Leinamäng Sangaste x Lõbu mäng. JOBA SU SUURI SUGU SURENU, koole, kurva mõrsija, joba sinu velle koolu, koole, kurva mõrsija, joba su sõsar surenu, koole, kurva mõrsija, joba su esä koolu, koole, kurva mõrsija, joba sinu emä koolu, koole,Continue Reading
Leinamäng Sangaste x KOOLE, KOOLE, MÕRSIJA, koole, kurba mõrsija, joba su esä kuoli, koole, koole, mõrsija, koole, kurba mõrsija, joba su emä kuoli1 koole, koole, mõrsija, koole, kurba mõrsija, peig sull kuoli peräkõrd! Rõõmu, rõõmu, mõrsija, rõõmu, kurba mõrsija,Continue Reading
Leinamäng Puhja x Kui mondi pühapääval rügade alla mängu tegime, sis üits läits sisse ja k’äst kinni ning nakati laulma. /Kogu laulu ajal vajub iga salmiga allapoole./ Kui üteldi – su peigugi koolu – satte kummali maha. KOOLE, KURVA,Continue Reading
Oldermanni mäng Sangaste x Pruudi ehtimise mäng Ringimäng Tallistepühäl HEIDÄTÄLLI AMET, pilderi kävvä, vilderi käimä, köidatälli vööd, pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut, heidätälli ü’ndrik, pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut; pane tälle põlle, pilderi kävvä, vilderiContinue Reading
Oldermanni mäng Sangaste x OLLDRE-MAANI, VILLDRE-KÄÜVÄ, joba tule pruut, viska lihti, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, mõse, mõse suud, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, aja, aja hamet, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, kõriste kaala, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, sui,Continue Reading
Oldermanni mäng Puhja x Oldermanni tegemine. Tõse olliva tsõõrin ümbre ja laulseva. Üits ol’li kesken ja pandse ennäst selle järgi rõivile, nigu laulun üteldi: AETAVA AME, AETAVA AME, Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut, mähi vööda, mähi vööda, Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,Continue Reading
Sõrmemähkimise mäng Puhja x Karjalaste laul KELLE NI KES´VÄ VEREVÄ? Piis-pilli ruus-marja, viiru vitsa ainamaa! Jas´ka Jaani kes´vä verevä. Piis-pilli ruus-marja, viiru vitsa ainamaa! Kes läits kes´vi põimemaie? Piis-pilli ruus-marja, viiru vitsa ainamaa! Anu läits kes´vi põimemaie. Piis-pilli ruus-marja,Continue Reading
Ringmängulaul Rõngu x MINU VELI VIRVIPUU, virvipuu ja värvipuu, üle mõtsa mõõdupuu, üle palu pikem puu, üle valla viksem mees, üle küla kenam pois! Oijatan sind, ella velle, annan nõu sull, oma veli, ära sina linnast naista võta, kaasad omalContinue Reading
Leigarimäng Rõngu x Leikeri. Kosja- ehk Jõululaul Aegamööda: LEIKERI MEILE TULEVA, kaske, kanike, meile kõhnale talule, kaske, kanike, mes ma anna leikerile, kaske, kanike, ei ole kulda, ei hõbedat, kaske, kanike. kuni olli tee kullast, kaske, kanike, õelContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „TERE ÄIA, TERE ÄMMA, anna patta kiissu keeta, ahunite avvutada!” „Kos sa tu paa pannit, mis ma sulle eila anni?” „Paa panni riidale, saks sõitse saaniga, maamees maaniga, poiss puu reega, kiltre kireva kassiga – pess paaContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „ARMAS ÄMM, ANNA PATA meile kiiski kiitä, ahunide avvutada – meil tuļ võõra Võnnusta, taade õimu Tarvastusta. Meil om muna keetmata, aniliha audemata, partsi liha paistemata, erne ellistamata. ange meile pataa!” “Kos sa tu paa pannid, misContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „KII PADA, KILE PADA, kii pada, helle pada, kii paljla palu päällä, kii lake laane päällä, ilma puide, tõrrvassiida, ilma üdsite, tulete!” „Tere ämm, jakka-leeme! Anna mulle patta, mul om võõra Virusta, esä hõimu Helmeesta, taade hõimuContinue Reading
