Siimani mäng Kodavere Karjalaste laul MIS OTS, SIIMANN-SEELO, mis ots pilelille ärrä, mis ots sõtsepoja naalo? Ei võta siimann-seelo, ei võta pilelille ärrä, ei võta sõtsepoja naalo. Laulnud Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 284 (43) ja EÜS…
Siimani mäng Kodavere Karjalaste laul MIS OTS, SIIMANN-SEELO, mis ots pilelille ärrä, mis ots sõtsepoja naalo? Ei võta siimann-seelo, ei võta pilelille ärrä, ei võta sõtsepoja naalo. Laulnud Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 284 (43) ja EÜS…
Oldermanni mäng Äksi TANTSI, TANTSI, OLDERMANNI, vilderkääri jungerpruut! Vahi seiast valgemida, vilderkääri jungerpruut, otsi seiast sirgemida, vilderkääri jungerpruut. Kelle rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut? Taadi rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut. Viis ja tekst: Jaan Vannus (sünd 1850) (ERA II 106. 235 (2)…
Oldermanni-mäng Laiuse Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1188 (70) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908).
Oldermann M-Magdaleena Sellisele tekstile P-Tartumaalt viisi pole. TERE, TERE, TETER-MATSI, üle mäe mätter-matsi, mätter matsis’ sai maasiku, maasikust sai maaberpilli, maaberpillist sai peberi, peberist sai sai peedis-saarde, peedis-saarest sai sobori, soborist sai soolavakka, soolavakast sai vaariku, vaarikust sai vaaber-kiksi, vaaber-kiksist…
Kodavere [ezcol_1half] VIIS, VAAS, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! Kes läts kesvä lõikamaie? Viis, vaas, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! Mari läts kesvä lõikamaie? Viis, vaas, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! [/ezcol_1half]…
Hobusemäng Kursi „KAS NÄGID MINU OBESTA?“ „Mis karva sinu obene?“ „Suvel iiru, talvel alli, kesk-suve veripunane.“ „Sii läks läbi meie õue, köis oli kuldene järella, kammits kardene jalassa. Tegi kurja minnessagi, teise kurja tullessagi – välja viljä ta vähendas, salve…
Tere, Tõnu Kursi TERE, TÕNU, TEILE! Tulge hommen meile: meil on hommen rootsitants, kahe siku sarve tants, kolme munakoore tants, nellä neitsi nisa tants. siis kõik tantsma tulevad. Saks tuleb saaniga, muamees maaniga, poiss puureega, mina kelguga keerides – tagast…
Pajamäng Palamuse Lapsed säädavad endid üheteise ette ridasse. Kõige viimane läheb esimese juurde ja hakkab temaga rääkima: „Tere-tere“. Vastus: „Tere, mis sa otsid?“ – „Mul varastati pada ära, ehk on ta sinu köögis.“ – „Otsi otsi, kui sa’i leia, siis…
_________________________________________ Laulumäng Laiuse KELLE LITTER, KELLE LITTER MAKSIS LEHMA, kelle paater, kelle paater paari härgi, kelle sõlge, kelle sõlge sõidu ruuna? Anne litter, Anne litter maksis lehma, Anne paater, Anne paater paari härgi, Anne sõlge, anne sõlge sõidu ruuna. ________________________________________…
______________________________________________ M-Magdaleena Kulli tegemine Laste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega…
Ollermanni-mäng M-Magdaleena OLDERMANNI, vilderkäve, otsi otsi oldermanni, vilderkäve jungerproots. otsi seast sirgemida, vahi vallast valgemida, oldermanni, vilderkäve jungerproots. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (18) < M-Magdaleena, Ellistvere v – J . Välbe ja H. Sulg, 1908).
