Continue Reading
Hea mees Jõhvi Hää mees VOT KUS MIESI, KUI MINULLA, vot kus kaasa, kui kanalla! Kui täma kõrtsist kodo tuleb – piab pillila üleval, kannelil vieb kammerije, paneb patjuje magama, ebemije ingamaie! Vot kus mies, kui minulla! Sie tieb kapad,Continue Reading
Kuri mees Jõhvi/Lüganuse Noorelt mehele LÄKSIN NOORELTA MEHELE, kese-kasvult kaasalene, kaas ei pannud kasvamaie, mies ei mielta võttamaie. Kaasa katsus kangaaida, miesi mieli riideeida: kas on särki selga mööda, õlalapp õlada mööda, vikel-viisi säärta mööda. – Ku’ põle särki selgaContinue Reading
Tõbine naine Vaivara MULLU VÕTSIN NAISE NOORE, tunamullu tõise poole. Küll oli priske ja punane, küll oli valge ja väleda! Tuli see ella heina-aiga, vein mina ella heinamaale, kalli kulla kaare pääle. Niitas heina, välkos metsa, võtas loogu, laksus kõrbe.Continue Reading
Tõbine naine Vaivara VODIN NAISE NOORUKAISE, lina(?)-pihta pienikäise, vein mie ellä heinämaale, kandasin kalli kaare pääle. Löi tämä heinä – loksus (laksus) metsä, paukusid paju-alused, kumasivad kuuse-salgad. Niitäs kaare, niitäs toise, hakas kolmantat niitämäie – (siis) hakas polvista podemaie, laba-luistaContinue Reading
Tõbine naine Vaivara VOTIN MULLO NAISE NUORE, tunamullu toise puole – oli priske ja punane. Jo oli moni nädali, vieris viisi päivakesta, kulus kuusi tunnikesta – akas puusäst pudema, labaluiest langemaie. Külä eit, ole eidekene, aitage aru pidädä, nou lüüaContinue Reading
Tõbine naine Lüganuse VÕTIN MULLU NOORE NAISE, noore naise, piia priski, küll oli priske ja punane, küll oli terve ja tegeva, küll oli valge ja valusa! Ulkus kui muna murulla, käis kui kena kerolla, õunakeine päälla õue, lehekeine liepajalla. TuliContinue Reading
Tõbine naine Vaivara VOTSIN NAISE NUORUKESE, linapihta, pienikese, vein ma ella einamaale, kandsin kalli kaare peäle. Niitis heina – laksus metsa, paukusid paju-alused, kumasivad kuusemetsad. Niitis kaare, niitis toise, hakas kolmat niitamaie – hakas polvista podemaie, labaluista laskemaie, säremarjadest magama,Continue Reading
Sundija sulane. Tõbine naine Jõhvi OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS, sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laugud, need tahid suvel sugeda, rauda harjal harida, vaski kammile kasida. Siis minu piitsul peksetie, tõrvanööril tõmmatie Sain mina, vaene mees, valama, valasin minaContinue Reading
Tõbine naine Jõhvi VÕTIN MINA MULLU NAISE NOORE, tunamullu teise poole, väin (vein) ma ella einamaale, panin kulla kaare peale. Niitis kaare, niitis kaksi, akkas kolmat niitamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie – akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, ja siisContinue Reading
Tõbine naine Jõhvi/Lüganuse VÕTSIN MULLU NAESE NOORE, tunamullu teise poole. Ei saand ööd juures õlla, kahte ööd kaulustikku – akkas puusasta pudema, labaluista laskemaie, säeremarjusta magama. Läksin külaeide juure: „Külaeided, eidekesed, külamemmed, memmekesed, aidake aru pidada, andke nõuu natukese, kuidasContinue Reading
