Ilus küla Kodavere OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA, Lahepera küla lapsekesi! – All õli jõgi, peäl õli mägi, keskeel kena külake. Seäl õlid näiud nägusad, mõned nii ime ilusad! Sinna kääsid salgu saksad, salgu saksad, puhme poosid, egal kuul kuninga…
Ilus küla Kodavere OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA, Lahepera küla lapsekesi! – All õli jõgi, peäl õli mägi, keskeel kena külake. Seäl õlid näiud nägusad, mõned nii ime ilusad! Sinna kääsid salgu saksad, salgu saksad, puhme poosid, egal kuul kuninga…
Ilus küla Kodavere KELLE SIE KENA KÜLAKE, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija? Meie sie kena külake, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, meie aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Ilus küla. Imelik maja Kursi/Äksi KELLE SII KÜLA NÄVVESSE, kelle paika paistunessa? Kilingu küla nävvesse, Maaringu paika paistunessa. Teeme küla kui kiriku, õvve aia kui alevi, teeme küla köömenista, teeme valda vaarakista, purre ümmer porgandista, repi een rõikeesta, mull´ered kana…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Tõbine naine Kodavere VÕTSIN NAESE NUORUKESE, õrna õbeõiekese. Viisin ella heinamuale, kaunikese kuari peäle. Niitis kuari, niitis kaksi, akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, õlanukkest õhendamaie, kaelajatkust kaebamaie, jalaseärest soikumaie. „Oh mu meäsi meäleline, kuasa kaalaarmuline! Võta latrist laugi täku,…
Must naine M-Magdaleena VIIBUSIN MA VAIBUSIN, uinusin unemäella, kus neid neidisid jaeti. Muile anti mukid neiud, mukid neiud, kekid neiud, ma sain musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Muud läksid kekiga keriku. Ma võtsin seebi seina pealta, haartoki ahju pealta,…
Tõbine naine M-Magdaleena VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE, tunaeila teisepoole. Viisin hella heinamaale, kulla heinakaare peale. Vile oli heina vihtumaie, kena kaari keerimaie. Niitis heina – helkis metsa, võttis loogu – laksus metsa. Sain mina aasta elanud, kuu ehk kaksi teista…
Eide ja noore naise hooles M-Magdaleena OLIN MA ENNE EIDE KODU, kasvin kulla taade kodu, olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaenne, rõigas mere kaldaenne! Nüüd sain, nüüd sain, ellad velled, nüüd sain noore naese kohta:…
Endine elu M-Magdaleena OLIN, OLIN, HELLAD VELLED, oline enne eide kodu, kasvsin kulla taadi kodu. Olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaena, rõigas mere kaldaena. Nüid sain, nüid sain, hellad vellad, nüid sain noore naise kohta,…
Joodikul mehel. Joodiku hobune Kodavere ÕLES MA UNENA NÄHNUD, magadena mõtelenud et saan kurja kaasa kõhta, valju aga vaenu kõhta – tulle õles visand viinatoobid, katussele õllekannid, metsä mede karikad; suvi õles lipanud linata, talve tantsinud tanuta, suve õles suanud…
Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Joodikul mehel M-Magdaleena EMAKENE MEMMEKENE, kasvatasid tüterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängatasid, üles võtsid, hüpitasid, sülle võtsid, pead silitasid. Mõt’sid saada saksikule, ilma suure isandale. Tuli üks tubakanina, sai üks sarve koputaja, kõrtsiukse hulgutaja, kõrtsilingi liigutaja, kõrtsi kolkade magaja. Kus…
Kalamehe naine Kodavere MUUD MEHED MERELE LÄHVAD muud kuasad kala järele, mu meäsi issub koduna, puhub pudru vuaganaije. Mul enel mehessa merele minna, mul kuasas kala järele. Suan ma sadu ahvenida, tuhad riita reäbisida, siis mina suppi kiedemaie: perele mesine…
Kalamehe naine M-Magdaleena MUUD MEHED KÄIVAD MERELE, muud kaasad käivad kalale. Minu mees istub tuana, vahib pudru potikesta, kaitseb kapusta padada. Läksin ma ise kalale: võtsin nooda nuka pealta, sadasilma seina pealta, tõin kalad, sõin kalad, mehele lood lugesin. Uhtsin…
Kurjal mehel M-Magdaleena OH MINU TEKKID TREPPILISED, oh minu uduje palangad! Võinud kirstus kopitada, alla kaane hallitada, kui (et) sai sapardil magada, ribedale ringutada! Sapard võind sasina magada, ribe heinul ringutada. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873…
Viha. Ära löö naist Äksi KÜLA POISSI ELLA VELLE, kui tunned tusad tulema, meele oigida asuma, mine tühja ooneessa, rusju seina rusikida, kääri seina kämmelida. Mine omme vaatamaie: säält on seina jo sinine, säält on palgid plekilised. E 18321 (16)…
Kurjal mehel Äksi NEITSIKENE NOOREKENE, kui saad mehe meelelise, kaasa kaela-armulise – tee sa sukad sääri mööda, tee sa püksid perset mööda, kaltsud jala kanda mööda! Neitsikene noorekene, kui saad mehe meele murdu, kui saad kaasa kaela katku – tee…
Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita Ta-Maarja/Äksi OH SINA PETIS PEIUKENE, petsid meie neiukese: „Tule mulle, mul on külla, tule mulle, mul on palju! Tule minu külla hoidijaksi, tule vara vaatajaksi, tule sängi säädijaksi, padju pehmeks peksijaksi! Neli aita mul…
Hea ja kuri mees Ta-Maarja Ühes. Kurjal mehel „SÕTSIKENE, LINNUKENE, ühel piimal meid peeti, ühel võil võõrutedi, ühel kakkul kasvatedi. Läbi aija andsin kätta, läbi teivaste teretin, ühest tuast tõime tulda, ühest kaevust kandsim vetta. Ühel meid mehele viidi, tõine…
Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed…
Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas…
Endine elu. Hiljuke Kodavere Tütre laal. ITKEN ENNISSA ELUDA, kaunist kasupõlvekestä, ku õlin isa kodona, veärin velje põrmantulla. Isä ütel hiljakussa, emä enneaegesessä. Oot-oot, ätte, no-no nenne, las soab hiljake elämä, enneaegene asuma – siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.…
Endine elu Kodavere OH MINU ENNISTÄ ELUDA, kallist kasupõlvekestä – kohe viitsin, sinna veerin, kohe tahin, sinna tantsin. Mängin kui märäobene, tantsin kui see tallitäkku, tõiste sälgude seäna. Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124)…
Neiu kodu. Kuu viib sõna Torma OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, kasvasin kui kaunikene. Ei mind täidind eidel lüüa, ega vennal vemmeldada – taputilk oli taadi teivas, õel õlekõrrekene, vennal vihalehekene. Kuukene, päevakene, kulla tähe…
Kuni tütred kodus Torma Seni SENIP ON ISA ISANDA, senip on ema emanda, pojad pooled sakselased, senis kui tütterid kodussa. Senis on hilda istunessa, poistel pulma põrmandalle, naeste laulu laua peale. Ütlen uuest ümber jälle, varsi vana viisi peale: emakene,…
Kaasa kaugel Torma MAGAMA, MAGAMA, RAHVAS, õhtule, õhtule, igaüks oma omaga, õhtule, õhtule, iga nägusa kaenelassa, õhtule, õhtule. Kel’ pole kaasat, võtku kassi, õhtule, õhtule! Mul’ pole kaasat, võtan kassi, õhtule, õhtule – minu kaasa kaugeelle, õhtule, õhtule: viis…
Öösel üksi Kodavere Poissmehe laul MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN, muedu tunnid tuegerdaksin, tuleb aga lauba õhtukene, päris pääva luoja minek – kõik läävad õmaga magama: isa sie lääb õmaga, veli nuore nuorikuga. Miska lään mina vaene? Mina üksi huoneeie, üksi…
Öösel üksi Laiuse ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE, ÕHTALE, vend lähab noore noorikuga, õhtale, õhtale, kellega lähen mina vaene, õhtale, õhtale? Lähen nuttes nurga poole, õhtale, õhtale, tükin tühja sängi poole, õhtale, õhtale. Pööran külge – leian külma, õhtale, õhtale,…
Öösel üksi Laiuse OH SEDA ASJA HALEDA, oh seda elu igava, mis on vaesel leskenaesel ilma meheta elada! Muud ajad muidu elaksin, muidu tunnid tukerdaksin: tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikukene – isa läeb oma naisega, vend läeb noore noorikuga,…
Võta vahelt vaene Laiuse PIDIN AGA PIDIN AGA, HELLAD VENNAD, pidin aga Piipeje minema, sain aga Salla vainiulle, Kodi küla koppelije. Seal olid neiud rinnassagi: ees oli eide helmekaela, taga taadi taadrikaela, vahepeal olid vaesed lapsed. Hellakene, vennakene, kui läed…
Hoiatus pika naise eest Laiuse ELLAKE JA VENNAKENE, kui lähed naista võttemaie, ära sina võta pikka naista: pikk läheb pingile magama, seadab seared seina peale, kedraluud kerisse peale, labajalad laua peale. Võta lühike lupsakas: lühikene lüpsab lehmad, saadab karjad kaugeella,…
Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,…
Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)…
Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:…
Palju tütreid. Tütred vette Torma EMA EHTIS TÜTERIDA, isa ehtis poegasida, mõtles mõisa ju mineva, teo päivi ju tegema. Poega kõndis kosjateeda, ajas neiu asjusida, käis neiu käikusida. Tuli kosjasta koduje, visas vöö varna peale, kaabu laia laua peale, kindad…
Arg kosilane Kodavere KUU TÕUS’ KUME JÕESTA, päev Pärnu lätteesta, agu Narva allikusta. Valati mina valati, kust see tõusis meie velle? Viru piigade seasta, (H)arju Anne kaendelasta, rühke Reeda rüpe seesta. Veli tuli kukesse koduje, poolest ööst esä majasse. Visas…
Arg kosilane Kodavere LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. Johtusin nelja näiu peäle, kogemata kõlme peäle. Es õle püssi püüda neidu, es õle võrku võtta neidu. Läksin kodu itketenna. Vasta tuli eite, vasta taate, vasta…
