Härjad murtud Sangaste TULDA LEIVÄ TUIMA’ RAVVA’, k´ibõnida k´ülmä’ k´ivi’, utsu lei Urvastõ nurmõn, savvu Sangastõ saarõn. Ai-tui-tui-tui, tukka mõtsa, pääle pimme paiu mõtsa! Sääl ma raie rattapuida, kõkkutesi kõdarapuida, tikutõsi tele(telje)puida, oma k´ülä velle vehmeriida, tõsõ talu taadõ taoslaudu.Continue Reading
Kari kadunud. Hobuse otsija Rõngu Karjalaul KAUA KÄISIN KARJADESSA, kaua karja hoole pool, vai mina hulgasta uneti – karjast katte karjat-lehma eest katte esa hobune. Pandi orja otsimaie, nõrka venda nõudemaie – ori es otsi hobusta, nõrk es nõua ratsukesta.Continue Reading
Hobune kadunud Puhja OL’LI MA ESÄ KODUNA, ol’li ma emä koduna, üüse ol’lu, päivä kal’lu – üüse ol’lu eitsinagi, päiva kal’lu karjanagi. Üüse oisi esä obese, päivä kaidsi memme karja. Eitsi lätsi ehtemaie, kõhna karja oidemaie. Pannin pää põõsa pääle,Continue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Otepää Hobuse otsimine OH MINA VAENE MEHEKENÕ, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ. Aeti minnu, vaene, teole – kivistikku kiskuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, kivistikku kiskuma. kivistikku kiskuma ja kannustikku kakuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali,Continue Reading
Hobune varastatud Otepää 1. 2. OH MINA VAENE MEHEKENÕ, lillipoo, elleroo põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, lillipoo, elleroo. Aeti minnu, vaene, teole, lillipoo, elleroo – kivistikku kiskuma, lillipoo, elleroo, kannistiku kakuma, lillipoo, elleroo. Ööse pessi mõisa rehe, lillipoo, elleroo, päivä kündseContinue Reading
Hobune varastatud Sangaste LÄTSI SOODE SÕITEMAIE, näie ma sooda suitsavad, palu pikaste palavad – mõtsi ma mõisa palavat. Ai ma manu kaemä: soo tekk sulaja õlut, palu armast aaniket. Jõi ma toobi, jõi ma katsi, kolmandat ka koogutelli, neljandat maContinue Reading
Tille teopoiss. Hobune varastatud Sangaste Hobuse varastamine OLLI MINA VÄIKE MIHEKE, põlve piiu (pikku) poisike, vaat luu-li, vaat-luu, põlve piiu (pikku) poisike, üüse pesse mõisa rihe, päivä kündse mõõdu maad, vaat luu-li, vaat-luu, päivä kündse mõõdu maad. Continue Reading
Hobune (kari) kadunud Sangaste EMÄ PAND´ KARJA MU KASUMA, võsa veerde venimä, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa veerde venimä, mõtel’ karjast kaduvat, võsa vilust viidävät, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa vilust viidävät. – Kao ei karjast kohegi, vii’äContinue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud Sangaste OLI MINA VÄIKÕNE MEHEKÕNE, le-lee, le-la-mus, lee, põlve kõrru poisikõne, le-lee, le-la-mus, lee. Saadeti minu teole, le-lee, le-la-mus, lee. Mis sääl tegema mind panti, le-lee, le-la-mus, lee? Kivistikku kiskumaie, le-lee, le-la-mus, lee, kannestikku kakkumaie, le-lee,Continue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud. Nutust järv Sangaste OLIN MA VÄIKE MEHIKENE, põlve kõrgu poisikene, vaat luu-li, vaat-luu, põlve kõrgu poisikene, öösi peksin mõisa rehe, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-li, vaat-luu, päeva kündsin mõõdumaa. Panin ma hobu ampi (lumpi)Continue Reading
Hobune varastatud. Tore sõit. Oleks Rannu MA LÄTSSI ORGO OMMATSILE, Viromaale vellitsile. anti liha soolast süvva, kibetaste ollot juvva. Jõi mina toopi, jõi mina kaitsi, kolmandat jõi poole toopi, sis jäi mina joobonessa. Pannin pää põõsa pääle, jalad Jaani niidoContinue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Võnnu x VEI MINA HOBU OITUVALLE, esi heitsi makama, pää panni perve pääle, jala järve veere pääle, kõrva kõivu juure pääle. Kuri mees tull kuusikust, varas mees tull varikust, varast minu hüva hobu, paremba kui paadi ruuna, ilusambaContinue Reading