Siimu-mäng M-Magdaleena Mängu kirjeldust ja terviklikku teksti koostaja ei leidnud. SIIT TULEB SIIM, siit Siimu sulane. Mis tahab Siim, mis Siimu sulane? Laulnud Liisa Kask (65 a) (EÜS V, 1185 (45)< M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, H. Sulg,…
Kulli tegemine M-Magdaleena Laste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad…
Kullimäng Torma/Kursi Sellele mängulaulule P-Tartumaalt viisiüleskirjutust pole, aga värsilist osa on kindlasti lauldud. Võib kasutada näiteks kuningamängu viisi. KOOTS, KOOTS, KULLIKENE, naats, naats, nabrakene, mis see kulli meile otsib? Kull otsib küla kanuje, tahab ta talu haneje, mõisa kirju…
Väravamäng M-Magdaleena/Äksi MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas? Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas. Ei või laske, kuldse, joonse, väravas. Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas? Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas. …
Väravamäng Kodavere/Ta-Maarja MIS TE SANTI SAISATADE, juune, kuldsed väreje, meie tahme läbi minna, juune, kuldsed väreje. Ei või laske meie värad katski, juune, kuldsed väreje. Külap meie parandame, juune, kuldsed väreje. Kellega te parandate, juune, kuldsed väreje?…
Nõelamäng Kursi NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE, nõõs, nõela silmakene, nõela nõudijad tulevad. Nõrka vitsa nõudijalla, pikka vitsa püüdijalla, ja ohjad käeotsijalla. Kivist kilda kistanesse, paest lõmma lõhutaksse, nõela üles otsitasse, tule otsa toodanesse. Mes sääl nõelal taga oli? Tükk sinist, tükk…
Lambamäng Laiuse/T-Maarja Karjus, lambad, koer ja unt on. Lambad on kükakille maas, karjus käib ümber, laulab; unt on metsa taga. Karjus laulab: MINA OIAN MEMME UTED, mina kaitsan taade karja. Memm teeb mulle uue kuvve, taat tiib katkise kasuka. Tule…
Lambamäng Äksi MINA OIAN MEMME UTTE, mina kaitsen taade karja, memm teeb mulle uvve kuvve, taat teeb mulle karvase kasuka, sulaselle suured sukad, perepojal peened sukad, karjalapsel kapukida! Tuli susi soome alta, laia käppa laane alta, kiskus memme kriimu lamba,…
Kuningamäng Äksi KUUS, KUUS, KUNINGAS, mis sa eila meile ei tulnud, tunaeila tuld ei toonud? Meile tulid võerad laevad: sõelalaevad, nõelalaevad, suure herra kaubalaevad, kurja herra kullalaevad, oma rahva rahulaevad. võera rahva vaenulaevad, Saksa rahva reisilaevad, Leedu rahva leevalaevad, Soome…
Kuningamäng Palamuse Mängu laul KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE, miks sa eila meil ei käinud, tunaeila tuld ei toonud, kui meil käisid kolmed laevad: nõelalaevad, sõelalaevad, poisikeste purjulaevad, vananaeste lindilaevad, tüdrukute tühjad laevad? Üles kirjutanud Emilie Uus (H II 27, 543/4 (14)…
Kuningamäng Kursi OH SA KUNING, KUNINGAKENE, mis sa eela meile ei tulnud, kui meil käisid sõelalaevad, sõelalaevad, nõelalaevad, otseti odade laevad, nuketi nugade laevad, risti-rästi rättelaevad, põiki käisid põllelaevad? Kelle kord on ette tulla, selle käest võib panti võtta. Viis…
Nukumäng Torma MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE, kui sii noore koorekene – eela kurnat’, täna koorit’. Ehi, nukku, eeri, nukku, ehi, nukku, emandisse, seada, nukku, seadusesse! Meie nukk õli noorekene, kui sii noore koorekene – eela kurnat’, täna koorit’. Pane jalad…
Nukumäng Palamuse Jaanipääva laul EHI, EHI, NUKUKENE, nukku, ehi, ehi, eeri-eeri, nukku, ehi neile ehtemille, nukku, säe neile sätemille, nukku, pane ülä nukukeine, nukku, pane ülä laija vüü, nukku, pane rinda laija sõle, nukku, pese suuda nukukeine, nukku, pese…
Nukumäng Kodavere Ringimäng Keskel naesterahvas püsti, rätt üle pea. Sõna „alane…“ juures laseb pea longu, kuni tema „alandamine“ sügavaks kumardamiseks vajub. Ring käib ümber, laulab. Nukk on ringi sees ja nutab, kui kurbe sõnumid kuuleb. NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU,…
____________________________________________________________ Laiuse Äksi Nukumäng Äksi Panõ amet selga, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane vööda vööle, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane sukad jalga, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, keida säärepaela, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane saapad jalga, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane…
Hobusemäng Palamuse „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE, kas nägid minu hobusta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli.“ „Lätsi tema läbi meie õue, kammits kardene jalassa, köis oli kuldene järele. Tegi kurja tullessagi: sagis sarja herneeida, purgis pulma linnassida.“ Püüdmise ajal lauletakse: Hüppa…