Hoiatus laisa naise eest Kodavere VELI ELLA VELJEKENE, ehk suab sulle siegi naene, vahest sulle siegi vaemu, kes ei tunne toemesida, mõesta lõeme lõngasida. – Käib ta külan. kerad käena, kangas pletitud pihuna, õtsib toeme tundijida, murratuse mõestijida. „Tule, talu,…
Kaevul kosija Kodavere VELI, HELLA VELJEKENE, kui lääd naista võtemaie, pane selga siidisärki, siidisärki, kulda kuube. Kui lääd läbi äia õvve, äia õvve, ämma õvve, tereta sa teome´ viisil: „Tere äiapapakene, tere, ämmamammakene! Kas one näädu teil koduna?“ Panin selga…
Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest Kodavere VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske, kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske, võta õde õlma alla, kaske, kaske, õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske, õde laidab laisad neiud, kaske, kaske. Tuemal tutsakud juuksed, kaske,…
Peetud neiud Kodavere EMÄKENE MEMMEKENE, võinud olla võttemata, minu küll (h)obo sõitemata, minu küll raha raiskamata, eks minu must võind muidu jooksta, kimmel ruun kivä vedädä, paat võind paasi kangutada, enäm kui neida neidusida, mis on pooleli pietud, läbi käte…
Miks mulle ei tulnud? Ta-Maarja MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU, tuna mullu mulle ei jäänu? Ma oleks ammu aidad tennu, aidad tennu animunast, katust pannu kanamunast, rääbiseda räästaasta. Viis: Liisa Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, Raadi…
Tule mulle! Ta-Maarja MARIKENE MURUMADAL, angerpiiga peenike, miks sa mullu mul ei tulnu, mul ei tulnu, mo ei olnu, kui käisid käsud järele – viied viinad, kuued kosjad, seitsmed said veel sõnumi, kaheksa kaugelt kuulajad? Oleks sa mullu mulle tullu,…
Kosjahobu söötmine. Palju tütreid. Tütred vette Kursi EMA AGA EHTIS POEGASIDA, isa aga ehtis tütterida, mõtles mõisada minema, tiupäivida tegema. Poeg võttis oielda hobusta, ravitseda ratsukesta ilma isa tiadematta, ilma ema tiadematta. Punne söötis, punne jootis, punne tema söötis punteelle,…
Kosjahobu söötmine. Kaevul kosija Kursi OH TEIE HULLUD NOORED MEHED! Näevad neidu kasvavada, sinisääri sirguvada, tinapihta paisuvada: võtvad hoielda hobusid, võtvad sööta sälgusida, ilma taadi teademata, ilma eide teademata, vanemate vaatamata – varjult sööta, varjult joota, varjult vetta vidada, akanesta…
Pulmad metsas. Neiude pilge Kursi NEIUKESED, NOOREKESED, kes teid keiki viinul viib, viinul viib ja saajul saadab – mõni saab metsasta mehele, puu aga otsast poistele, kannu otsast kaasadele. Sööt on laia söömalauda, peenar pikka istepinki, puud on pikad pulmalised,…
Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele M-Magdaleena LÄKSIN METSA MARSSIMAIE, padrikusse patsimaie, pühapäeva hommikula, argipäeva aegadela. Leidsin salga saarepuida, teise salga tomingida, kolmanda ju kuslapida, neljas noori neidusida. Oleks minul võrku, võtaks neidu, oleks minul püssi, püiaks neidu! Neidu kuulis,…
Hoiatus joodiku eest Kodavere TÜTARLAPSED LINNUKESED, hoidke te pead silidad, mehed vaatvad metsa varjust, poosid suurte puije varjust: õleks püssi, püüaksime, õleks võrku, võttaksime. Ei õle näiju püssil püida, püssil püida, võrgul võtta, näiju saajul suadenessa, näiju viinul viedanessa. Tütarlapsed…
Hoiatus joodiku eest M-Magdaleena ILUS ON PEIGU EEMALTA, kaunis peigu kaugeelta, mukk on peigu muide seassa. Kes teab peiu kombeida? Ehk joob kõrtsis kõrvikese, alevis joob hallikese, turul tulipunase? Ehk joob laugi laadateele, vesihalli veskiteele, kimmeli kirikuteele? Kui tuleb kõrtsista…
Mõni juhtub joodikule M-Magdaleena Mõni saab joodikule mehele TÜTÄRLAPSED LINNUKESED, kas te tääde, kos te suate? Mõni justub joatikulle, mõni kõrtsi käimärille, tuleb soosta sompajalga, räpäsikus rähmäsilmä, paiusikus paikapüksi. Oh sa joodik, joomakoera, tööle laiska lakekoera, õela õue õllekoera! Miks…
Ei lähe joodikule M-Magdaleena EI MA LÄHE JOODIKULE, joodikul pole rahasid, kõrtsis käijäl kopikid. Miis (1) läeb kõrtsi, ma läen kõrva, miis juub (2) (h)ärja, ma (h)obese, miis juub kuvve, ma kasuka. Kui tuleb joobenud kodoje, viskab sukad sõnnikule, tallukad…
Hoiatus joodiku ees. Joodiku hobune M-Magdaleena TÜTARLAPSED LINNUKESED, kabujetsid kaunikesed! Kas te teate, kohe te’ saate? Mõni juhtub joomarile, mõni kõrtsi käimarile. Kus on joodiku hobene, lakekoera lauku ruuna? Seisab kõrtsi seina küljes, vahib kõrtsi varna küljes: silmad söövad, suu…
Mõni juhtub joodikule Kursi MÕNI SAAB HALVALE MEHELE, kõrtsiskäijal köögärdille, kõrtsilingi liigutajal, kõrtsiukse uinutajal, kõrtsi kõlgaste magajal – seitsmed valjad vahetanud, kuued kindad kaotanud, seitsmed sukad suitsu jätnud. Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi…