Hobune varastatud Kambja/Võnnu OLL MINA VÄIKENE MEHIKENE, põlve kooru (kõrgune) poisikene, vaat-luu, vaat luu-lii, põlve kooru poisikene, Öösi pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdu maad, vaat-luu, vaat luu-lii, päiva künni mõõdu maad. Panni obese süüma, esi eitsi magama,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES NO MEISTA SÕTTA LÄNNÜ, kua väärät väe ala? Ol´l´ mull ütsi väiko veli, väiko veli, ahka-särki, tuo no meista sõtta lännü, venne-väkke veerünü. Valmist ta sõtta minekit, sõa poole sõitemist. Ise (isa) val´mist´ vangerida, esi val´mist´,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OLLI MULL ÜTSI VÄIKU VELI, verevide silmiga vellekene – tuugi viidi Vinnemaalõ, värvätedi väe ala, sõkuti sõa jalulõ. „Vellekene helläkene, kunas sa sõast kodu tulõd, lahingusta vällä astud?” „Ei ma enne kodu’i tulõ, lahingust ma vällä eiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI (MUL) SÕA SÕNUME? Vares tõi sõa sõnume, arak kandas vainu keele. Kes peab sõtta meil minemä? Sõsar peab sõtta meil minemä! Esa võt keerilde (1) kõnelda. „Ei või sõsar sõtta minnä! Veli peab sõtta minemäContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI SÕA SÕNUMIID? Arak tõi sõa sõnumiid. Kes see kande vainukeeli? Vares kande vaenukeeli. Kes peä sõtta minemä? Veli peä sõtta minemä. Ei saa velle sõtta minnä – vellel naine naitamata, tinarinnan tingimata, kuldakaalan kaalumata. SaasiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OL´L´ MULL ÜTSI VÄIKO VELI, väiko veli ahkasärki – naksi sõtta minemäie. Isa valmist´ vankerida – esi valmist, esi iki, veli suge obesida – esi suge, esi iki, ime ummel´ ammeida – esi ummel´, esi iki, sõsarContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES LÄITS SÕTTA MINEMA? Veli läits sõtta minema – esi lätsi, esi ikki; esä trikki taossida – esi trikki esi ikki, veli valmist vankerda – esi valmisti esi ikki; ema aie ammejida – esi aie esi ikki;Continue Reading
Venna sõjalugu Rannu x KESSE TÕI SÕA SÕNUMED, kesse kandis vainukeeled? Harak tõi sõa sõnumed, vares kandis vainukeeled: kes siit saab sõtta minema – kas saab isa, vai saab poiga, vai saab kõige viimne venda? – Kõige viimsem, kõige viksemb,Continue Reading
Venna sõjalugu Puhja TOODI NO SÕA SÕNUME. Kes meil sõtta minnenessa? Veli alles tillukene, sõsar sõrme suurukene – ikkes peat sina minema. Veli läts aita ehtemaije, sõsar perrä ikkemaije. „Aja sälgä surma_ame, pane jalga surmapüksi, surmapüksi, surmasuka, aja kätte surmakinda,Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää Sõa laul KEIS TÕI SÕA SÕNUMIDA? Vares tõi sõa sõnomida. Keis lät sõtta minema – kas lät esa vai lät ema, vai lät väike velleke? Ei lää esa, ei lää ema, ei lää väike velleke – vanalContinue Reading
Venna sõjalugu Otepää MUL OLL ÜTSI VÄIKE VELLE, siegi viidi Vennemaale, Vennemaale, väe pääle, väe pääle värvatie. Sõsar vellelta küsima: „Vellekene, noorekene, konas sa luppat käima tulla? Tuled sina siissa kodo käima, kui nie oja õlut juoskva, mõtsa veere mõduda?”Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää KES TÕI SÕ’A SÕNUMIDA? Vanem tõi sõ’a sõnumida. Kes peap sõtta minemaie? Noorem veli peap minema. Esa otsis hobusida, veli valmist vankerida, ema kudus kirju kinda, sõsar ummel aetu amme. Sõsar vellelta küsima: „Minu hella vellekene, millalContinue Reading
Venna sõjalugu Võnnu x ARAK TÕI SÕAST SÕNUMIT, vares küll vaakus vainu-keeli: „Kes lääb sõtta minemä – kas lääb isä või lääb ema?” Es lää emä, es lää isä, veli küll nakkas jalgu kängmä, sõsar küll nakkas ikkema: “Vellekene, ellakene,Continue Reading
Kolm kätkit. Salme laul Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle, üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teine pantudContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste x Karjalaul LÄTSI (MA) MÕTSA OMMUGULTA, varra enne valge’elt, lätsi (ma) kaara kidsuma, al’last aina aardema. Panni (ma) sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle, el’mejälle kivi pääle. Tul’l’ no kurat kuusikust, varas meessi vaarikust, võt’t’ mu sõbaContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI ORGU OMATSILE, mäe pääle pähkenile, panni helme kivi otsa, kaalakirjä kannu otsa. Se(e)ni tulli varas varikust, kuri meesi kuusikust, varast helme kivi otsast, kaalakirjä kannu otsast. Naksi minäjä minemä, üle nurme nuttaten, üle õue õlluden. KesContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAADEMAIE, värrist vällä veerimaie, panni sõba sooru (sõõru) pääle, kaalaraha kannu pääle, lehi (lehvi?) lepä ossa pääle. Kuri mu kuuld kuusikust, varas meesi varikust, võtt mu sõba, võt mu sõle, võtt mu kalli kaalaraha, lehiContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAATEMAIE, värrist vällä veerimäe, näi ma kaara kasuvat, tõuvillä (vilja) tõsevat. Karksi ma sise kidsumaie, panni ma sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle. Tulli kurat kuusikost, varas´-miesi varikost, võt´t´ mu sõba, võt´t´ mu sõle, võt´t´Continue Reading
