Hällilaul Ta-Maarja Memm marjul KIIGU, KIIGU, KITSETALLE! Memm läks metsäst marju tooma pedäkäse pütiga, kadakase kapaga, vahtrapuuse vaadiga, künnäpuuse kühvligä, tammepuuse taldrekuga. Vahtrapuune vaat olli õlal, künnäpuune kühvli seljän, kadakane kapp olli kainlan, pedäkäne pütt olli seljän (või: puusa pääl),…
Hällilaul Torma Kiigulaul. Üles kirjutanud J. Kask (EÜS IV 276 (415) < Torma khk, 1895).
Hällilaul Torma Laulnud Joosep Müür (EÜS IV 1116 (6) < Torma khk, Avinurme v, Kõrve k – M. Sild, 1907).
Hällilaul Torma Ennemalt Avinurmes lauldud. Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1118 (9) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Hällilaul Torma Ennemalt Avinurmes lauldud. Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1117 (7) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Hällilaul Torma Ennemalt Avinurmes lauldud. Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1117 (8) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Hällilaul Torma Laulnud Paul Ariste (RKM III 5, 37 (1) < Tartu < Torma khk – I. Rüütel 1966).
Hällilaul Ta-Maarja/Äksi MINA LAULAN LASTADANI, suisutelen sulgedani, kui see parti poegadana. Maga kaua, kasva suureks, kasva suureks, karjaskäija, karjaskäija, marjatooja, orusta hobuste tooja, soosta lehma lennutaja. See toob marja metsastagi, sinikad toob soo aga seesta, joovikad jõe taganta, murakad toob…
Hällilaul Ta-Maarja (T)SUU, (T)SUU, SUTRA, MUTRA, kasva, latse, kangemasta! Ää, ää, älli sisse, kiigu, kiigu, kindad kätte, (t)suu, (t)suu, sukad jalga! Maga, maga, mu marjakene, marjal magus unekene ! (T)suu, (t)suu, suuremasta, kasva, kasva, kangemasta! Viis: Mari Kübarsepp (EÜS II…
Kiik kaugele, pühad välja Kodavere/Ta-Maarja VÄLLÄ, VÄLLÄ, PÜHÄKESED, kiike, hääli, vällä, pühäd, värävasta, kiike, häälii, astke vällä akenista, kiike, häälii, laske vällä laideista, kiike, häälii! Pääle tükkib tüü aiga, kiike, häälii, heledampa heina aiga, kiike, häälii, kibetampa künni aiga,…
Põrm põllele Kodavere/Ta-Maarja NEITSIKENE, NOORUKENE, läksin külla kiikumaie, tamme latva laulemaie; küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi. Lõiva kurni koppelilla, valikaegast vanijulla, lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidiräti pääle. Lätsin kodu ikedenna, ikedenna, nuttedenna.…
Kolm metsa Laiuse/Äksi SÕUA IKE, MEIE KIIKE, kiigele, kõrgeelle, kaugeelle, kiigele, üle õrte, peale parte, kiigele, üle tammiste talade, kiigele, sõua üle kolme metsa, kiigele! Üks oli metsa kuuske metsa, kiigele, teine metsa kaske metsa, kiigele, kolmas metsa õunapuune, kiigele!…
Pühkmeist tamm. Kiik venna tehtud Kodavere/Ta-Maarja NEITSIKENE, NOOREKENE, pühi tuba, laasi lauda, hari akkente alune! Pühi pühkmed mereje, viska laastud laeneje. Lõin ma ühe laastukese, veri kargas versta maada. Kas sest saide purje puida, purje puida, laeva lauda, sõsarale kiige…
Kolm aita, kolm välja, kolm järve Kodavere/Ta-Maarja ÜLES, ÜLES, KIIGEKENE, üles, kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis mina nägin kõrgeella, kõrgeella, kaugeella? Nägin kolmi aidakesi – üks olli aita kuldaharja, tõine aita hõbeharja, kolmas aita vaskiharja. Mis olli aita kuldaharja, sii…
Kingitused kiigesepale Kodavere/Äksi MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL, kiigele, kiigele, mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele? Siga seitsema suvine, kiigele, kiigele, sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele! Ei ta lepi ega meeli, kiigele, kiigele. Mis ma anna kiigessepal, kiigele,…
Kingitused kiigutajale. Kallis kiik Kodavere/M-Magdaleena KULUGE, KULUGE, KÖIEDA, kiigele, kiigele, venige, venige, vinnada, kiigele, kiigele! Kül one köisi kelderina, kiigele, kiigele, kanepida kamberina, kiigele, kiigele, kül one köie keerutijaid, kiigele, kiigele! Kes tuleb meidi kiikeetama, kiigele, kiigele? Ann tuleb meidi…
Palve kiigutajale Kodavere KIIGETAJAD, KUKUTAJAD, kiigele, ärge kurjast kukutage, kiigele, õelaste õljutage, kiigele! Ma olen kuri kukamaie, kiigele, õel ma olen õljamaie, kiigele. Kuksin maha koolijasta, kiigele, älli alla ingetusta, kiigele. Kes kara’s manu kaema, kiigele? Emä karas manu…
Kiigele ehtimine. Kingitused kiigutajale Kodavere KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA, kiike, häälii, küla parsil paugutava, kiike, häälii, nõmme õrsis õisatava, kiike, häälii, küla laol laaletava, kiike, häälii. Läksin aita ehtimaie, kiike, häälii, aeda ette eesikule, kiike, häälii, aeda peale peälikule, kiike, häälii.…