Võitegemise laul Lüganuse KÜLANAISED – LAISAD NAISED: ei nad viitsi voida tehja, viskvad kėrnu koppelie, kėrnu männa männikuie. Tulin ma tiolt kodoie, võtin kėrnu koppelista, kėrnu männa männikusta, akkan kuored koputama. Kokko, kokko, kuorekene, ümber männa münta-mänta, siis sai võõralContinue Reading
Võitegemise laul Lüganuse Tekst ja viis: EÜS XII 1405 (1) < Lüganuse khk, Kerlaküla – Oskar Köster < Linda Normak (1915)
Ketraja Lüganuse OLIN MA UBA SALUSSA, käisin ma käbi külassa, umaluida ostamassa, villuje vahestamassa. Sain mina villad, tõin umalad, umalast sain uue kuue, villast sain vileda särgi. Viru villad, Arju takud, Laiuse linad lahedad, tuoge meie neiu kätte, sie onContinue Reading
Võitegemine Vaivara KOKKU, KOKKU KUOREKENE, voist, Jumala viljakene: taevast tulgu, sisse mingu, ümber männa müssa-mässa, ümber kirnu kissa-kassa, tot’s, tat’s leiva pääle. Tekst: H II 1, 84 (109) < Vaivara khk, Udria k – M. Ostrov ja O. Kallas <Continue Reading
Käsikivilaul Vaivara Kivid olid nagu nüüdki veski kivid, aga palju veiksemad, millest alumine kõvast laua külge kinni oli needitud. Ja PÄÄLMENE kivi võis vabalt ümber veerda. Laual oli nii kõrge serv, kui kivid kõrged olid, et mitte jahud üle servaContinue Reading
Laisk ketraja Jõhvi MU NAINE NÄBEDIKENE, kujub kangast käbedikene: üksi vaksa, kaksi pääva, küünar kümneval nädalil! Ei tal lõppend takud lakast, ega lõppend villad vakast, koti kangas kuke juurest! Nigisevad-nägisevad niied, sigiseb-kägiseb kangas! Suga suuri, niied laiad! Suga suuri –Continue Reading
Ema haual Jõhvi MEID OLI VIISI VENNAKSIDA ja siis kaksi kaksikuida. Ulgume kirikuteeda, igirätikud käessa – teine pühib teise silmi teine teise palgeeida. Sa isata, ma emata, sa läed isa aua peale, ma läen ema aua peale, (koorijani (?) kandijaniContinue Reading
Hirmus mõis Lüganuse OI MEIE ILUSA ÄRRA, oi meie saleda saksa, kulda-kruoni prouakene, hõbe-pitsi preilikene! Astu akna raami peale, vaata vaese valla peale, kuis te valda vaevatasse, kihelkonda kiusatasse: pannas vaimud vardaaie, teomehed teibaaie, ise saksa sambaaie. Ärjad süovad ikkeessa,Continue Reading
Palve sakstele Vaivara OI MEIE ELEDA ERRA, oi meie saleda saksa, obenuppu nuori erra, obepitsi pieni preili, valge valla prouakene! Touske üles tuoli päälta, vaatke akna raami päälta, katske paneli pialta: kuidaja valda vaevataje, kihilkunda kiusataje! Kiltrid kurjad ja kupjadContinue Reading
Palve kupjale. Ori taevas Lüganuse KUBJAS, KULLA LINNUKENE, lase lapsed lõuneelle, õigel ajal õhtaalle! Kui ei lase lõuneelle, õigel ajal õhtaalle, küll siis tasud taivaassa, ulgud luoja ukse suussa, piima lähkeri pihassa, leiva kannikas käessa, silgu karp oli kaindelassa: “TulgaContinue Reading
Kubjas mõõdab maad. Kättemaks sakstele Vaivara Teomehe ähvardamine. KÜLL’ SEE KUBJAS SAADAN KIUSAS: mõõtis mulle märga maada, mull mära ei künud märga maada, täkk ei teinud täitsa tööda. Vagu kündsin ja vagu jätsin, ja siis rutust tüki mõõtsin, et sainContinue Reading
Kubjas mõõdab maad Vaivara Teolaul TEISED LÄKSID VARA TEULE, ja mina läksin hilja peal järele, ma lootsin ruuna ramu peale, täku täie samu peale. Küll see kupjas kiusas minda – mõetis mulle märga maada, soo äärest sompa auku, mäe äärestContinue Reading