Salme laul Puhja MEMM LÄTS KARJA SAATIMAIJE, leis ta kana karjateelta. Memm pand salve ta kasuma. Salven kasvi kena lats, kasvi Salme neitsikene. Salme memmeda paluma: „Emakene memmekene, anna mulle aida võtti – ma lää aita ehtimaie, pääle aida päädContinue Reading
Sundija sulane. Pillipuhuja. Oleks see mees minul! Kalajõgi Rannu OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina Hollandi sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama – sain mina vaene mees valama! Valsin vaheaida mööda, Kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain minaContinue Reading
Rannu Mitu orja? MITU ORJA ILMA PÄÄL? Kümme orja ilma pääl. Ma olin ilmas üksi orja, teupoiss oli teine orja, korraline kolmas orja, neitsik mõisas neljas orja, viinamees oli viies orja, kingissep oli kuues orja, sepakene seitsmes orja, karjamees oliContinue Reading
Orjusest ostja Rannu Teumehe laul OH MA VEIKE VENNIKE, Lakna Liisu lapsuke! (Iga üks mind imetanud.) Läksin tellertes teule, pilli puhudes põllule, pisut piima lähkerissa – seegi kirju kitsepiima, ammu seisnud apupiima. Käisin teul kui tihane, kandsin kotti kui kanake.Continue Reading
Ori lahkub Rannu Sulane läheb ära ÄRA PEAN MINA MINEMA, ära pean kallis kaduma, ära häista rahvaista. Tulgu paigale paremad, asemele ausamaid, siia kohta kuulsambid. Siia ärgu tulgu tuima, sia ärgu saagu santi – siia tulgu toome rikkas, saagu SaksamaContinue Reading
Orjade tee Rannu LÄÄME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tippilista, tippilista, täppilista, maada marjavarsilista, kust on enne orjad läinud, orjad läinud, orjad käinud, vahel käinud vaised lapsed, suvel hulkunud sulased. Kui tules tulista lunda, sattas rauasta raheta – ikka peabContinue Reading
Hollandi sulane Rannu OLLIN ORJAS, KÄISIN KARJAS – Mes mul palgas paisati? Vanad viisud, vanad rätid, vana kakenu kasukas – neid es võta mina vasta. Tuudi lehmä liikus sarvi tuudi härga pärdlispääda – neid es võta mina vasta. Tuudi lammasContinue Reading
Orja palk Rannu Laisast perenaesest PERENAENE PALJU LAISKA, magap taren tanuta, ilma vööta voodeena, ei tema massa orja oma, orja oma, vaese vaiva, palgalisel parast jagu. Kui tema ära koolenessa, palju vaiva jälle näesse – kõnnip taiva veerta mööda, küünarpuuContinue Reading
Kupja peksja Võnnu OH MINA VAENE, mh-ap phu-ha, VAIVAJUSS, mh-ap phu-ha, kevajane, mh-ap phu-ha, teopoiss, mh-ap phu-ha, ööse pessi, mh-ap phu-ha, mõisa rehe, mh-ap phu-ha, päiva künni, mh-ap phu-ha, mõõdu maad, mh-ap phu-ha. Vao künni, mh-ap phu-ha, tõise jäti, mh-apContinue Reading
Palve sakstele Rannu/Võnnu TERE SAKSA, NOORE SAKSA, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, tulge välja trepi pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, saiske saali veere pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kaege vaese valla pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kuidas valda vaivatakse, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Sakste sajatus Rannu/Võnnu SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA, et nee saksa santenesse, sinisärgil sitta loova, punapüksil puid ragova! Oles mulle meelivalda, meelivalda, keelivalda: ma panes ärrä ärjadesta, kiltre adra kiilu sisse, opmanni obusesta. Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu, tekst:Continue Reading
Orja palk Rannu/Võnnu PEREMEES, PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, maksa ära orja oma, orja oma, vaese vaeva, lese naise leiva saaki! Kui sa ei maksa maagi pääli, küll tasud taiva-anna, maksad Maarija eena: külimitud kaendla-alla, vakad varvaste vahella. Viis: Ann Tampere (61Continue Reading