Kiigele ehtimine. Kiigel kartlik. Kulla kulumine Kodavere/Laiuse EMAKENE, NENNEKENE, anna mulle aida võti, kingi mulle kerstu võti – ma lähen aita ehtimaie, kerstule lään kenitama. Selga panen siidisärgi, vööle panen vööda pitka, pähe panen pärga laida, jalga uued ummiskingad –…
Tulge kiigele, tooge mune Kodavere TULGE KIIKME, KÜLANAESED, kiigele, tooge munad, tooge kanad, kiigele! Kana jäi kodo munele, kiigele, pennile pesä tegema, kiigele, lavva alla audumaie, kiigele, kukega kudrutsemaie, kiigele! Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) <…
Meie ja teie kiigud Kodavere/Äksi KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU, kiigele, kiigele, meil om esi hella kiigu, kiigele, kiigele, velle kiiku, villa kiiku, kiigele, kiigele! Küla või kiigu külma kiigu, kiigele, kiigele, kulut mu kulla peusta, kiigele, kiigele, Õõlda hõbe…
Kiik halvas kohas, Tulge kiigele, tooge mune. Ilus neiu kiigel. Kingitused kiigutajatele Kodavere/Torma OH TE HULLU KIIGESSEPPA, kiigele, ku(h)u na tennu näiu kiigu, kiigele – tennu sia sõngermaile, kiigele, tennu vie veere pääle, kiigele, tennu uja otsa pääle, kiigele, tennu…
Kiik halval kohal. Ilus neiu kiigel Kodavere/Äksi OH SA HULLU KIIGESEPPA, kiigele, kiigele, kohe teinu näiu kiige, kiigele, kiigele! Tennu sea songermusse, kiigele, kiigele, tennu lätete lävele, kiigele, kiigele, tennu oja otsa pääle, kiigele, kiigele. Küla või nutab künnusmaida, kiigele,…
Kiige katsumine Kodavere/Äksi KAEGEME KIIGUKESTA, kiigele, kiigele, kaegeme, katsugeme, kiigele, kiigele, kas sii kiiku kannab meida, kiigele, kiigele, katte kaaraterakesta, kiigele, kiigele, kuut või munakoorekesta, kiigele, kiigele, viit või vihalehekesta, kiigele, kiigele, kas ta kannab suure naise, kiigele, kiigele, rahalise…
Kitsas kiik Kodavere MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA, raidus ta sada sangaleppa, tegi kiige küla alla. Sai see kiige kitsukene, alt sai kiige arvukene: pealt sai pääsuke pugema, alt sai anide ujuma. Tulge kiikma, külanaesed, tooge kanad, tooge munad, tooge…
Kitsas kiik Laiuse VOT KUS POISID, TÄHKVERE POISID! Tegid kiige kirsipuist, madalasta marjapuist. Kiige sambad tõid Saksamaalt, kiige postid Poolamaalt, kiige võlla Võrumaalt, kiige toed Türgimaalt. Alt ei saand hani ujuda, pealt ei peasuke pugeda. Viis:Kadri Tädimees (60 a) (EÜS…
Kiige tegemine Kodavere Kiigele, kiigele! ÄRJÄD ÄGASID SAVIDA, kiigele, kiigele, poosikesed põlveluida, kiigele, kiigele. Kus seda kiike raiutie, kiigele, kiigele? Kiik ju tuudi kubija õvve, kiigele, kiigele, sääl vaaksid vardija emändäd, kiigele, kiigele. Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a)…
Veere, päev Ta-Maarja VEERI ÄRA, PÄEVAKENE, veeri sinna, kos mo vel’le, sõõri sinna, kos mo sõts’I, veeri velle kirstu taade’, sõõri sõdse sõle alla. Sääl su ellasti oietasse, pandas su patjule magama, siidisängi siilte sisse, kirju teki keskeell’le, valge linade…
Veere päev. Orja söök Torma Liiri, lõõri, päev õhtule LÕÕRI, LÕÕRI, PÄÄVAKENE, lõõri, lõõri, keeri, keeri! Lõõri keset hommiguda, saada saksu sööma aiga, maame'(he) magame’ aiga! Saksa´ sööva´, sõtsikene, saksa´ sööva sada korda, tuapoisi’ tuhand korda. Ma vaene ilma ivata,…
Veere vaese vaeva tõttu Torma Karjaselaul VEERE, VEERE, PÄEVAKENE, lase kaseladva kaudu, alanegu ajakene! Veere, päeva, vete tõttu, meie vaeste vaeva tõttu, rikaste rahade tõttu, kuningate kulla tõttu. Meil on vaestel vaeva palju, rikastel rahada palju. Veere, veere, päävakene, et…
Veere vaese vaeva tõttu Torma Karjaselaul VEERE, VEERE, PÄEVAKENE, lase kaseladva kaudu, alanegu ajakene! Veere, päeva, vete tõttu, meie vaeste vaeva tõttu, rikaste rahade tõttu, kuningate kulla tõttu. Meil on vaestel vaeva palju, rikastel rahada palju. Veere, veere, päävakene, et…
Veere vaese vaeva tõttu Kodavere/Torma Lehte, kulda, arule, aenale! VEERE, VEERE, PÄEVAKENE, lehte, kulda, arule, aenale, lase kaseladva kaudu, lehte, kulda, arule, aenale, alanegu ajakene, lehte, kulda, arule, aenale! Veere, päeva, vete tõttu, lehte, kulda, arule, aenale, meie vaeste…
Veere vaese vaeva tõttu. Orja ase M-Magdaleena LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, looja orja õhtu aal, sulase suvilinaje, palgapoisi padjudesse! Kes teeb orjale aseta, palgapoisi padjad peksab, sulase linada laotab? Oli mull üksi ella velle, sõrmepikuke sõsara – üks teeb orjale aseta,…
Veere venna juurde Kodavere Õhtul VEERE, VEERE, PÄEVÄKENE, elle, elle, leelo, leelo, veere sinnä, kos so veli, elle, elle, leelo, leelo, sõõri sinnä, kos so sõsar, elle, elle, leelo, leelo! Veli viie versta taga, elle, elle, leelo, leelo, sõsar…