Hobusemäng Äksi Hobuse otsija „KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE, külanaene naesuke, kas nägid minu hoosta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane, udusella hundikarva, kaste´ella karukarva.“ „Läks ta läbi meie õue, tegi kurja minnessaagi, teise kurja tullessaagi, sasis sarja erneeida, purkis…
Hobusemäng M-Magdaleena Hobuseotsija „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE, kas nägid meie hobusta?“ „Ehk ma nägin vai ma tundsin – misuke teie hobune?“ „Linalakka, lehtelaia, Päitsed pähe pälmitatud, saba siidile seotud, kabjad kulda kirjutatud.“ „Läbi läks läbi külada, läbi uuve uulitsate, läbi tallatud tänavi.…
Hobusemäng Laiuse Obuse oitsija „ELLAKENE VENNAKENE, kas nägid minu obusta?“ „Mis karrva sinu obune?“ „Suvel iiru, talvel (h)ailli, kesksuvel veripunane. Köis oli kullane järele, kammits karrane jalassa, õbedane ohelikku.“ „See läks läbi meije õue, kurja tegi minnessagi, teise kurja tullessagi,…
Hobusemäng Kursi Ringimängu laul „KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA udutsella uitevada, märatsella mängivada, sadutsella sõitevaada?“ Teine küsib: „Mis karva sinu hobbune?“ Teine vastab: „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane.“ „See läks läbi meie õue, köis olli kuldane järella, kammits kardane…
LIISKLUGEMISED, liisu heitmine on nagu õnneloos. Mängus määrab see rollide jagamist ja on juhuslik nagu elu sageli. Samas me ju teame, et kui mängijate arv on teada ja liisulugemise tekst samuti, saab tulemust kiiresti ennustada: kui liisk on langenud, tuleb …
UUEMAD LAULUMÄNGUD, millel oleks ka viis juures, P-Tartumaa materjalide hulgas sisuliselt puuduvad, kuid Ingrid Rüütli kaheköitelises raamatus “Eesti uuemad laulumängud” on niihästi mängude kirjeldusi, viise kui ka tekste mitmelt poolt Eestist, osa neist ka P-Tartumaa lähinaabrusest. Samuti leidub tekste ja…
ILMA VIISITA, ainult dialoogile üles ehitatud mänge on meist enamus lapsena mänginud. Üleskirjutusi, mida P-Tartumaa mängude juurde lisada, pole koostaja siiani leidnud. Ka “Pajamängu” värsilisi osi on kindlasti lauldud, viisi üleskirjutusi kahjuks pole. Mängimisel võib kasutada retsitatiivset improvisatsiooni või otsida…
LAULUMÄNGUDE puhul ei ole tekste täiendatud ja kui mängule ei ole koguja lisanud kirjeldust või selgitusi, siis ei ole neid ka mujalt juurde otsitud. Niihästi laulumängude kujunemisest kui ka nende etnoloogilisest tähendusest saab lugeda Herbert Tampere koostatud antoloogia kolmandast osast.…
Peoleo Laiuse Peo-leo, kas Tiit on teol? Teol, teol! Mia tal kaasas? Päts piima, lass leiba, kausiga kilet ka, piim läks ümber – vurr! Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere…
Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja, tõin kodu, antsin süvva, pages ärä, läksin perrä, sain kätte, käänsin kaala, kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä, kahest nahast kasukad, pandsin ahju otsa pääle, kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud…
Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli…
Kurg kündmas. Kuld. Sõnakera Torma LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE hommikulla uitamaie, varakulla vaatamaie. Mis ma metsast eesta leidsin? Leidsin kure kündemasta, haraka leidsin äestamasta, tedre teri viskamasta. Lõin ma kure küira pihta, arakale hänna pihta, tedre teise tiiva pihta. Kure küirast…
Kurg kündmas Laiuse LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE pühapäeva hommikulla, argipäeva aegudella. Leidsin kure kündemasta, haraka äestamasta, tedre tööda tegemasta. Lõin ma kure kõrva peale, haraka habeme peale, tedre teise tiiva peale. Kurg läks maha kopsates, harak maha apsates, teder maha tepsates.…
Kull kutsumata. Loomad (linnud) tööl Äksi KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblima rikka mehe reie alla, vaese mehe kõlgastikku. Kukk sai üksi odratera, kana sai kaksi kaeratera, kukk tegi odrasta õluta, kana tegi kaerast kaksi kakku. Võttis siis kutsu võeraida. Ära…
Lindude õlu Laiuse TIBUKENE, NIBUKENE, lähme rikka rehe alla. Vaat luuli, vaat vaat luuli, lähme rikka rehe alla. Sibitseme, sabitseme siblime ja sablime. Vaat luuli, vaat vaat luuli, siblime ja sablime. Tera sulle, teine mulle, kolmas kotti kandijalle. Vaat luuli,…