Hoiatus joodiku eest Torma Ära mine joodikule TÜTÄRLAPSED LINNOKESED, ärä juukska juadikule, peäd ära pistko joaretsele, kes tuleb juavenud külasta, õel tuleb õllevuadistä! Viskab ta sukad sõnnikule, tallukad taga värate, kingad keski põrmandule. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519,…
Kosilased kodus. Müüdud neiu Kodavere MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE, ai trai, trallalla tuli minu kodu kutsumaie, ai trai, trallalla, välja õtsast õikamaie, ai trai, trallalla: „Tule kodu, mu sõsare, ai trai, trallalla! Sul one kodus kõlmed kõsjad, ai trai, trallalla,…
Kehvad kosilased Kodavere OH, TE MEHED JU ÕLETÄ, kaske, kaske, mõtletä minna kosjule, kaske, kaske, teil one kodo kõlmi kuube, kaske, kaske, tõene pualeli pidetud, kaske, kaske, kõlmas karva viäreline, kaske, kaske! Oh, te mehed ju õletä, kaske, kaske, teil…
Kosilased kodus. Kolm kosilast Ta-Maarja MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE, sõrmepikku sõsarake, tullid mu kodu kutsumaie, üle õue õikamaie: „Tule kodu, me õeke, sull om kodu kosilased!“ Mina kuulin, vasta kostsin: „Kost nad tullid, mu õeke, kost nad tullid, mu vennake?“…
Tore neiu. Tore sõit Ta-Maarja NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE, päevad vahin vahterile, poisid alla vahtimaie, kübarale, kindaele: „Tule maha, marjakene, söödile sinepikene!“ Marja mõistis, kostis vastu: „Ei ole aega marjal minna, ma lään linna leeri peale, taga linna tandsu peale!…
Neiu ootab kosilast Ta-Maarja TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA, rühi, päivä, rutta, päivä! Jubap oodab ostet neiu, kaeb kaubeldud minijas. Oodab oma ostijada, kaeb kauba tegijada. Jubap oodab usse suuna, kaeb kammerde lävela. Oodab päivä ostejada, teise kauba tegijada: kas susi…
Metsast mehele. Joodik mees Kursi KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA, üheksa üle tänava – need kõik tahtvad viinul viia, viinul viia, saajul saata, õllekannula õlleta. Kes neid kõiki viinul viib, viinul viib, saajul saadab, õllekannula õlletab – mõni saab metsassa mehele, puude…
Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –…
Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,…
Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured…
Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad…
Kosilased tulevad Laiuse EMAKENE, MEMMEKENE, pane vaht värava peale, teine teise nurga peale, kolmas jõe kolga peale – ma lähen jõelta vetta tooma isa kirvesta ihuda, venna verstu haljastada: isa kirves heitis killu, venna verstu roosteteles. Kuulsin siis kuljuste kõlina,…
Nekrutiks võtmine Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS, mind põlgsid mõisavanemad, kõik kubjad, kiltrid aidamed – need olid mo pääle vihased. Mind pandi liisku võtlema, see liisk kaldus minu pial, mind veedi linna soldanist. siis päike paistis eledast, minu pruut…
Poisi ja neiu matus Torma KUI SEE POISSI ÄRA SUREB, kuhu teda maetakse? Kuuramaale kuusikusse, Harjumaale haavikusse. Kelleg’ poissi maha viidi? Vana sitavankeriga: viis oli hiiri tal eessa, kuus oli konna kutserissa, kõik olid sandid saatemassa, hillrakesed ilu tegemas. Kes…
Kolm hälli. Neiu matus Kodavere EMAKENE NENNEKENE, kolmen hällin mu hällitelid, neljan nõtken nõkutenid: kuusine one kõda nõtke, sarapuune suana nõtke, õõnapuune õvve nõtke. Mis (õli) nõtke ligi lageda, seda Leeni liigutelli, mis õli keski põrmanduda, seda hoidsid karja lapsed,…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUHU POISID MATETAKSE? Suurde soohu rampaalla. Mis sääl alla pantakse? Pakkud alla, pakkud pääle, pakkud varvaste vahele, pakkud sõrme otsadelle. Miss sääl kasvab haua pääl? Koerkupud, kobrolehed, üleannetud ohakad! Kus neid neiud matetakse? Kirik’aeda, kabelille.…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUI POOSID ÄRA SUREVAD, kohe poosid matetasse? Suosse mädamuasse, kueva kuuse juure alla, saksa mua sarapuu alla, laenema lepa alla. Kessi itkeb suu peäla? Susi itkeb suu peäla, karu aada kaldaanna, rebane ree jälila. Mis…
Oma ja võõra küla poisid Kodavere ELISTVERE POISID, INETUD POISID, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo küll alla (h)allitanud, ise küll selgä seenitänud, kübär on pähä päevätänud, vöö küll vööle vihmatanud! Kaivere poisid, ilusad poisid, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo alla kui see…
