Õdagust koton

Vahtsõliina

Talgo kodominegilaul

LÄÄMIQ ÄRÄQ NEILT MAILT,
neilt mailt, neilt puilt,
neilt mailt, mar´atsilt,
neilt puilt, punatsilt.
Jätkeq maaq Maariagaq,
puujuurõq Jumalagaq.
Läämiq kodo küdsetüle,
küdsetüle, keedetüle,
koh sai parmust pall´o lihha,
kiholasõst kümme kinki,
koh andas viina viländ juvvaq,
olt ilma ostõmadaq.
Läämiq, läämiq lauldõhna,
kaasitamiq karatõhn.
Tereq livvaq, tereq lavvaq,
tereq ussõq, uibudsõq,
tereq pingiq, pedäjädseq,
kannipuuq, kadajadsõq!
Kas om rokka ruihõ pantu,
valmilõ valõtu,
sibulilõ sirotõdu,
kuruslaugulõ kor´atu?

Viis: Erv 217 (1604) (SKS, Lähteenkorva nr 29) < Vastseliina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 417 (4) < Vastseliina khk ja mõis – Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, 60 a (1896).

Rõugõ

Õdang ja hummok

LASKÕQ VAESÕQ JO VALLALÕ,
or´akõsõq umma kodu.
Lääväq latsõq õdangulõ.
Õdangut mi jo igätsi,
hämärat mi hääliskelli.
Õdang tull´ mi õnnõssõ,
hummok tull´ mi hoolõssõ.
Õdang latsi kokkukutsja,
hummok latsi laotaja.
Imäkene, helläkene,
pandnuq paja pandõlalõ,
ussõ uudõ rõngastõllõ.
Pümme tulõ petten,
hämmär kasus hälväten.
Pümehel om pikäq jalaq,
hämäräl om hämmeq jalaq.
Näiokõsõq, noorõkõsõq,
hoitkõq hinnäst hummoguniq,
varigõq inne valgõt.
Seo om soe sõiduaigu,
Pühä Jüri joosuaigu.
Soeq sõitvaq sõgõhuisi,
Pühä Jüri pümehüisi.

Viis: EÜS IX 1311 (137) < Rõuge khk, Vana-Roosa v < Viitina v – A. O. Väisänen, A. Nirk < Ann Ala, 61 a (sünd Viitina vallas) (1912).
Tekst: H III 28, 758/9 (24) < Rõuge khk, Tsooru v, Kõrgepalu as – P. Rebbane (1896).

Karula

Veerüq, päiv. Imä uut kodu

LÕHUQ, LÕHUQ, PÄÄVÄKENE,
lõhuq, päivä, lõunõdõ!
Sai s´aksa süümäle,
poodipoissõ pruukostis.
S´aksaq seieq sada kõrda,
mina üli ütsi kõrda,
ütsi kõrda, katsi kõrda.
Veeriq, veeriq, pääväkene,
tsõõriq, kulla tsõõrikõnõ!
Veeriq sinnäq, kon mu veli,
tsõõriq sinnäq, kon mu tsõdsõ.
Veeriq viie verstä taadõ,
tsõõriq kuvvõ kuusõ taadõ.
Päiv läts´, niu vereti,
imi iki, niu nõrõti.
Imi iki tütäriidä,
leinäs´ lehmänüssejiidä.
Kunas tulõ tütäriid,
astus armu linnukõisi?
Õdak tulõ, hummuk tulõ,
hummuk latsi laotas,
õdak latsi kokku kuts.
Õdak lugi lohetsiid,
hummuk arvas´ anumiid.
Mitu luku lohetsiid,
mitu arvu anumiid?
Tuhat luku lohetsiid,
sada arvu anumiid.

Viis: RKM II 225, 591 (1) < Karula khk, Sangaste v, Korijärve k – Herbert Tampere < Karl Vill (1964).
Tekst: H II 36, 266/7 (413) < Urvaste või Karula khk – Gustav Seen < mitu vanainimest Uue-Antsla valla vaestemajast (1893).