Loomad (linnud) tööl Äksi OH SA KULLI, KURJA LINDU! Pani tööle teised linnud: pani kured kündemaie, arakad need äestamaie, varesed vagu vedama, lõukesed lõikamaie, värvud vihku väänamaie, pääsud päida noppimaie, kontjalad kodu vedama, pardid parsile panema, käud kätte andemaie. Peenid…
Loomad (linnud) tööl M-Magdaleena OH SA KULLI, KURJA LINDU, pani tööle tõised linnud! Pani kured kündemaie, varesed vagu ajama, mustad linnud muule tööle. Lõokene lõikas rukkit, unt oli usin ette andma, karu kange kätte kandma, kull oli kuhjade tegija, pääsukene…
Kuku, kägu! Palamuse KUKU IKKA, KÄUKE, kuku kullasta suvesta, helgi hellet heinaaega, kibeveta kiiniaega! Kägu ei kuku kivile, lind ei laula laastusmaale, kägu jät’s kirja kivi pääle, armi aiateibäesse, märgi jät´s ta mättäessä. Talunaine tarka naine, külanaine kiidus naine, võttis…
Kassilaul Ta-Maarja Kuda kass laulab NURR NARR NUKA PÄÄLE, kassi ase ahju pääle; nursi, narsi, nõgese varsi, sanna parsi, arva sõkla, tihti sarja. MIKI KIKI MEILE TULL´, kirr-kärr kärnätse obesega, sirr-sarr saaritse sadulaga, pirr-parr peni pääle läits, kirr-kärr kintsust kinni…
Hiire pulm Torma Nirgu pulmad HIIR AGA HILKUS HEINAMAALE, saba nõtkus naarismaale: tütar viiakse mehele, nirgu noorema pojale, kärpa tütarde kälile! Küll siis pulmi peeti, andeid kokku toodi – mutt tõi põlle, musta põlle, kirp tõi põlle, kirju põlle, täi…
Hiire pulm Äksi/Palamuse HOILU ROILU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele nirgi noorema pojale. Küll olid uhked pulmalised: hunt oli uue viiuliga, karu kahe kanneliga, vares vaskisaabastega, tihane tinase reega, kukk läks kuldse kaarikuga, kana klaari põllega. Viisi kirjutas üles…
Hiire pulmad Äksi UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Unt läks uue vankriga, karu kuldse kaarikuga, vares vaskse saabastega, tihane tinareega. Vares oli vaski valjastega, kull oli kullast kuljustega, klõnks oli musta kuuega. Seal olid…
Kits kile karja Kursi/Ta-Maarja Lambaniitja laul KILE KITS KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle pekki, mina pekki ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku kalevile, kalev mulle rauda, mina…
Kits kile karja Laiuse KIRI KITS METSA, võta poeg perra, too mulle einu, mina eina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle külge, mina külle ämmale, ämm mulle kakku, mina kaku kalele, kale mulle rauda, mina raua reole,…
Kits karja Kursi/Laiuse KITS KILE KARJA, üle mere metsa, võta vikat selga, niida mulle heina; mina heina lehmale, lehm mulle pippi, mina pippi põssale, põssa mulle põtka, mina põtka ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku utele, utt mulle villa, mina…
Kits kile karja Kursi KITS KIDU KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle külge, mina külge ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku reole, reo mulle kulda, mina kulda tammele,…
Loomad. Imed Kodavere OI IMETA, OI IMETA, mis nägin Nõu külassa! Koerad kündsid, härjad hauksid, lammas läks laudile munele, kana tõi kaksi tallekesta, hobu tõi härga-vasika, lehm tõi lauku täkukese. Oi imeta, või imeta, mis nägin mina imeta: taevas tantsis,…
Loomad tööl. Imed Laiuse SÕITSIN, SÕITSIN, VENNIKENE, sõitsin tüki Türgimaada, natukese Narva maada, poole ilma Pohlamaada – ei näind seda imeta, mis nägin Nässuveressa, mis oli Ubakalussa! Koerad kündsid, härjad hauksid, ärjad hauksid istakille, koerad kündsid kükakilla; obu tõi härik-vasika,…
Loomad tööl. Imed Laiuse/Kursi VÕI IMETA, VÕI IMETA, mis nägin mina imeta! Kaksi naista tappelesid: Annel oli harki, Kaiel kooku, Maiel margapuu õlalla, Leenul leemekulbikene. Kaelkoogud kannid vetta, kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenada, naine tuhnis tuhnermaada, kubjas haukus hange…
Põdratapja. Imelik maja Tartu linn MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA, see oli isi ilma-tarka: nisud tegi niinemetsa alla, tanguodrad tänavasse, õlleodrad õue alla. Siis tulli pukki Poolamaalta, veeris siia Venemaalta. Nisud sõi ta niinemetsa alta, tanguodrad tänavasta, õlleodrad õue alta.…
Põdratapja. Imed Laiuse ÕITU MA ORAST KÜLVASIN, mäe otsa mängukaerad, kingu otsa kirjud kaerad. Pukk sõi õitust orase, mäe otsast mängukaerad, kingu otsast kirjud kaerad. Võtsin pukki sarvist kinni, lõin ma puki vastu maada. Nahk sai Narva nahkrule, liha sai…
Põdratapja Laiuse/Palamuse MA TEGIN METSA MESKIKAERAD, tänavile tangukaerad, ma tegin laande laiad kaerad, mäe peale märjad kaerad, kingu otsa kirjud kaerad. Siis tuli pugi metsast välja, sõi mul metsast meskikaerad, tänavilta tangukaerad, sõi mul laanest laiad kaerad, mäe pealta märjad…
