Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Ostet orjad Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, ostet’ orja, päästet’ pärja, kinni kihlatu sulase, rahal pantu palgalise? Ei me’ pääse päästeenne, võrsu ei valla võtteenne, kui ei tule Looja päästemaie, Maria või arutemaie, siis me’ pääsme päästeenne, võrsun valla võtteenna!…
Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, karjalatses kasvanessa? Ei see ole esa süüda, ei see ole ema süüda, see om vana naiste süüda – viidi mu sanna vihtlemaie, pandi mo orja oodeesse, karjalatse kasukisse, sealt´ap…
Orja uni. Ori taevas Torma KUNAS ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatelle? Ori magas õrre pääle, vaenelatsi varva pääle, sulane soo keskeella. Kes tuli orja äratama? Tuli katsi ingelida, võtiva orja õlale, viisiva orja taevaasse. Anti alla kulda tooli, tuudi…
Ori läheb ära Torma Orja laul PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, palu uusi palgalisi – otsas on minu oasta, peas on minu pürje päevad. Tulgu paigule paremad, asemele ausamad, tehku nii, kui mina tegin, käigu nii, kui mina…
Orjad M-Magdaleena KAS TULGU TULISTA LUMIDA, ehk sadagu rauasta raheta, ikke piab ori ujuma, ikke käima käskijalga. Ori küll ohkab hommikulle, vaenelapsi vara, hilja. Kus lääb orja ohkamine, vaeselapse vandumine? Sie lääb kubija kuue külge, kiltere kübära külge, rehepapi rinna…
Randa elama M-Magdaleena EHK MIND HOIEL HOIETAKSE, ehk mind köiel köidetakse, siiski siia ma ei jäe, siia valda ei vanane, kihelkonda kinnitele. Ma läen randa ju elama – rannast söön seda kalada, mis tuleb mängides mäele, karates seal katelasse, laksu…
Orja palk. Ori taevas M-Magdaleena PEREMIES, PEREMEHIKE, maksa häste orja palka, päivilise päävä palka, sulasegi suvevaeva! Kui sa ei maksa orja palka, sulasegi suvevaeva, siis sa tasud taeva alla, maksad Maaria een. Siis sa käid, kilimit käen, vakk aga varvaste…
Orja söök M-Magdaleena PEREMEES PERATU RIKAS, perenaine narma-rikas, keedab kodo kingasid – annab ormad orjadelle, käänab kannad karjustelle, isi süüb paremad paigad. Peremees, peremeheke, perenaene, naesokene! Õhtu jood sa soojad õlled, videvikus soojad viinad: siiski silmadest sinine, siiski paled plekilised.…
Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!…
Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip…
Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi…
Ori läheb ära Torma/Äksi PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjasida – ära pean mina minema, ära küll häista rahvaesta, parematest paikadest. Tulgu paigale paremad, asemele ausamad; tulgu teine, tehku nõnda, tehku nõnda, kui mina tegin, olgu…
Orja ase Kodavere OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, Poolamaal ma poisikene. Hakkas tali jo tulema, hakkasid saanid sõitema, reetallad tantsimaie, kõdarad kõrisemaie. Peremehed hakasid jo orje omal otsimaie. „Tule aga mulle, orjakene, mul on pehmed orja padjad!“ Kui sain orjast…
Rikas ütleb reeks Laiuse RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA, rahaline rattaaksi, külaline kaarikuksi. Pööran ümber, ütlen jälle: ma polnud rikka reeksa, rahalise rattaaksi, külalise kaarikuksi. Kui pole rikkal regesid, rahalisel rattaaida, külalisel kaarikuta, tulgu sinna meie metsa, sealt saab rikas regesid,…
Rikka härg ja vaese vares Kodavere MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS, kolmekümne moisa miis, ei saa süüä, ei saa müüä, ei saa trillitralli lüüä! Mina vaene talumiis, kolme vaka vilja miis, säält saab süüä, säält saab müüä, säält saab trillitralli lüüä!…
Palve kupjale Kodavere KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee, armas au-kilterike, lee-lee, lase orjad õhtaele, lee-lee, orjalapsed varju alla, lee-lee! Kui ei lase, ei palugi, lee-lee, küll mu silmad seda näevad, lee-lee, et sa põled põrgunagi, lee-lee, mina argiga avitan, lee-lee, kiigutsiga kohendan,…
Põrgu mõis. Palve sakstele Kursi KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA, nii kui pääsin põrguasta, vaatasin eemalt tagasi: nägin mõisa põlema, kubja tua kõrbuma. Ei ma läinud kustutama – kuri mingu kustutama, paha vetta viskamaie! Oh mu ärtu ärrakene, kuldakrooni prouakene, tõuse…
Mõisast põgeneja Laiuse MINA MÕISA TIUMEES, istun mõisa aida ees, külimit ees ja teine käes, riigi kaigas kaenalessa, jägan valla vaestel leiba, kihelkonna kerjajatel. Tull siis ärra mõisa poolta, küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“ Toodi köied, toodi paelad, siuti…