Karula

Imä uut kodu

VEERÜQ, VEERÜQ, PÄÄVÄKENE,
veerüq, päävä veerekene.
Kodu uutõ oma imi,
mõtsa kaiõ kasuimi.
Imä kiit´ ruvva rohilidsõ,
pudru puhta piimälidse.
Sisse lõikõ sibuliid,
ala külvi köömeniid.
Sis sai ruuga rohilinõ,
pudõr puhta piimäline.

Viis: EÜS VI 203 (46) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: EÜS VII 1213 (30) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k – R. Tamm < Ann Kraav, 61 a (1910).

Karula

Tüü mant tullõn

ÕDAK TULÕ, HÄMMÄR HÄLLÜS,
vilu maalõ veerünes,
udsu maalõ oiunõs.
Pikk tii, pümme üü,
kõlgus kavvõdõl.
Kos mi lähä üüses,
Võdrikõlõ võõras?
Minkas Mõtsõr meid ravits´,
minkas Võdrik vasta võtt´?
Mõtsõr miile ravits´,
Võdrik võiulõ võtt´.

Viis: Erv 319 (2121) < Karula khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: Ojansuu, Estonica I 250 (7) < Karula khk, Vana-Antsla v – Ojansuu (1910).

Räpinä

Õtak tulõ

ÕTAK TULÕ, VILU VEERÜS,
pimme kodo pettemäie,
hämmär kodo häälitsemmä.
Egaq lääq ma pimme petteh,
hämäriku häälitsedeh.
Mul tulõ perrä hellä vel´o
hobõsilla ütessillä.

Viis: Erv 267 (1889) < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H II 32, 872/3 (13) < Räpina khk – S. Keerd (1890).

Karula

Põimjidõ istmõq

RÜHIKEMIQ, RUTAKÕMIQ,
tõtakõmiq tõõmeeli!
Saa pia mi peräle,
inne muid istamilõ –
andas asõ akõnilõ,
pandas pingiq perä poolõ.
Kiä tulõ perän meid,
perän meid, perän muid –
andas asõ ahu ette,
pingiq pandas paistõ’õlõ.
Sinnäq sulasõq suurõq sõlõq,
lagunasõq lajaq leheq,
igunasõq iluelmeq.

Viis: EÜS VI 200 (28) < Karula khk – A. Kiiss, J. Sossi, A. Mõttus (1909).
Tekst: H II 36, 153/4 < Karula või Urvaste khk – G. Seen (1893).

Karula

Vankrilaul

Mõisa minnen:

KES TIID, MIS SAA,
kui kangõs jää –
kas mõisa saa,
vai kraavi lää?

Kodu tullõn:

Oll´ mis oll´,
sai mis sai,
kodu iks saa.

Vanast teol kävven teiq määrmäldäq vankriq säänest hellü.

EÜS VI, 253 (36) < Karula khk, Väheru – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Viilup (1909).

Vahtsõliina

Kodotulõjit uutõh

TIIQ IKS, TIIQ IKS, TULÕKÕNÕ,
panõq sina vesi veselemä,
panõq sa vesi veselemä,
esiq lopudaq luitsit.

RKM III 3, 107 (70) < Rõuge khk, Ruusmäe k, Risttee t – I. L. Leesmaa < Vilhelmine Parba, 78 a (1956).

Põlva

Sannasõnaq

SAKI, SAKI, SANNAKÕNÕ,
saki, sanna lõunõkõnõ!

ERA III 6, 238 (154) < Põlva khk, Aleksandri v, Himma k – K. Leichter – Anna Suur, 60 a (1931).

Rõuge

Sopulaulu viis´. Vihtmisõsõnaq

SOPU, SOPU, SOONÕ PÄÄLE,
keväjädse kindsu pääle!
Valu varõssõlõ,
halu harakalõ,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi!
Ait´uma ahokütjäle,
viituujalõ, vihahaudjalõ,
sannakütjäle, lõunõhiitjäle!