Seatapmine. Kass kaevus Laiuse NE´P ON SEAD MIS MINULE, orikad onupojale – söödan sullgu, joodan jullgu! Läksin siga tappemaie, kutsun orjad otsa lööma, päivilised pähe peksma. Ori ei tulnud otsa lööma, päiviline pähe peksma. Tuli see väimees väärasilma, lõi selle…
Kass kaevus Laiuse PERETÜTAR LIIGA LAISKA, ei tema viitsind vetta tuua, aas tema kassi vetta tooma. Kass läks kaevust vetta tooma, jalg oli libe lipsatama, kassi kukkus kaevu sisse. Siis aas külast abi otsma: köis külasta, mees peresta; kümme köit…
Loomad kõnelevad M-Magdaleena VANA MIIS OLI VAARIKENE, abe alli lõuakene, läks tema ärga tappemaie. Ärg aga vasta vaidlemaie: „Suvel sul künnan suured söödud, talvel toon härgvasika!“ Vana miis oli vaarikene, abe alli lõuakene, läks tema lehma tappemaie. Lehm aga vasta…
Loomad kõnelevad Torma Loomade tapmine pulmadeks TAHTSIN IKKA NAISTA VÕTTA, pikka pulmada pidada. Läksin siga tappema. Siga mul mõistis, vasta kostis: „Ma toon põhutäie põrssid, kevade kümme kesikut.“ Ei saand siga tappeda. Läksin härga tappema. Härg mul mõistis, vasta kostis:…
Kolm metsa M-Magdaleena SINISIRGU LINNUKENE lendas ülle kolme metsa: üks oli metsa kuusemetsa – see oli vana meeste metsa, üks oli metsa haavametsa – see oli noore poeste metsa, üks oli metsa kasemetsa – see oli noorte neide metsa. Teraga…
Kolm metsa Laiuse SINISIRJE LINNUKENE, sinisirje, kuldakirja, lendas üle kolme välja: üks oli ruuge rukkivälja, teine kallis kaeravälja, kolmas niiske nisuvälja. Mis on ruuge rukkivälja, see on meie laste välja, mis on kallis kaeravälja, see on noorte meeste välja. mis…
Kolm metsa Äksi SINISILMA PÄÄSUKENE, marjaskaela linnukene, lendab üle kolme metsa: üks on metsa kuusemetsa, teine metsa kasemetsa, kolmas metsa lepametsa. Mis on metsa kuusemetsa, see on vanameeste metsa, mis on metsa lepametsa, see on vana naiste metsa, mis on…
Kolm välja, kolm metsa Palamuse SIIVU, SIIVU, PÄÄSUKENE, lenda, kaeralinnukene, lenda üle kolme välja! Lendas üle kolmi välja: üks oli välja rukkivälja, teine välja odravälja, kolmas välja nisuvälja. Mis on välja rukkivälja, see on vannu naiste välja, mis on välja…
Mõistatuslaul Laiuse MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, kas sina mõistad mõistatada? Mina kül mõistan, miks ei mõista, mis sest tühjast mõistatada. Kellel pikad põllepaelad? pajul pikad põllepaelad. Kellel leinasärgikene? Lepal leinasärgikene. Kellel see pea punane? Pihlaka pea punane. Kellel see kardane…
Mõistatused viljast Laiuse KIS ON ÜKSI ÜMMARGUNE? Ernes üksi ümmargune. Kis on pisut pikergune? Uba pisut pikergune. Kis on lai ja latergune? Leats on lai ja latergune. Kis on kolmekandiline? Tatar kolme kandiline. Kellel ruugeed juuksed? Rukkil ruugeed juuksed. Kellest…
Mõistatus viljadest Palamuse PALJU MEHI, MIS ON MEILA, mehed, kui mere varesed, mõista, mõista mu õeke: üks on üksi ümmargune, teine pisut pikergune, kolmas kolmekandiline, neljas neljanurgeline, viies terava ninaga, kuues tömbi otsaga, seitsmel pikad püksid jalas. Mina mõistan, miks…
Mõistatuslaul Tartu linn/Palamuse KELLEL ON PIKAD PÕLLE PAELAD? Pajul on pikad põlle paelad. Kellel on seljas siidikleiti? Lepal on seljas siidikleiti. Kellel on seljas valge kasuk? Kasel on seljas valge kasuk. Kellel on rüüdi remmelgane? Haaval on rüüdi remmelgane. Kellel…
Kellele kurdan. Nutust järv Palamuse/Äksi KELLEL KURDAN KURVAD MEELED, õeke, alan haige’e südame, õeke? Kurdan kivil keriku teele, õeke, kannule kabeli teele, õeke: kivi kõrki, ei kõnele, õeke, paas om paksu, ei pajata, õeke, kand on kalki, ei kõnele, õeke.…
Murelaul Ta-Maarja/Äksi Lese mehe laul ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“ Teine ütel: „Luule, luule!“ Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“ Kuidas kukun, kurba lindu, laulan, laane leinalindu? Ma laulan läbi murede, läbi leinase südame, läbi hoole ohkatella. Mul on mure, ei ole…
Orjad. Murelaul Palamuse/Äksi OS ME VAESE OSTET ORJA, õeke, ostet orja, pästet pärja, õeke, kinni kiilutu sulase, õeke! Ei me oju osteenna, õeke, pääse ei välla päästeena, õeke. Ma vaene murealune, õeke, liia leina kannataja, õeke, mullu jõin murekariku,…
Kurva kodu Torma Tuule tuba. Kurva kodu. KUS ON (NÜID) KURVADE KODUKE, vaestelaste varju paika? Kõik kullad kojuje läävad, kõik hellad emade juurde. Kuhu mina, vaenelapsi, kuhu pean mina minema, kuhu pean pea panema? Sinna, kus udu on akandesta, päev…
Nutust järv M-Magdaleena ÄRA LÄHEN, ÄRA TÕOTAN, ära siita rahva seesta, paremisse paikadesse. Aseme ma annan muile, toa teisele tõotan. Siis hakkas hale tulema, vesi silmist veeremaie: pale jooksis pange vetta, teine pale teise pange. Sealt sai küla karjal juua,…