Pajamäng Rõngu x Paa-laul (mängulaul) Esimene mängija (agamööda ja aletast laulda): „LAINA PATTA, LANGUKÕNE, mulle kiisu kiitä, ahunide havvutada, kuiva kala kupata – võõra Võrust tuleva, onupojad Otepääst, lelläpoja Läänemaalta, oma velle Villandist, tädipoja Tartumaalta, tsõtsepoja Poolamaalta!” Teine vastab (pahandavaltContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „ARMAS ÄMMÄ, ANNA PATTA meile kiissu kiitä, ahunida havvutada – meile võera tuleva, emä hõimu Helmeesta, katsi tsõtsi Kambijast, velle hõimu Villändist, taadi hõimu Tarvastust!” „Kos sa pannit tuu paa, mis ma sulle eilä anni, eilä anni,Continue Reading
Pajamäng Sangaste x Minijas ja ämm „ANNA PADA, ÄIAKENE, kiike, kaake, anna pada, ämmakene, kiike, kaake, anna pada kiiske kėėta, kiike, kaake, ahvenide avvuteda, kiike, kaake!” „Kohes sa selle paa pannid, kiike, kaake, mis ma sulle heila anni,Continue Reading
Naerimäng Võnnu x Naeripõldu kaitstud vargade eest sedaviisi: külvamise aegu pidanud kolm korda ümber põllu kõndima, ise sõnuma: POMP, POMP, PORILOMP, teen aeda tammest tehtu, nii et varas vargile ei saa, tsea poisid sisse ei päse, karjalapsed kanda ei saa,Continue Reading
Sangaste RÕIKA KAKKAMINE Üks mängijaist istub maha, teine talle sülle ja jalad harki. (Esimene mängija on nagu naeri vars, teine on naeris). Kolmas, seisja, kaebab (kaevab), kogu mängjaskond lauldes: Kaiba, kaiba, tsongi, tsongi, riitu, raatu. tsongi süaste sõõduste, riitu raatu,Continue Reading
Mõrsja ehtimine (?) Rõngu x EHI MÕRSJA, EHI MÕRSJA, tsõõri sõlge, veeri sõrmus, vildi jeeva mõrsja proom, ehi ruttu, ehi ruttu, tsõõri sõlge, veeri sõrmus, vildi jeeva mõrsja proom, mõse suu ja sui pää, tsõõri sõlge, veeri sõrmus, vildi jeevaContinue Reading
Linnamäng Sangaste x LIINA LÄTT MINU ILU, liina lätt minu õnni, liina lätt minu armas armukõ. Mes liina minu ilu, mes liina minu õnni mes liina minu armas armukõ? Rätti tuuma minu ilu, rätti tuuma minu õnni, rätti tuuma minuContinue Reading
Linnamäng Sangaste x LIINA LÄTS´ MINU ILU, liina läts´ minu õn(n)i, liina läts´ mino armas armuken. Mis sinna, minu ilu, mis sinna, minu õnni, mis sinna, minu armas armuke? Pruudi perrä minu ilu, pruudi perrä minu õn(n)i, pruudi perrä minuContinue Reading
Linnamäng Sangaste x LIINA LÄITS MINU ILU, liina läits minu õnni, liina läits minu armas armukene. Mis sinna, minu ilu, mis sinna, minu õnni, mis sinna, minu armas armukene? Rätti tuuma, minu ilu, rätti tuuma, minu õnni, rätti tuuma, minuContinue Reading
Linnamäng Sangaste x EMÄ, EMÄ ARMAS, MINA LÄHÄ LIINNA, ma lähä sulle rätti tuuma. Emä, emä armas, mina lähä liina, ma lähä sulle mütsü tuuma. (jne) Emä, emä armas, mina lähä liina, ma lähä sulle miista tuuma. Ring käib, jaContinue Reading