Viis: EÜS X 119 (1) < Rõuge khk, Viitina v – Jaan Anton < J. Gutves.
Tekst: H II 60, 223 (7) < Rõuge khk, Viitina v – Aug. Perli (1896).

Rõugõ

Uikaminõ

ERA III 3, 219 (237) < Rõuge khk, Tsooru v – E. Oja < Miili Purk (1930). Fon 294 b (Laul pärit Tarvastust. – Märkus viisi juures)

Räpinä/Rõugõ

Kar´usõlaul

1.

2.

3.

KODO IKS, KULL´A KAR´AKÕNÕ,
majja, matal´ mar´akõnõ!
Tulgõq iks vasta kar´alõ,
veergeq vasta vitsalõ!
Karja jõvva-as kodo aiaq,
karja kodo kallotõllaq;
om iks kar´ussõq kasinaq,
vitsavõtjaq väikokõsõq.

Viis 1: RKM III 3, 101 (43) < Setumaa khk, Misso-Luhamaa v, Vastseliina – I. L. Leesmaa < Aksenja Kukk, 48 a (1956).
Viis 2: RKM III 3, 110 (86) < Rõuge khk, Ruusmäe v, Vana-Ussaia t – I. L. Leesmaa, E. Päss < Tatjana Toomemets, 60 a (1956).
Viis 3: ERA III 3, 83 (74) < Rõuge khk, Haanja v – E. Oja < õeksed Karrod Setust (1930).
Tekst: ERA II 26, 241/3 (7) < Se, Meremäe v, Hilläkeste k – Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a < Rõuge khk, Haanja (1930).

Karula

Karjus tulõ kodu

ÕDANG TULÕ, ÕNNI TULÕ,
ommuk tulõ, ooli tulõ.
Ooli tulõ obõsist,
ooli obõsõpoisõst.
Kahju tulõ karjussist,
kahju karjarõivist.
“Kuulõq, kulla koduemä,
meeli mõistaq, majamemme:
kas ma karja kodu aja,
kas ma kirja kodu keerä?
Kas om valmis vas´kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq?
Ku ei olõq valmis vas´kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq –
sis keerä karja kavvõlõ,
kirja keerä muilõ mailõ.
Suhuq ma jätä suurõq lehmäq,
mõtsa sisse mõisa lehmäq.”
Emä tull´ karja otsimaie,
kirja perän keerämäie –
peiu täl võetu piimämuru,
kanglilõ karjamalgaq.
Emäl oll´ valmis vas´kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq.
Emä oodi, osa peon,
esä kaiõ, kala käen. –
Pand´ paa tä tulõlõ,
kukas´ koogu kua arja.
“Peesüq, peesüq, pudrukõnõ,
leügüq, lihaleemekene!
Joba tulõ tütäreni,
joba astus armõ’õni.”

Viis: EÜS IX 1280 (28) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Kolatsk, 77 a (sünd Lutsa (Ludsa) talus) (1912/13).
Tekst: H II 24, 428/30 (210) < Karula khk – P. Einer (kooliõp), J. Einer (stud) < Sohvi Ahmann (1887).

Karula

Karjalaul

KUULÕQ, KULLA KODUIMI,
Maali, kulla majaimi,
kas um valmis vas´ka juuki,
auvutõduq lehmi ainaq?
Olõ-õi valmis vas´ka juuki,
auvutõdu lehmi ainaq.
Aja karja kavvõdõllõ,
Kirja käänä kingumaalõ,
taga Tartu tanumiid,
ligi liina lepistikku,
sääl, kon kurõq kulda sööväq,
aniq hall´ast hõbõhõt,
ja kanaq kaarapöörüssiid,
kikas kesväuhakiid.
Imi kiit´ ruvva rohilitse,
pudru puhta piimälitse,
alaq külvi küümeniid,
sisse lõigi sibuliid,
pääle pilli pipõriid.