Hollandi sulane. Peks mõisas Rannu ILLIK OLLIN, HELLAD VENNAD, ollin Hollandi sulane liiverlandi lammeriku. Holland tegi uue kuue, Liiverlant laia kasuka. Säält sain sundija sulaseks. Sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laigud, laiad laigud, kõrged kõrvid. – Need tahtsidContinue Reading
Rannu Talgu tänulaul OLGA TERVE MEIE HÄRRA üva ande andemasta, paremad tõotamasta – täis oli suuni, täis oli pääni, täis olli onnista õluta, täis olli kaunist kallakesta, mõne päivasta mõduda. Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) < Rannu khk,Continue Reading
Palve sakstele Rannu TERE, HÄRTSU HÄRRAKENE, kuldakrooni prouakene! Istu sia tooli pääle, astu aknaraami pääle, vahi välla akenesta, kae välla kammerista – kae kuis valda vaevatasse, teo poegi piinatasse! Kuri loodu kubijas, rüüvel valla valitsejas, se aab valla vardasse, teopojadContinue Reading
Kubjas põrgu Rannu Teo laul KUBJAS, KUBJAS, KURADINAHKA, kilter, kirju kitsenahka! Kubjas põrgu kutsuti ja kilter perrä kirjuteti. Kubjas, kilter, aidamees, need on põrgus kõige ees. Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk jaContinue Reading
Kubjas peksab Rannu KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA, ärja ähkseva eenna – esi munneni mudaga, kellini kesa viiga. Vaadassi varjust ma tagasi: tu´lli kupjas Koigi puult, kilter Krummu kõrtsi puult. Kupjas vahtse kummukeli, kilter otse küüräkeli – abas sii alu maasta, võtseContinue Reading
Ihne perenaine Kambja Orjatüdruku laul PERENAINE PÕRGULINE, tihka es ta peret pidada, orjale osa anda. Oles ma, oles perenaine, perele palga jagaja, orjale osa andija – tapas ma vana varesse. Säält saas sada sarda liha, kümme pütti päädikida: pää saasContinue Reading
Sulase ja peremehe söök Sangaste LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK LEHMA, sulane süü, sulane süü suula-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, mina tambi, mina tambi taari-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, peremies süü, peremies süü piima-leiba. Viis: EÜSContinue Reading
Orja uni Sangaste x Ori magab metsas. Orjalaul ORI PIÄT USSIN OLEME, piät käümä käre’ele, ussist käümä oige’ede, linki laskma lebehe. Ori iks makas orre pääl, vaene latsi varba pääl. Johus orsi liigateme – sis om orja uni lännü, vaeseContinue Reading
Noorik kodus käimas Puhja VELI ULLU VÕTTIS NAESE, sõsar sõkke läits mehele – veli võt’t venne karjanaese, sõsar läits sõamehele. Peipsi Pitre tõije sõna: „Sul om oolik onunaene, sul om viisik vellenaene!” Konas lää mina omale, konas veeri velledele? –Continue Reading
Noorik kodus käimas Otepää Üksik laps.Ainuke tütar kodu käimas ÜTSIK OLE MA ISALE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu ütsik ole ma emäle, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ütsik sõsar viiel vellel, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, neide viiel velleContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste ÜTS´ EP OLLI MA IMELE, üts´ ep olli ma isele (isa, esä), üts ep sĩsar viiel vellel, nado viiel vellenaisel. Viidi kavvede kanane, üle vete ütsi lats´i – es saa kuul ma ime kuulda, ajastajal iseContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste KUU MA K´ÜDSI KUKKÕLIIDA, päävä latsõ pät´s´ik´iid. Naksi ma käümä minemä, ette ma panni ise (isa, esä) iiru, vehmeride velle virga, pandõlide peiu paadi. Sai ma ise (isa, esä) nurmõ pääle, ise (isa, esä) nurmõ kolgaContinue Reading
Sepa naine Rõngu KUSTEP TUNNUS SEPA NAINE, küla seast küti naine? Hundi nahk tal otsa pääl, karu nahk tal kaala pääl, iire nahk tal ehtena – säält ep tunnus sepa naine, küla seast küti naine! Laulnud Peeter Kurg (EÜS IIContinue Reading
Must naine Rannu Õitse poisi laul VIIBUSIN-VIIBIN, MA VAENE, viibisin vilet ajama, pajopilli puhkumaie, kui neid neidisid jaeti. Muile anti mukki käki, kena kätte kääneti; mulle musta ja rumala, aavakandu ja aleda, tõrvaskandu ja tõbine. Viisin sis musta vesile, pessinContinue Reading
Must naine Rannu 1. 2. Kahitsuse laul VIIBUSI, VIIBUSI MA (mina) VAENE, viibusi viina võttemaie, pajupilli puhkumaie. Seeni nii näijo jaeti (1): muile mukki (2) anneti, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõmuja. Lätsi näijut mõskemaie, mõskemaie, peskemaie, sai siiContinue Reading