Rikka ja vaese söök Laiuse RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA, suure ärja, suure lehma – ei saand süüa, ei saand müüa, ei saand küllalti elada, ei saand viita vorstikesta, viitakümmend käkikesta. Ma tapsin vana varese – küll sain süüa, küll sain…
Laisk teomees. Kupja peksja Laiuse MA OLIN TILLUKE TEULE, madaluke maade peale. Teised läksid õhta ju tiule, ma läksin hommiku järele, sahad olid otsa seadematta, saha veadid veanamatta. Teised olid künnud kümme sammu, aanud vagu ju üheksa, mina kiuste kündemaie…
Oleks minu olemine Laiuse SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD, suured suuresti elavad! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeks ärrad ärgadeks ja vanad saksad sahkadeks ja kubjad adra kurgedeks ja kiltrid adra kiilideksi. Siis…
Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja Laiuse LÄKSIN TILLUKE TEULE, abivaimuke vaule. Tuli siis kubjas mõisa poolta, kilter kilgates järele. Mõetis mulle mõedu maada, seal mina kündsin, seal mina äestsin. Oot-oot kubjas, noo-noo kilter! Las’ tuleb laubaõhtukene, pühapäeva pikkapäeva! Tuli siis…
Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki Laiuse TAHETI MIND TALUPOJAKS, pandi minda peremeheks. Anti paar mul häida härgi – üks oli sitik, tõine parmu. Aeti esmaspääv teole – ei läind esmaspääv teole. Läksin teisipääv teole: härjad võeriti eessa, sahad servila…
Mõis kurnab valda Laiuse MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA, magu jooksis mööda maada, udar uuta lunda mööda. Ei see toond alli ärjakesta, tõi aga punase puniku. Ärra tahtis äida lehmi, saatis kubjakse külasse, kuulsa Taaleri talusse. Mina kubjast palumaie: „Kulla kubjas,…
Joodiku laul Kursi/Laiuse JOO, KURKU, KANNA, KAELA, võta vastu, vaskirinda! Küll need jalad koju viivad, sääred sängije seavad, põlved põhkuje poevad, labajalad voodeeie. Hõiskan muude õlle peale, karjun teiste kalja peale, vingun teiste viina peale! Ei ole kodu kedagi, ei…
Seni sõbrad, kui õlu toobis Kursi/Laiuse SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD, senniks õed, senniks õed, senniks vennad, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kannus, kui on kannussa õluta, kui…
Saar õllest Laiuse OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL, kis teind õlle miki-maki! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu äärta mööda, tõstan toopi jõudu mööda. Joon õlled, kõristan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad kaasikuije. Kus ma vitsad viskaneksi, sinna kasvis vitsametsa;…
Saar õllest Palamuse OLGA TERVE, ÕLLESEPPA, kes on teinud hea õlle! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu ääri mööda. Joon õlle, kõristan kannu, viskan vitsad vitsikusse, kannulauad kaasikusse. Sinna kasvis suuri saari, suuri saari, laia oksi. Igas oksas oravida, igas…
Joodiku kojukutse Äksi/Ta-Maarja KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA, kõrtsis kõik see nädala, kõrtsi jõin ma kõrvikese, alevisse hallikese, turule tulivereva. Istun kõrtsis laua taga, kaksi kannu mul käessa, kaksi kätta kannu külles, viisi sõrme vitsa peale. Kodust kutsujad järele:…
Joodik Äksi LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE, helkis helmine hobune, raksus raudine värava, lõksus looka kuldakeissi. Tere, tere kõrtsikene, tere, kõrtsi, kõrvekirja, kõrtsi räästas rätikirja, kõrtsi põrand põllekirja, mina ise hirvekirja! Vot, joon õlled, kõlistan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad…
Kõrtsis M-Magdaleena PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS, perenaene parsil, perse oli paljas, sulane nukas, kulp oli seljas. siga oli sulus, sukad jalas. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst:…
Kõrtsilaul M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu uued uksed, tere, saarised sagarad, pihlakased pingikesed! Enne mina siit ei kao, enne kui tua lahutan, selga võtan seinapalgid, ahju hammaste vahele. Oh sa vilets viinakene, rahaline riistukene, kurku läed sa kuuti lüies,…
Joodiku kodukutse M-Magdaleena Võitulaulmine KES TULEB VASTA LAALEMAIE, kes tuleb sõnu vahetama? Mis mina oolin ollessagi, kuulan kõrtsis käimassagi! Põle mul äia, põle mul ämma, põle mul ämma augutama, naista noorta noogutama. Ikke juun mina kõrtsissagi, laalan kõrtsi lavva piala,…
Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu kaubakene, tere, õllekannukene tere, viinaklaasikene! Viinakene, vintsukene, punakaela puntsukene, ehk sa mind küll maha tõukad, siiski mina üles tõõsen, sinust jälle kinni (h)akkan! Täna joome täied toobid, täna joome täied mõõdud,…
Õlu. Saar õllest Kursi KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA, kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda? Olga terve, olga terve õlle pruulel, olga terve, oiga terve õlle pruulel! Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda, mina mekkin,…
Joodiku laul Kursi UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA! Suu on viltu viina poole, jalad kõverad kõrtsi poole. Täna joun tädide peale, ommen viie venna peale. Täna joun täied toobid, ommen toobid upakille, õllekannud kallakille. Hõiska mats ja ma löön tralli, viiskümmend tralli…
Joodiku laul. Tee oli viltu Torma TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU, kõrtsinaene kõndis viltu, õlletoop oli uurakille, kaljatoop oli kallakille, viinaklaas oli vildakille, uluauk oli upakille. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu…
Humal Torma HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS, humal huikus ummikusse, käbi kärkis põõsaasse: „Tule tänna, noorimees! Võta mind sekil selgajani, vii mind kotissa koduje, pane parsile kuivama! Sealt ma tükin tünderisse, poen õllepoolikussa, veeren viina veerandisse, astun õlleankurisse. Võtan meestel meeled…
Humal Torma VIINA JUURES VIIDAN AEGA, õlle juures olen alles. Ma oles kohe kodu läinud, ma oles ammu ära läinud, lähaks ära, ei läbeda. Ma oleks tuas tudunud, omas majas maganudki, pannud pea padja peale, painutand palaka peale. Aga nüüd…
Ilus küla Kodavere OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA, Lahepera küla lapsekesi! – All õli jõgi, peäl õli mägi, keskeel kena külake. Seäl õlid näiud nägusad, mõned nii ime ilusad! Sinna kääsid salgu saksad, salgu saksad, puhme poosid, egal kuul kuninga…
Ilus küla Kodavere KELLE SIE KENA KÜLAKE, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija? Meie sie kena külake, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, meie aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Ilus küla. Imelik maja Kursi/Äksi KELLE SII KÜLA NÄVVESSE, kelle paika paistunessa? Kilingu küla nävvesse, Maaringu paika paistunessa. Teeme küla kui kiriku, õvve aia kui alevi, teeme küla köömenista, teeme valda vaarakista, purre ümmer porgandista, repi een rõikeesta, mull´ered kana…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Tõbine naine Kodavere VÕTSIN NAESE NUORUKESE, õrna õbeõiekese. Viisin ella heinamuale, kaunikese kuari peäle. Niitis kuari, niitis kaksi, akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, õlanukkest õhendamaie, kaelajatkust kaebamaie, jalaseärest soikumaie. „Oh mu meäsi meäleline, kuasa kaalaarmuline! Võta latrist laugi täku,…
Must naine M-Magdaleena VIIBUSIN MA VAIBUSIN, uinusin unemäella, kus neid neidisid jaeti. Muile anti mukid neiud, mukid neiud, kekid neiud, ma sain musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Muud läksid kekiga keriku. Ma võtsin seebi seina pealta, haartoki ahju pealta,…
Tõbine naine M-Magdaleena VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE, tunaeila teisepoole. Viisin hella heinamaale, kulla heinakaare peale. Vile oli heina vihtumaie, kena kaari keerimaie. Niitis heina – helkis metsa, võttis loogu – laksus metsa. Sain mina aasta elanud, kuu ehk kaksi teista…
Eide ja noore naise hooles M-Magdaleena OLIN MA ENNE EIDE KODU, kasvin kulla taade kodu, olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaenne, rõigas mere kaldaenne! Nüüd sain, nüüd sain, ellad velled, nüüd sain noore naese kohta:…
Endine elu M-Magdaleena OLIN, OLIN, HELLAD VELLED, oline enne eide kodu, kasvsin kulla taadi kodu. Olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaena, rõigas mere kaldaena. Nüid sain, nüid sain, hellad vellad, nüid sain noore naise kohta,…
Joodikul mehel. Joodiku hobune Kodavere ÕLES MA UNENA NÄHNUD, magadena mõtelenud et saan kurja kaasa kõhta, valju aga vaenu kõhta – tulle õles visand viinatoobid, katussele õllekannid, metsä mede karikad; suvi õles lipanud linata, talve tantsinud tanuta, suve õles suanud…
Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Joodikul mehel M-Magdaleena EMAKENE MEMMEKENE, kasvatasid tüterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängatasid, üles võtsid, hüpitasid, sülle võtsid, pead silitasid. Mõt’sid saada saksikule, ilma suure isandale. Tuli üks tubakanina, sai üks sarve koputaja, kõrtsiukse hulgutaja, kõrtsilingi liigutaja, kõrtsi kolkade magaja. Kus…
Kalamehe naine Kodavere MUUD MEHED MERELE LÄHVAD muud kuasad kala järele, mu meäsi issub koduna, puhub pudru vuaganaije. Mul enel mehessa merele minna, mul kuasas kala järele. Suan ma sadu ahvenida, tuhad riita reäbisida, siis mina suppi kiedemaie: perele mesine…
Kalamehe naine M-Magdaleena MUUD MEHED KÄIVAD MERELE, muud kaasad käivad kalale. Minu mees istub tuana, vahib pudru potikesta, kaitseb kapusta padada. Läksin ma ise kalale: võtsin nooda nuka pealta, sadasilma seina pealta, tõin kalad, sõin kalad, mehele lood lugesin. Uhtsin…
Kurjal mehel M-Magdaleena OH MINU TEKKID TREPPILISED, oh minu uduje palangad! Võinud kirstus kopitada, alla kaane hallitada, kui (et) sai sapardil magada, ribedale ringutada! Sapard võind sasina magada, ribe heinul ringutada. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873…
Viha. Ära löö naist Äksi KÜLA POISSI ELLA VELLE, kui tunned tusad tulema, meele oigida asuma, mine tühja ooneessa, rusju seina rusikida, kääri seina kämmelida. Mine omme vaatamaie: säält on seina jo sinine, säält on palgid plekilised. E 18321 (16)…
Kurjal mehel Äksi NEITSIKENE NOOREKENE, kui saad mehe meelelise, kaasa kaela-armulise – tee sa sukad sääri mööda, tee sa püksid perset mööda, kaltsud jala kanda mööda! Neitsikene noorekene, kui saad mehe meele murdu, kui saad kaasa kaela katku – tee…
Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita Ta-Maarja/Äksi OH SINA PETIS PEIUKENE, petsid meie neiukese: „Tule mulle, mul on külla, tule mulle, mul on palju! Tule minu külla hoidijaksi, tule vara vaatajaksi, tule sängi säädijaksi, padju pehmeks peksijaksi! Neli aita mul…
Hea ja kuri mees Ta-Maarja Ühes. Kurjal mehel „SÕTSIKENE, LINNUKENE, ühel piimal meid peeti, ühel võil võõrutedi, ühel kakkul kasvatedi. Läbi aija andsin kätta, läbi teivaste teretin, ühest tuast tõime tulda, ühest kaevust kandsim vetta. Ühel meid mehele viidi, tõine…
Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed…
Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas…
Endine elu. Hiljuke Kodavere Tütre laal. ITKEN ENNISSA ELUDA, kaunist kasupõlvekestä, ku õlin isa kodona, veärin velje põrmantulla. Isä ütel hiljakussa, emä enneaegesessä. Oot-oot, ätte, no-no nenne, las soab hiljake elämä, enneaegene asuma – siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.…
Endine elu Kodavere OH MINU ENNISTÄ ELUDA, kallist kasupõlvekestä – kohe viitsin, sinna veerin, kohe tahin, sinna tantsin. Mängin kui märäobene, tantsin kui see tallitäkku, tõiste sälgude seäna. Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124)…
Neiu kodu. Kuu viib sõna Torma OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, kasvasin kui kaunikene. Ei mind täidind eidel lüüa, ega vennal vemmeldada – taputilk oli taadi teivas, õel õlekõrrekene, vennal vihalehekene. Kuukene, päevakene, kulla tähe…
Kuni tütred kodus Torma Seni SENIP ON ISA ISANDA, senip on ema emanda, pojad pooled sakselased, senis kui tütterid kodussa. Senis on hilda istunessa, poistel pulma põrmandalle, naeste laulu laua peale. Ütlen uuest ümber jälle, varsi vana viisi peale: emakene,…
Kaasa kaugel Torma MAGAMA, MAGAMA, RAHVAS, õhtule, õhtule, igaüks oma omaga, õhtule, õhtule, iga nägusa kaenelassa, õhtule, õhtule. Kel’ pole kaasat, võtku kassi, õhtule, õhtule! Mul’ pole kaasat, võtan kassi, õhtule, õhtule – minu kaasa kaugeelle, õhtule, õhtule: viis…
Öösel üksi Kodavere Poissmehe laul MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN, muedu tunnid tuegerdaksin, tuleb aga lauba õhtukene, päris pääva luoja minek – kõik läävad õmaga magama: isa sie lääb õmaga, veli nuore nuorikuga. Miska lään mina vaene? Mina üksi huoneeie, üksi…
Öösel üksi Laiuse ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE, ÕHTALE, vend lähab noore noorikuga, õhtale, õhtale, kellega lähen mina vaene, õhtale, õhtale? Lähen nuttes nurga poole, õhtale, õhtale, tükin tühja sängi poole, õhtale, õhtale. Pööran külge – leian külma, õhtale, õhtale,…