Viis: EÜS IX 1299 (102)< Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Saalup ja Leenu Kulbin (1912/13).
Tekst: ERA II 156, 402/3 (2) < Karula khk, Vana-Antsla v, Mändiku < Marie Saalup, 76 a (sünd 1861) (1937).

Karula/Urvaste

Kari kodu

*

IMÄKENE, IMÄKENE, ELLEKENE,
imäkene, imäkene, ellekene,
kas ma karja, kas ma karja koduq aja,
vai kirjä, vai kirjä koduq keerä?
Kas um valmis, kas um valmis vas´kajuuk´,
avvutõduq, avvutõduq lehmäainaq?
Ku ei olõq valmis, ku ei olõq valmis vas´kajuuk´,
avvutõduq, avvutõduq lehmäainaq,
aja ma karja, aja ma karja kavvõdõllõ,
kirjä keerä, kirjä keerä muilõ mailõ,
kon nuuq kurõq, kon nuuq kurõq kulda sööväq,
aniq all´ast, aniq all´ast õbõ’õt,
kikas kesvä-, kikas kesväuhakiid,
kana kaara-, kana kaarasõkõliid.

RKM, Mgn. II 91 e < Antsla raj, Urvaste k/n/Urvaste < Karula – H. Tampere ja A. Garšnek < Helmi Vill, 43 a (1957). Lit. E.Tampere (1978).

Karula

Immemaa. Karja koduajamisõ laul

KUULÕQ KULLA, leeli,
koduimä, leeli,
manitsõgõq, majaima.
Kas ma karja kodu aja,
vai ma kirja kodu keerä,
kas ommaq valmiq vas´kajoogiq,
havvutõduq lehmähainaq?
Ku ei olõq valmiq vas´kajoogiq,
havvutõduq lehmähainaq,
ma aja karja kavvõdalõ,
keerä kirja muial maalõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tanumida,
kon ei kuulõq kurõ hellü,
tõsõ tarõ tõlva hellü,
kon kurõq kulda sööväq,
kurõq kulda, kanaq karda,
haniq hall´ast hõbõhõt.

Viis ja tekst: EÜS VII, 879 (28) & EÜS VII, 1310/2 (103< Karula khk, Vana-Antsla v, Peetsi t – M. Pehka, R. Tamm < Els Koemets, 46 a (1910).

Urvastõ

Karjus taht kodu

KUULÕQ, KULL´A KODUIMI,
Maali, kull´a majaimi,
kas om valmis vas´kajuuki,
avvutõduq lehmiainaq?
Kas miiq karja koduq aja
vai kirja koduq käänä?
Olõ-õi valmis vas´kajuuki,
avvutõduq lehmiainaq –
aja karja kavvõdallõ,
kirja käänä kingumaalõ,
sääl, kon kurõq kulda sööväq,
aniq all´ast õbõ’õt,
kanaq kaarapöörüssiid,
kikas kesväuhakiid.

Viis ja tekst: ERA III 7, 152 (31) & ERA II 115, 186/187 (3) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – Herbert Tampere < Mari Saalup, 74 a (1935). Fon 448 b.

Urvastõ

Karjalaul

KUULÕQ, KULLA KODUIMÄ,
hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ,
kas või karja kodu aiaq,
kas om valmis vas´kõjuuk´,
avvutõduq lehmäainaq?
Kui ei olõq valmis vas´kõjuuk´,
avvutõduq lehmäainaq,
aja karja kaugõmballõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tammistikku,
kos ei kuulõq kikka ellü,
tõõsõ tarõ tõlva ellü.

Viis ja tekst: ERA III 7, 45 (5) & ERA II 56, 52 (2) < Urvaste khk ja v – H. Tampere < Elisabet Teos, 63 a (1932). Fon 355 a.