Tõbine naine Rannu Teomehe nutulaul VARA MINA VÕTSIN NAISE NOORE, toona mullu tõisepoole. Oli tema virka ja vileda, oli tema lahke ja ladusa, oli tema tubli ja tugeva. Jäi tema põlvista põdema, labaluist jäi laiskelema, seere marjust jäi magama. MinaContinue Reading
Rannu Halb naine JAANIKENE, HELLA VELLE, mõtlit saavat saksa naista, tulevat kirja tundija. Tõotit tuvva nurmenukku, nurmenukku, välja välgu. – Tõied tükki tötsakud, saied savi matsakud, tulli üits tubakunukk, saie sarve koputaja. Uinusin mina magama, viibisin vilet ajama, muile antiContinue Reading
Tõbine naine Otepää VÕTSE MULLU NOORE NAISE, toona-mullu tõise poole – olli priski ja punane, olli valge ja väleda, olli kärme ja käbeda! Viisin ma hella heinamaale, kandsin kulla kaari pääle, virk olli vilja põimemaie, erk olli heina niitemaie! SaiContinue Reading
Tilluke naine Otepää MINU NAINE NATIKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu tinarinda tillukene, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – uppu ärä ubalehte, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, katte ärä kaste-aina, või e-li lee-lu, el-li lel-lu! Teije ma tille rihakese, võiContinue Reading
Must naine Otepää VIIBISI MA VILISTÄMÄ, pajupilli puhkumaie, leppä-lalli laskemaie – seeni neiusid jaeti, talutüterid taeti: muile muki, muile käki, meile musta annetie, tõrvaskandu tõugatie. Mis ma pea nüid tegemä, kohe pea musta panema? Viisi musta ma viile (veele), lasiContinue Reading
Must naine Otepää VELI VÕTSI VEREVA NAISE, e-e-e muski maruski, jätse mulle musta naise, e-e-e muski maruski. Veli läits omaga kerikude, e-e-e muski maruski, ma läitsi omma ujutama, e-e-e muski maruski. nakkas kurat külmetama, e-e-e muski maruski, panni ahju otsaContinue Reading
Must naine Võnnu IMELIK OLI, mh-ap phu-ha, mõtsa kits, mh-ap phu-ha, and olli all, mh-ap phu-ha, asi pääl, mh-ap phu-ha. Esä võtti, mh-ap phu-ha, ilusa naese, mh-ap phu-ha, veli võtte, mh-ap phu-ha, verevä naese, mh-ap phu-ha, jäte mulle, mh-apContinue Reading
Must naine Võnnu Mulle anti must naine JÜRIKE JÕETAGUNE, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, või Marike maa-alune, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, kui seda peetie piduda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, ja seda jäetie jaguda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, naise õnne annetie,Continue Reading
Tõbine naine Võnnu Petetud mees. Naise tapmine VÕTSIN EILE NAISE NOORE, tunaeile tõise poole – ilus oli viia heinamaale, kallis oli kanda karjamaale, kaunis kanda kaarelagi (kaare pääle)! – Niitis (niite) kaare, niitis kaksi, niitis poole kolmandab; siis võttis põlvestaContinue Reading
Kuri naine Sangaste JAANIKENE VELLEKENE, võtsid naise kui kuradi, tõsepoole kui tõrvasse, keä ai ämma ahu pääle, keä ai taadi tare pääle. Küdü kurtse kolgan, nadu nutse nurgan. Viis: Helene Novek (s Villemson, 1879) (ERA II 271, 326 (2) <Continue Reading
Tilluke (tõbine) naine Sangaste VELI VÕTI NAISE TILLUKESE. Naine läts karja saatemaije – upu ta ubalehesse, katte kaste heina sisse! Veli läits seppa palumaije: “Sepakene, sirgukene, tėė mull tinast rihake, vala vaski varvake – ma lää naista otsimaije: uppu taContinue Reading
Must naine Sangaste OH JUMAL, MÄETAGUNE mi(ks) jätid minda magame, kui neid neidusid jaeti, talutüterid taheti! Lombak jäi minu lůůsse, jalga-poolik mu jaůsse! Muil sai “mukki”, muil sai “keki”, mull sai musta ja rumala! Mõssi ma viiele vėėle, kuuel kurnaContinue Reading
Joodikul mehel Sangaste x Asjata kasvatatud OH MA VAENE, MES MA LÄTSI joodikule mehele. Joodikul sai nälga nätä – ei saa enämb tagasi. Oh sa emä, oh sa esä, mes sa minnu kasvatid; paremb võinu jõkke heitä’: säälContinue Reading
Sangaste x Karjalaul KUI MIIS MEELELINE, pojanani nal’l’aline, sis ma tii trellilõtsi, kua kulda ruudilõtsi, viä viie pöörälõtsi. Kui ei ole miis meeleline, pojanani nal’l’alene, sis ma tii tek’iotsa, sis ma kua kotiotsa, anna säl’gä aina-aigu, palavelle parmu-aigu, kibevelle kiini-aigu.Continue Reading