Linnamäng Sangaste x MINA LÄÄ LIINA. Emmeruu, kummeruu, vaas-vaas vandu, setepuri tansu. Mes sa liina ot’sma lääd? Emmeruu, kummeruu, vaas-vaas vandu, setepuri tansu. Lähä sulle rätti tuuma. Emmeruu, kummeruu, vaas-vaas vandu, setepuri tansu. Mul es’ki rätt pään, Emmeruu, kummeruu,Continue Reading
Linnamäng Sangaste x LIIGU, LIIGU, elleruu, linaskõne, elleruu, liigu liina, elleruu, peräkõne, elleruu, sep aljl liina, elleruu, listas tettu, elleruu, perä pantu, elleruu, pakalista, elleruu. Siijä murdu, elleruu, Mustu sarve, elleruu, siijä lahku, elleruu, Saugi sarve, elleruu, katski kisku,Continue Reading
Linnamäng Sangaste x Jõulu ajal lauldud LIIGU, LIIGU, elleroo, liinakõne, elleroo, karga liina, elleroo, kandsukõne, elleroo, see siin tettu, elleroo, liistest, elleroo, otsa orja, elleroo, killingist, elleroo, perä pantu, elleroo, paketist, elleroo. Tulke sisse, elleroo, nooremehe, elleroo, ostemaije,Continue Reading
Linnamäng Sangaste/Võnnu x SEPELINE, elleroo, lasstu tettä, elleroo, pepra pantu, elleroo, peenelesta, elleroo. Otse orrja, elleroo, kilingieta, elleroo, sinnä murrdu, elleroo, musta sarrve, elleroo, sinnä painu, elleroo, paadi sarrve, elleroo, lahki läitse, elleroo, laugi sarrve, elleroo. Liigu liigu,Continue Reading
Väravamäng Sangaste x MIS TIE’ SANDI’ SIINÄ SAISAT, juuli, kuldse värija? Mie’ saisa väreida, juuli, kuldse värija. Tie värre’ katski, juuli, kuldse värija. Küll mi esi parandame, juuli, kuldse värija. Mingas tie’ parandate, juuli, kuldse värija? Sii³ge, kullaga, juuli, kuldseContinue Reading
Väravamäng Sangaste x Tallistepüha laul. Jõulu mängulaul. MIS TE SANDI SAISATE, juuli kuldse väraja? Mi saisame värain, juuli, kuldse väraja. Ti värre katski, juuli, kuldse väraja. Küll mi esi parandame, juuli, kuldse väraja. Minkas teie parandate, juuli, kuldse väraja?Continue Reading
Väravamäng Sangaste x MIS TI SANDI SAISATELE, juuli, kuldse väraja? Mi saisame värain, juuli, kuldse väraja. Ti värre katski, juuli, kuldse väraja. Küll mi esi parandame, juuli, kuldse väraja. Millege ti parandõti, juuli, kuldse väraja? Sii’ge, kullage, juuli, kuldse väraja,Continue Reading
Latse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrme pääle perämäneContinue Reading
Lambamäng Sangaste x MINA OIA MEMME UTU, mina kaidsa memme kar´ja. Es ole hunti kuultaki, näljäst hunti nätäki Esi eidäsi ma magama, panni pää paiu pääle, kõrva kõo juurõ pääle: Tulli susi karja manu – veie minu memme ude, kantseContinue Reading
Lambamäng Sangaste x MINA TUKU TUKU TUNNI, õlle, õlle, tule susi karja, õlle, õlle, veie mõtsa minija lamba, õlle, õlle. Mina oia memme ud’u, õlle, õlle, mina kaitse memme karja, õlle, õlle, memm tek’ mullõ musta kuvve, õlle, õlle, sineContinue Reading
Lambamäng Sangaste x Mängulaul. MINA HOIA MEMME UTET, mina kaidsa memme karja. Memm tekk mulle musta kuvve, üdsimusta underi, kassikäpast kaskakese, tsiasõrast tsõbakese. Es ole unti kuuldagi, naljast sutt nättägi. Tule, susi, süü lammast, vii metsa memme ute! Krants, kaeContinue Reading