Õitsil on säng ilus Kodavere Õitselaul Kaske, kanike! TULE OITSE ELLA VELJE, kaske, kanike, tule oitse ella velje, kaske! Ma teen arule asemed, kaske, kanike, ma teen arule asemed, kaske, säädiledin suured sängid, kaske, kanike, säädiledin suured sängid, kaske,…
Kuhu teeme õitsitule M-Magdaleena/Laiuse ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI! Küla karja, õitsi, poisi hõlma, õitsi, õlle, õlle, õitsi! Õitsist saab, õitsi, õlut juua, õitsi, õlle, õlle, õitsi, karjast saab, õitsi, kanamuna, õitsi, õlle, õlle, õitsi, sigurist saab, õitsi, sealiha, õitsi, õlle, õlle,…
Kuhu teeme õitsitule Ta-Maarja/Palamuse Õitsel KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile, õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile? Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile. Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile, õitsile,…
Õitsiliste laul M-Magdaleena Õitsilised KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA, vastu ööda, vastu kuuda, vasta ergasta ehada, vasta suurta saaremetsa, vasta kollast koidukesta? Tulge meile öömajale! Meile on tee tinane tulla, teerajad rahased käia: hobu ei kasta kapjasida, härg ei heida…
Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis mu kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub abi majaja, liugneb lina loputaja, kargab…
Oma ja võõrasema ootavad koju Kodavere VÕÕRAS NENNE, VÕÕGAS NENNE, tõstas leeme, ne tõreles, sõemas sööjäst sõõrmeteni, neljäntiku neeletäjäst, ka´nniku kaatajast. Oma nenne nennekene, pani piimä peesimaie, leemekausi lääkimaie: „Peesi, peesi, laste piimä, lääki, lääki, laste leeme! Jo tuleb värvoke…
Oma ja võõrasema ootavad koju Äksi VÕERAS EMA, VÕEGAS EMA, võeras memme, võegas memme, võeras taati, võegas taati – kuulis mu kodu tulema, ette laane elkivata, siis ta ütles, siis kuulutas: „Ju kuulus kurat tulema, suure sööja, suure jooja, suure…
Kuri perenaine. Kuri kodu Kodavere Karjatse (orja) laul KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ, elle-elle, leelo-leelo, kodo kuri perenaene, elle-elle, leelo-leelo, annab süvvä ja aagutab, elle-elle, leelo-leelo, paneb lauda ja pahandab, elle-elle, leelo-leelo, tõstab ruuga ja tõreleb, elle-elle, leelo-leelo, leeväkikud kirja…
Orja palk Kodavere PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike, perenaene naesukene, kaasike, kaanike, lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike, vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike! Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike, vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike! Massa ära orja palka, kaasike, kaanike, vaeselapse…
Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi Vaeselapse laul VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME, võeras taati, võegas taati, kui kuulis mind kodu tulema, välläotsessa olema, kuulis laanes laalevade, tänavas aga trallitava, võttis sundida sulasta, kästa kärmast käskijalga: „Mine, sundija sulane, käi minu…
Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis ta kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub armas majaja, liugneb lina loputaja, kargab…
Nutust järv. Oma ja võõrasema Kodavere KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN, lee-lee, kos astun, sääl alandan, lee-lee, kos ma seesän, seenäd märjad, lee-lee, sinna tekkis tiigikene, lee-lee – vett saab küla karjal juua, lee-lee, valla varssadel ojoda, lee-lee. …
Kes koju ootab Kodavere Õhtu. Karjusse laal KARJUSSED KODU TULEVAD, kõik näie süda vesine, süda virsub viidikida, kutsub kuivida kaluda. Kes neidä kodu uutab? Kodu uutab uksekene, vaatab väravikene: kas tuleb tuletegija, kas paessab padapesija, kaevulingu liigutaja, kaevukoagu koagutaja. Viis:…
Kes koju ootab Ta-Maarja Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! KODU MINNA, õõ-e-oo, VÕI EI MINNA, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Kes see minnu, õõ-e-oo, kodu ootab, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo? Kodu ootab, õõ-e-oo, uksekene, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo, kodu vaatab, õõ-e-oo, väravakene, õõ-e-oo,…
Kodu tundemärgid Äksi Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE, kunas saa kodu kuhale? Kavvel om minu koduja, kavvel om, kavvest nävvisse, kavvest harja hall´entelle, kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu, arvasi isa aseme? Meil oli kodu kullasseppa, taren taaderte…