Poiste pilge Kodavere Uhke poiste pilkus OH TEIE POISID, TÜHJA UUD (1), tühja uud ja näljä kõrgid! Mis te tühja kiitelete, üle-küll-liia (h)oopelete – teil on rikkus rinnanagi, raharikkus rätikuna, uhkus uvve kuvve piäl, täi teie vammusse vahela, kirbu körtsu…
Meie ja teise poisid Kodavere MEIE VALLA NUORED MEHED, lähvad juanipäev keriku, hobu alla kui see ahju, ise seljas kui see saksa, kübar peäna kui keriku, lint one peäla kui see linna, ei õssa huarale õluta, ega litsele lihada. Allatskivil…
Soome sild. Tore noormees Kodavere KAE, KUN SÕEDAB NUORI MIESI, sõedab Suome silda müüdä, Suome silda nõtkatelle, aluspalki paagatelle; Suome näädised vahivad alta kuu ja piältä päävä, õbedase õvve alta ja läbi raadisse värävä! Viisi ja teksti kirjutas üles S.…
Tore noormees Kursi/Äksi OLGE UHKED, MEIE MEHED, olge uhked, käige kõrgid: olge uhked, ostke mustad, käige kõrgid, ostke kõrvid, ostke Hollandi hobesed, ostke loogad, lukud pääle, kenad loogad, kellad pääle! Kui lähate läbi külade, helgib mees, mehe hobene, lõksub looka,…
Tore mees. Oleks Kursi/Äksi ALT ME SÕIDIM AINU LINNA, mööda Mündi mõisijasta, säält me keiseri kiriku. Kissi nägi, sii nimeti: „Näe, kust sõidab uhke meesi, uhke meesi, uhke hobene: hobu tal alla kui sie osja, mees sääl pääle kui sie…
Neiuhulk laiali M-Magdaleena/Äksi EKS MEID ENNE OLNUD ULKA, olnud ulka, olnud ulka, käinud karja. Oli kui hobuste ulka, käis kui küla, käis kui küla karja ulka. Kus on nüüd jäänud meie ulka, kadunudki, kadunud kanaste karja? Oln’d meid viinud vihma…
Ilus juus Kursi/Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, annid päeva piada pesta, teese päeva pärga pesta, kuu juusta kuivatada. Panin kuuske kuivemaie, kase latva kahkumaie. Mööda käisid mehed noored, kaudu käisid poisid kõrgid, ütlivad sirgeva sinepi, ütlid kasvava kanepi, ütlid päeva paistemaie. Oh…
Ehtedes neiu M-Magdaleena/Äksi Kaasitamised NEITSIKENE NOORUKENE, kaasike, läbi läksin kaasikmetsa, kaasike. Mõelsin kaasiku kahama, kaasike – isi kahan kardadesta, kaasike. Läksin läbi lepikmetsa, kaasike, mõelsin lepiku libama, kaasike – isi liban lintidesta, kaasike. Läbi läksin kuusikmetsa, kaasike, mõelsin kuusiku kuhama,…
Karskuse õpetus Kodavere Karskuse õpetus neidudele TÜTARLAPSED LINNUKESED, küla tüttered sõsared, sõsaru(ke)sed linnukesed! Kui te käide tiäda müöda, tiäda müöda, muada müöda, hoidke piikerid pihuna, käsiuamerida kähena – kui tuleb vasta poeste hulka, poeste hulka, kelmi kimpu, kui tuleb poessi…
Karske neiu Torma TÜTARLAPSED LINNUKESED, margakaelad kaunikesed, kui te’ käite teeda mööda, kui tuleb vasta meeste hulka, meeste hulka, poiste parve, pidage piitsa peossa, kandke kaigas kaindelasse. Mine läbi meeste hulgast, poe läbi poiste parvest. Kui tuleb poissi puutumaie, naisemees…
Neiu jume. Tuul puhub Torma MI’ NÜÜD PUHUB TUULEKENE, või nüüd lõõtsub lõhnakene? Puhud sa näiu punada, juud sa näiu jumeda, võtad verda palgeesta, juud jume huulilt punasilt. Näiul o’ pisut punada, pisut puna, väidu verda, pisut puna tal põsina,…
Põrm põllele Laiuse/Ta-Maarja LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE, tamme latva laulemaie. Küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi: lõiva kurni koppelilla, vali-kaegast vanijul. Lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidirätti pääle. Lätsin kodu iketenna, iketenna, nuttedenna. Ema mõistis…
Miks poisse põlgate Laiuse NEITSIKESED NOORUKESED, mis te endid arva’ate, et te poissa põlgaate? Tukkudes te teete tööda, laiseldes lõnga lasete: viis aga vilku vaksa peale, tuhat tompu tolli peale, sada sõlme süllalegi. Kui te kangasta kujute, suga siis nutab…
Riia rikkumine Kursi SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA, paras parve tütterida. Tulgu teilta teine rinda, kubijalta kolmas rinda, vainialta valdakonda, saksulta sada tuhanda! Lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole – lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna taotamaie, Võndu kinni võttemaie, Põltsamaad põletamaie!…
Uhke neiu M-Magdaleena ET ON MEHI MIS ON MEILE, kaasike, kaanike, poissa meie poole peale, kaasike, kaanike. Kübar peas neil kõrkidella, kaasike, kaanike, ehk kus küla köömenilla, kaasike, kaanike, küla õue õunadella, kaasike, kaanike, küla tänav tangudella, kaasike, kaanike. Siis…
Pole tuimade soost M-Magdaleena MA POLE TUIMADE TUASTA, ega seinade seasta: ma olen trummali tuasta, pillipuhuja peresta. Pilli lõid minu pidajad, kannelt (lõid) minu kasvatajad, erelit lõid hellad velled, suu-küll-pilli suisutajad. Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk,…