Lambamäng Sangaste x (lauldakse passiviskamise juures tavaliselt). MINA OIJA MEMME UDE (utte), kaitsa memme karjakõsõ, memm tek’k mulle musta kuuba, üdsimusta ünderigu: tsia sõõrust, lamba jalust; kassikäpätse kasuga. Eitsi esi ma magame, panni pää paiju pääle, kõrva kõo juure pääle.Continue Reading
Lambamäng Kambja x Ka’rjus käip ümbre karja, pidä keppi katõ käega kinni ja lüüöp timä otsaga egä sammu pääl arvata kaits kõrd maad vasta, vah’t sääl man esi maha ja laul sedä laulu (õigõ virgastõ): TUKU, TUKU TU’NNI, vala, valaContinue Reading
Lambamäng Puhja/Rannu x Karjustõ mäng. Kari. Karjus. Susi. Peni (kõik lastõst). TII, TII, AIDA, teritä, teritä saivast, tinatsista teebelista, raudsista roovikista, et ei saa varas varastada, ei ka kanda karjalatsa. Tuku tunni-tanni, pane Mari makale, Liisu ketrab siidi, Ann ajabContinue Reading
Vastlalaul Kambja/Puhja x Lina loitsimine Liha-eite ommuku viidi sõnnikut aia pääle ja tütriku kogusiva kokku ja lasksiva liugu ja esi laulsiva: Liuge, lauge! VISTELIKKU, VASTELIKKU, liuge, lauge, linad liugu laskijale, liuge, lauge, tudred toa istujale, liuge, lauge! Kosujale kolkaluste, liuge,Continue Reading
Sangastest on kadri- ja mardilaulude viise rohkem üles kirjutatud kui tekste. Kasutamata viisid leiab huvi korral siit. 1. RKM II 225, 593 (1) < Sangaste khk, Tagula k – H. Tampere < Marie Gross (79 a), 1967 x 2. RKMContinue Reading
MARDI- JA KADRIPÄEVA ÕHTUL käisid sandid kerjates talust tallu. Tallu minnes lauldi sissepalumise laulu. Kui uks avati, läks päämart (või pääkadri) kõige ees sisse ja laulis kotist kesvi võttes ja põrandale visates: „Viska sisse vilja õnne” jne. Sees tehti ringContinue Reading
Mardisantide laul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui eiContinue Reading
Mardilaul Sangaste Mardipäeva õhtul käidud talust talusse, midagi norimas ja tõotatud siis vilja- ja seaõnne. Lauldes öeldud: LASKE MÄRDID LÄMMEESSE, märti märdi küüdsed külmetavad, märti, märdi varbad valutavad, märti, märdi sõrmed sinetavad, märti! Märt viskab sisse villaõnne (viljaõnne) , märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TERE IHTUST, TERE AHTUST, märti, tere moorile, tere vaarile, märti! Laske Märti lämme’ele, märti, Märdi küüdse kül’mänüve, märti, Märdi varba valvunuve, märti. Märdi omma kavvest tullu, märti, üle suu, läbi lik’e, märti, läbi pik’ä pilliruu, märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TALUTÜTÄR NEITSUKÕNE, märti, tule (tuke) üles tooli pääle, märti saista saali veere pääle, märti, puhka tulda kuku suusta, märti, lõõtsu lõhna, õpe-lõuga, märti! Kui ei ole pirdu parsila, märti, sis aara akku ahusta, märti! Mine allaContinue Reading
Mardisantide laul Sangaste x PEREMEES, PEREMEHEKE, märti, perenaine, naiseke, märti, laskega Märti lämmäessä, märti! Märt om tullu kaugeeltä, märti, läbi soo, läbi ligedä, märti, läbi pikkä pillirooge, märti. Peremees, peremeheke, märti, perenaine, naiseke, märti, laske iks Märti lämäessä, märti! MärtContinue Reading
Suvi Otepää SUVI TÕIE SUKAPAARI, kägu tõie käingäpaari, lõo tõie lõigehelme, sisask tõie siidisukka. H III 26, 235 (14) < Otepää khk, Palupera v – J. Silde, 1895.