Mure M-Magdaleena MIS MAKSAB MURETSEMINE, kange hooli kandemine! Ei lase mure magada, hooli suuri tulla unda, mure kõrvan kõneleb, hooli vaatab varjultagi. Mure muugib, leina leegib, mure minu muugib mustaasta, leina leegib valgeesta. Mis mul oli hommikulla, vara enne valgeeda?…
Imetegija. Tore sõit Laiuse JUMALAL OLI ÜKSI POEGA, Maarial oli kaksi lasta. Need tegid ilmas imeta: need kisksid kivista peergu, nad lõhksid lumesta laudu, aganast tegid keerud köied. Nad heitsid munale sõlmed, tegid tuulesta hobuse. Siis läksid Soome sõitemaie; sõitsid…
Mustad mundrisse. Imemaa Tartu linn OOTAME JA KANNATAME, kas meid hulka hüietakse, seltsi sekka kutsutakse, parve sekka palutakse. Kui meid hulka’ei hüieta, seltsi sekka ei kutsuta, parve sekka ei paluta, paneme mustad munderisse, hallid hõbehelmetese, sõrasilmad sõrmustesse, paadid täkkud pannelisse,…
Tore sõit Laiuse SAIN MA TEELE, VÕTT´ TIBADA, sain ma muale, võtt´ marada, võtid loogad lüia lunda, loogad lunda, turjad tulda. Tulda lõivad ruuna turjad, sädemeid lõid sälu siared, välku lõivad varsa kabjad. Kui läksin läbi külade, läbi küla vahede,…
Tee ilu Laiuse HULK SIIT LÄINUD UHKEEIDA, helelee, rida kaks läind rikkaaida, helelee, tropp läind peretüterida, helelee, ei nad teinud tee iluda, helelee tee iluda, maa menuda, helelee metsa kõrge kõmada, helelee välja laia laulusida, helelee. Meie kaksi vaestalasta, helelee…
Looja heinateol M-Magdaleena/Palamuse KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, pillume vasta pimedat? Öö on pikka ja pimeda, taevas laia ja lageda, meri musta meeletuma. Meie teeme tee iluda, tee iluda, maa mõnuda, et see tee ei teotaks meida, väli laia laidaks…
Neiud öösel käimas Torma KUS ME’ LÄH’ME, NEITSIKESED? Kus me’ läh’me vastu ööda, vastu ööda, vastu kuuda, vastu pilgasta pimedad, vastu eha valgeeda? Ööd on pikad ja pimedad, väljad laiad ja lagedad, taevas tahmakarvaline.(1) Heidame öömajale, oleme hommiku varased, enne…
Orjade tee M-Magdaleena LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, mõtel-marja varsilesta; kust on enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesed lapsed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4)…
Hiie noorem vend. Vend ostab ehteid M-Magdaleena LÄHME HILJU TEEDA MÖÖDA, salaja mööda saluda, et ei kuule iie kuked, iie kuked, iie koerad, iie endised isantad. Kuulis iie noorem venda, kõige noorem, kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema ülipeake.…
Neiud öösel käimas. Õunapuu M-Magdaleena Neiud öösel käimas. Õunapuu KOHE ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta pilgasta pimedada? Kessi vastaje tulese? Varve (1) vastaje tulese. Mis seal varve keske´ella? Mägi varve keske´ella. Mis seal mäel õõtsutena? Õunap mäel õõtsutena. Mitu õksa…
Kuud kuulama Kodavere NÄIUKESED NUORUKESED, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, lääme Luoja lästeelle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, valatama varju peäle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Kelle varju valgeemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle pale punasemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Imemaa Kodavere LÄÄME, LÄÄME, KÄEME, KÄEME, kunas me käies sinna suame, kos nied kuused kullendavad, huavad nuored haljendavad, lepad sirgeed sinevad, kased valgeed kasuvad? Seäl one kuusede kohinad, tamme ladvade lahinad. Viis: Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere…
Orjade rada Kursi/Äksi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada rmarjavarsilista, kust olid enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesedlapsed, enne koitu koovitajad, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. koovitajad (s.t. orjad), pääsukesed (s.t.paremad töölised) lõokesed…
Orjade tee. Laulu võim Kursi Orjalapse laul LÄKI SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on ene orjad käinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed. Siis lähme läbi külade, küla siis tõuseb künnisele, valda tõuseb vainijule, rikas…
Orjade rada Kursi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on enne orjad käinud, orjad käinud, orjad läinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed, enne valget varesed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Mai Paiu…