Ilus juus M-Magdaleena OMA MEMM ON MEMMEKENE, andis päeva piada pesta, kuu juuksid kuivatada. Pessin piada allikalla, jõe jookseva veella, mere keeru keske’ella. Panin mina kuuske kuivamaie, kadakasse kahkumaie. Mööda läksid Mündi saksad, kaugelt need Kalevi saksad. Küsiteles, mõistateles: „Kas…
Iluaeg M-Magdaleena ILUGEME, KUI ME VÕIME, kärageme, kui me käime, noored noorella ealla, parajailla põlvedella! Ma ise ilu tegija, alles rõõmu algajagi. Ilu kannan kaasassani, rõõmu räti nurgassani, nalja räti narmassani. Koju jäivad meeled kurvad, ahju ette naised kurjad, tuimad…
Vaeslapse laul Torma OH SEDA ENDISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, veerin venna kamberissa. Kasvin kui kana kesalla, veerin kui muna murulla, kasvin kui kanepikiudu, linakiudu lemmendasin. Oi, oi, oi, oi, orja päävad, vaeselapse vaeva päävad ! Võttab…
Ema haual M-Magdaleena/Äksi MEIE KAKSI VAESTALASTA, nutame ema haua pääl, laseme rinnul risti pääl, küli risti küll´e pääl, servi risti serva pääl. Ema haual me pallema: „Tõusu üles, ennekene, tõusu üles hauastagi, tõusu mul armu andijassa, päevas pää silitsejassa, üüsi…
Vara vaeslapseks. Hiljuke Kursi/Äksi SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE, nähku näljapäeva kätte – võttis isa, võttis ema, jättis mind vara vaeseks lapseks, ilma helmita elama, kaelakonnata kasuma. Las ma elan, ostan helmed, las ma kasvan, katan kaela! Elades saan helmekorra, kasudes…
Ema haual, Vara vaeslapseks. Kodavere EMÄKENE, NENNEKENE, jätt mu vara vaeseesta, enneaegu armetusta, jätt mu muale marja suurust, kesäle kiviku suurust, kivi piäle kedrä suurust. Ma lähen ema haua peale. „Emäkene, nennekene, tule luegen lunda müüdä, tule a´nen alta vetta,…
Ema haual Kodavere MEMME VIIDI TIIDÄ MÜÜDÄ, armud läksid aeda müüdä; memme (h)auda kandaneksi, armud alla langeneksi; las (h)üüdä keriku kellä, pika paua (h)aua kellä. Läksin memme haua piale. „Tõuse ikke ja tõota, tõuse mu piäd silimä, laia lakka lahutama!“…
Vara vaeslapseks Kodavere ÄRA SURI MU ISAKE, lee-lee, ära suri mu emake, lee-lee, jättis mind vara vaeseks lapseks, lee-lee. Andis härjad härra kätte, lee-lee, lehmad lellu naeste kätte, lee-lee, hobused onude kätte, lee-lee, lambad laesa naese kätte, lee-lee, kanad koka…
Vara vaeslapseks. Nutust järv Kodavere MINA KÜLL, MINA KÜLL VAENELAPS, lee-lee, ilma peälta peäsukene, lee-lee. Maha jäin ma marja suurust, lee-lee, põrmandule põrmu suurust, lee-lee. Läksin aeda (aida) lävele, lee-lee – es õle aedal õikajada, lee-lee; läksin kõda lävele, lee-lee…
Ema haual Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, kui valatan keriku peäle, siis hakkab hale tulema, vesi silmi veäremaie. Kerikun minu emake, kabelin mu kandijake, kerikun ta keädab leäme, kabelin ta kassub suola. Lähme nenne aada peäle, rinnu nenne risti peäle, polvi aaduja…
Ema haual Kodavere/M-Magdaleena MEELES ON MINU MEMMEKENE, meeles memme armukene, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memm aga viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memme hauda laskenessa, armud alla langenesse, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. …
Ema haual M-Magdaleena MEIE KAKSI VAESTALASTA, kahekesi karjalasta, lähme me muremäele, murerätikud käela, murekirjad rätikuna. Lähme rinnu risti pääle, memme hauda vaatama. „Tõuse üles, memmekene, tõuse üles hauasta!“ Memme mõistis, kostis vasta: „Ei või tõusta, tütar noori, ei või tõusta,…
Ema haual M-Magdaleena MEIE KAKSI VAESTALASTA, helelee, sa isatu, ma ematu, helelee, läheme muremäele, helelee, murekarikas käessa, helelee. Lähme memme haua piale, helelee. „Tõuse üles, memmekene, helelee, tõuse mu piad sugema, helelee, tõuse mu piad plettima, helelee!” „Ei või…
Ema haual. Ema ja armud Laiuse/Palamuse JUMAL AGA SUNDKU SURMA KÄTTE, jumal aga sundku surma kätte, hele-lee, nähku suure vaeva kätte, nähku suure vaeva kätte, hele-lee! Tappis aga isa, tappis aga ema, tappis isa, tappis ema, hele-lee, jättis vara vaeseks…
Ema ja armud Laiuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, hele-lee, kaksi kui kanapojaksed, hele-lee. Ema viidi uksestagi, hele-lee, armud läksid akenasta, hele-lee, ema hauda lasketadi, hele-lee, armud haua kaldaella, hele-lee. „Tõuse üles, mu emake, hele-lee!“ „Ei või tõusta, tütar vaene, hele-lee, muru…
Ema haual Laiuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, sa isatu, ma ematu, lähme jaanipäev kiriku, murerätikud käessa, mure nummer nurga pealla. Teine pühib teise silmad, teine teise pea silitab. Ma lähen isa haua peale: „Tõuse üles, taadikene!“ „Ei või tõusta, poega noori,…