Kaasa kaugel. Joodik mees Rannu/Puhja MES MINA HOOLI HUISTENNA, ehk ka pelga priistatenna – ega oma siin ei ole, ega kaasa siin ei kasva. Minu oma Ottepääna, minu kaasa kaugel maala, joodab järvela obusta, kivi veeren kimmelkuta, paju veeren paadikesta.Continue Reading
Hea mees Rõngu IIDUT-TIIDUT, TENGÄ LEIDSIN, tengaga ma obu ostsin, obuga ma naise võtsin, naisega ma pere pidäsin. Pere üttel: pessa naista! – Ei mina pessa pere peräst: minu naine noorekõne, rõõsa piima koorekõne! Viisi ja teksti kirjutas üles P.Continue Reading
Hea ja kuri mees Rannu Hea ja halb mees KUI MINA KAASA VÕTANESI, kallimada kosinesi, ma viiss pilliga makale, kandeliga kamberide; panes pilli pä’itsede, kandle kaasa jalutside. Neiu mõistse, kostse vasta: “Oh sina petis peiukene, kavalamp minu kaasakene! Sa viissContinue Reading
Otepää Noorike kaibus KÜLA NAISE, joo-eda, KÜLMA KÄNGA, joo-eda, ui-lui-lee, külmakänga, joo, viimatse, joo-eda, viruvarese, joo-eda, ui-lui-lee, viruvarese, joo, käsiva minul, joo-eda, mihele minna, joo-eda, ui-lui-lee, mihele minna, joo, abikaasale, joo-eda, karata, joo-eda, ui-lui-lee, karata, joo, ütel põlvila, joo-eda, paramba,Continue Reading
Joodik mees Otepää NEIUKENE, NOOREKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kuis sa olet johtnu joodikale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, õllekurgu kottaale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu? – Võinu merde uppuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kala-järve kauda, või e-liContinue Reading
Hea ja kuri mees Võnnu Kuri ja hüva mees NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjupihta peenikene, ära jookse joomarille, kohe kõrtsi käimarille! Tunneb joomari hobune, kõrtsi käimari kübara, lakekoera laugukene: ise joob kõrtsis kõige päeva, kõrtsis kõige see nädala, hobu koogussa konutab: silmadContinue Reading
Kuri mees Kambja MINU PEIG OLI PIITSASEPPA, kaasa kantsiku tegija. Viib ta mu piitsaga kamberisse, paneb piitsa piha alla, kantsiku lae vahele. Tuleb hommik, kui ei kuule, võtab piitsa piha alta, kantsiku lae vaieelta (vahelt): „Tõuse, laiska, lüpsa lehma, Tõuse,Continue Reading
Hea mees Kambja MINU PEIG OLLI PILLISSEPA, kaasa kandeli tegija – viib ta mu pilliga kamberisse, paneb pilli piha alla, kandeli lae vahele. Tuleb hommung, kui ei kuule, võtab pilli piha alta, kandeli lae vahelta: „Tõuse, virk, ja lüpsa lehma,Continue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MEID OLI KATSI SÕSARIDA: läbi toomingu tullime, läbi aaviku astime, tõne tõselt küsitelli, küsitelli, mõistatelli: „Kumbes, sõsar, sinu elu?” „Halb om, sõsar, minu elu! Kotun kolm om pata tulel, kolm om kulpi sisenna, kolm omContinue Reading
Halb mees Sangaste IMÄKENE, MEMMEKENE, annid minnu, pannid minnu, annid minnu halvakile, pannid minnu pallile, annid sulastõ suskõ, neitsikide näägutõ, karüse kaala karatõ! Imäkene, memmekene, tii telle tii viirde, lasõ kota, lasõ vetä, lasõ kota laja hüü, vai ka vetäContinue Reading
Kuri mees. Isa ja mehe kodus Sangaste POISI’ LUODU PETTIJÄS, pettijäs ja võttijas! „Tule mulle, näio noori, mulle karga, kabo käpe! Ma lää pia Pihkevade, ma lää ruttu Rootsimaale – ma tuo Pihkvast pikä sii’, Rootsimaalta rohiladse’, ma pane padjuleContinue Reading
Kuri mees Sangaste Vaese kaebdus. Petis peiu VELI, HELLA VELLEKENE, iki kiitit, iki ütlit: “Tule mulle, saa minule, ma ei riidle s’ut rehele, ega pane pahmatselle, ega taha tapanessa; ma vii pillil magame, kannan kandlel kammerisse, panen pilli päetsisse, kandleContinue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MINU PEIG OM PILLISEPPA, kaas om kanneli tegija, vii mu pillige magame, kannelige kambrie’e, paneb pilli pää alla, kanneli lae vahelle. Tõses hommuku ülessa; kui ei kuule, sis äratas, võt ta pilli pää alta, kanneliContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste Vara vaeseks. MARIKÕNÕ, SÕSARAKÕNÕ, lätśi sa oia uhtma, lätśi sa kaivu kastma, lätśi sa orgu ubinalõ, mäe pääle pähklimälle. – Tuĺĺi ütśi noori meesi: osso (= oś seo, olõś seo) näiuContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste VELLEKESE’ NOOREKESE’, kävet külän kükikule, all aija röömakule, suka’ suun, kalsa’ kaalan, amme’ ammaste vahele! Poisi’ petvä’ näidesida, augutalli Annesida, lepütälli Liisusida: „Tule mulle, näio noori, mulle kallu, kabo käpe –Continue Reading