Öösel üksi Laiuse OH SEDA ASJA HALEDA, oh seda elu igava, mis on vaesel leskenaesel ilma meheta elada! Muud ajad muidu elaksin, muidu tunnid tukerdaksin: tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikukene – isa läeb oma naisega, vend läeb noore noorikuga,…
Võta vahelt vaene Laiuse PIDIN AGA PIDIN AGA, HELLAD VENNAD, pidin aga Piipeje minema, sain aga Salla vainiulle, Kodi küla koppelije. Seal olid neiud rinnassagi: ees oli eide helmekaela, taga taadi taadrikaela, vahepeal olid vaesed lapsed. Hellakene, vennakene, kui läed…
Hoiatus pika naise eest Laiuse ELLAKE JA VENNAKENE, kui lähed naista võttemaie, ära sina võta pikka naista: pikk läheb pingile magama, seadab seared seina peale, kedraluud kerisse peale, labajalad laua peale. Võta lühike lupsakas: lühikene lüpsab lehmad, saadab karjad kaugeella,…
Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,…
Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)…
Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:…
Palju tütreid. Tütred vette Torma EMA EHTIS TÜTERIDA, isa ehtis poegasida, mõtles mõisa ju mineva, teo päivi ju tegema. Poega kõndis kosjateeda, ajas neiu asjusida, käis neiu käikusida. Tuli kosjasta koduje, visas vöö varna peale, kaabu laia laua peale, kindad…
Arg kosilane Kodavere KUU TÕUS’ KUME JÕESTA, päev Pärnu lätteesta, agu Narva allikusta. Valati mina valati, kust see tõusis meie velle? Viru piigade seasta, (H)arju Anne kaendelasta, rühke Reeda rüpe seesta. Veli tuli kukesse koduje, poolest ööst esä majasse. Visas…
Arg kosilane Kodavere LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. Johtusin nelja näiu peäle, kogemata kõlme peäle. Es õle püssi püüda neidu, es õle võrku võtta neidu. Läksin kodu itketenna. Vasta tuli eite, vasta taate, vasta…
Hoiatus laisa naise eest Kodavere VELI ELLA VELJEKENE, ehk suab sulle siegi naene, vahest sulle siegi vaemu, kes ei tunne toemesida, mõesta lõeme lõngasida. – Käib ta külan. kerad käena, kangas pletitud pihuna, õtsib toeme tundijida, murratuse mõestijida. „Tule, talu,…
Kaevul kosija Kodavere VELI, HELLA VELJEKENE, kui lääd naista võtemaie, pane selga siidisärki, siidisärki, kulda kuube. Kui lääd läbi äia õvve, äia õvve, ämma õvve, tereta sa teome´ viisil: „Tere äiapapakene, tere, ämmamammakene! Kas one näädu teil koduna?“ Panin selga…
Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest Kodavere VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske, kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske, võta õde õlma alla, kaske, kaske, õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske, õde laidab laisad neiud, kaske, kaske. Tuemal tutsakud juuksed, kaske,…
Peetud neiud Kodavere EMÄKENE MEMMEKENE, võinud olla võttemata, minu küll (h)obo sõitemata, minu küll raha raiskamata, eks minu must võind muidu jooksta, kimmel ruun kivä vedädä, paat võind paasi kangutada, enäm kui neida neidusida, mis on pooleli pietud, läbi käte…
Miks mulle ei tulnud? Ta-Maarja MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU, tuna mullu mulle ei jäänu? Ma oleks ammu aidad tennu, aidad tennu animunast, katust pannu kanamunast, rääbiseda räästaasta. Viis: Liisa Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, Raadi…
Tule mulle! Ta-Maarja MARIKENE MURUMADAL, angerpiiga peenike, miks sa mullu mul ei tulnu, mul ei tulnu, mo ei olnu, kui käisid käsud järele – viied viinad, kuued kosjad, seitsmed said veel sõnumi, kaheksa kaugelt kuulajad? Oleks sa mullu mulle tullu,…
Kosjahobu söötmine. Palju tütreid. Tütred vette Kursi EMA AGA EHTIS POEGASIDA, isa aga ehtis tütterida, mõtles mõisada minema, tiupäivida tegema. Poeg võttis oielda hobusta, ravitseda ratsukesta ilma isa tiadematta, ilma ema tiadematta. Punne söötis, punne jootis, punne tema söötis punteelle,…
Kosjahobu söötmine. Kaevul kosija Kursi OH TEIE HULLUD NOORED MEHED! Näevad neidu kasvavada, sinisääri sirguvada, tinapihta paisuvada: võtvad hoielda hobusid, võtvad sööta sälgusida, ilma taadi teademata, ilma eide teademata, vanemate vaatamata – varjult sööta, varjult joota, varjult vetta vidada, akanesta…
Pulmad metsas. Neiude pilge Kursi NEIUKESED, NOOREKESED, kes teid keiki viinul viib, viinul viib ja saajul saadab – mõni saab metsasta mehele, puu aga otsast poistele, kannu otsast kaasadele. Sööt on laia söömalauda, peenar pikka istepinki, puud on pikad pulmalised,…
Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele M-Magdaleena LÄKSIN METSA MARSSIMAIE, padrikusse patsimaie, pühapäeva hommikula, argipäeva aegadela. Leidsin salga saarepuida, teise salga tomingida, kolmanda ju kuslapida, neljas noori neidusida. Oleks minul võrku, võtaks neidu, oleks minul püssi, püiaks neidu! Neidu kuulis,…
Hoiatus joodiku eest Kodavere TÜTARLAPSED LINNUKESED, hoidke te pead silidad, mehed vaatvad metsa varjust, poosid suurte puije varjust: õleks püssi, püüaksime, õleks võrku, võttaksime. Ei õle näiju püssil püida, püssil püida, võrgul võtta, näiju saajul suadenessa, näiju viinul viedanessa. Tütarlapsed…
Hoiatus joodiku eest M-Magdaleena ILUS ON PEIGU EEMALTA, kaunis peigu kaugeelta, mukk on peigu muide seassa. Kes teab peiu kombeida? Ehk joob kõrtsis kõrvikese, alevis joob hallikese, turul tulipunase? Ehk joob laugi laadateele, vesihalli veskiteele, kimmeli kirikuteele? Kui tuleb kõrtsista…
Mõni juhtub joodikule M-Magdaleena Mõni saab joodikule mehele TÜTÄRLAPSED LINNUKESED, kas te tääde, kos te suate? Mõni justub joatikulle, mõni kõrtsi käimärille, tuleb soosta sompajalga, räpäsikus rähmäsilmä, paiusikus paikapüksi. Oh sa joodik, joomakoera, tööle laiska lakekoera, õela õue õllekoera! Miks…
Ei lähe joodikule M-Magdaleena EI MA LÄHE JOODIKULE, joodikul pole rahasid, kõrtsis käijäl kopikid. Miis (1) läeb kõrtsi, ma läen kõrva, miis juub (2) (h)ärja, ma (h)obese, miis juub kuvve, ma kasuka. Kui tuleb joobenud kodoje, viskab sukad sõnnikule, tallukad…
Hoiatus joodiku ees. Joodiku hobune M-Magdaleena TÜTARLAPSED LINNUKESED, kabujetsid kaunikesed! Kas te teate, kohe te’ saate? Mõni juhtub joomarile, mõni kõrtsi käimarile. Kus on joodiku hobene, lakekoera lauku ruuna? Seisab kõrtsi seina küljes, vahib kõrtsi varna küljes: silmad söövad, suu…
Mõni juhtub joodikule Kursi MÕNI SAAB HALVALE MEHELE, kõrtsiskäijal köögärdille, kõrtsilingi liigutajal, kõrtsiukse uinutajal, kõrtsi kõlgaste magajal – seitsmed valjad vahetanud, kuued kindad kaotanud, seitsmed sukad suitsu jätnud. Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi…
Hoiatus joodiku eest Torma Ära mine joodikule TÜTÄRLAPSED LINNOKESED, ärä juukska juadikule, peäd ära pistko joaretsele, kes tuleb juavenud külasta, õel tuleb õllevuadistä! Viskab ta sukad sõnnikule, tallukad taga värate, kingad keski põrmandule. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519,…
Kosilased kodus. Müüdud neiu Kodavere MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE, ai trai, trallalla tuli minu kodu kutsumaie, ai trai, trallalla, välja õtsast õikamaie, ai trai, trallalla: „Tule kodu, mu sõsare, ai trai, trallalla! Sul one kodus kõlmed kõsjad, ai trai, trallalla,…
Kehvad kosilased Kodavere OH, TE MEHED JU ÕLETÄ, kaske, kaske, mõtletä minna kosjule, kaske, kaske, teil one kodo kõlmi kuube, kaske, kaske, tõene pualeli pidetud, kaske, kaske, kõlmas karva viäreline, kaske, kaske! Oh, te mehed ju õletä, kaske, kaske, teil…
Kosilased kodus. Kolm kosilast Ta-Maarja MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE, sõrmepikku sõsarake, tullid mu kodu kutsumaie, üle õue õikamaie: „Tule kodu, me õeke, sull om kodu kosilased!“ Mina kuulin, vasta kostsin: „Kost nad tullid, mu õeke, kost nad tullid, mu vennake?“…
Tore neiu. Tore sõit Ta-Maarja NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE, päevad vahin vahterile, poisid alla vahtimaie, kübarale, kindaele: „Tule maha, marjakene, söödile sinepikene!“ Marja mõistis, kostis vastu: „Ei ole aega marjal minna, ma lään linna leeri peale, taga linna tandsu peale!…
Neiu ootab kosilast Ta-Maarja TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA, rühi, päivä, rutta, päivä! Jubap oodab ostet neiu, kaeb kaubeldud minijas. Oodab oma ostijada, kaeb kauba tegijada. Jubap oodab usse suuna, kaeb kammerde lävela. Oodab päivä ostejada, teise kauba tegijada: kas susi…
Metsast mehele. Joodik mees Kursi KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA, üheksa üle tänava – need kõik tahtvad viinul viia, viinul viia, saajul saata, õllekannula õlleta. Kes neid kõiki viinul viib, viinul viib, saajul saadab, õllekannula õlletab – mõni saab metsassa mehele, puude…
Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –…
Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,…
Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured…
Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad…