Palve sakstele. Kuri mõis Vaivara Mõisa elu. OH MINU ILUSA HERRA, oh minu punase proua, hõbepitsi preilikene, kulda nuppu noored herrad! Tõuse üles tooli päälta, astu maha akna päälta, vaata vaese valla pääle, kui neid vaeseid vaevatakse, pisikesi piinatakse! TeilContinue Reading
Kupja surm Vaivara Ära kippu. OH MINU HELLA VENNAKENE, ära sina kippu kilterista, vahi valla päälikusta – kibe surm on kilteril, vali valla päälikul! Kubjas põrgu kutsutie, Kilter kiljudes järele. Tool tal alla annetie, Toop tal ette toodanekse: “Söö, kubjas,Continue Reading
Palve kupjale Jõhvi OI MEIE KULDANE KUBJASSA, hõbepärjaga pääliku, löö kepi, kelista kella, lase lapsed lõuneella, õekesed õhtaella. Jo Purussa söödi lõunet, jo Purussa, jo Jõvissa, ammugi Alutagaja – meie lõune lõikamata, keskehommik keitamata. Minu hella vennakene, tule lõhet lõikamaie,Continue Reading
Kupja surm (?) Jõhvi OOTKEM, OOTKEM, MEIE RAHVAS, vaatkem, vaatkem valla rahvas, mis sest meie kupjast saab, mis tast viimaks välja jäeb! Kuhu sie kupja pea saab? Pea saab kuradil raie pakust. Ootkem, ootkem, meie rahvas, vaatkem, vaatkem valla rahvas,Continue Reading
Sundija sulane. Tõbine naine Jõhvi OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS, sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laugud, need tahid suvel sugeda, rauda harjal harida, vaski kammile kasida. Siis minu piitsul peksetie, tõrvanööril tõmmatie Sain mina, vaene mees, valama, valasin minaContinue Reading
Palve sakstele. Hirmus mõis Jõhvi Palve sakstele. Hirmus mõis OI MEIE HELEDA HÄRRA, oi meie saleda saksa, hõbenupu noorta härra, kulda pitsi preilikene – kuulage meie järele, kuda valda vaevatasse, pisikesi piinatasse, ramutumi raisatasse, suured lüia surneesta, jämedad järiContinue Reading
Ori lahkub Jõhvi Sulane läheb ära. Kuna orja kiidetakse PISUT NEIDA PÄIVISIDA, aru neida aigasida, kui seda orja kiidetakse, oma lasta laidetakse: jürikuus ja jaanikuus – siis on orja kiiduaeg. Peremees, peremehike, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjatsida,Continue Reading
Öised orjad Jõhvi OH ME VAESED VAIMULAPSED, onnetumad orjalapsed! Üed me lähme, üed tuleme, päevad pikad tüeda tieme, siisgi liigub liiga vitsa, siisgi niksub niinepuune, paugub vitsa paatsapuune meie vaiste vaimu tarvis, õnnetuma orja tarvis. Tekst: Miina Iismann (65 a,Continue Reading
Sulase söök Jõhvi, Lüganuse PERENAINE PÕRGULINE, keitis kingad, parkis paelad, andis ormad orja süia, lipid-lapid laste süia, tärked (andis) tädile närida. Perenaine põrguline! Kas on putru keidetu(d), või on silmaje sulanud, lusik servale säetud, kibu kõrva koppudetto? EÜS VI, 919Continue Reading
Palve sakstele Jõhvi OI MEIE ILUSA ERRA, oi meie punane proua, õbepitsi preilikene, kuldanuppu nuori erra, vaskinuppu vana erra! Tõise üles tuoli pialta, vahi vaese valla piale, kuida valda vaevatakse, pisukesi piinatakse, rammutumi raisatakse! Las ma ütlen uuest jälle, uuestContinue Reading
Palve sakstele Jõhvi OI MEIE ELEDA ERRA, oi meie saleda saksa, kuldanuppu nuori erra! Tõise üles tuoli pääle, aja aknaraami pääle, vaata vaise valla pääle – kuida valda vaivatasse, pisukesi piinatasse, rammutumi raisatasse! Laulnud Mari Krasmann (69 a) (EÜS VIContinue Reading