Hargla

Karjus taht kodu

Ku kari kodu aiaq, laulõvõq karjusõq värte man:

KUULÕq, KULLA KODUIMÄ,
mõistaq meeli, majaimä –
kas om valmis vasigõjuuk´,
hauvutõduq lehmihainaq?
Kui om valmis vasigõjuuk´,
hauvutõduq lehmihainaq,
sis ma karja kuuq aja,
Kirja keerä muru pääle.
Kui ei olõq valmis vasigõjuuk´,
hauvutõduq lehmihainaq,
sis ma karja kauvõdõ aja,
Kirja keerä muulõ maalõ.
Kui sa sis otsit hommõnõniq,
lõngut hommõn lõunõniq,
otsit läbi ojaveereq,
kuugut läbi Koiva veereq,
ikõt läbi iiveereq,
sis su kondsaq kulõusõq,
jalatallaq tasausõq
omma last sis otsinõn,
omma kanast kaeldõn.

Ku võõras karjus karjan om, siis laulõtõs kats´ perämist rita tõisildõ:

Ommi lehmi otsinõn,
omma karja kaeldõn.

Sõnaseletüseq: kuuq – kodo; Koiva – Koiva jõgi; ii – jõe.

Viis: EÜS I 785 (33) < Hargla khk, Saru v – J. Aavik < Pauline Kalkun < Anne Kronberg (1904).
Tekst: H III 22, 185/6 (3) < Hargla khk, Taheva v – P. Kima (Kiima) (1894).

Hargla

Kari kodu

LEKEq, KULLA, KODU POOLÕ,
le-lee, le-lee,
marjakõnõ, umma majja.
Imä uinus uutõn,
ese vaius vahtiõn,
kunas kulla kodu tulõ,
marjakõnõ umma majja.
Aagõq kari kodu poolõ,
pia tulõ pümme üü,
pümme tulõ, hämmär hällüs!

Viis ja tekst: ERA III 7, 141/2 (21) & ERA II 115, 171 (10) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Ilse Mustkikas, 72 a (1955). Fon 445 a.

Hargla

Uma imä uut kuuq

IMÄ IKS UINUS UUTÕN,
imä vajus vahtin,
trallalladi rallalla,
trallallallal lallallalla,
trallallalrallalla, trallallaadi rallalla.
Tulõq iks kuuq, tütärine,
kalluq majja, kanasõnõ!
Osa iks uut orrõ pääl,
palakõnõ parrõ pääl.
Tulõq iks kuuq, tütärine,
kalluq majja, kanasõnõ!
Mul om iks liha litsis keenüq,
kalaq ommaq kats´ki keenüq.
Tulõq iks kuuq, tütärine,
kalluq majja, kanasõnõ!

Viis ja tekst: EÜS I 797 (73v) & EÜS I 768 (73) < Hargla khk, Taheva v – J. Aavik < Leenu Kond, 64 a (1904).

Urvastõ/Karula

Kuri kodu

EI MA TOHIQ KODU MINNÄQ.
kotun kurjaq perenaasõq,
vihatsõmbõq vellenaasõq.
Võtvaq kimbu kivi päält,
vaava roosa vaja päält,
pihlõnuia pingi päält,
toomõnuia tooli päält.
Ai iks karja kavvõlõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tanumilõ,
kos ei kuulõq kikka hellü,
tõsõ tarõ tõlva hellü.
Kos iks kikkaq kulda sööväq,
aniq all´ast õbõ’õt.

Viis: EÜS VI 199 (25) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. Kiiss < Ann Sild, 60 a (1909).
Tekst: H II 48, 880/881 (52) < Karula khk – J. Einer, P. Einer (1894).

Kanepi

Kuri kodu

KODU LÄÄSSI, KUI TOHISSI,
õõ, ooh-oo,
majja läässi, kui mahussi –
kõik mu turjulõ tulõssi,
juussõlatva laskõmasi.
Neoq lääväq läbi süäme,
läbi ihu, läbi enge,
neoq pistväq pihaluid,
neoq pesväq kaalaluid.
Kodu minnäq, kuis om teedäq,
vai om üüdä mõtsan maadaq –
par´õmb süvväq pajuossõ,
tulusamba toomõossõ.