Kosilased tulevad Laiuse EMAKENE, MEMMEKENE, pane vaht värava peale, teine teise nurga peale, kolmas jõe kolga peale – ma lähen jõelta vetta tooma isa kirvesta ihuda, venna verstu haljastada: isa kirves heitis killu, venna verstu roosteteles. Kuulsin siis kuljuste kõlina,…
Nekrutiks võtmine Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS, mind põlgsid mõisavanemad, kõik kubjad, kiltrid aidamed – need olid mo pääle vihased. Mind pandi liisku võtlema, see liisk kaldus minu pial, mind veedi linna soldanist. siis päike paistis eledast, minu pruut…
Poisi ja neiu matus Torma KUI SEE POISSI ÄRA SUREB, kuhu teda maetakse? Kuuramaale kuusikusse, Harjumaale haavikusse. Kelleg’ poissi maha viidi? Vana sitavankeriga: viis oli hiiri tal eessa, kuus oli konna kutserissa, kõik olid sandid saatemassa, hillrakesed ilu tegemas. Kes…
Kolm hälli. Neiu matus Kodavere EMAKENE NENNEKENE, kolmen hällin mu hällitelid, neljan nõtken nõkutenid: kuusine one kõda nõtke, sarapuune suana nõtke, õõnapuune õvve nõtke. Mis (õli) nõtke ligi lageda, seda Leeni liigutelli, mis õli keski põrmanduda, seda hoidsid karja lapsed,…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUHU POISID MATETAKSE? Suurde soohu rampaalla. Mis sääl alla pantakse? Pakkud alla, pakkud pääle, pakkud varvaste vahele, pakkud sõrme otsadelle. Miss sääl kasvab haua pääl? Koerkupud, kobrolehed, üleannetud ohakad! Kus neid neiud matetakse? Kirik’aeda, kabelille.…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUI POOSID ÄRA SUREVAD, kohe poosid matetasse? Suosse mädamuasse, kueva kuuse juure alla, saksa mua sarapuu alla, laenema lepa alla. Kessi itkeb suu peäla? Susi itkeb suu peäla, karu aada kaldaanna, rebane ree jälila. Mis…
Oma ja võõra küla poisid Kodavere ELISTVERE POISID, INETUD POISID, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo küll alla (h)allitanud, ise küll selgä seenitänud, kübär on pähä päevätänud, vöö küll vööle vihmatanud! Kaivere poisid, ilusad poisid, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo alla kui see…
Poiste pilge Kodavere Uhke poiste pilkus OH TEIE POISID, TÜHJA UUD (1), tühja uud ja näljä kõrgid! Mis te tühja kiitelete, üle-küll-liia (h)oopelete – teil on rikkus rinnanagi, raharikkus rätikuna, uhkus uvve kuvve piäl, täi teie vammusse vahela, kirbu körtsu…
Meie ja teise poisid Kodavere MEIE VALLA NUORED MEHED, lähvad juanipäev keriku, hobu alla kui see ahju, ise seljas kui see saksa, kübar peäna kui keriku, lint one peäla kui see linna, ei õssa huarale õluta, ega litsele lihada. Allatskivil…
Soome sild. Tore noormees Kodavere KAE, KUN SÕEDAB NUORI MIESI, sõedab Suome silda müüdä, Suome silda nõtkatelle, aluspalki paagatelle; Suome näädised vahivad alta kuu ja piältä päävä, õbedase õvve alta ja läbi raadisse värävä! Viisi ja teksti kirjutas üles S.…
Tore noormees Kursi/Äksi OLGE UHKED, MEIE MEHED, olge uhked, käige kõrgid: olge uhked, ostke mustad, käige kõrgid, ostke kõrvid, ostke Hollandi hobesed, ostke loogad, lukud pääle, kenad loogad, kellad pääle! Kui lähate läbi külade, helgib mees, mehe hobene, lõksub looka,…
Tore mees. Oleks Kursi/Äksi ALT ME SÕIDIM AINU LINNA, mööda Mündi mõisijasta, säält me keiseri kiriku. Kissi nägi, sii nimeti: „Näe, kust sõidab uhke meesi, uhke meesi, uhke hobene: hobu tal alla kui sie osja, mees sääl pääle kui sie…
Neiuhulk laiali M-Magdaleena/Äksi EKS MEID ENNE OLNUD ULKA, olnud ulka, olnud ulka, käinud karja. Oli kui hobuste ulka, käis kui küla, käis kui küla karja ulka. Kus on nüüd jäänud meie ulka, kadunudki, kadunud kanaste karja? Oln’d meid viinud vihma…
Ilus juus Kursi/Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, annid päeva piada pesta, teese päeva pärga pesta, kuu juusta kuivatada. Panin kuuske kuivemaie, kase latva kahkumaie. Mööda käisid mehed noored, kaudu käisid poisid kõrgid, ütlivad sirgeva sinepi, ütlid kasvava kanepi, ütlid päeva paistemaie. Oh…
Ehtedes neiu M-Magdaleena/Äksi Kaasitamised NEITSIKENE NOORUKENE, kaasike, läbi läksin kaasikmetsa, kaasike. Mõelsin kaasiku kahama, kaasike – isi kahan kardadesta, kaasike. Läksin läbi lepikmetsa, kaasike, mõelsin lepiku libama, kaasike – isi liban lintidesta, kaasike. Läbi läksin kuusikmetsa, kaasike, mõelsin kuusiku kuhama,…
Karskuse õpetus Kodavere Karskuse õpetus neidudele TÜTARLAPSED LINNUKESED, küla tüttered sõsared, sõsaru(ke)sed linnukesed! Kui te käide tiäda müöda, tiäda müöda, muada müöda, hoidke piikerid pihuna, käsiuamerida kähena – kui tuleb vasta poeste hulka, poeste hulka, kelmi kimpu, kui tuleb poessi…