Tooge meile toomingaid Kursi TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA, tulge teie, tulge teie meiega! Meie jälle, meie jälle teiega, meie jälle, meie jälle teiega! Tooge meile, tooge meile toomingida, tooge meile, tooge meile toomingida, meie vastu, meie vastu vaarikida, meie…
Puuvedu M-Magdaleena Puude raiumine IIDU, TIIDU TILLU METSA, tagast paistis palju metsa. Seal mina raidsin rataspuida, kõlksutasin kodarapuida, isa härja ikkepuida, ema kirstukaane lauda, sõsaralle sõidusaani, vennale veduregeda. Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere…
Kodarapuude otsimine Torma LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE pühapäeva hommikulle, argipäeva aegudelle. Leidsin salgu saaremetsa, teise salgu sarapuida, kolmas salk oli kuslapuida, neljas salk oli neidapuida, viies salk oli visnapuida, kuues salk oli kuagapuida. Sealt mina raidsin rataspuida, koputasin kodarapuida, isa küll…
Puuvedu M-Magdaleena Mehed puid vedamas VAIE, VAIE, VAIDE MEHED, Kuriste ja Kaave mehed, vana Riie Roode mehed! – Läksid metsast puida tooma. Panid metsast puida peale, panid metsast pal´ka peale, aruküinist ainu peale. Ärg läks ähkides määle, isi õisates järele.…
Ladvad lindudele Ta-Maarja Vihtu otsimise laul LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE, lääme lehtil lepikusse, vao vitsa varikusse. Murrame oksa ja kakume katsi, jätäme järel iluoksa käol tulla ja linnul minnä. Kui tule(b) kägu meie maale, ei ole puud pääle tulla,…
Marjule minemise laul Kodavere Marjule minnes lauldi: LÄKI MÄELE MARJULE, elle, elle, leelo leelo, alla mäele toomingile, elle, elle, leelo leelo, pääle päeva pähkelile, elle, elle, leelo leelo! Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280…
Marjule minemise laul Kursi Marjul käimise laul NEITSIKESED NOOREKESED, lähme marjule madalad, sinisõrmed sõsterile, varvasjallad vaarikile, punapärjed pähkelile! Siit on maias marjad söönud, libbe lillakad lõginud, jätnud varred vaevisele, pooled varred poegadele, tühjad varred tütterile. Viis: Mai Paiu (83 a)…
Marjule minemise laul M-Magdaleena Marjad söödud. Marjule LÄKSIN MÄELE MARJULE, linna alla lillikille, Pärnu alla pähkelille. Sialt oli maias marjad söönud, libe lillikad libanud, jätnud varred vaeste’elle, tühjad varred tütterille. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023)…
Teretamata möödaminejale Palamuse KES NOO UHKE OLLENESSE, kes noo kõrgi kõndinesse? – Julgu ei „jumal appi“ anda ega tuua tervisida. Mööda läävä mürgü tüki, kavvest käänvä ravva kange. Egä ei sünni suurte sekkä, mahu ei kõrke kõrvale. Suure löövä suu…
Teretamata möödaminejale M-Magdaleena MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, mööda läks poissi porri-silma, ei ta toonud tervisida, ei ta annud jummalada appi. Jummal teadku, mis tal õli, kas õli kida keele peala, vai õli muhku moka peala, sinimuhku silmakulmul, et ei toonud…
Teretamata möödaminejale Kodavere/M-Magdaleena Teretamata möödaminejale MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, õdagoole, õdagoole, mööda läks poissi porri-silma, õdagoole, õdagoole, ei ta toonud tervisida, õdagoole, õdagoole, ei annud jummalada appi, õdagoole, õdagoole. Jummal teadku, mis tal õli, õdagoole, õdagoole, kas õli kida…
Katki lõin koodi Äksi Rehepeksulaul HELLAKENE VENNAKENE, tegi mull’ koodi kuslapuusta, koodi varre vahtarasta. Käskis koodile kuluda, rehavarrele vanada. Mina olin maani kavala, lõin ma lapiti ladeta, lõin ma servi seina mööda, paigu paljast maada mööda, katki koodi kuslapuusta, katki…
Teolise leivakott Äksi/Palamuse Rehelaul TEU MA TEGIN TARVASTUSSE, rehe peksin Pirmastusse, karjakorra Karksiesse. Läksin Tarvastu teole, lass oli seljas, laps oli süles, pudrupott oli puusa peal, kördilänik külle peal. Kolm oli räimi rätikusse, üks sai süüa, teine müüa, kolmas jäi…
Tahtsin minna talgusele Torma Talguse laul TAHTSIN MINNA TALGUSELE, tahtsin talguse õluta. Ei annud isa hobesta, vend ei vaski valliida, õde hõbesõrmussida. Läksin oma hobusega, läksin vana valjastega, igapäese päitsetega. Tuli vasta valelikku, keset teeda keelekõlku: „Juba söödud söögikorrad, juba…
Laisk kündja Laiuse Tööd tegemata MIS SOAB MINUSTA MEHESTA, õhtule, õhtule, puna peaga poisikesest, õhtule, õhtule? Minu kesa kündemata, õhtule, õhtule, rauapuu jäi raiumata, õhtule, õhtule, adrakured kuusikusse, õhtule, õhtule, sahad jäänd alles sepale, õhtule, õhtule! Viis: Kadri Paadimees (60…
Sulase kättemaks Laiuse Kündja laul PERENAENE PETTIS MINDA, keetis mulle keepudru, andis mulle haganast leiba. Oot, oot, oot ja noo, noo, noo, las’ lähen väljal kündemaie – vao mina ajan, vaksa jättan, jättan künkad künni sisse, et on rohul ruumi…