Viis: ERA III 6, 250 (179) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Mai Kirves, 66 a (1931). Fon 353 f.
Tekst: H III 22, 304 (24) < Kanepi khk, (Valgjärve v?), Pikajärve k, Kiisa moonatalu – C. Liping (1895).

Urvastõ

Imä ja esä uutvaq koduq

*

LÄKEQ KODUQ, KÜLÄ KAR´USÕQ,
koduq meidä oodõtassõ,
üle aia uigutas.
Imä uikõ, upin peon,
esä kai, kala käen.
Upin lõppi uikõn äräq,
kala kätte kaedõn.
Ei mi toheq koduq minnäq,
kotun kurjaq perenaisõq,
vihatsõmbaq vellenaisõq,
unitsõmbaq onunaisõq.
Ajamiq karja kavvõdallõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tanumidõ,
kon ei kuulõq kurõ hellü,
tõsõ tarõ tõlva hellü,
kon neoq kurõq kulda seieq,
haniq hall´ast hõbõhõt.

RKM, Mgn. II 99 a < Antsla raj., Tsooru k/n. /Rõuge < Urvaste/ – H. Tampere ja O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Rõugõ

Pernaanõ uut kodu

1.

2.

LÄÄMIQ KODU KULLÕLDÕN,
pindre alta peläten.
Kotun kur´aq perenaasõq,
kirreq-kärreq peremeheq.
Pannuvaq piidsa pingi pääle,
havvutõlliq halapuid;
tõiõq mõtsast toomikid,
havvutõlliq halapuid.
Kurg´ no ütel´: tulõq kodu,
mõtus ütel´: makaq mõtsahn.
Kas no kuuldaq kurõ sõnna,
vai ka mõistaq mõtusõ laulu?
Parõmb no kuuldaq kurõ sõnna,
kui küll mõistaq mõtusõ laulu.
Kuri võtkuq kulbiandja,
pitsitäguq piimäandja,
litskuq leevälõikaja,
käkistäguq kätteandja.

Viis 1: EÜS VII 12 (121) <Rõuge khk – J. Gutves (1910).
Viis 2: EÜS IX 1323 (180) <Rõuge khk, Vana-Roosa v, Savira k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Sohvi Kallion, umb 60 a (1912).
Tekst: H II 60, 222 (4) < Rõuge – A. Perli (1896).

Urvastõ

Võõras kodu

LÄÄSIQ KODU, leeli, EI TOHEQ, leeli
umma majja, ei manidsõq.
Kotun ommaq kõik kurjaq,
vihatsõbaq vellenaasõq.
Köüdiq no kimpu kipõq vitsaq,
vakja panti vaavaq roosaq,
kelles muilõ kui meile,
vaesilõ karjussilõ.
Olõs olluq uma imä,
olõs söönüq-joonuq olluq.
Võõrasimä meil kotun,
võõras armu ahu iin.

Viis ja tekst: ERA III 7, 156 (37) & ERA II 115, 196/197 (7< Urvaste khk, Vana-Antsla v – H. Tampere < Leenu (Leena) Kulbin (1935).

Rõugõ

Kuri kodo

TOHI EI KARJA KODO AIAQ,
kotoh ommaq kuivaq roheq,
tarõ iih tahheq pangiq,
kotoh ommaq kur´aq pernaasõq,
käpeq, kärreq perremeheq,
naaq pandvaq piidsa pingi pääle,
vaiva ravva vaja otsa,
or´a opadaq, kar´alatsõ kargutaq,
suladsõ suiutaq.

Viis: EÜS IX 1323 (183) <Rõuge khk, Vana-Roosa v, Savira k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Juhan Kallion, umb 60 a (vallavanem).
Tekst: ERM 151, 53 (5) < Rõuge khk, Haanja v, Taudsa (Tautsa) k – Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a (1920).