Ema haual. Ema ja armud Torma Vaenelaps MEIE KAKSI VAESTALASTA, meie kaksi vaestalasta, hele-lee, lähme võidu nuttemaie, lähme võidu nuttemaie, hele-lee. Üks läeb isa haua pääle, üks läeb isa haua pääle, hele-lee, teine ema haua pääle, teine ema haua pääle,…
Sõid eide südant Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, mitu ööd õlid uneta, mitu süöki süömatagi, mitu tundi tastemata. Ütlid südat süödaneva, puretava puusalueda, katkutava kaalasuoni. Ma seien sinu südata, purin nenne puusalueda, katkin nenne kaalasuonta. Ma õlin sulge nenne suussa, avi nenne…
Meeles memmekene Kodavere EHK MA LAALAN KÕEGE PÄEVA, kõege õntsa õsta puole, ep kuule emale heälta, heält ei kaegu kandijalle. Õelalle õegub heäli, kadedalle kaegub heäli – õelalle õõtsimuale, kadedalle karjamuale, vihasele värate suhu. Muil one meeles mehed nuored, kõnejel…
Kasvatus asjata Laiuse EMAKENE, NENNEKENE, kasvatasid tütterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängitasid, üles tõstsid, üpitasid. Mõtelsid sa abi saama. Abi sai neile halvadelle, tugi neile tuimadelle, tuimale tule puhujaks, laisal lapse kiigutajaks, virtsiku vee vedajaks. Viis: J. Remmelgas (EÜS V…
Kasvatus asjata Laiuse OH MINU ISA, OH MINU EMA, mis teie minust kasvatan’d! Eks teie võind mind jõkke panna, ehk ka jõe kaldale. Seal oleks vesi veeretanud, mätas pannud mu mehele, kallas oleks kasvatanud, vesi musta meelitanud, särg oleks teinud…
Kasvatus asjata Laiuse Lapse imetaja laul IMETASIN, ELLITASIN, kasvatasin, kallistasin, maha panin, mängitasin. Ime, elli, kasva, kalli, ime, elli, tütarlasta! Soosse viisin soojad leevad, arule pudrud palavad, mõtlesin tugi tulema, mõtlesin abi ajama. tugi sai sellel, keda ei tunnud, abi…
Ema kasvatus asjata Torma EMAKENE ENNAKENE, mi’ said minu hoidemisest? Sülen olin süvveenna, puusal putru kiiteenna, rüpen rüga lõigatena, kaisun karja saateenna. Tugi sai neile, kenn’es tunne, abi sai neile, kenn’es astu, tugi sai Tuurja tuulikille, abi sai Harju sarvikille.…
Memme vaev Torma MILLAL MAKSAN MEMME VAEVA, kaasike, kaasike, hea ema piima vaeva, kaasike, kaasike, kahel käel kandemise, kaasike, kaasike? Kasvatasid tüterida, kaasike, kaasike, viisid põllel põllu peale, kaasike, kaasike, panid parmaste vahele, kaasike, kaasike, sületäie keskeelle, kaasike, kaasike, et…
Sõin eide südant Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, mitu ööd õlid uneta, mitu süöki süömatagi, mitu tundi tastemata. Ütlid südat süödaneva, puretava puusalueda, katkutava kaalasuoni. – Ma seien sinu südata, purin nenne puusalueda, katkin nenne kaalasuonta, ma õlin sulge nenne suussa, avi…
Kasvatus asjata Kodavere MIS SAI NENNELE MINUSSA, mis sai tuoja tüteressa? Itkud said minu emale, aledused aadujalle, itkud said imetamassa, käed said kalet kandemassa, silmad märjad mähkimassa. Abi sai sellel kes es assu, tugi sellel, kes es tunne, tuimale sai…
Kolm hälli. Kasvatus asjata Kodavere EMAKENE NENNEKENE, mõtlid müüda muudgi tüki, kaabelda kalevi paku – ise müüsid tüterida kaupelid kodu kanuda. Abi sai sellel, kes es astu, tugi sellel, kes es tunne. Emakene, nennekene, kõlmel äll´il ällitasid neljal nõtkel nõkutasid:…
Kasvatus asjata. Vara vaeslapseks. Ema haual Kodavere Vaeselapse laul EMÄKENE, ENNEKENE, mes said abi minusta, kasu minu kasvatemäst? – Itku said imetämestä, süüdi sülle võttemastä, abi sai neile, kenn es astu, tugi sai neile, kenn es tunne. Jätid mu vara…
Ema ei viinud vette Kodavere KUI MA SÜNDISIN EMALE, kui mu anti aadujalle, siis küssid külatsed naesed: „Mis one sündinud emale, mis one antud aadujalle? Ones poega või one tütar? Kui one poega, tuo tubaje! Mähi poega mähkmeie, sidu siidirätikuie…
Tütar vette Kodavere KUI MINA SÜNDISIN EMÄLE, kui minu anti aadujale, külä naesed siis küsisid: „Mis on sulle sündinud, mis on antud aadujale – kas on poega vai on tütär? Kui on poega, too tubaje, mähi poega mähkmeje, sidu siidi…
Memme vaev. Kasvatus asjata Torma MILLAL MAKSAN MEMME VAEVA, kaasike, kaasike, hea ema piimavaeva, kaasike, kaasike, kahel käel kandemise, kaasike, kaasike? Kasvatasid tütterida, kaasike, kaasike, viisid põllel põllu peale, kaasike, kaasike, panid parmaste vahele, kaasike, kaasike, sületäie keskeelle, kaasike, kaasike,…