Sulase kättemaks Laiuse Kündja laul PERENAENE PETTIS MINDA, keetis mulle keepudru, andis mulle haganast leiba. Oot, oot, oot ja noo, noo, noo, las’ lähen väljal kündemaie – vao mina ajan, vaksa jättan, jättan künkad künni sisse, et on rohul ruumi…
Tore kündja Laiuse Hea kündja OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA, paremaida paarisida! Läksid möirates mäele, karates kaevu künale, ike vaskina peassa, rahe raudana seessa. Tina siis tilk’sid härja sarved, kulda käärisid adrakured. Hästi mina kündsin härra väljad, risti-rästi Riia väljad, parajaste…
Lina elulugu Kodavere/Ta-Maarja LINAKENNE, LINNUKENE, üles, tuhat surma sulle toon ma, üles, sada surma sulle saadan, üles, harja pidi haarates, üles, kiudu pidi kistoes, üles, lina likku viitamesse, üles, ja leost väljä toodamesse, üles. Panti su palkidel vajume, üles,…
Lina elulugu Palamuse LINAKENE LINNUKENE, tuhat surma sulle loodu, sada surma sulle tehtu: sinu likku viidanesse, kivi pääle pantanesse, siis sinu välja võetesse, siis su parsil pantanesse, roobitsele ropsitesse! Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS VI 1183 (38) Palamuse –…
Lina kasvas kui linti Laiuse Lina kasvule LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee, odrad tegin orumaasse, helelee. Seal kasvis lina nii kui linti, helelee, linakupar nii kui kulda, helelee. Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee, isa hõbehõlma täie, helelee, ema kuldse kuue…
Laiuse MEIE MAA MEHED MADALAD, adrakandijad kavalad, teevad linad liivakulle, kaerad välla kallakulle, odrad välla orgudesse, mäe peale mängiodrad, tanavisse tantsukaerad. Tulli kulli Kuuramaalta, sinisarve Saksamaalta, tulli pulli Pohlamaalta, kes sõi linad liivakulta, mäe pealta mängiodrad, tänavista tantsukaerad. Viis: Kadri…
Sirbiviskamise laul Kodavere Rukkilõikuse lõpetus SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõrise, rauakene! Kelle sirp siin ette sõvvab, selle peigmees vasta jõvvab. Sirpi viibutati ja visati üle õla 3 korda. Läks sirp kummuli, siis pidi viskaja sel aastal surema. Laulnud Mari Poks…
Sirbiviskamise laul Torma SIRISE, SIRISE, SIRBIKE, kõrise, kõrise, kõvera rauda! Kelle sirp eele mengu, selle meel mehele mengu! Vanaeit korjas sirbid kokku, kui rukkilõikus lõppes ja viskas sirbid eemale. Laulnud Andrese Kadri (69 a) (ERA III 6, 23 (23) ja…
Ta-Maarja Rukkilõigulaul LÄÄME NÜID UUELE IILE, tõise vastsele vaole, esi uusi hoidemede, vagu vastane valvamede! Pästäme valla peiu jala, pästäme valla kaasa jala, paneme peni piindreesse, varese paneme vaole. Peni hauk meil piindra pääl, vares vaak vao helile. Oodi uuta…
Halb sirp M-Magdaleena/Äksi PEREMEES, PEREMEHEKE, ära ole minule kurja, et jäid kõrred kõikumaie, et jäid varred vaarumaie, et jäi päida pääle põllu – see pole minugi süidi, see on kurja sirbi süidi. Sirp on kurja, ei koguta, raud on ramma,…
Halb sirp. Päid jäänud põllule. Pane lammas laua peale Laiuse Lõikuslaul PEREMEES PEREMEHIKE, perenaine naesukene – ära sa võta vihaksa, ära sa pane pahaksa, et jääb kõrsi kõikumaie, et jäeb varsi’ vaarumaie: see’p ei ole minu süüdi, see on sitta…
Väljad karja käia. Jätan lindude süüa Torma Lõikuselaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, helelee, käi kokku, käärukene, helelee, helelee, et saaks väljad karja käia, helelee, helelee, mäed sälu mängatada, helelee, helelee. Lõika, lõika, sirbikene, helelee, helelee, saa otsa, saarekene, helelee,…
Põld paneb lõikaja põdema. Väljad karja käia Äksi ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile, väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile, nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile – ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile, põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile, eed laiad…
Jätan lindude süüa. Väljad karja käia Laiuse Lõpe, põld LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, kui ei lõpe siia jätan, helelee, sirgu süia, värvu viia, helelee, jänestele järada,helelee, küla lammasste laduda, helelee, küla sigade siduda, helelee, küla põrsaste pugeda, helelee, kui…
Mis meid otsas ootab Kodavere/Torma LÕPETAME SELLE PÕLLU, lõpelee, lõpelee, vähendame selle välja, lõpelee, lõpelee, kahandame selle kaera, lõpelee, lõpelee, teeme otsa selle odra, lõpelee, lõpelee! Hakkame arule käima, lõpelee, lõpelee, arupõldu põimimaie, lõpelee, lõpelee, aruvälja väänamaie, lõpelee, lõpelee!…
Jätan lindude süüa Kodavere Lõpe-laul LÕPE, LÕPE, RUKKIKENE, lõpele, lõõrile, kui sa ei lõpe, siia jätän, lõpele, lõõrile, siia jätän sirgu süvvä, lõpele, lõõrile, sirgu süvvä, nirgu neeldä, lõpele, lõõrile, nirgu neeldä, jänesse järädä, lõpele, lõõrile. A´a otsa õekene, lõpele,…