Tütred vette Jõhvi VENDA KÕNDIS KÕS´SATIEDA, ajas neiu asjasida. Tuli kõs´sesta kodoje, viskas kübar laua piale; kübar lauda, kindad piale, ise piale nuttamaie, kummuliste kurtamaie: “Miks ei tulned neiud mulle? – Eidel palju tüttärida, palju tarbe (turbe?) tahtujuida! Emakene, ennekene,Continue Reading
Laisk neiu Jõhvi Laisad peretütred SÕITSIN SOOMED, SÕITSIN SAARED, sõidin sildada sinista, ei näinud seda imeta, mis nägin Nõu külasta: neli’p õli neiduda peresta, pesemata õlid piima püttid, kasimata õlid kalja kapad. Mul õli üksi ainik’ neidu, seegi pesi piimaContinue Reading
Müüdud neiu Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä, üks ode üheksä veljä, nado seitsmenä minijä. Läksin karja saatamaie, pühäpäivä hommikulla, argipäivä aigudella. Kuusest hüüs kubija poiga, kasest valgepää kasuka, Hindrik pitke pihlakasta: „Neitsikene, noorukene, kaugemalle saadid karja,Continue Reading
Müüdud neiu Jõhvi OISIN VENNAL HOBUSTA, kaitsin kahte varsukesta, kuninkuie koppelista, vana härra heinamaala, sakste saatude vahella. Jo tuli kodonna kutsu: „Tule kodo, tütar noori!” Läksin õue ommetegi, veravaie viimategi – ouv oli hobust täisi, tall oli täisi täkusida, varnadContinue Reading
Neiu ei taha mehele. Sepa lapsed Lüganuse MENGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täitet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, pahame’e palakalista. Lubasid sina, eidekeine, lubasid müüa mölderille, teha kaubad kangurille, säädaContinue Reading
Müüdud neiu Jõhvi OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS, oitsin veljen ovosta, kaitsin velje karjukesta, oma erra einamaalla, oma prouva põllomaalla. Pedakasta üüdis peigo, kadakasta kannosjalga, lepasta pale punane: „Oia, oia, mis sa oiad, kaitse, kaitse, mis sa kaitsed! Jo sinu minuleContinue Reading
Neiud öösel käimas Jõhvi KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta ööda, vasta päeva, vasta (katude?) kuudada kumada, vasta ehada eleda, vasta vali valgeeda? Ehk me uppume ojaje, ehk me kaume kasteeie – kes see otsib meid ojasta, kes see katsubContinue Reading
Veere, päev. Öösel üksi Lüganuse VEERE, VEERE, PÄIKENE, veere, orja, õhtaaie, sulase suurta puhkamista, päivilise päiva veerta. Tuleb ilja õhtukene, tuleb pia pimedakene, vilets videvikukene, nüüd saab ärra proua juurde, isand saab emanda juurde, junkur toa-Juula juurde, Karja-Mihkel Kaie juurde,Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse KÕIK LÄHVAD ÕHTU MAGAMA, isa läheb emaga, õde oma mehega, vend läheb noore noorikuga. Kellega lähen mina vaene? Lähen nuttes nurga poole, tahan kerbuga kõnelda, lutikaga lüia lusti – kerp oli kõrk, ei kõnelend, lutik lai –Continue Reading
Öösel üksi Vaivara TAAT LÄKS EIDEGA MAGAMA, vend läks nuore nuorikuga, ode läks oma mehega. – Kellega mina vaene? Mina kirbuga konelen, lutikaga loin mina luori. Kellel kurdan kurvad mieled, aled aigedad südamed? – Kivile keriku tiella, papi välja paasidelle.Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei ole juure võttijada, käe pääle käärijada, sulal suu andijada, kallil kätte kandijada. – Kui tuleb õnnis õdangukene, igamies lähäb oma omaga, iga kaasa kumpaliku, kenega mina vaine? Lähen mina nuttu nurga poole,Continue Reading