Põlatud laps. Nekrut M-Magdaleena OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! (Mind) pandi liisku võttema. Neiud kõik jäid nuttemaie, mustad piad muretsemaie, hobused jäid ohkimaie, vanad ruunad rähklemaie, varsad valjult kisendama. Milles kurvad meie kullad, närvetetud neiud noored? Sellep kurvad meie kullad,…
Kasvatus asjata M-Magdaleena EMAKENE, MEMMEKENE, kui sa kasvatid minuda – võinud viia mu vedeje, kannud järve kalda’esse! Sääl oles vesi veeretanud, järve kallas kasvatanud, meri oles pannu mu mehele, haug oles annud ande’ida, kiis oles tehnu kinda’ida, luts oles loonu…
Põlatud laps sarve puhumas. Kodukutse M-Magdaleena OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Kuhu pean mina minema, kuhu pean pia panema? Lähen alla haavikusse, tua taha tammikusse, saana taha sarapuusse. Sarapuust teen sarvekese. Läksin puiku puhumaie, läksin sarve aamemaie. Isa kuulis õue…
Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, oles sa uneski nähnud, magadella mõtelenud, tukkudena tulnu meele, et must sündis süüalune, et must kasvis kahjulene, veeris vemmalde alune! Võinu, võinu, memmekene, võinu viia mu vesile, kanda järve kalda’asse, et oles vesi veeretanu, jõe…
Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatasid tütrekesta. käed olid märjad mähkijalle, jalad külmad kõndijalle. Ei sul lõpnud tuli tuasta, säde sängi samma otsest. Emakene, memmekene, ei saand abi tütteresta – abi sai sellel, kes ei astu, tugi sellel, kes ei…
Äksi Asjata loodud. Ohkus VAIE LOOJA, VAIE LOOJA, mis se Looja mõttelessa, kui se Looja mind on loonud? Võinud luua lodjapuusta, küla alla künnapuusta, valla alla vahterasta, õe õue õunapuusta, kubja õue kuslapuusta, saksa õue sarrapuusta, venna õue visnapuusta! Minust…
Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Puust mina tegin puigukese, sarapuusta sarvekese. Isa kuulas õue pealta: „Kuule, kus hüiab põlgtud lapsi, kõerutab kodukanada!“ Kis läheb kodu kutsumaie? Kõige veiksem vennakene. „Tule kodu, mu õekene! Sinu kodu müüdaneksa, isa jäi kodu…
Memme vaev. Kolm hälli M-Magdaleena EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatid sina minuda – mitu ööd olid uneta, mitu pääva lõuneetta. Äi tegi hälli häistä puista, õtsan tingutid tihased, latvan laalid loanelinnud, kõrval koarsed kõnelid. Siis oli tares kolmi hälli – üks oli…
Memme vaev M-Magdaleena EMAKESTA, MEMMEKESTA, kui sa kasvatid minuda, ei sina sundnud suurte kuuldes, ei vandnud vagade kuuldes. Sund’sid oma suuda mööda, käsk’sid oma kätt’a mööda. Millal maksan eide vaeva, eide vaeva, piima vaeva, ella ema imetusvaeva, suu juures suiskumises,…
Memme vaev M-Magdaleena/Äksi (OI) MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, piima vaeva, hea ema imetisvaeva, suu juures suiskumises, kää pääl kandemises. Mitu ööd oli uneta, mitu ommikut osata, mitu suitsu suuruseta, mitu pääva lõuneetta. Ei kustund tuli tuasta, säde sängi…
1. 1942. a juunis Tartu lillenaine müütas Tähe ja Riia tn nurgal poetrepil sinililli ja kullerkuppe: 2. 1943 a. juunis Tartu lillenaine pakkumas lille Tähe ja Eha tn nurgal: 3. Laupäeval 14. II kell pool üheksa hommikul pakkus vana oksamüüja…
Laste improvisatsioonid Tartu 1. 2. Väike Reet matkib mängides oma vanemat õde Tiiut: 3. 4. Väike Reet istub diivanil ja laulab: 5. 6. 7. 8. Vett on läinud lauale. Reet tantsib sõrmedega ümber loigu ja laulab: 9. 10. Väike Reet …
Hällilaul Tartu/Äksi Uni TULE, TULE, UNEKENE, tule, uni, uksest sisse, astu, uni, aknast sisse, kuku lapse kulmu pääle, lange lapse silma pääle sihi lapse silma pääle, asuta aseme pääle, vaju lapse voodi pääle. Viis: Paul Ariste (RKM III 5, 37…
Hällilaul Tartu Laulnud Paul Ariste (kuuldud abikaasalt) (RKM III 5, 37 (2) < Tartu – I. Rüütel, 1966).
Hällilaul Tartu Selgitus: Vanaema laulis hällilaulu ka järgmiselt. Üles kirjutanud Ingrid Rüütel (oma mälu järgi) (RKM III 5, 18 (31) < Tartu, 1966).
Hällilaul Tartu Selgitus: Veel üks vanaema hällilaul, mida laulis ka ema. Üles kirjutanud Ingrid Rüütel (oma mälu järgi) (RKM III 5, 18 (22) < Tartu, 1966).
Hällilaul Kursi/Laiuse ÄIU ÄIU, KUSSU KUSSU! Vokikene, lehmakene, kedervarsi kitsekene, seep mu kallis kangaspakk, seep mu ella eide vokk, äripäine a’aviide, pühapäine mängukene. Küllap laiska lapsed toidab, hiline pere elatab, laisal on lapsed ladusad, hilise pere ilusa. Viis: Madli Saeble…
Hällilaul Kodavere Äiutamise viis ÄIO, ÄIO KUSSU, KUSSU, kiigu, kiigu, Kreosselle, üle aia Õtsaralle, pitkä teedä Piiburalle, vahess arvass Vaenaralle! Soesu-soesu – suad suuress, maga kavva – kasvad pitkäss, siis sinuss suab üks karjussikene, tõõseb tõõrasse ajaja, metsän lehmä lemmotaja,…