Jätan lindude süüa Kodavere Lõpe, põld LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õegake, lõegake! Kui sa ei lõpe, siia jätän, õegake, lõegake, siia jätän sirgu süvvä, õegake, lõegake, sirgu süvvä, nirgu neelda, õegake, lõegake, pääsukese pääle käiä, õegake, lõegake! Laulnud Mari Poks (s.…
Jätan lindude süüa Kodavere/Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õigake, lõigake, vähene sa, väljakene, õigake, lõigake, kahane sa, kaerakene, õigake, lõigake, saa otsa, odrakene, õigake, lõigake! Kui sa ei lõpe, siia jätan, õigake, lõigake, siia jätan sirgu süüa, õigake, lõigake, sirgu…
Halb sirp Torma Lõikaja laul KÜLL MA LEIKAN, EI MA JÕUA, küll ma väänan, ei vähene, küll ma katsun, ei kahane, ei minu eeke edene, ei minu põlluke põgene. Sirp on kurja, ei ta kogu, sirp on kurja sepa tehtud,…
Jätan lindude süüa Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, helelee! Kui sa ei lõpe, siia jätan, helelee, helelee, siia jätan sirgu süüa, helelee, helelee, sirgu süüa, kärba käia, helelee, helelee, siia kure kuigutada, helelee, helelee, lõokese lõpetada, helelee, helelee, siia pääso…
Jätan lindude süüa Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE! Kui sa ei lõpe, siia jätan, siia jätan sirgu süüa, sirgu süüa, kärba käia, siia kure kuigutada, lõokese lõpetada, siia pääso pääle tulla, tedrele teha pesada. Siia kurge jätnud kuue, siia tetre jätnud…
Jätan lindude süüa Torma Lõikuselaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, kui ei lõpe, siia jätan, sirgu süia, tondi viia. Kui sa lõped, ära korjan ja siis talvel salve valan. Viskan sirpi järel sind. Laulnud Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt…
Halb sirp. Mis meid otsas ootab. Põllud põdema Laiuse Lõikuse juures ASUGE ESIDE PEALE, helelee, seatke põllo serva peale, helelee! Sirp on kurja seppa tehtud, helelee, raud on rammade taotud, helelee, sirp on kurja, ei koggoje, helelee, elle rauda heidetiko,…
Mis meid otsas ootab. Halb sirp Kursi TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, vinnakem viha pärasta, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ. Et me otsani ujume, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, et me saarte sajame, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, saame saare tutmeni, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ. Otses saab õlut juua, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,…
Naiste nabrad. Kuulus kuhjalooja Kodavere/Torma MIS MA LÕIKAN, SEE MA KEIDAN, õigake, lõigake, see ma kokkuje kogusin, õigake, lõigake, see ma napraje nabisin, õigake, lõigake, kuhelasse kukutasin, õigake, lõigake, vahelikku valmistasin, õigake, lõigake. Tegin nabra kui see naese, õigake, lõigake,…
Lõpe, põld Ta-Maarja/Palamuse Lõpe, põld MINU ISAL PIKAD PÕLLUD, pikad põllud, laiad väljad – otsad joosevad ojasse, peenrad pikad pei ääre. Küll ma lõikan, ei ma jõua! Lõpe otsa põllukene! Kui sa’i lõpe, sia jätan, sia jätan sirgu süüa, sirgu…
Venna nurmed. Jätan lindude süüa Torma Lõikuselaul. Vilja korjamine MEIE VELLEL SUURE NURME, helelee, helelee, suure nurme, laia välja, helelee, helelee. Tennu lina liivakulle, helelee, helelee, tennu kaara kallakulle, helelee, helelee, odra oru otsa peale, helelee, helelee. Üks oli…
Võta naine töölt Kodavere Looviis TULE, UUGU, VÕTA LUUGU, tule, kasse, kassa eina! Veli ellä, veljekene, sihi naista sirbi päältä, vahi naista vaalu päältä, rehavarsilta valata, kas on nirgil niitemaie, kerges kokko keerämaie! Laulnud Kadri Ots (84 a) (EÜS II…
Väsinud lõikaja. Naiste nabrad Äksi KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA, heinale, kullale, ei mu esi ei edene, heinale, kullale, ei mu põlluke põgene, heinale, kullale ega vällake vähene, heinale, kullale. Ei ma tea ega mõista, heinale, kullale, mis…
Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul NIITSIN VIIE VIKATIGA, heinale, kullale, saputin sada rehala, heinale, kullale. Sain mina sada saukesta, heinale, kullale, viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale. Ei neid söönud äia härjad, heinale, kullale, äia härjad, ämma lehmad, heinale, kullale, küdi küürakud…
Vikat niidab, ma vilistan Äksi VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale, uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale, ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale! Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale, Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale. Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale, kuhjad paistsid Kuremaale,…