Poiste tundmata saatus Lüganuse Mõõga ihumine OI TE VAISED NOORED MEHED,kas te teate, kuhu te saate,kuhu ulka te ujute,kuhu sekka te saate,kuhu vakka vaagitakse? Ei teil aita annetasse,ei teil kirstu kingitasse,kasti kaasa ei kannetasse,aida täit ei andeeida,kirstu täit ei kindaaida,laekaContinue Reading
Kuhu teeme õitsitule Jõhvi Õitseliste laul ÕITSILISED, PÄITSILISED, lähme õitsile õeksed, karja käimee käliksed! Kuhu me tule tiema kuhu me, linnud, lüöme leeri, kuhu me, pardid, jääme paika? Koledaie kuusikuie, aledaie aavikuie – sinnä me tule tiema, sinnä, linnud, lüömeContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene! Viere saksuje vihale, kubijulle kuuluvilla; saks ei sallind päivikesta, saks ei sallind vierevaida, isand ööd tulemaie, kupjas kuuda tõisevaida, kilter tähti taivaalla. Tekst: H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk, KohtlaContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene, mina lõppin lõunet süüa, lõppin lõuneta pidada. Nüüd mina oodan õhtakesta, tõivun tõista päivikesta. Mis on õhtast oodamista, tõisest päivast tõivumista? Saks ei salli päiva vieru, kupjas kuud ei tõisemaie, kilter tähtiContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VEERE, VEERE, PÄIVIKENE, kulu, kulla tunnikene, õilu, õhtapoolekene! Veere puie, punane, aabalatva, anine, kaselatva, kaunikene, lepalatva linnukene! Veere orja õhtaaie, päivilise pääle põllu! Ori ootab õhtukesta, päiviline päivaveeru, sulane suve uluma (?). Ori saaneb orja palga, päivilineContinue Reading
Kokku, kooreke! Jõhvi Naiste Jüripäeva laul KOKKO, KOKKO, KOOREKENE, võist, Jumala viljakene! Taivast tulgu, sisse mingu! Münta-mänte männa ümber, kodo lapse kuogi pääle, karjalapse kako pääle! (Pööripäeval koguvad vanad naised “Monopoli” kõrtsi ette kokku, onni vaat keskel ja laulavad säälContinue Reading
Veere, päev! Lüganuse JUBA NÜÜD VEERE, PÄEVAKENE, alane, jumala aega, veere saksuje vihale, kubijuile kuulujuile – saks ei salli päevakesta, saks ei salli veerevaie, ei isand ülenemaie, kubjas kuuda tuisevaie, kilter tähti taevaaje. Nõnda veere, päivikene, kui mina emasta veerin,Continue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi Äratamine ÜLES, REIELE MINIJAD, kälised, käsikivile, velje naised, veskitiele! Juba äia süöti ärjad, juba ämma lüpsi lehmad, nadu kallis saati karja, saati karja kaugeella, lehmad linna uulitsalle, vasikad ane pajuje, kitsed kulda koppelie, lambad Lauri einamaalle. Viis:Continue Reading
Päevale Jõhvi PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, eledaste, ilmakene! Siis mina tapan tallekese, Ise süön südamekese, Annan sulle sarvekese, pea viskan pärna põõsa, Jalad Jaani allikaie, kõrvad kõrtsi katusselle. Viis: EÜS VI, 876 (21) < Jõhvi khk,Voka v, Toila k – A.Continue Reading