Lauliku lapsepõlv Kursi/Äksi MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE, laaluline, lustiline, teene sõsar sõnuline, kolmas kullahääleline? Memm tegi hälli häista puista, õunapuusta õige’esta, sarapuista sirge’esta. Pani pardi hoidemaie, suvilinnu suisutama. Pardil oli paillu sõnu, suvilinnul laulud suured; selle tütar laalulene, laalulene, lustilene,…
Palju sõnu. Ohjad ei jõua hoida Laiuse/Äksi Võitulaulmine LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE, võitlemaie, sõitlemaie, kummal on enam sõnuda. Kodu ma jätsin koti täie, maha matsin mati täie, kivi veere kirstu täie. Ei ma hooli siigi pärast, et mu ohjel hoietigi, köiel…
Kust laulud saadud Laiuse KUI MA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb kubjas kuulamaie, viisi valda vaatamaie, saksad servi seisemaie, isandad eemalt vaatma. Sõnad pannakse tähele, laulud lastaks kirjutada, pistetakse piibelie, rapsitakse raamatuie. Siis ma kuulen ütlevada: „See´p pole tütar…
Kurb laulik. Nutust järv Laiuse LAALIK OLI MINU ISAKE, laalik oli minu emake, laalikud olid pooled vennad, sõna võttijad sõsarad – laalik peab minustki saama (soama). Kes mind kuuleb laalevada, Laalevada, luulevada, see mõtleb ilula elama, lusti rõõmula olema: „See…
Kurb laulik Laiuse KES MIND KUULEB LAULEVADA, see mõtleb ilul elama, lusti rõõmula olema. Ma laulan läbi murede, läbi leinatse südame, läbi hoole ohkadelles. Ma mõtlesin süia toodavada, kala ette kannetava – toodi ette mo sõnude, lahutati laulusida, pandi paari…
Küla ütel… Suude sulg. Kust laulud saadud Laiuse KÜLA ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laala, laala!“ Mis ma kukun, kurba lindu, või mis laalan, halba lapsi – mul jäi kodu suude sulge, laua peale laalu lehte, kerstu kappi keele kõlksu, parsile…
Metsa murd. Kalajõgi Ta-Maarja KUS MINA LAULU LAOTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdenesi, sinna laaned laugenesi. Puu küll, puu küll, ellad velled. puud olid täisi putukeisi, oksad täisi oravaida, ladvad täisi lindusida. Jõgi jooksis juurde alta, kalad kuldseda…
Lauliku lapsepõli Ta-Maarja LAULIK OLI MU ISAKE, laulik oli mu emake, õppas latsed laulemaie. Viis ta hella heinamaale, pandis kull´a kaari pääle, tegi hälli häista puista, otsis vibu visnapuusta, leidis leppade seasta. Pandis partsi hällitama, suvilinnu liigutama. Partsil oli palju…
Halb laulik Kodavere/Torma MIS SINA LAULAD, LAMPILÕUGA, oie elle, oie elle, leelo, leelo, kõõrutad nina kõveras, oie elle, oie elle, leelo, leelo? Sul pole häälta hästi laulda, oie elle, oie elle, leelo, leelo, kurgul kõrgesti kõnelda, oie elle, oie elle,…
Sõnasõlg Torma KUI ME’ LAULULE LASEME, keele viisile me veame, meil sai üüni üteldagi, meil sai kukeni kudada, meil sai auni autre, meil sai lõhku lõuneeni, ohterasta hommikuni. Meil o’ kaalan laulu laasi, rinnan meil sõnade sõlgi, vööl on meil…
Kust laulud saadud Torma KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, siis ei saa küla magada, külanaesed natukesta, külapoisid poolta unda. Kõik tulid välja kuulamaie: „Kust see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See pole tüdruk teinud tööda, ta pole…
Endine hääl. Laulu võim. Kust laulud saadud Torma OLEKS MINU HEALI ENDISEKSI, vana heali vaskiseksi, küllap mina peidaks pilli healed, saksalaste sarve healed, kandeli kõma kaotaks. Kui mina hakkan laalamaie, laalamaie, laskemaie, siis ei saa küla magada, külapoisid poolt ei…
Lauldud hobu… M-Magdaleena Lauljale MINA LAALAN, MIKS EI LAALA mina laalan laatakese, laata taha tallikese, talli sisse latterita, latri sisse lauku ruuna, (ja) laugu ruunale sadula, sadulasse saksa poissi, saksa poisile kübara, kübaralle kulda krooni, kulda kroonile kuduja, kudujalle kulda…
Laulu võim M-Magdaleena KUI MA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kos sie laps nied laulud saanud, virvekene viisid toonud?“ Lood mina võtsin lutsu suusta, ametid avi ninasta. Kui mul sõnu puudunesse, kodust perrä toodanesse:…
Lauliku vaev. Ei laula rahata. Laulu võim M-Magdaleena ENAM TÜÖD ON LAULIJAL kui sel rehepeksijal: rehe peksan, sie unetan, laalu laalan, teist tuletan. Ega mina rahata ei laala, suuda kullata kuluta: antke raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laalan ma mered…
Suude sulg. Küla ütel… M-Magdaleena KÜLA MUL ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laula, laula!“ Mis mina kukun kurba lindu, või mis laulan halba lapsi: mul jäi kodu suude sulge, laua pääle laululehte, parsile pajatisvaipa, kerstukappi keelekõlksu. Noored mehed, hellad veljed, pange…