Vihun viie vikatiga Laiuse Heinalaul MEIL ON ILLUS OIDUKENE, helelee, oidus illus einakene, helelee! Niitis viisi vikkatida, helelee, kaarutas rehha kahheksa, helelee! Senni heinamaa illusa, helelee, kui on eina niitemata, helelee, senni kaared kaunikesed, helelee, kui on loogu võttemata,…
Looja lehm sõi heinad Kursi LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, lähme kullad koare peale, lähme Loojale loole, Maarialle heinamoale, Looja loogo võttemaie, Maari heina niitemaie. Looja loogo, kuiva loogo, Maari heina, kaunis heina. Kes küll sõivad luhaheinad, krõmsutid kõrred kõverad? Jumalal oli…
Looja lehm sõi heinad Kursi Looja heinateol. Heina lõppetus! LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, heinale, kullale, lähme, kullad, koare peale, heinale, kullale, lähme Loojale loole, heinale, kullale, Maarialle heinamoale, heinale, kullale, Looja loogo võttemaie, heinale, kullale, Maari heina niitemaie, heinale, kullale! Looja…
Lustiga loole. Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul LÄHME LUHTALE LOOLE, heinale, kullale, aru alla eenamaale, heinale, kullale, ehk on luhas loogu võtta, heinale, kullale, aru all eena ilusa, heinale, kullale! Oi-oi-oi-oi oidukesta, heinale, kullale, oidus ilus heinakesta, heinale, kullale.…
Karjase pühapäev M-Magdaleena MUUD KÄISID KIRIKUTEEDA, mina käisin karjateeda, muud laulsid kirikulaulu, mina laulsin karjalaulu, muud kuulsid kirikukella, mina kuulsin karjakella, lepikussa lehmakella, haavikussa hobuste kella. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2015) < M-Magdaleena khk, Kudina…
Karjasepõli. Orjusest ostja Ta-Maarja/Äksi KARJATEEL ON KURJA PÕLVE, kui see kuri teomehe põlve, kui see vali vaimupõlve. Vesi mul alla, vesi peala, vesi varvaste vahela! Küünar vetta alla külle, sääse vaksa alla sääre. Kui minul teas teinepooli, mõistas ära meesi…
Kaua karjas käinud Ta-Maarja Karjalaul EMÄKÕINE, õlle-õlle, ENNEKÕINE, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Karjan kasvi, õlle-õlle, liiga pikäs õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Ma oles viibin, õlle-õlle, vikkatile, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, panden sirbil, õlle-õlle, mu siduma, õlle, õllele,…
Õlletamine Kursi Karjase mäng KUS SA LÄHÄD, õlle, KARJAKENE, õlle? Karja ella, õlle, karja kulla, õlle! Kus sa lähäd, õlle, lehmakene, õlle? Lehma ella, õlle, lehma kulla, õlle! Kus sa lähäd, õlle, Punnik-lehma, õlle? Lehma ella, õlle, lehma kulla, õlle!…
Söö, kari Kodavere SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, süü sedä söödirohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, laku laia laanerohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, kuni tõuseb tõista rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, kuni pistab piibelehte, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,…
Söö, kari! Kodavere Karjatse laul SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI, süü seda, mis ma söödan, juu seda, mis ma joodan, süü seda söödirohtu, laku seda luaneeina, kuni tõuseb tõrvalilli, kuni kasvab kanarpikku, kuni ajab angervaksa! Õlle-õlle, õitse, killa-kalla, karja! Laulnud Krõõt…
Ajage kari siia Palamuse Ajage kari meile KÜLA KARJATSE KANASE, õõ-õõ-ee, aage kari meie poole, õõ-õõ-ee, meie aame teie poole, õõ-õõ-ee! Ehitäme elmelinna, õõ-õõ-ee, kuame kume-keriku, õõ-õõ-ee; teeme sisse siidilaiva, õõ-õõ-ee, välja teeme väitselaiva, õõ-õõ-ee, otsa teeme ubinalaiva, õõ-õõ-ee. …
Karjasepõli Ta-Maarja Karjase kaebus. Karjuste laul KARJUSSIDA, õlle-õlle, VAESIDA, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, halva ilma, õlle-õlle, armetusi õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Mittu külmä, õlle-õlle, külmetava, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, mittu talve õlle-õlle, tallitava, õlle, õllele, õlle,…
Vihm üle vaeslapsest Torma MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE, likkes tetta linnukese, likkes suine, likkes päine, likkes suine suilindu, likkes päine pääsukene, kaalani emakanal’! Ole ei kodu, kun’ ma kuiva, ega tare, kun’ tahene. Ole tare ei esa tettu ega paari…
Vihm üle vaeslapsest Kodavere/Torma MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE? Likkes teet sa linnukese, likkes suine, likkes päine, likkes suine suilindu, likkes päine pääsukene, kaalani emakanal’! Ole ei kodu, kun’ ma kuiva, ega tare, kun’ tahene. Ole tare ei esa tettu…