Üles! Lüganuse ÜLES, ÜLES, KÜLANAESED, üles lehmi lüpsemaie karja välja saatemaie! Teiste kari kaugella, meie kari karjaaedas, teiste ruunad rakkessa, meie ruunad rukkiessa. Tekst: EÜS XII 1445/7 (37) < Lüganuse khk, Järve v, Saka k – V. Rosenstrauch < AnnContinue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi, Lüganuse Äratamine TÕUSKE ÜLES, PERERAHVAS, juba kukk on kuusi lauland, kani kaarutand kaheksa, juba sakste süömaaega, junkurille juomaaega! Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. SildnikContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Lüganuse MINU ELLA EIDEKENE, ansi muile muida tüödä: sulaselle suurta tüödä, palgulisele parempa, mulle tüödä albukesta – ansi aned oidassenna, luiked lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, lugin luiked laineeie, varvasjalad vainiulle, kuldasiivedContinue Reading
Haned kadunud Vaivara MINU HELLA EIDEKENE – muile andsid muuda töödä, sulasile suurta töödä, mulle töödä hõlpusama. Andsid aned hoidaneda, pardid meele pandavaie. Lugin luiged lainedeie, varvasjalad vainujulle, kuldasiived kopelije. Ise istusin mäele, udusärki õmblemaie, peenikest pilutamaie, suurta raami radkumaie.Continue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, mulle tüöda õlbukesta – andis aned oidasseni, pardi paari pandasseni. Aiin ma aned vesile, kuldasiivad kopelie, varvasjalad vainiulle. Tuli kulli, kurja lindu, kala suuri kaldaContinue Reading
Haned kadunud. Mõõk merest. Venna sõjalugu Jõhvi Harja otsimine. Sõjalaul MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüeda, sulaselle suurta tüeda – mulle tüeda albukesta: andas mulle anejad oida, mulle luige’ed lugeda, mulle linnud liideleda! Tuli kulli, kurja lindu, ajas moContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, orjale osa pärasta. Mulle tüöda õlbukesta – andsid mulle aned oida, pardid paari pandaseni, luiged ära lugeda. Aiin ma aned vesile, lugin luiged lainedeie, kuldasiivad kopelie, varvasjaladContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tööda, sulaselle suurta tööda, õrjale õsava tööda. Mulle tööda armukesta – andsid aned oidassenna, luikeed lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina anid vesile, lugin luiged mättaeie, kuldasiived koppelie, varvasjalad vainijulle. IseContinue Reading
Ema surm Jõhvi Ema viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, ema viidi õuestagi, armud läksid üle aia, ema pandi aua sisse, armud aua põhjasse. Siis läks tütar kurvalt koju, ilma ema armuta. Seal siis läks veel aua piale:Continue Reading
Laulu võim. Oma ja võõrasema ootavad koju Vaivara EHK MINA LAULAN KÕIGE PÄÄVA, ehk hüüan üli nädäla, ei kuule kumu kodoje, hääl ei kaiku kandajalle – kurjale sõnad kumavad, valjule sõnad vajovad, kadedalle kaigub hääli. – ei kuule minu emale.Continue Reading
Oma ja võõrasema Vaivara KUI LÄHÄN MINA KODOJE, ei ole tuojada tuassa, auduja aseme päällä, liel ei lieme keitijada – vuoras vooriti toassa, süda serviti siessa, nenä lapiti laessa, polle poigiti iessa. Võõras ema, võegas ema, kui kuuleb minu tulevä,Continue Reading
Lindudega sõna saatmas Vaivara LENNA, LENNA, LINNUKENE, üle tee, tihasikene, üle välja, värbulane, vee teada minu emale, kanna teada kandiale, anna teada haudujale – tütar murduneb murega, kivesta kingad tehku, paasista paulad punugu. Tekst: H III 1, 79 (3) <Continue Reading