Karske neiu Torma TÜTARLAPSED LINNUKESED, margakaelad kaunikesed, kui te’ käite teeda mööda, kui tuleb vasta meeste hulka, meeste hulka, poiste parve, pidage piitsa peossa, kandke kaigas kaindelasse. Mine läbi meeste hulgast, poe läbi poiste parvest. Kui tuleb poissi puutumaie, naisemees…
Neiu jume. Tuul puhub Torma MI’ NÜÜD PUHUB TUULEKENE, või nüüd lõõtsub lõhnakene? Puhud sa näiu punada, juud sa näiu jumeda, võtad verda palgeesta, juud jume huulilt punasilt. Näiul o’ pisut punada, pisut puna, väidu verda, pisut puna tal põsina,…
Põrm põllele Laiuse/Ta-Maarja LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE, tamme latva laulemaie. Küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi: lõiva kurni koppelilla, vali-kaegast vanijul. Lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidirätti pääle. Lätsin kodu iketenna, iketenna, nuttedenna. Ema mõistis…
Miks poisse põlgate Laiuse NEITSIKESED NOORUKESED, mis te endid arva’ate, et te poissa põlgaate? Tukkudes te teete tööda, laiseldes lõnga lasete: viis aga vilku vaksa peale, tuhat tompu tolli peale, sada sõlme süllalegi. Kui te kangasta kujute, suga siis nutab…
Riia rikkumine Kursi SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA, paras parve tütterida. Tulgu teilta teine rinda, kubijalta kolmas rinda, vainialta valdakonda, saksulta sada tuhanda! Lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole – lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna taotamaie, Võndu kinni võttemaie, Põltsamaad põletamaie!…
Uhke neiu M-Magdaleena ET ON MEHI MIS ON MEILE, kaasike, kaanike, poissa meie poole peale, kaasike, kaanike. Kübar peas neil kõrkidella, kaasike, kaanike, ehk kus küla köömenilla, kaasike, kaanike, küla õue õunadella, kaasike, kaanike, küla tänav tangudella, kaasike, kaanike. Siis…
Pole tuimade soost M-Magdaleena MA POLE TUIMADE TUASTA, ega seinade seasta: ma olen trummali tuasta, pillipuhuja peresta. Pilli lõid minu pidajad, kannelt (lõid) minu kasvatajad, erelit lõid hellad velled, suu-küll-pilli suisutajad. Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk,…
Ilus juus M-Magdaleena OMA MEMM ON MEMMEKENE, andis päeva piada pesta, kuu juuksid kuivatada. Pessin piada allikalla, jõe jookseva veella, mere keeru keske’ella. Panin mina kuuske kuivamaie, kadakasse kahkumaie. Mööda läksid Mündi saksad, kaugelt need Kalevi saksad. Küsiteles, mõistateles: „Kas…
Iluaeg M-Magdaleena ILUGEME, KUI ME VÕIME, kärageme, kui me käime, noored noorella ealla, parajailla põlvedella! Ma ise ilu tegija, alles rõõmu algajagi. Ilu kannan kaasassani, rõõmu räti nurgassani, nalja räti narmassani. Koju jäivad meeled kurvad, ahju ette naised kurjad, tuimad…
Vaeslapse laul Torma OH SEDA ENDISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, veerin venna kamberissa. Kasvin kui kana kesalla, veerin kui muna murulla, kasvin kui kanepikiudu, linakiudu lemmendasin. Oi, oi, oi, oi, orja päävad, vaeselapse vaeva päävad ! Võttab…
Ema haual M-Magdaleena/Äksi MEIE KAKSI VAESTALASTA, nutame ema haua pääl, laseme rinnul risti pääl, küli risti küll´e pääl, servi risti serva pääl. Ema haual me pallema: „Tõusu üles, ennekene, tõusu üles hauastagi, tõusu mul armu andijassa, päevas pää silitsejassa, üüsi…
Vara vaeslapseks. Hiljuke Kursi/Äksi SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE, nähku näljapäeva kätte – võttis isa, võttis ema, jättis mind vara vaeseks lapseks, ilma helmita elama, kaelakonnata kasuma. Las ma elan, ostan helmed, las ma kasvan, katan kaela! Elades saan helmekorra, kasudes…
Ema haual, Vara vaeslapseks. Kodavere EMÄKENE, NENNEKENE, jätt mu vara vaeseesta, enneaegu armetusta, jätt mu muale marja suurust, kesäle kiviku suurust, kivi piäle kedrä suurust. Ma lähen ema haua peale. „Emäkene, nennekene, tule luegen lunda müüdä, tule a´nen alta vetta,…
Ema haual Kodavere MEMME VIIDI TIIDÄ MÜÜDÄ, armud läksid aeda müüdä; memme (h)auda kandaneksi, armud alla langeneksi; las (h)üüdä keriku kellä, pika paua (h)aua kellä. Läksin memme haua piale. „Tõuse ikke ja tõota, tõuse mu piäd silimä, laia lakka lahutama!“…
Vara vaeslapseks Kodavere ÄRA SURI MU ISAKE, lee-lee, ära suri mu emake, lee-lee, jättis mind vara vaeseks lapseks, lee-lee. Andis härjad härra kätte, lee-lee, lehmad lellu naeste kätte, lee-lee, hobused onude kätte, lee-lee, lambad laesa naese kätte, lee-lee, kanad koka…