Vihm mujale maale Ta-Maarja/M-Magdaleena Vihm, üle ÄRA SADA, õlle-õlle, VIHMAKENE, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Kasta muid(a), õlle-õlle, ää kasta mind(a), õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Mul põle kodu, õlle-õlle, kos ma kuivan, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, ega…
Vihm mujale maale Ta-Maarja Karjaste vihma peletuse laul Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! MINE, VIHMA, õõ-e-oo, VENEMAALE, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Vennemaal kõik, õõ-e-oo, vilä palava, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Saaremaal kõik, õõ-e-oo, sauna suitsasõ, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Sata, vihma, õõ-e-oo,…
Vihm mujale maale Kodavere ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo, üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo! Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo, a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo – sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo, egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo. Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,…
Kevad põllul Kursi NÜÜD EP ON ILUS ELADA, nüüd ep on kaunis kasuda – nüüd ju lehte lippu puussa, lehte puussa, rohtu maassa, odraoras aljendeles, kaeraoras katab maada, nisud tupista tulevad, uad õisida ajavad, erned lestu lepitavad, läätsad säärile siavad,…
Suvi ja sügis Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, kaasike, lehta puussa, rohtu maassa, kaasike, allentab eiina arussa, kaasike, nõtkotab nõmmessa padakas, kaasike, kõigub soossa kuusejalga, kaasike, obu irnub iiumaala, kaasike, varssa karjub kaugeela, kaasike. Vikat viib eiina arusta, kaasike,…
Suvi ja sügis Kursi/Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, lehta puussa, rohtu maassa, allentab eiina arussa, nõtkotab nõmmessa padakas, kõigub soossa kuusejalga, obu irnub Iiumaala varssa karjub kaugeela. Vikat viib eiina arusta, nuga nõmmesta padaka, kerves soosta kuusejalga, unt sööb iiesta…
Kuduja Ta-Maarja NEIUKENE NOORUKENE tule tännä, näitä vällä, mes oled kukkeni kudanud, kika-ani kirjutanud, kas om otsani ilusad, vai om veereni vereväd. Äial särki, ämmal särki, äijäl särki peenikene, ämmal särki laia laadi. Õhta õmblen õe särgid, videvikul venna särgid,…
Eks võind meres mürada Kodavere Käsikivilaul KIVIKENE, KIIKSUKENE, voenud sa meren mürädä, mere kalda all kajada, ku saed meie müräda, meie koagude kajada. Meks siis musta meie leeva? Küll o musta, küll magusa! Kana lennas seena peale, leie tolma leeva…
Eks võind meres mürada Palamuse Nõrk orjatüdruk KIVIKENE KUL´LUKENE, mis sa tulid meie maale, meie pihtu piinama, käevarsi vaevama, käevarsi vaevama ja õlanukki õeruma? Oleks me pead pihlakasta, õlanukid õõnapuused, käevarred kuslapuused, sõrmed sõstrapuu lülista – siis ma peaksin…
Üles kirjutanud M. Hermann (SKS Hermann 39 (101) < Ta-Maarja khk, 1895-1896).
1. AETAMINE Laulnud Ida Mesipuun (63 a) (RKM III 3, 50 (24) < Kodavere khk, Orgemäe k – H. Sirmais, 1955). 2. AETAMINE Üles kirjutanud Gerda Laugaste enda mälestuste järgi (ERA III 7, 312 (39) < Kodavere khk, Alatskivi v,…
1. TRILLER, HUIGE 2. TRILLER, ETTELÖÖGIGA (HUIGE) 3. TRILLER 4. TRILLER, JORU AJAMINE 5. LIHTHUIKAMINE 6. AETAMINE 7. AETAMINE Üles kirjutanud M. Sild ( EÜS IV 1120-21 (10-15) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
Tõuske üles. Tõuske karja saatma Kodavere Hommikul ÜLES ÜLES KÜLÄNAESED, üles, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie, üles, üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles, üles, munde mullikad murula, üles, üles, üles, meie kari karjaajan, üles, üles, üles! Tule, lilli,…
Tõuske üles Kodavere Linakatkumise laul ÜLES, ÜLES, KÜLÄNAESED, üles, üles, üles! Perenaene laiska naene, üles, üles, üles, istub tanuta’ tare’nna, üles, üles, üles, ilma vööta voodienna, üles, üles, üles, tõstab ruuga ja tõreleb, üles, üles, üles, lõikab leibä ja lõõritab,…
Kodavere Karjalaste laul hommikul TÕUSE, PÄEVÄ, TÕTTA, PÄEVA, elle, elle, leelo, leelo, rühi, päevä, rutta, päevä, elle, elle, leelo, leelo, keera keske(h)ommikulle, elle, elle, leelo, leelo. Ega’ lõõna siin ei lõegu, elle, elle, leelo, leelo, keske(h)ommik siin ei keerä, elle,…
Tule välja, päevakene Kursi/Palamuse PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, heledaste, ilmakene! Täna tapan musta kuke, annan harja sinule, homme tapan tallekese, annan sulle sarvekese. Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 287 (14) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M.…