Oma ja võõrasema Lüganuse VÕÕRAS EITE, VÕÕGAS EITE, võõras taati, võõgas taati, võõras võõrite tuassa, kõverite põrmandalla, sie sunnib sulaste kuulle, nõub nuorde mieste kuulle, õpeteleb orja kuulle; sie läeb õue üüdamaie, katuselle karjumaie, räista alla räiskimaie, redemelle rüökimaie: „Tuise,Continue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi, Lüganuse ÄRGE LÜEGA VAESTALASTA, ematunda itketaga! Küll on vaesel lüejüida, lüejüida, lükkajuida, tõmmajuida tõukajuida! Ei ole armu andajada, ega pia silitajat! Tuleb tuuli, annab armu, paistab pääva – piad silitab! Küll on alvad vaised lapsed, kui onContinue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi OH MINU ELLA ISAKE, muldaje pidi mureta, kabelije kandsid uole! Jättas tua tuomejanna, kammeri kanesijanna, laua pika lapsijanna! Jättas tuomed muie toita, kanad muie kasvatada, linnud muie lepitatta! Kes see tahab – sie see tambib, kes seeContinue Reading
Kust laulud õpitud Jõhvi Kiigelaul MAI ÕLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäella, urb õli puussa, varb õli käessa, vainus nät (rätt?) õli varbaassa. Tantsis Tõrmatse mäella, elmid elksid, põlmed pauksid, rinnat raksusid rahuja. „Oh minu elme elkimine, oh minu põueContinue Reading
Maielaul Jõhvi MAI OLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäela, sulg oli suussa ja pärg oli päässa, ainus rätt oli ambaassa. kure sulg oli kukalassa. Jürie kõndis teeda mööda, helmed märsissa elisesid, kellad karbissa krobisesid, raha aga raksus karmandussa. Mai kargasContinue Reading
Oma ja võõrasema ootavad koju Jõhvi KUI LÄHAN MINA KODUJE, võõras võõriti tuassa, võõras vilju, võõras valju, võõras kanduni kavala, kisub riidu riietesta, jalarätista rädina, ja siis kaltsista kärina. Annab süüa, augutelleb, tuob lusika, torkab silma: “Süö nõnda, et sõgened,Continue Reading
Oma ema ootab koju Jõhvi JUA TULEB TÜDINUD TÜTTAR, jua tuleb väsinud värbu, tüe rinnalta tüdinud, välja rinnalta väsinud, einakaarelt engastanud. “Ei tüe minu tüüta, ei väli minu väsita – pane põllud puhkamaje, einakaared engamaije, saared suured sõisamaije, nurmed kulladContinue Reading
Põlatud laps Lüganuse ISÄ PÕLGIS, EMA PÕLGIS, ema põlgis põuestasa, isä põlgis põlviltasa. Kuhu pean mina menema? Kõik puud minu purevad, haavalehed ammustavad, kaselehed kalgastavad; sügav on mereje menna, ale menna allikaie, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taivaje, madal onContinue Reading
Põlatud laps. Mutiks mätta alla. Kodus käimas Vaivara HALB OLIN MINA ISALE, halb olin armsale emale, isa mind põlgas põlvistagi, ema mind põlgas põlvistagi, vend mind põlgas väravast’gi, õde põlgas õuestagi. Kuhu pian mina menemaie – ma läen muttiks mättaie,Continue Reading
Pole isa, pole ema Jõhvi OI MINA ISATA LAPSI, oi mina emata lapsi! Ei mina teadnud, kes minu teinud! Kas on teinud tedre paari, või audunud araka paari, voi on munend musta lindu! Ei mina tiadnud, kes minu teinud, õtsinContinue Reading
Põlatud laps Jõhvi Mutiks mättasse EMA MIND PÕLGAS PÕLVILTANNA, isa põlve juurestanna! Ku pidin mina menema, ku pidin pia panema? Ale õli menna allikale, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taiva alle! Läksin müttist mättäeie, rottist roho-põõsa´eie, siilist sippelgapesaje! Rott tõiContinue Reading