Kiigelaul. Oma ja võõrasema Sangaste/Otepää SIIN MINA Õ’LLU (HÕLJUN) ÕDANGUNI, ädee, ää-kaikah, siia mina hä’llü hämareni, ädee, ää-kaikah, siin mina pilgu pimeeni, ädee, ää-kaikah, kirra kikka-ajani, ädee, ää-kaikah. Koes no minna’ öösessa, ädee, ää-kaikah – minna memmele mäele, ädee, ää-kaikah,Continue Reading
Kalapüük külalistele Sangaste MINA MIES MEREMEHE POIG, mina kallis kalamehe poig, iste ma järve perve pääle, kai ku kala’ kudesi, avve anda eidelie, lutsu’ luida liigutalli, säre’ siivu säädelie: säre’ suure’, sällä’ musta’, avvel laja’ laugi otsa’. Tulge poisi’, püüdkeContinue Reading
Imelik maja. Metsa raiumine Sangaste SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA, siin om paras´ palgi mõtsa, ole_i maha ragojat, tüme kokko tündsijät, ladva kokko laskijat. Minu velle’ väikese’, onu-poja’ ullikese’, tädi-poja til´l´okese’ – viisi ise tarre tetä, veli palki veeritede: külaContinue Reading
Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, paraliku palgimõtsa – viisi ise tarre tetä, veli irsi vöörütede. Külä ise tare tek’ki, valla veli irre vöörüt’. Tek’i tare teije pääle, aida telje arre pääle. Müüdä juuski mündäs saksa, müüda mündätseContinue Reading
Ladvad lindudele Võnnu Lehessi NEITSIKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, kui läät mõtsa, jo-eda, lehessile, jo-eda, võta ossa, jo-eda, kaksa katsi, jo-eda, ära putu, jo-eda, ladvakesta, jo-eda: ladev jäta, jo-eda, käo tulla, jo-eda, käo talla, jo-eda, käo minna, jo-eda, suvilinnu, jo-eda, linnaskõlli,Continue Reading
Ladvad lindudele Sangaste Lehti minek. Viha lehesil kävven KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI: „Neiu, läki lehessile! lõika üitssi, lõika kaitsi, jäta ladva käol kuku, peene ossa pihul laulda!” Oos see kägu kätte saasse, pihu piju tulesse! Kägu kukku kuusemõtsan, pi(h)u lauliContinue Reading
Ladvad lindudele Sangaste KÕO UIKI, KÕO ÕIKI: tule, näio, lehesile, lõika ütsi, kakka katsi, jätä ladu (ladvad) käo kuuku, pienü ossa’ pihol laulda. Ega kägo siin es kuugu, ega pihu siin es laula – kägo kuugi kuslapuula, kuslapuuna ja kuuseContinue Reading
Puuraiuja Sangaste TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA, leel´o leel´o lepämõtsa, üten paigan paksu mõtsa, taka suure tammemõtsa, kus mina lokse looga-puida aina raije rattapuida, kõkutasi kõdariida; velle raij vehmeriida, esä härjäikkejida. Sääl panni palju puida pääle, lassi kirjul kinnitada, vallil valisteContinue Reading
Sangaste Hagu raiumas UI, UI, UI, UI, JUKUKENE, tutu, lutu, panti paiu mu raijuma, tutu, lutu, kõju juuri jupitama, tutu, lutu! Mis ep tee mina vaene, tutu, lutu? – Paiju paksu, vetta palju, tutu, lutu, kõttu tühi, kirves nühri, tutu,Continue Reading
Võitegemine Sangaste Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste Retsiteeriti sõõrutamise ajal ajaviiteks. Üldsegi laulutooni ei antud, täielik kõne, vaid rütmiliselt “aktiveeritud”. Laulnud Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 200 (10) < Sangaste khk, Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna hännast härral piima, neljast nisast neitsil piima, sarve otsast saksal piima. Teeme me tüüle ruttu, paneme pakki askelelle, sis meid hüvas üteldesse, hüva naise tüteresse – hää naine hällutenu, kallis naine kasvatenu. Viis:Continue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste Lehmalüpsi laul. Lehma nüssmisel SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna piima, pikka hända, sõõru, sõõru, sõrgajalga, anna piima, pimme lehma! Sõõru, sõõru, sõke lehma, ennep sõõrutiė hobene, anni piima halli lakka, enne