Tule mulle. Hea ja kuri mees Sangaste POISI’ LUODU PETIJÄS, petijäs ja võtijas: „Tule mulle, näio noori, kallu’ mulle, kabo käpe! Ma vii pilliga magama, kandelega kamberede, ma pane pilli piida pääle, kandle kammerde lävele. Mull om majan marjapuu, uss-aijanContinue Reading
Hea ja kuri mees. Tule mulle Sangaste Kus istun – iken POISI PETI NÄIDUSIIDA, auguteli Annesiida, meelüteli Miinasiida – külä ala, künni ala, talu ala, tapu ala: „Tule mulle, näiju noori, kallu, kabu külästa! – Suust ma sööda, suust maContinue Reading
Kuri küla Puhja NÄIUKENE, NOOREKENE, sõtsikene, linnukene, kui läed läbi Viru küla, litsu pää liniku alla, kata kaali hõlma alla – kümme nõida külana, sada nõida sannikuna! Vilets võtti viljaõnne, kae võtti karjaõnne, hoolik võtt hobeste õnne, lihe lahe lambaContinue Reading
Riia ehitamine Rõngu Ära mina näie ÄRA MINA NÄIE NEEDKI PÄEVAD, kui jo tehti Riia linna, kaedi kura kirikuda, täkku seljad tulda leivad, sälu seljad sädemida. Laulnud P. Kurg (EÜS VII 66 (12) ja EÜS VII, 90/1 (12) < RõnguContinue Reading
Korratu talu Sangaste MAJAKENE, MADALUKENE, talukene, tasatsekene, las’ me kae, las’ me katsu, melles maja siin madala, tare katusse kakenu, melles hoone ulka-ulka, tsiapaha tsilku-tsalka. Siin om suikunu sulase, norutanu noore mihe – selle om maja siin madala, tare katusseContinue Reading
Korratu talu Sangaste MELLES SIIN MAJA MADALA, roogu rästasse rumala, õlgikattusse kakkenu, melles siin hoone urvikule, tsea paha tsilge-tsälge? – Eks siin suikuja sulase, painutaja palgalise. – Ole_ei suikuja sulase, painutaja palgalise: pisut siin peremehe süüdi, pisut perenaise süüdi –Continue Reading
Oma küla kiitus Puhja 1. 2. KELLES SEE KÜLA NÄISSE, kelle paari paistanessi? Meie küla see näisse, meie paari paistanessi. Meie küla kui se liina, meie aia kui alevi, meie mehe kui isanda, meie naise kui emanda, meie poisi –Continue Reading
Oma küla kiitus Otepää Küla MELLES SAGSA MEILE KÄIVÄ – igä eespä esi sagsa, igä tõsepä tõse sagsa, igä kolmapä kohtuhärrä, igä nelläpä neitsukese, igä reedi riia härrä, igä poolpä poodipoisi, igä pühapä Pühare sagsa? Selle sagsa meile käivä –Continue Reading
Korratu talu Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Oma küla kiitus Rõngu Siin on küla SIIN ON KÜLA KUI KALEVI, usse ja akne kai alevi, siia saab minna minijase, siia saab käia kälisese, siin on majas marjapuida, õuen on siin õunapuida, rikkan väljan pihlapuida, tare tagan tappuaeda. MeilContinue Reading
Oma küla kiitus. Kaubalaevad Rannu x KELLE MÕISA KUI SE LIINA, kelle aia kui alevi? Rannu mõisa kui se liina, Rannu aia kui alevi. Sisse joosva siidilaeva, välla joosva väitselaiva. Tulge sisse, ostke siidi, tulge välla, ostke väitsi – sehenContinue Reading
Puhja Veere, päev Karjalatse õhtale igatsus. VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, veeri, päiva, vetta mööda, lase mõtsa latva mööda, veeri sinna, kon su velle, sõõri sinna, kon sõsare, veeri velle aida pääle, sõõri sõtsi kirstu pääle. Sinna päiva ootetie, sääl on päivalContinue Reading
Puhja Veere, päev Karjatse laul VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, veeri, päevä, vetta müüdä, lase mõtsa latva müüdä! Veeri sinnä, kon su velle, tsõõri sinnä, kon su tsõtsi! Veeri velle aida pääle, tsõõri tsõtsi kirstu pääle – velle aidan verevida, tsõtsi kirstunContinue Reading
Otepää Veere, päev Karjalatse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKENE, veeri viie versta taade, veeri velle aida arja, veeri sõsara kirstu nukka! Võiju, võiju, mina vaene! Võõral emäl vits om vallus – omal emäl upin käen; oma emä uigas kodu – võõrasContinue Reading
Kambja Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo, veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Veli viie versta takan, elleroo, elleroo, tsõtse kuvve kuuse takan, elleroo, elleroo. Veeri,Continue Reading