Kust laulud saadud M-Magdaleena KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, tulgu küla kuulamaie, valda viisi vaatamaie! Siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kust see laps need laulud saanud, hulluke sõnad osanud?“ Mina küll kuulsin, kostsin vastu: „Lood mina võtsin…
Laulust saar M-Magdaleena KUS MA LAULUD LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsad murdunessa, sinna ladvad langenessa. Puugel, puugel, hellad velled, puud olid täisi putukida, oksad täisi oravida, ladvad laululindusida, jõgi jooksis juurte alta, kalad kuldased jõessa, avil laiad laugid…
Laulu võim. Kalajõgi Kodavere KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laskemaie, siis tulgu küla kuulamaie, valdaie valatamaie (1): kost sie laps need laulud suanud? Laulud sain latika nõnasta, kirju kiisa keele alta, auusa avi amba alta. Kus mina laulu lautasin, sinna…
Laulu võim Kodavere KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, ma laalan lapsed lambaasta, sarved pähä oinaasta, tüterid jave-kivista, poisid piäle mölderistä. ma laulan mered murusta, mere kaldaad kalasta, mere ääred ätikistä, mere saared satikistä, mere liiva linnassistä. Viis ja tekst:…
Laulikule juua Kodavere PIAS MINA PIISA VIINA SAAMA, tõise piisa piiritusta, siis mina laulaks lahkemassa, siis minu kiil saaks kergemaksa. Kui mina hakkan laulemaie, laulemaie, laskemaie, siis tuleb küla kuulemaie, valda suuri vaatemaie, minu lapse laulusida, minu virve viisisida. Kust…
Halb laulja Kodavere MES SA LAALAD, KUI SA EI MÕESTA? Laalad sa jo sia sõnust, siga sinu sõnad söönu, lammas laalud lakatanu, (h)obene jo unetanu. Suu sul jooseb soolavetta, (h)abe alla (h)aavavetta, nina tilgutab tatiena. Viis: Leena Töövahe (71 a)…
Laulikule palka Kodavere KUI MINA (H)AKAN LAULEMAIE, laalusida laskemaie – ei mina rahata laala, suud ei kullata kuluta. Anna raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laaliku lagi põlesse, jooja kurku kõrbenesse. Viis ja tekst: Leena Töövahe (71 a) (EÜS II 290…
Lauldud hobu Kodavere MINA LAALAN, MEKS EI LAALA, mina laalan laadakese, laada taha tallikese, talli sisse latteriku, latterikku laugi ruuna, laugi ruunale sadula, sadulasse saksa meesi, saksa mehele kübärä, kübäräle kulda pärge, kulla pärjele kuduja, kudujale kulda mõeka, kulla mõegale…
Lauliku lapsepõlv. Laulust saar Laiuse/Palamuse KUS MA LAULU LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdeessa, sinna laane langeessa. Jõgi jooksis juurta mööda, kalad kullased jõesse, haugel suured laugud otsad, purikatel kirjud küljed Kui ma hakkan laalemaie, laalemaie, laskemaie, siis…
Arg laulik. Kust laulud. Lauliku lapsepõli Kursi Vaeselapse laul OLEN AGA ALLES VÄETIKENE, häälesta ma hädapasun. Siin ei tohi lapsed laulda, lapsed laulda, lapsed laske, tillukene teha häälta: siin on vallad vahtimassa, kihelkonnad kuulamassa, sõna võttijad võsassa, hääle võttijad vitsikussa.…
Kust laulud saadud. Hiline Kursi LAS MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, veedikene veerimaie. Küla siis tõuseb künniselle, valda tõuseb vainiulle, kuulama minu sõnuda, lapse hullu laulukesi. „Kus see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See käind Harjus õppimassa, Virus…
Suude sulg Kursi/Laiuse KÜLA MUL ÜTLES: KUKU, KUKU, külalapsed: laala, laala! Mis mina kukun, kurba lindu, või mis laulan, alva lapse! Mul jäi kodu suude sulge, lavva piale laululehte, parsi piale pajatisvaipa, kirstukappi keelekõlksu. Noored mehed, ellad vennad, pange lauku…
Laevapuu otsimine Kursi HAKKASIN MINA MINEMA, läksin mina tüki teeda, tüki sildada sinista, poole versta pohlamaada. Mes mulle vasta tulesse? Leppa vasta mul tulesse. Mina lepalta küsima: „Kas sust saab-saab purju puida, purju puida, laeva laudu, kilterile kerstulaudu, kubijale koolulaudu?“…
Hiie noorem poeg. Venna otsija M-Magdaleena LÄHME HILJA TEEDA MÖÖDA, salaja salusid mööda, et ei kuule iie kuked, iie kuked iie koerad, iie endised isandad. Kuulis ka kõige noorem venda, kõige noorem kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema üllipeake.…
Vend veehädas Torma OLL MUL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tuli kodu karjamaalta, karja pullikene eessa, tuli kodu marjamaalta, marjakorvikene käessa, ei tulnud kalamerelta. Läksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orud otsatumad, otsin…
Vend veehädas Laiuse/Palamuse MUL OLL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin marjamaale, teise saatsin karjamaale, kolmanda saatsin kalale. Kodu tuli marjamaalta, kodu tuli karjamaalta, ei tulnud kodu kalalta. Võtsin sõle rinnaasta, lehe laia kaelasta; panin sõle sõudema, lehe laia lendama: „Sõua sõlge,…