kui sina, sõke lehma! Viis: Olga RääkContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu Lüpsilaul. Lehma lüpsja TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru, tsõõru, lehma, lahkeste, tsõõru, anna piima usinaste, tsõõru, mul on aega kasinaste, tsõõru, tuhat tööd jäi tua juure, tsõõru, sada tööd jäi sauna juure, tsõõru, arvamata aida juure, tsõõru, küsimataContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu/Puhja Lehma lüpsje TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru! Poiss viib minu, hunt viib sinu, tsõõru, jäädvad pole me kumbegi, tsõõru. Viis: P. Kurg (EÜS III 36 (23) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr. BruusiContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, mallu, mallu, marjakene, sõõru, lehmä, sõrgajalga, anna piimä, angusarve! Nüssä mulle nüsku täüsi, anna mulle anuma täüsi, pane mulle pangi täüsi, too mulle toori täüsi! Mul om suure tehtamise, teokoti köitamise, palluContinue Reading
Teretamata möödaminejale Rannu MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavest, kange rauda, kui sa ei tihka teretada, ei ka anda jumal appi. Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu), teksti kirjutas üles A. Tattar (H II 30, 540 < Rannu khk,Continue Reading
Teretamata möödaminejale Puhja (MIS) KULLED SA, KULUALUNE, vahid, rehe varbelane? Kulled näiu kukkumista, laane linnu laulemista. Mine, mees, mööda minusta, käi kaudu, rauda kange, esi ei tihka teretada, ei ka anda „Jumal appi!” Suu sul soe verega, käe karu rõipega.Continue Reading
Teretamata möödaminejale Otepää MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA, käi kaukelt, kange ravva, kui sa ei tunne teretä, ei ka jummal appi anda. Sul om suu soe sitaga, käe kahru rõipega. Mine suhu, mõse suuda, mine kraavi, kasi käe – sis sa tihkatContinue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste Tundmata möödamineja MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavvest, ravva-kangi, kui sa es tunne mu teretä, ega anda „Jummal appi”. Tsiga sinnu teretegu, kahru andku „Jummal appi”! (Kes es teretä, lauleti) Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81)Continue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI, mööda, põrgu tõrvas-kand, kui sa es tunne teretada, vai anda „jummal appi”! Puu juurista sul juusse, sia harjassist habeme, täi haukse habemin, konn krookse kukkalin! (Mööda minnes, kui karjust ei teretata). Viis: J.Continue Reading
Talgulaul Kambja KELLES SEE TALUS TASANE, talgu, talgu, kelle leina leiva latse, talgu, talgu? Jaani talus tasane, talgu, talgu, Jaani leina leiva latse, talgu, talgu. Misperast talus tasane, talgu, talgu, misperast leina leiva latse, talgu, talgu? Ei ole talus tallitajad,Continue Reading
Talgulaul Rõngu MINA TÄNAN PERE ISAT, pere isat, pere emat, kes on teinud põllul saajad, põllul saajad, väljal varrud; kes mind kurva siia kutsus, ja mind alva siia aas. Ära ta tapnud selle härja, kellel tuhat vaksa turja, kes poleContinue Reading
Kellele teen heina? Sangaste Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee, veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee. Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee, kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee, Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Continue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Heinale minek. Sangaste haina tegimise laul. LÄKI ALLA HAINA MANU, le-lee, lelo-le-lee, korvade kuhja luuma, le-lee, lelo-le-lee, alan hainna tetenessa, le-lee, lelo-le-lee, korvan kuhja loodenessa, le-lee, lelo-le-lee. Ma tii kuhja kui se kuku, le-lee, lelo-le-lee, rua niiContinue Reading