Otepää Veere, päev VEERÜ, VEERÜ, PÄIVAKENE, veerü, päiva, vetta mööda, lase laane latvu mööda! Veerü sinna, kon mu velle, tsõõru sinna, kon mu tsõtsi, veerü velle aida pääle, tsõõru tsõtsi kirstu pääle! Veli viie versta taga, tsõtsi kuvve kuuse taga.Continue Reading
Rõngu Veere, päev Karjalatse laul. Õlletamine. VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, õllele, kulu, kulla tunnikene, õllele, veeri, päiva, vetta mööda, õllele, lase mõtsa latva mööda, õllele, veeri sinna, kos mo veli, õllele, tsõõri sinna, kos mo tsõtsi, õllele! Veli om viie verstaContinue Reading
Rõngu Veere, päev Karjatütrukukõse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo, veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo, lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo! Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Mes ma anna veerijäle,Continue Reading
Sangaste Veere, päev VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, le-lee, le-lo-le-lee, veere, päiva, vetta mööda, le-lee, le-lo-le-lee, ära lase, päiva, latvu mööda, le-lee, le-lo-le-lee, laia laane lehti mööda, le-lee, le-lo-le-lee! Veere, päiva, piina tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, vaesemehe vaėva tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, rikka meheContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERÜ PÄIVA, VIIDÄ AIGA, kulu tunni, saa ma kodu! Veerü vaeste vaiva tõttu, kuningide kulla tõttu. Vaesil olli vaiva pal´l´o, kuningil ol´l´ kulda pal´l´o, vaesil vaiva vaka täüsi, kuningil kulda koti täüsi. Veere, veere, päivakene, veere velleContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, velle, elle, leelo, leelo, veeri sinna, kos mu velle, velle, elle, leelo, leelo, sõõri sinna, kos mu sõtse, velle, elle, leelo, leelo. Veli viie versta taga, velle, elle, leelo, leelo, sõsar kuue kunnu taga,Continue Reading
Sangaste/Otepää OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES, tule üles, valge vällän tule üles, valge vällän! Oi, juba kuu, oi, juba kuu, juba kuu kua lävel, juba kuu kua lävel! Oi, juba agu, oi, juba agu, agu aida arja pääl, aguContinue Reading
Puhja Laisk neiu – lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles! Juba kuu koa lävel, üles, üles, agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:Continue Reading
Puhja Üles karja saatma Perenaese pilkamine ÜLES MAASTA, LAISKA MAITA, üles, üles, üles, üles lehmi nüssemaie, üles, üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles, üles! Joba kuu kua lävela, üles, üles, üles, agu aida räästäenna, üles, üles, üles! – KüllapContinue Reading
Sangaste KAE, KOST TULE KUUKÕNÕ, astus armas aokõnõ – kuu tõssi Kuuramaalt, agu Narva allikast, päiv Pärnu lättust. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967); tekst: MaretContinue Reading
Sangaste Päevale Paista, päike TULE VÄLLA, PÄEVAKENE, ma tėė sulle pika pätsi, tapan kuke kuusikusta, musta kuke muru päälta, halli kuke haavikusta. Sedä karjusse leelutiva, niikavva kui päiv tuli väl´lä. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3)Continue Reading
_________________________________________________________ EÜS III 34 (13) EÜS V 535 (15) EÜS V 536 (21) EÜS V 547 (1) EÜS V 550 (5) EÜS IX´198 (11) ERA III 7, 67 (53)
__________________________________________________________ RKM III 5, 10 (3) RKM III 5, 10 (3) RKM III 5, 160 (10) RKM III 5, 160 (11) Lakka minemisel. Ema saadab poisi lakka korvi tooma. Redelit mööda üles minnes laulab poiss. RKM III 5, 160 (12)Continue Reading
__________________________________________________________ RKM II 5, 10 (4) RKM II 169, 265 (1) RKM II 177, 559 (1) RKM II 177, 560 (1) RKM II 177, 561/2 (2) RKM II 252, 171 (6) RKM II 252, 177 (11) RKM II 252, 177/8Continue Reading
__________________________________________________________ H II 30, 539 H II 30, 540
__________________________________________________________ EÜS VII 2717 (26) EÜS VII 2717 (29) EÜS VII 2718 (33) EÜS VII 2719 (38) EÜS VII 2720 (43)
__________________________________________________________ ERA III 7, 44 (3a) ERA III 7, 44 (3b) ERA III 7, 63 (44) ERA III 7, 98/9 (37) ERA III 7, 99 (38) ERA III 7, 101 (40) ERA III 7, 303 (17a) ERA III 7,Continue Reading