Üle, vihm! Kuhja loomine Rõngu 1. 2. Ainale kullale, LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale! tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale, vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale, vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale, aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale!Continue Reading
Vastlalaul Sangaste/Otepää Vastlapäev Liha-eite õdango lase pikka liugo – sis saava pikka lina. Lina liugo laskjale, liugo, laugo, takko taren istojale, liugo, laugo! EKS 80 3, 128 (34) < Otepää, Ilmjärv – A. Asor (Hurdale saatnud Rossmann Rõngust) (1874). Liugu,Continue Reading
Mardilaul Otepää PEREMEES PEREME’EKENE, märti-santi, perenaine naisukene, märti-santi, peretütar preilikene, märti-santi, talupoiga noor-esände, märti-santi, laske Märti lämmäede, märti-santi – Märdi küüdse külmetase, märti-santi, Märdi varba valutase, märti-santi. Märdi ei ole maasta tullu, märti-santi, Märdi tullu taivaesta, märti-santi, taivaesta korgeesta, märti-santi,Continue Reading
Mardilsaul Otepää Märdilaul. LASKE SISSE, LASKE SISSE, märti-santi, Märdi küidse kül’metäse, märti-santi, Märdi varba valutese. märti-santi. Märdi omma kavvest tullu, märti-santi, üle saare Saksamaalta, märti-santi, üle soe Vennemaalta, märti-santi, üle suu (soo) sopa-sapa, märti-santi. Suhu jäiva suka-saapa, märti-santi, laandeContinue Reading
Mardilaul Otepää Mardilaul. LASKE MÄRTI LÄMMEIDA, märdi-santi, Märt on tulnud kaugeelta, märdi-santi, Märdi küdse külmetaise, märdi-santi, Märdi varba valutase, märdi-santi. Märt on tullu kaugede, märdi-santi, läbi pika pilliroo, märdi-santi, läbi kahro kastehaina, märdi-santi. Pilliroogu pistis silma, märdi-santi, kastehaina lõikasContinue Reading
Mardilaul Puhja Märdi laul. TULE, LIISU, TÕSTA LINKI, märti, santi, tule, Anu, ava usta, märti, santi! Meie, märdi, kaugelt tullu, märti, santi, läbi soo, läbi ligeda, märti, santi. Märdi küitse külmetava, märti, santi, Märdi varba valutava, märti, santi. Continue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti, märdi omma kaugest tullu, märti! Ole_ei märti maasta tullu, märti, märt om tullu taevaesta, märti: kolletud, kõredad mööda, märti, hõbeesta õrrta mööda, märti, üle mere, üle maa, märti, üle soo, üle saare, märti, üleContinue Reading
Mardilaul (Kadrilaul) Võnnu 1. 2. TERE ÕDAGUST, PEREIMÄKENE, kidrina, kadrina (märti, märti), tere õdagust pereesäkene, kidrina, kadrina (märti, märti)! Laskõ Kadri (Märti) sisse tulla, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) küüdse külmetäse, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) varbaContinue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKESED, märti, märti, märt om tulnu kaugelt maalt, märti, märti, üle soo sopa-sapa, märti, märti, märdi küütsu külmetava, märti, märti, märdi varba valutava, märti, märti! tule Liisu, tõsta linki, märti, märti! Viis: Mari Rämmel (73Continue Reading
Kiigelaul Puhja Ällilaul KÄI, KIIGE, KÕRGELE, kiigäle, kiigäle, üle tammiste talade, kiigäle, kiigäle, üle vasiste vag’ade, kiigäle, kiigäle, üle loogu laidapuida, kiigäle, kiigäle. Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle, tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle, tooge partsi paaritside, kiigäle, kiigäle,Continue Reading
Anded kiigele Puhja Ällilaul TULGE ÄL’MÄ, ÕELME, kiigäle, kiigäle, tulge kiikmä, kirivä, kiigäle, kiigäle! Ma ole äelm älli päälla, kiigäle, kiigäle, ma ole kirriv kiigu päälla, kiigäle, kiigäle. Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle, tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,Continue Reading
Kiik tahab andeid Puhja MES SÄ KIIDSUT, KIIGEKENE, kiigäle vaagut kulda vaarukene, kiigäle? Kiige kiidsup kindaita, kiigäle, vaagup kulda vaarusita, kiigäle, päälislauda päädikita, kiigäle, aluslauda ammeita, kiigäle. Las tulep vastatse sügise, kiigäle, sis mu veli võtap naese, kiigäle, sis saapContinue Reading
Meri, luust sõrmus. Kiigelaul Puhja KÄI, KÄI, KIIGEKENE, kii-kiigäle, käi väl’lä värävista, kii-kiigäle, lao väl’lä laideesta, kii-kiigäle! Mes sääl meie älli alla, kii-kiigäle? Meri meil älli alla, kii-kiigäle. Mes sääl mere keskeella, kii-kiigäle? Kivi mere keskeella, kii-kiigäle? Mes sääl kiviContinue Reading
Mardilaul Rannu LASKE SISSE MARDIKESI, marti, marti, mardi küitsed külmetavad, marti, marti, varbad valu ajavad, marti, marti! Ammu Märti oodeti, marti, marti, täna märti tänna saanu, marti, marti. Märti tulnud kaugeelta, marti, marti, ümbert ilma, ümbert maa, marti, marti, ümberdContinue Reading
Vastlalaul Rõngu Livvulaskmise laul Talve pudsupäiväl lasti liugu, et suvel lina ilusti kasvava. LÄÄMI LIUGU LASKEMAIE, kaasike, liugu-laugu, liugu-laugu, lina pikässe, kaasike, liugu-laugu, lina liu pikässe, kaasike, liugu-laugu, kasva kasva linakõne, kaasike, liugu-laugu, kugara kolme arulises, kaasike, liugu-laugu, kuldaContinue Reading
Mardilaul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui ei lase,Continue Reading
Mardilaul Rõngu Märdi laul. MÄRDI OMMA SIIA JÕUDNU, märti, märti, peremiis ja perenaine, märti, märti, laske sisse märdikõisi, märti, märti! Tulle, Liisu, tõsta linki, märti, märti, tulle, Anne, ava usse, märti, märti! Andke luba tuppa tulla, märti, märti, allaContinue Reading
Kadrisantide laul Sangaste x HÜPÄ KATRI, KARGA KATRI, katri, egas Katri ilm ei laula, katri, Katri laul laimbõõida, katri, keräsarvi oinõida, katri. Sulg olli täüs suuri tsiku, katri, põhk täüs põrsid, katri. Paremiis, peremihekene, katri, perenaane, pernaasõkõnõ, katri, astu allaContinue Reading
Kadrisantide laul Sangase x PERENAINE LINNNUKENE, katri, teedsit Kadri tulevat, katri. Kadril aije karvavett, katri. Tulõ üles voodeelt, katri, astu üles asemelt, katri, astu ahjude najale, katri, tuke toolide najale, katri, saista sainade najale, katri, võta võtma vaja otsast, katri,Continue Reading
Kadrisantide laul Sangaste x KADRI OMMA KAVVÕST TULLU, katri, katri, kavvõst tullu, pallu nännu, katri, katri. Laskõ sisse kadrisandi, katri, katri, ärge jätke ussõ taadõ, katri, katri, Kadril küüdse külmetäse, katri, katri, Kadril varba valutase, katri, katri, Kadri tahtva lämmäele,Continue Reading
Kadrilaul Puhja Kadri laul. LASKE SISSE KADRISANDID, Kadri, kadri küüdsed külmetävad, Kadri, kadri varbad valutavad, Kadri. Kadri tulli kaugeelta, Kadri, läbi suu ja suure raba, Kadri, läbi pikä pilliruu, Kadri, läbi kahre kasteheina, Kadri. Piliruug sii pistis põlve, Kadri,Continue Reading
Kadrilaul Kambja x EILE KADRIT OODATIE, katri, katri, täna Kadrit vaadatie, katri, katri, nüüd on Kadri koju tulnu, katri, katri. Laske Kadri tuppa tulla, katri, katri, Kadri küüned külmetavad, katri, katri, jalavarbad valutavad, katri, katri! Pereeite, eidekene, katri, katri, peretaati,Continue Reading
Kadrilaul Sangaste/Rõngu Kadriõhtul valanud Kadri tuppa tulles “oma vett” lauale, see tähendab Kadripäeva sula. Lauldud nõnda: KADRI TULNUD KAUGEELTA, katri, läbi soo ja läbi raba, katri, tulles küüned külmetasid, katri, kadri varbad valutavad, katri, aga sõrmed tuld löövad, katri. KadrilContinue Reading